2-17-2593/61 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Helen Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht

14.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-2593

Tsiviilasi

G. V. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik: G. V. (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx)

Võlausaldaja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806)

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G. V. taotlus kohustustest vabastamiseks.

2. Lõpetada G. V. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada G. V. kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist

21.03.2017. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

4. Vabastada G. V. usaldusisiku kohustustest.

5. Jätta menetluskulud G. V. kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus hüvitamisele

kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

6. Avaldada G. V. kohustustest vabastamise kohta teade väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võivad

võlausaldaja

ja

võlgnik

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu 21.03.2017 määrusega kuulutati välja G. V. pankrot. 16.11.2017 määrusega

lõpetati G. V. pankrotimenetlus, algatati kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati G.

V. täitma usaldusisiku kohustusi.

2. Võlgniku 13.05.2019 esitatud aruande kohaselt puudus võlgnikul töökoht. Võlgnik oli

Töötukassas arvel ning otsis tööd. Väljamakseid võlgnik võlausaldajatele perioodil 17.11.2017-

08.05.2019 ei teinud. Võlgniku 24.02.2021 esitatud aruande järgi töötas võlgnik alates 2020.

aasta märtsist xxxna ettevõttes XXX OÜ. Võlgniku töötasu oli 516,45 eurot kuus. 2020. aastal

võlgnik võlausaldajale väljamakseid ei teinud. 22.06.2023 esitas võlgnik taotluse enda

vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku 09.03.2024 aruande

järgi põeb võlgnik xxx ning on raske liikumispuudega alates 2022. aasta septembrist.

Töötukassa andmetel saab võlgnik alates 03.02.2023 töövõimetoetust 408,25-576,60 eurot

kuus. Lisaks sai võlgnik alates 2022. aasta detsembrist puudega tööealise toetust 49,09 eurot

kuus. 2021. ja 2022. aastal võlgnik võlausaldajale väljamakseid teinud ei ole.

3. 15.08.2023 kohustas kohus võlausaldajat esitama enda seisukoht võlgniku kohustustest

vabastamise osas. Võlausaldaja ei ole enda seisukohta esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et nimetatud seadust

kohaldatakse pärast selle jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud

menetlustele. Enne FiMS jõustumist 01.07.2022 esitatud pankrotiavalduste, kohustustest

vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse

seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotivaladus on esitatud 17.02.2017, seega

kuulub antud juhul kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetlus

on algatatud 16.11.2017, s.o rohkem kui viis aastat tagasi.

6. 15.08.2017 on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud ühe võlausaldaja, Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital, nõuet. 16.11.2017 määruse kohaselt jäi võlausaldajal pankrotimenetluses

saamata 4732,44 eurot. Võlausaldaja ei ole võlgniku kohustustest vabastamise osas enda

seisukohta esitanud.

7. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg

1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töö-

või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu

nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab

usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma

tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest

on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg 6).

9. Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle

majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue

majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks

eluks (RKTK lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda

seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks

pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTK

30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).

10. Kohtu hinnangul ei esine võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Võlgnik

ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Võlgnik oli Töötukassas töötuna registreeritud ning

otsis tööd alates 04.05.2015. Alates 20.03.2020 töötas võlgnik xxxna ning võlgniku sissetulek

oli 516,45 eurot kuus. Võlgniku aruande ning Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti esitatud

andmete kohaselt on võlgnik alates 2023. aasta jaanuarist töövõimetu, tal on tuvastatud raske

puue ning tema sissetulekuks on töövõimetoetus keskmiselt 567,3 eurot kuus ja puudega

tööealise toetus 49,09 eurot kuus. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajale väljamakseid, sest

võlgniku sissetulek ei ole seda võimaldanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik süüliselt rikkunud

enda kohustusi ja võlausaldajate huve kahjustanud. Võlgnik ei ole oma vara varjanud ning on

esitanud nõuetekohaseid aruandeid enda kohustuste täitmise kohta. Võlgniku poolt esitatud

andmetest nähtuvalt on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei ole võlgnikul olnud võimalik

võlausaldajatele väljamakseid teostada.

11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et G. V. tuleb pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada.

12. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse.

13. PankrS § 176 lg 1 sätestab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne

pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või

vanemale elatise maksmise kohustused.

14. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest

selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel

oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste

rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

15. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse määruse

peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud. PankrS 175

lg 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse

kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

16. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja

menetlus lõpetatakse.

17. Menetluskulud asjas jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kelle huvides lahend

tehakse. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud ning kohus

menetluskulusid kindlaks ei määra.

18. PankrS § 175 lg 7 kohaselt tuleb avaldada teade võlgniku kohustustest vabastamise või

vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

Kohtunik