2-24-7133/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-24-7133 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2024, Jõhvi Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Andrus Post Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine Kohtuistung 13. mail 2024

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada X hagi Y vastu abielu lahutamiseks. 2. Lahutada X ja Y abielu, mille sõlmimist on kinnitanud XXX Linnavalitsus xx.xx.xxxx. a. 3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 4. Tagastada Andrus Posti pangakontole nr XXXXXXXXXXX riigilõiv 50 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Pooled ei või otsuse peale esitada apellatsioonkaebust, sest nad on selle esitamise õigusest loobunud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2). Kohtuotsus saadetakse pooltele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X (hageja) esitas 7. mail 2024 Viru Maakohtule hagi Y (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XXX Linnavalitsuses xx.xx.xxxx. a. Poolte abielusuhted lõppesid 2023. a maikuus, kui kostja kolis xxx kohtuistungi ootamise eesmärgil. Pooled tülitsesid palju, kostja sõimas ja mõnitas hagejat. Hagejal ei ole kostja vastu enam tundeid. Hagejal puudub soov abielusuhteid taastada. 2. Kostja nõustus kirjalikus vastuses abielu lahutamisega. 3. Hageja selgitas 13. mail 2024 toimunud kohtuistungil, et poolte abielusuhted lõppesid juba 2023. a maikuus. Kostja täpsustas, et omavahel lepiti kokku, et ollakse teineteisele toeks raskel

2-24-7133 ajal. Vanglas toimuvad kokkusaamised eeldavad ka, et kinnipeetav on abielus. Tegelikult abielusuhteid siiski ei olnud. Hageja märkis, et nad ei sobi kostjaga kokku ning tülitsevad pidevalt. Kostja oleks nõus veel abielus olema ja ootama, millal ta vanglast vabaneb, kuid kui hageja soovib lahutust, siis ta nõustub sellega. Hageja oli seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja puudub soov neid taastada. Kostja sõnul peab ta lugu hageja otsusest. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus rahuldab X hagi Y vastu abielu lahutamiseks. 5. Abielu lõpeb muu hulgas lahutusega (perekonnaseaduse (PKS) § 63). Abielu lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu juhul, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama (PKS § 65). Perekonnaseisuasutuse ja notari pädevus abielu lahutamisel on sätestatud PKS §-des 64 ja 641. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi võib abielusuhete lõppemist eeldada, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Abielulist kooselu iseloomustab vastastikune lugupidamine ja toetus ning ühine eesmärk ja tegutsemine perekonna vajaduste rahuldamisel ja perekonnaliikmete heaolu tagamisel. Eelduslikult toimub abieluline kooselu ühises majapidamises (vt PKS §-d 15 ja 16). Kohus peab soodustama poolte lepitamist, v.a kui see on asjaolusid arvestades võimatu või ebamõistlik (vt PKS § 67 lg 3, TsMS § 346 lg 2, § 357). 6. X ja Y abielu sõlmimist kinnitas XXX Linnavalitsus xx.xx.xxxx. a (vt rahvastikuregistri väljavõte). Abielu kehtib ega ole lõppenud. Hageja soovib abielu lahutamist kohtus, sest tal ei olnud sellist muljet, et abielu oleks võimalik kohtuväliselt lahutada. Kohus veendus kohtuistungil vahetu mulje põhjal, et hagejal võis selline tunne tekkida, mistõttu tal on õiguskaitsevajadus olemas. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 2023. a mais, kui kostja kolis xxx. Pooled täpsustasid istungil, et abiellusid teineteise raskel ajal toetamise eesmärgil ning abielusuhteid kui selliseid hiljem ei olnud. Hageja soovib eluga edasi minna. Kostja on vanglas. Kostja ei lahutaks kohe ja ootaks, kuni ta vanglast vabaneb, kuid kui lahutamine on hageja soov, siis ta on sellega nõus. Hagiavalduse ja istungil antud selgituste kohaselt ei armasta pooled teineteist. Hageja ütles, et ei soovi abielu jätkata ja abielusuhteid taastada. Kostja sõnul austab ta hageja otsust. Eelnevast võib järeldada, et pooltel ei ole abielulist kooselu PKS §-de 15 ja 16 tähenduses. Kuna hagejal ei ole soovi abielu jätkata ning kostja lähtub hageja seisukohast, ei ole alust arvata, et pooled abielulise kooselu taastaks. Täiendava leppimisaja andmine on asjaolusid arvestades ebamõistlik. Seega on täidetud PKS § 67 lg-s 1 sätestatud eeldus abielu lahutamiseks. Kohus lahutab seega X ja Y abielu. 7. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Pooled loobusid istungil edasikaebeõigusest. Kohtuotsus jõustub seega selle kättetoimetamisega pooltele. 8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. 9. Pooled loobusid 13. mail 2024 toimunud istungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning hageja taotles hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kohus tagastab hageja esindaja pangakontole TsMS § 150 lg 2 p 3 ja lg 4 alusel pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust ehk 50 eurot (100 : 2 = 50). (allkirjastatud digitaalselt) 2(2)

Heleen Jääger kohtunik