1-11-6396/5 · 1-11-6396/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-11-6396

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-6396 (11230102784) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Ilja Malštšukov Kriminaalasi E.E süüdistus KarS § 169 järgi Lühimenetlus Prokurör Natalia Duskina Süüdistatav E.E

ik: xxx, kodakondsuseta, kesk-eriharidus, ei tööta, elukoht: xxx, tõkend: ei ole kohaldatud Varasem karistatus: - Harju Maakohtu 29.04.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 30 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud;

- Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega KarS § 169 järgi üldkasulik töö 174 tundi tähtajaga 1 aasta. Kaitsja Advokaat Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON

1. E.E süüdi tunnistada KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta E.E-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva E.E suhtes

kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et E.E

temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna

Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742)

2

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada E.E järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 21.06.2011.

6. E.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 70 euro senti, mis

tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „E.E , 1-11-6396, kaitsjatasu“.

7. E.E-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p

2 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 (kolm) senti, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „E.E, 1-11-6396, sundraha“.

8. E.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel

koopiate tegemise kulu 2 (kaks) eurot ja 81 (kaheksakümmend üks) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „E.E, 1-11-6396, koopiate tegemise kulu“.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Asitõend: №rdea Panga kontoväljavõte CD plaadil jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

E.E süüdistatakse selles, et tema, olles vanemana kohustatud maksma Harju Maakohtu 22.05.2008 kohtuotsuse alusel ONkasuks XXXsündinud tütre AN ülalpidamiseks

igakuist elatist summas 139 eurot (2 175 krooni) alates 06.05.2008 kuni tütre täisealseks

saamiseni 06.05.2026. E.E on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust jättes süstemaatiliselt maksmata elatisraha alates 06.05.2008.a. kuni 03.03.10, mille eest oli süüdi

mõistetud Harju Maakohtu poolt KarS § 169 järgi. Uuesti E.E on rikkunud lapse

3

ülalpidamise kohustust jättes süstemaatiliselt maksmata elatisraha alates 03.03.10 kuni käesoleva ajani.

Seega hoidudes kuritahtlikult kõrvale kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha

maksmisest oma noorema kui kaheksateistaastase tütre ülalpidamiseks, pani E.E toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise.

Kohtuistungil süüdistatav E.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 28.02.2011 ja 06.05.20100 koostatud kannatanu ON ülekuulamisprotokolli kohaselt sündis XXX.a. neil E.E-ga tütar A. Elasid koos kuni 2007 juuli kuuni ja siis läksid lahku. E.E lubas maksta tütre ülalpidamiseks 1000 krooni kuus ja seda

ilma kohtuta. Selle summa maksis ta enne kohut ja vaid ühe korra ülekandega. Siis kui

kannatanu helistas ja küsis, miks ta tütrele ei maksa, teatas E.E, et ei hakka enam tütrele raha maksma. Kannatanu andis E.E kohtusse, et ta hakkaks ametlikult tütrele elatisraha maksma. Kohtus ütles Andrei, et see polegi tema tütar aga hiljem tunnistas

tütre omaks ja kohus määras talle igakuise elatisraha 2175.- krooni. Pärast kohtuotsust ei saanud kannatanu temalt ühtegi korda tütre elatisraha. Kui kannatanu küsis, miks ta alimente ei maksa siis ta teatas, et tal ei jätku raha enda tarbeks ja hiljem ta ütles, et tal pole töödki, kuidas ta raha maksta saab. 07.02.2011 väljastas kohtutäitur Risto Sepp tõendi, kus E.E

oli elatisraha võlgu hetkeseisuga 4564,83 eurot. Ka pole E.E kordagi tütrele ei riideid ega mingeidki kingitusi ostnud ega toonud. Ta väidab, et tal on kolm last ja tal pole võimalik lapsi toetada. (t/l 9-10, 19-21)

• 07.02.2011 koostatud Tallinna kohtutäituri Risto Sepp´a tõendist nähtuvalt on tema menetluses Harju Maakohtu 22.05.2008.a. otsus nr. 2-08-322, mille kohaselt kohustub E.E (xxx) tasuma igakuiselt elatist O N'le 139.01 eurot. 07.02.2011 seisuga on elatisraha võlgnevus 4564.83 eurot. (t/l 6)

• Koopia Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2008 otsusest tsiviilasjas nr 2-08-322, mille kohaselt mõisteti E.E-lt välja alaealise tütre AN ülalpidamiseks igakuine elatis 2175 krooni alates 06.05.2008 ON kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses sätestatud korras. (t/l 4)

• 20.04.2011 koostatud E.E ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta oma süüd osaliselt ning selgitab, et ei arva, et kuritahtlikult hoidub kõrvale elatise maksmisest. Kui nad ON lahku läksid, sai otsustatud, et nende ühine tütar A jääb elama emaga, st O. Sel hetkel

töötas ta ehitusel ning teenis mitte vähe ning tegi O ettepaneku, et hakkab talle maksma

igakuiselt 1500 krooni. O keeldus ettepanekust ning esitas kohtusse hagi temalt elatise väljamõistmise nõudes. Kohus mõistis välja tütre ülalpidamiseks igakuise elatise ON kasuks summas 2 175 krooni. Sel hetkel, st mais 2008 ta enam ametikult ei töötanud. Ainult vahel oli juhuti, aga selle töö eest maksti vähe. Ta ei suutnud sellest rahast elatist maksta, kuna pidi

maksma ka 2007. aastal Swedbankist võetud väikelaenu. Selle väikelaenu võttis selleks, et elada koos O üürida eluaset jne. Lisaks sellele oli tal vaja ka mingisugust toiduraha. Kogu

selle aja jooksul ta ei näinud oma tütart, kuna ON ei võimalda tal tütrega suhelda. E.E

ei keeldu elatise maksmisest, aga praegu ta seda teha ei saa, kuna on raskes

finantsolukorras. Käesoleval hetkel on tööotsinguil, aga niipea kui leiab tööd, siis kohe hakkab maksma ka elatist. Tunnistab, et kogu selle ajajooksul, aga nimelt alates 06.05.2008 kuni käesoleva ajani ta ei ole maksnud elatist. Käesoleval ajal oma vanemate ülalpidamisel.

E.E on õppinud seadmete remondilukksepaks. Omab B-kategooria juhilube.

4

Kui raha on kannab enda arveldusarvele, kuid see võetakse võlgade katteks koheselt ära. Kinnisvara puudub, elab vanemate juures ja on tööbörsil töötuna arvel. (t/l 13-18)

• 18.04.2010 koostatud Eesti Töötuskassa tõendist nähtuvalt E.E on olnud töötuna arvelevõetud järgmistel perioodidel: 11.12.2003-06.04.2004; 30.05.2005-31.08.2005;

07.04.2009-12.08.2010; 31.08.2010-30.09.2010; 31.01.2011 kuni käesoleva ajani. E.E-le

on määratud ja makstud töötutoetust järgmiselt: 18.12.2003 - 06.01.2004, töötutoetus summas 16,49 eurot; 06.06.2005 - 02.03.2006, töötutoetus summas 72,43 eurot;

11.10.2009 - 08.01.2010, töötutoetus summas 189,25 eurot. E.E on saanud

töötuskindlustushüvitist perioodi eest 14.04.2009 - 10.10.2009 kogusummas 1106,72 eurot. (t/l 22)

• Pankade vastustest nähtuvalt E.E ei oma arveldusarveid ega ole Tallinna Äripanga, Danske Bank AS Eesti filiaali ega Marfin Pank Eesti AS-i klient. Eesti väärtpaberite

keskregistri andmetel ei ole E.E nimel registreeritud ühtegi väärtpaberit. E.E nimele ei ole sõlmitud SEB Liisingu lepingut. Swedbanki vastusest järelpärimisele ja

konto väljavõttest nähtuvalt omab E.E arveldusarvet nr 1100386584 ning tema

kontole on laekunud: 09.05.2008 Katusekettetööd OÜ-lt selgitusega“ E.E Palga ülekandmine“ summa 2765 krooni; 21.05.2008 Katusekettetööd OÜ-lt selgitusega“ palk“ summa 3691 krooni; 21.07.2008 on E.E teinud oma kontole sularaha sissemakse summas 1375 krooni; 15.09.2008 on Trook Baltic OÜ-lt selgitusega „töötasu 7039 krooni; 10.10.2008 AS-ilt APL PRODUCTION selgitusega „Palgaarvestuse 72 (30.09.08)“ 2451 krooni; 27.10.2008 AS-ilt APL PRODUCTION selgitusega „Palgaarvestuse 72 (30.09.08)“ 519 krooni; 10.11.2008 AS-ilt APL PRODUCTION selgitusega „Palgaarvestuse 78 (31.10.08)“ 4784 krooni; 19.11.2008

AS-ilt APL PRODUCTION selgitusega „lisatasu 10.2008“ 1735 krooni ja selgitusega „lõpparvestus“ 1068 krooni; 04.12.2008 AS-ilt M selgitusega“ töötasu“ 3614 krooni; 22.12.2008 AS-ilt M selgitusega“ avanss“ 3000 krooni; 07.01.2009 AS-ilt M selgitusega“ töötasu“ 6368

krooni, 05.02.2009 AS-ilt M selgitusega“ töötasu“ 4259 krooni; 31.03.2009 AS-ilt M selgitusega“ lõpparve“ 3402 krooni. Samuti omab E.E kontot Nordea Bank Finland

PCL Eesti filiaalis, kuhu on laekunud Tallinna Linnakantseleilt kontolt selgitusega töötasu 07.04.2010 525 krooni, 20.04.2010 935,50 krooni, 05.05.2010 765,50 krooni, 18.05.2010 765,50

krooni, 04.06.2010 935,50 krooni, 17.06.2010 170 krooni, 16.02.2011 16,82 eurot, 03.03.2011 8,65 eurot. E.E omab SEB pangas kontot 10022065927002, mille seis 31.03.2011 seisuga oli 0 eurot. ( t/l 24,25, 28-35,36-40,43-45,49)

• Õiend E.E töötasu kohta ajavahemikul 01.01.08 - 30.04.11, millest nähtuvalt tehti E.E-le väljamakseid järgmiste asutuste poolt: KK OÜ (03.2008 summas 1190,

04.2008 summas 8176, 05.2008 summas 7620); OT OÜ (06.2008 summas 5284); Roofex Estonia OÜ (09.2008 summas 11759); Eesti Haigekassa (09.2008 summas 469, 02.2009 summas 1082, 04.2009 summas 1322); APL P AS (10.2008 summas 3180, 11.2008 summas 9060) M AS (12.2008 summas 7821, 01.2009 summas 8399, 02.2009 summas 6096, 03.2009 summas 17179); Eesti Töötukassa (05.2009 summas 1886, 06.2009 summas 3439, 07.2009

summas 3328, 08.2009 summas 3239, 09.2009 summas 2751, 10.2009 summas 2662, 11.2009 summas 887), Nõmme Linnaosa Valitsus (04.2010 summas 1503, 05.2010 summas 1575, 06.2010 summas 1138, 02.2011 summas 17,3, 03.2011 summas 8,65). (t/l 59)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

E.E süüd tunnistavad ütlusi, kannatanu ON ütlusi, kohtutäitur Risto Sepp´a

ütlusi, koopiat Harju Maakohtu otsusest tsiviilasjas 2-08-322, Eesti töötukassa tõendit, pankade vastuseid, õiendit E.E töötasu kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü

temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 169 järgi, so vanemana kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele

kohtu poolt välja mõistetud elatusraha maksmisest. Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2008

otsusega tsiviilasjas nr 2-08-322 mõisteti E.E-lt välja alaealise tütre AN

5

ülalpidamiseks igakuine elatis 2175 krooni alates 06.05.2008 ON kasuks. Toimiku

materjalidest nähtuvalt

E.E seda kohtuotsust täitnud ei ole, kuivõrd ta ei ole

maksnud elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 06.05.2008 mitte ühelgi korral. Harju

Maakohtu 03.03.2010 otsusega karistati E.E KarS § 169 järgi so

ülapidamiskohustuse täitmata jätmise eest ajavahemikul 06.05.2008-03.03.2010. Eesti

töötukassa tõendi kohaselt on E.E Tööturuametis töötuna arvel olnud 07.04.2009- 12.08.2010; 31.08.2010-30.09.2010; 31.01.2011 kuni käesoleva ajani. Süüdistatava ütlustest võib teha järeldusi, et tal puudusid sissetulekud elatisraha maksmiseks. E.E

konto väljavõtetest ja õiendist töötasu maksmise kohta nähtub, et E.E-le maksti Tallinna Linnakantselei poolt töötasu 07.04.2010 525 krooni, 20.04.2010 935,50 krooni, 05.05.2010 765,50 krooni, 18.05.2010 765,50 krooni, 04.06.2010 935,50 krooni, 17.06.2010 170

krooni, 16.02.2011 16,82 eurot, 03.03.2011 8,65 eurot, kuid E.E pole jätkuvalt

asunud ülalpidamiskohustust täitma. Kohus leiab, et E.E pidanuks jõustunud kohtulahendit täitma, so igakuiselt tasuma O N´le lapse ülalpidamiseks elatusraha ning seda ka pärast viimast kohtuotsust, so pärast 03.03.2010. Kriminaaltoimikus leiduvatest andmetest nähtuvalt on aga süüdistatava kontole rahalisi laekumisi olnud, seega on olnud tulu. Kuigi see tulu ei ole olnud kuigi suur ja sellest ei oleks piisanud kõigi rahaliste kohustuste täitmiseks,

siis kasvõi osaline elatisraha maksmine oleks näidanud süüdistatava soovi oma kohustusi

täita. Süüdistatav seda aga teinud ei ole. Taoline käitumine näitab kohtu arvates ilmselget

kuritahtlikkust elatusraha maksmisest süstemaatilisel ja jätkuval kõrvalehoidmisel. Seetõttu

leiab kohus, et E.E käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige

karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub ja süüdistatav tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 1 aasta. Kuivõrd

inkrimineeritava teo toimepanemine seisneb just suhteliselt suurte rahaliste kohustuste täitmata jätmises, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik rahalist

karistust kohaldada. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud

isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on vangistuse ülemmäärana ette nähtud vaid

üks aasta. Seega ei ole seadusandja mõtte kohaselt tegemist kuriteoga, mis oleks suure ühiskonnaohtlikkusega. Seetõttu, arvestades süü suurust ja teo toimepanemise tehiolusid peab

kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra alammäära lähedasena. Kuigi süüdistatava suhtes on juba ühel korral lühiajaline vangistus kohaldamata

jäetud ning samalaadse kuriteo toimepanemise tõttu katseajal see karistus on ka täitmisele pööratud, asendades selle üldkasuliku tööga, mis on tehtud, leiab kohus, et süüdistatava kohene vangistuse ärakandmisele saatmine ei ole otstarbekas. Vangistuse kohesel täitmisele

pööramisel tekiks olukord, et süüdistatavalt võetakse sellega ära võimalus oma rahalisi kohustusi täita ning sel juhul juba kohus takistaks elatise maksmist. Seetõttu leiab kohus, et

süüdistatavale tuleb anda võimalus tööle asumiseks ja elatisvahendite teenimiseks, tagades

sellega süüdistataval lasuvate rahaliste kohustuse täitmise võimalikkuse. Kuivõrd süüdistatavat on juba korra vangistusega karistatud, siis ei saa tema suhtes enam KarS § 73 lg

1, 3 sätteid kohaldada ning seetõttu tuleb kohaldada KarS § 74 lg 1, 3 sätteid, allutades

süüdistatava käitumiskontrollile, tagamaks süüdistataval kõrvalise isiku järelevalve all arusaama tekkimise oma kohustuste täitmise vajalikkusest.

Märt Toming kohtunik