2-23-125223/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-125223

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S.S.i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

812,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (AS Aktiva

Portfolio õigusjärglane alates 06.11.2023; registrikood:

10746479; asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: S.S. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

Xxxxxxxxxxx)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi S.S.i vastu.

2. Välja mõista S.S.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulenev põhivõlgnevus 500,00

eurot.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi S.S.i vastu intressi 27,00 euro,

lepingutasu 35,00 euro, haldustasu 11,60 euro, sissenõudmiskulude 40,00 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 79,56 euro väljamõistmiseks.

4. Välja mõista S.S.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 500,00 eurot) alates

kohtulahendi tsiviilasjas 2-23-125223 jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni.

5. Menetluskulud jätta 71,48% ulatuses S.S.i kanda ja 28,52% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 415 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 245 euro, 150 eurot hageja

lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 296,64

eurot mõista S.S.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on S.S.i kohustatud tasuma Aktiva Finance Group

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Tsiviilasi nr 2-23-125223

2 (6)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 19.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult S.S.ilt (kostja) 686,53 euro saamiseks. Kohus tegi

21.06.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. 20.09.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 23.10.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse

500,00 euro, intressi 27,00 euro, lepingutasu 35,00 euro, haldustasu 11,60 euro,

sissenõudmiskulude 40,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 79,56 euro ja täiendava

viivise väljamõistmiseks alates 24.10.2023 kuni põhinõude summas 500,00 eurot täitmiseni

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 23,9% aastas. Samuti palus hageja välja mõista

kostjalt tasutud riigilõiv 245,00 eurot ning õigusabikulud 527,00 eurot.

3. Pärnu Maakohus võttis 21.12.2023 hagiavalduse menetlusse ning toimetas hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse kostjale kätte 24.04.2024. Kostjale vastamiseks määratud 14-

päevane tähtaeg lõppes 08.05.2024 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

4. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

4.1. Hagiavalduse kohaselt Inbank AS (laenuandja) ja kostja sõlmisid 07.10.2022 laenulepingu

nr L89010056861, mille alusel kostja sai laenu 500,00 eurot, mida kostja tagastanud ei ole.

Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostjal oli võlgnevus alates

1. osamaksest, s.o 05.11.2022. 22.02.2023 ütles laenuandja lepingu üles. Laenuandja loovutas

27.02.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4.2. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse

hindamise nõude. Selleks tuli kostja täita kohane taotlus laenutaotleja veebilehel, milles

nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Krediidiandja

Tsiviilasi nr 2-23-125223

3 (6)

omandas muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste

kohustuste

kohta

laenutaotluses

esitatud

andmete

ja

kogutud

andmete

alusel.

Krediidivõimelisuse

hindamise

protsessis

tegi

esialgne

võlausaldaja

päringu

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike

andmebaaside põhjal. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki

krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid.

Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole

talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on

krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on

edastatud ka kirjalikult kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht). Klient on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on

temale arusaadavad.

4.3. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 23,9% aastas. Kostjal on intressi

võlgnevus alates 5.01.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 22.02.2023 summas 27,00 eurot

(7,27+14,09+5,64). Intress perioodi 6.02.2023 - 22.02.2023 eest summas 5,64 eurot (500 x

23,90% / 360 x päevade arv 17).

4.4. Lepingus on pooled kokku leppinud lepingutasus. Vastavalt laenulepingu tingimustele on

laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu lepingu sõlmimise eest 35,00 eurot, mida kostja

tasunud ei ole.

4.5. Lepingus on pooled kokku leppinud on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu

haldamisetasu 2,90 eurot kuus. 22.02.2023 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

tasumata 05.11.2022 kuni 05.02.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 11,60 eurot (4 x 2,90).

4.6. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 ja

lepingu tingimuste punktist 4.7. Hageja sissenõudekulude summa on 40,00 eurot mis koosneb:

27.03.2023 - tasulise kirja saatmine 20 eurot; 25.04.2023 - tasulise kirja saatmine 5 eurot;

08.05.2023 – tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10

eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude

avaldamisega tehtud kulud).

4.7. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 500,00 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 05.11.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.10.2023

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 23,9%.

4.8. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

5. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

5.1. Dokumendid toimetati kostjale kätte 24.04.2024 ning kostjale vastamiseks määratud 14-

päevane tähtaeg lõppes 08.05.2024 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

Tsiviilasi nr 2-23-125223

4 (6)

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm

03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud laenuandjaga 07.10.2022 sõlmitud

laenulepingust nr L89010056861 tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne

võlausaldaja lepingud üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu

esitatud nõue krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi

laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaaja käsutusse

rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki

asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev laenuandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu (VÕS § 402 lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).

9. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui

asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima,

kas

on

rikutud

laenuandja

lepingueelset

kohustust

hinnata

tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).

10. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et

hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab laenuandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4

kohaselt laenuandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Laenuandjate ja- vahendajate

seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral

talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et laenuandja või -vahendaja

kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja. Kuivõrd laenuandja loovutas

nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

11. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks laenuandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku

krediidivõimekuse kohta. Laenuandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

Tsiviilasi nr 2-23-125223

5 (6)

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-

21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).

12. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus

on krediidiandjal. Et laenuandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud

hagiavalduses esile tuua. Laenuandja lähtus kostjale laenu andmisel kostja poolt täidetud

taotluses esitatud andmetest ning sellest, et laenu andmise hetkel ei olnud kostjal

maksehäireid. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr

2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem praktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul nähtub asjaoludest,

et laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud ka sellele, et

laenuandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt

teinud ettepaneku neid esitada. Hindamaks õigesti laenuvõtja maksevõimet pidi laenuandja

lisaks kohustuste olemasolule täpsustama ka laenuvõtja kulutusi, mida samuti tehtud ei ole.

Kohtu hinnangul jättis laenuandja täitmata kohustuse kontrollida talle kostja poolt esitatud

andmeid ja seega kostja krediidivõimekust. Nii rikkus laenuandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle

tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni

oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise

kohustus, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja intressi- ja sissenõudmiskulud. Laenu

põhiosa 500,00 eurot, mida kostja tagastanud ei ole, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.

13. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohtupraktika kohaselt on viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks laenuandja poolt uuesti

määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu

27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut

tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.

Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude. Võlgnevus muutub selles osas

sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas

jõustumisest.

14. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-23-125223

6 (6)

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 245,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

15. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 527 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 527 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab

teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta. Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi summas 507,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud

ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline

õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik

ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169

eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot käibemaksuta kui ka 170 eurot käibemaksuta,

kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et

ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev

vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks

100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150

eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 71,48% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

296,64 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

17. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik