2-24-2373/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2373

Tsiviilasi

S Ni maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik S N (isikukood xxx)

Usaldusisik

pankrotihaldur

Indrek

Lepsoo

(e-post

indrek@pankrotihaldur.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S Ni maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja S Ni (isikukood xxx) pankrot 14. mail 2024 kell 10.15.

3. Nimetada S Ni pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 5. juunil 2024 kell 11.00

videokonverentsi vahendusel. Üldkoosolekul osalemiseks tuleb võlausaldajatel

pöörduda pankrotihalduri poole.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel

nõude

esitamise

tähtaja.

Taotlus

koos

nõudeavaldusega

tuleb

esitada

pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast

õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle

valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on

kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihalduril.

7. Algatada S Ni kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse

lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 14. mail 2025.

8. Jätta menetluskulud S Ni kanda.

9. Määrata usaldusisiku tasuks 1000 eurot, millele lisandub käibemaks 220 eurot,

kokku 1220 eurot.

10. Rahuldada S Ni menetlusabi taotlus ja anda S N menetlusabi usaldusisiku tasu

805,20 eurot (sh käibemaks) tasumiseks.

11. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 805,20 eurot (sh käibemaks) ja kanda

see OÜ INC Partner arvelduskontole nr XXX.

12. Mõista ülejäänud usaldusisiku tasu, so 414,80 eurot (sh käibemaks), välja S Nilt.

Tasu tuleb maksta OÜ INC Partner arvelduskontole nr XXX.

13. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määruse edastamine

Toimetada määrus kätte S Nile ja pankrotihaldurile. Peale määruse jõustumist toimetada

määrus kätte resolutsiooni punkti 11 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu (FIMS § 18

lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud

määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest

(FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada

menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest

vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191

lg 1).

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on S Ni (võlgnik) maksejõuetusvavaldus. Avalduse

kohaselt ei suuda võlgnik oma kohustusi täita. Töökoha leidmine on raskendatud seoses

terviserikkega. Võlgnikule kuulub Swedbank pensionifond väärtusega 3300 eurot, muu vara

puudub. Sissetulekuks on avalduse kohaselt 250 eurot, kuid kohustusi on 55 008,23 eurot,

võlgnevused on tarbijakrediidiandjate ees ning algatatud on täitemenetlused. Võlgnik palub

kuulutada välja füüsilise isiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

2.

10.05.2024 kuulas kohus ära võlgniku seoses usaldusisiku aruandes välja toodud

asjaoludega kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Kohtu seisukoht

3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust

võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

(PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg

1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

3.1.

Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihalduri Indrek Lepsoo. Usaldusisiku

15.03.2024 aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et

võlgnikul on kohustusi 53 168,34 eurot, kuid võlgnik on töötu ning tal puuduvad muud

sissetulekud, millest oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikule kuuluvad

küll II samba pensioniosakud, kuid tegemist ei ole varaga, millele saaks sissenõuet pöörata.

Võlgniku Swedbank AS kontol on 23.02.2024 seisuga 12,14 eurot ning R kontol 15.02.2024

seisuga 2,22 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Usaldusisiku hinnangul tuleb välja kuulutada

võlgniku pankrot.

Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et võlgnik

on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga –

võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on

usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 53 168,34 eurot. Kohtu hinnangul on

võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamine. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja

kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks.

Seega tuleb FIMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku

pankrot.

3.2.

Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks. Seega nimetab kohus võlgniku pankrotihalduriks Indrek

Lepsoo. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid

(FIMS § 46 lg 1).

4. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Esimene

võlausaldajate üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.

5. Kohus avaldab pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS

§ 33 lg 1 ja 2).

6. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast

pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla

võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või

vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses

pankrotivaraga; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt;

peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab

menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud

PankrS ettenähtud tagajärjed (PankrS § 35 lg 1). Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara

käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine (PankrS § 36

lg 6).

7. FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. FIMS § 45 lg 3 p-d 4 ja 5 kohaselt võib kohus jätta

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta

jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine ning kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu

esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute,

võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu

muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

Kohustustest vabastamise osas toob usaldusisik välja, et võlgnik on maksejõuetusavalduses

märkinud üksnes Swedbank AS arvelduskonto ning vastuses usaldusisiku järelpärimisele teatas

võlgnik, et krediidiasutuste ja makseasutuste kontosid peale Swedbanki ta ei oma. Nimetatu ei

vasta aga tõele, kuna usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on lisaks kasutuses R konto

(võimalik, et ka muid kontosid välisriikides). Seega on usaldusisiku hinnangul võlgnik varjanud

vähemalt ühte kontot. Revoluti kontot on võlgnik muuhulgas kasutatud erinevate

hasartmängude ja kihlvedudega tegelevate äriühingutega arveldamiseks. Lisaks on kantud või

laekunud summasid Mifiniti Malta Limited, Paysera kontodelt. Usaldusisik toob välja, et

praegusel juhul on võlgnik eelistanud kanda raha hasartmängude ja kihlvedudega tegelevatele

äriühingutele ning on varajanud oma vara kohtu ja usaldusisiku ees. Võlgnik selgitas

ärakuulamisel, et enda teada oli ta Revoluti konto enne usaldusisikule vastamist sulgenud,

mistõttu vastavat infot ta usaldusisikule ei esitanud. Hiljem siiski selgus, et Revoluti konto on

arestitud, mistõttu ei saa seda sulgeda. Võlgnik kinnitas, et seda kontot ta kasutada ei kavatse

ning soovib selle jäädavalt sulgeda. Hasartmängude osas selgitas võlgnik, et ta pole juba 12-14

aastat mänginud ning Revolut kontolt nähtavad maksed hasartmängude ja kihlvedudega

tegelevatele ettevõtetele on tegelikult teostatud tema sõbra poolt (nii sissemaksed kui

väljamaksed).

Kohtule jäi ärakuulamisel mulje, et võlgnikul on ka tegelik soov oma kohustusi täita ja oma

toimetulekut parandada. Asjaolu, et võlgnik ei märkinud avalduses ega avaldanud

usaldusisikule, et tal on Revolut konto, ei anna hetkel alust kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks, sest võlgnik on kohtu hinnangul piisavalt selgitanud avaldamata jätmise

asjaolusid – enda teadmiste kohaselt sulges võlgnik konto, kuid hiljem selgus, et see

ebaõnnestus. Ärakuulamise järgselt pole kohtul alust eeldada, et võlgnikul on tegelikkuses

hasartmängusõltuvus. Tulenevalt ärakuulamisel antud selgitustest ei esine kohtu hinnangul

FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid.

Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 46 lg-st 3 tulenevalt

tuleb usaldusisikul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada kohtule igal

aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal.

8. Kohus selgitab võlgnikule, et FIMS § 47 lg-te 1 ja 2 järgi on kohustustest vabastamise

menetluse kestel võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning

võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal

kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.

9. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, kuid võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu

laekumisest viivitamata teada andma. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa,

millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg-d 3-7). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed

hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate

nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (FIMS § 46 lg

2).

10. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus

kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg

1). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on

olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta

menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda,

kuid see tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg

9). Kohus võib asjaolusid arvestades (eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses) vabastada

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka ühe aasta möödumist menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 3). Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal

võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Menetluskulud

11. Usaldusisikul on FIMS § 54 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused PankrS ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2

alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks (FIMS § 54 lg 2).

12. Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku 1300 eurot (100 eurot tund),

millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos taotlusega ka tasu arvestuse (FIMS

§ 54 lg 4).

12.1. Kohtu hinnangul ei ole usaldusisiku tehtud töömaht täies ulatuses põhjendatud.

Usaldusisiku tasuarvestusest nähtuvalt kulus usaldusisikul aruande koostamisele 12,5 tundi (sh

järelepäringute

koostamine

ja

edastamine,

järelepäringu

koostamine

võlgnikule,

järelepäringute koostamine ja suhtlus teadaolevate võlausaldajatega, päringute vastuste ja

kogutud materjalide analüüs, vara- ja võlanimekirja koostamine). Usaldusisiku aruande ja selle

lisade sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu nendele toimingutele

9,5 tundi. Ülejäänud osas (so toimingud nr 1 ja 8) on usaldusisiku ajakulu mõistlik. Seega kokku

on usaldusisiku ajakulu põhjendatud 10 tunni ulatuses. Töötasu tunnihind on kohtu hinnangul

mõistlik ja põhjendatud (FIMS § 54 lg 4). Seega peab kohus põhjendatuks määrata usaldusisiku

tasuks 1000 eurot (10 x 100), millele lisandub käibemaks 220 eurot.

12.2. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1220 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku

taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb. Kuivõrd büroo on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus ka

käibemaks (PankrS § 65 lg 11). FIMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel mõistab kohus

usaldusisiku tasu välja võlgnikult.

12.3. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara ning tema sissetulek pole piisav

kandmaks usaldusisiku kulusid. Seega leiab kohus, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik

pankrotivara ega ka võlgniku arvel kanda. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et usaldusisiku

tasu tuleb lähtudes FIMS § 54 lg-st 2 ja PankrS § 23 lg-st 4 hüvitada riigi vahenditest.

Kohus lähtub usaldusisiku tasu riigivahendite arvelt hüvitamisel PankrS § 23 lg-tes 4 ja 51

ettenähtud piirmääradest. 05.02.2021 justiitsministri määrus „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so 66

eurot tunnis). Usaldusisiku tasunõue on põhjendatud 10 töötunni eest ning menetlusabi korras

riigi vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär antud juhul 660 eurot (10 tundi

x 66). Arvestades menetlusabi saamiseks ettenähtud piirmäärasid, on kohtu hinnangul

põhjendatud hüvitada usaldusisiku tasu 660 euro ulatuses (lisandub käibemaks 145,20 eurot)

riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu ülejäänud osas, so 414,80 eurot (sh käibemaks) mõistab

kohus välja võlgnikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik