3-24-1053/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

13.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1053

Haldusasi

Hiiekivi Osaühingu kaebus Tallinna Kesklinna vanema

19.03.2024 korralduse nr T-22-1/24/56 osaliseks

tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks

otsustada uuesti Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 /

Saiakang 1 asuva hoone keldrikorruse äriruumide M8 ja

M9 kasutusse andmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.04.2024 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Hiiekivi Osaühing, volitatud esindaja

vandeadvokaat Raiko Paas

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja AR

Menetluse alus ringkonnakohtus

Hiiekivi Osaühingu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Hiiekivi Osaühingu määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.04.2024

määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-24-1053.

2. Jätta Hiiekivi Osaühingu määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

12.04.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

3. Tagastada haldusasjas nr 3-24-1053 Raiko Paasi poolt 29.04.2024 tasutud riigilõiv 20

eurot ja kanda see Raiko Paasi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Kesklinna vanema 19.03.2024 korraldusega nr T-22-1/24/56 otsustati

korraldada elektrooniline enampakkumine äriruumide, muu hulgas Mündi tn 2 / Raekoja plats

10 / Saiakang 1 keldrikorrusel asuvate äriruumide M8 ja M9 üürile andmiseks (korralduse p

1.1).

3-24-1053

2(6)

2. Hiiekivi Osaühing esitas 09.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna

vanema korralduse nr T-22-1/24/56 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks otsustada asi

uuesti.

Kaebaja sõlmis 28.05.2004 vastustajaga Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 äriruumide

üürilepingu. Kaebaja rajas sinna perekohviku ja on seal tegutsenud sellest ajast arvates ligi

kakskümmend aastat. Kaebaja esitas 15.03.2024 Tallinna linnale taotluse äriruumide

kasutamise jätkamiseks Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 „Linnavara

kasutusse andmise kord“ (määrus nr 32) § 41 järgi (s.o linnavara kasutusse andmine

otsustuskorras). Selles taotluses palus kaebaja enampakkumist mitte läbi viia ja anda äriruumid

kaebaja kasutusse otsustuskorras. Vastustaja 19.03.2024 korraldusest ei nähtu, et selles on

kaalutud kaebaja huve ruumid enda kasutusse saada ja huvi ruumid enampakkumisele panna.

Ka pole haldusaktis viidet ühelegi teisele dokumendile, kus nimetatud kaalutlused oleksid

kirjas. Seega on vastustaja jätnud haldusakti olulises osas kaalutlemata, mis on viinud

õigusvastase haldusakti andmiseni. Määruse nr 32 § 41 on kaalutlusnorm ning selle alusel vara

kasutusse andmise taotluse rahuldamata jätmisel on kaebajal õigus pöörduda kohtusse, et

viimane kontrolliks, kas vastustaja on sellist otsust tehes menetluskorda ja kaalumisreegleid

järginud ning põhjendamiskohustuse täitnud (vt Riigikohtu 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p

15). Praegusel juhul on ruumide enampakkumisele panekuga vastustaja samaaegselt sisuliselt

jätnud rahuldamata kaebaja taotluse ruumide otsustuskorras kasutusse saamiseks.

Kaebajale on teada, et vastustaja on samas asukohas olevad äriruumid andnud otsustuskorras

üürile kolmele ettevõtjale (s.o Osaühingule Saialill 22.02.2024 otsusega nr 31, Osaühingule

Bankend Group 27.01.2022 otsusega nr 9 ning OÜ-le Sigari Maja 07.09.2023 otsusega nr 78).

Üüritasu nende ruumide eest on kordades väiksem, kui tasub kaebaja. Eelnev annab aluse

arvata, et isikuid ei kohelda linnavara kasutusse saamisel võrdselt. Kaebajale on nimetatud

äriruumid varem otsustuskorras üürile antud ja seda samal alusel pikendatud. Samamoodi on

otsustuskorras samas kohas äriruumid üürile antud ka teistele isikutele. Lisaks on vastustaja

kaebajale 21.12.2023 selgelt teatanud, et kavatseb kaebajaga üürisuhet pikendada. Eeltoodust

on kaebajal tekkinud õigustatud ootus, et ta saab äriruumide üürimist senisel viisil jätkata.

3. Kaebusele oli lisatud taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud korralduse

täitmine, peatada enampakkumine Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 äriruumide üürile

andmiseks ning kohustada Tallinna linna võimaldama Hiiekivi Osaühingul äriruumide Mündi

tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 kasutamist senistel üürilepingu tingimustel kuni asjas

kohtulahendi tegemiseni.

Ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võib kohtuotsuse täitmine raskeneda või muutuda

võimatuks. Kui enampakkumine viiakse läbi ja selle tulemusel sõlmitakse üürileping, pole

kaebajal võimalus kaebusega taotletavat eesmärki – vastustaja otsustaks äriruumide kasutusse

andmise kaalutlusreegleid järgides uuesti – saavutada. Kohtuotsus pole sel juhul täidetav, kuna

ruumid oleks juba antud kolmanda isiku kasutusse ja puudub võimalus nende osas asja uueks

otsustamiseks või oleks see raskendatud, arvestades juba kolmanda isiku õigustega äriruumile

ja tekkivate võimalike uute kohtuvaidlustega. Ka enampakkumisel osalemine ei taga kaebajale

seda, et ta suudab selle võita ja jätkata vähemalt kohtumenetluse vältel äripinna kasutamist.

Kaebajal tuleb enampakkumisel osalemiseks tasuda tagatisraha 12 705 eurot, mida saab samuti

pidada kohtumenetluse ajal koormavaks tagajärjeks ning mida esialgne õiguskaitse saaks

praegu ära hoida. Vaidlustatud korralduse täitmise ja enampakkumise peatamine ning kaebajale

äriruumide kasutamise võimaldamine kohtumenetluse vältel ei kahjusta avalikku või

kolmandate isikute huvi, kuivõrd kohtumenetluse vältel kasutaks kaebaja äriruume

kohtuvaidluse lõpuni edasi ja tasuks nende eest vastustajale edasi praegu tasutavat üüri, mis on

mh kõrgem turuhinnast ja hinnast, mida maksavad teised ettevõtjad samas piirkonnas. Ka

määruse nr 32 § 41 p 7 näeb ette võimaluse, et linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse

3-24-1053

3(6)

tähtajatult linnavaraga seonduva kohtuasja menetlemise ajaks. Vastustaja on ise erinevates

dokumentides avaldanud, et kaebaja on olnud heaperemehelik üürnik ja tasunud korrektselt

üüri.

4. Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus on perspektiivitu,

sest isegi kui kohus tühistab vaidlustatud korralduse, ei saa kaebaja vaidlusaluseid äriruume

otsustuskorras kasutusse. Kohtu pädevuses ei ole otsustada, mida linn peab oma varaga tegema:

kas kasutusse andma, müüma või ise kasutama (nt Riigikohtu 03.11.2005 otsus nr 3-3-1-35-05,

p 9). Isegi juhul, kui kohus otsustab vaidlustatud korralduse tühistada, ei saa kohus langetada

otsust ja teha vastustajale ettekirjutust vaidlusaluste ruumide edasiseks kasutamiseks, sest

rikuks sellega vastustaja omakorraldusõigust. Kohus ei saa otsustada valitud menetluse

otstarbekuse üle ega sundida vastustajat lepingut otsustuskorras pikendama. Esineb oluline

avalik huvi, mis saab esialgse õiguskaitse kohaldamise korral kahjustatud. Vastustaja peab

menetluste läbiviimisel kaitsma ka linna elanike ja ettevõtjate huvi saada võrdsetel alustel enda

kasutusse linna poolt eraisikutele pakutavaid kinnistuid, ja huvi, et linn ei looks teistele isikutele

vara üleandmisega põhjendamatuid konkurentsieeliseid. Otsustuskorras vara kasutusse

andmisel looks vastustaja konkurentsipiirangud samal tegevusalal ja samas piirkonnas

tegutsevatele ettevõtetele. Vastustaja on korraldust andes lähtunud ettevõtlusvabaduse, ausa

konkurentsi ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Enampakkumise puhul on tegemist avaliku ja

läbipaistva elektroonilise menetlusega osta.ee keskkonnas. Tallinna põhimääruse kohaselt tuleb

vara kasutusse andmisel lähtuda põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju. Elektroonilise

enampakkumise läbiviimisel näeb kaebaja pakkujate arvu ja pakkumuse suurust. Samuti saab

ta elektroonilisel enampakkumisel teha lõpmata arv pakkumusi ja tõsise soovi korral jätkata

äriruumide kasutamist. Seega on ka kaebaja huvid kaitstud ja tagatud võimalus äriruumide

kasutamisega jätkata. Viited varasematele menetlustele ja isikute ebavõrdsele kohtlemisele ei

ole asjakohased. Vaidlustatud korralduse alusel on välja kuulutatud samas hoones

kõrvalasuvate äriruumide kasutusse andmiseks elektrooniline enampakkumine, seega võrdsetes

olukordades isikuid on koheldud võrdsetel asjaoludel. Halduspraktika võib muutuda ajas ja

ruumis.

5. Tallinna Halduskohus võttis 12.04.2024 määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni p

2) ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1).

Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest. Esialgne õiguskaitse ei saa kaitsta

kaebaja õigusi suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtav võimalik positiivne kohtuotsus.

Kaebaja taotleb põhivaidlusena Tallinna Kesklinna vanema 19.03.2024 korralduse tühistamist

(teda puudutavas osas) ning Tallinna linna kohustamist otsustama uuesti Mündi tn 2 / Raekoja

plats 10 / Saiakang 1 asuva hoone keldrikorruse äriruumide kasutusse andmine. Kohus saab

lahendada esialgse õiguskaitse taotluse seega osas, mis puudutab vaidlustatud korralduse

täitmise peatamist, s.t enampakkumise peatamist viidatud äriruumide üürile andmiseks. Samas

ei tähendaks kaebuse rahuldamine (vaidlustatud korralduse tühistamine ja vastustaja

kohustamine äriruumide kasutusse andmist uuesti otsustama) seda, et kaebajal on automaatselt

õigus kõnealuseid äriruume senise lepingu lõppemisel edasi kasutada.

Esialgse õiguskaitse osaline rahuldamine (enamapakkumise peatamine) ei takistaks senise

üürilepingu lõppemist ega tagaks seega kaebuse eesmärki. Lisaks on kaebaja esialgse

õiguskaitse vajadus vähene. Kaebajal on vastavalt Tallinna linnaga sõlmitud üürilepingule

võimalik vaidlusalustes äriruumides M8 ja M9 majandustegevust jätkata kuni 30.05.2024. Kui

kaebaja soovib neis ruumides jätkata oma majandustegevust ka edaspidi, on tal võimalik osa

võtta vastustaja korraldatud enampakkumisest. Kaebaja ei ole sealjuures märkinud, et

enampakkumisel osalemiseks nõutava tagatisraha tasumine käiks talle üle jõu. Samuti ei

õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist see, et esineb võimalus, et enampakkumise võitmiseks

tuleb kaebajal pakkuda kõrgemat üürihinda, kui ta praegu tasub.

3-24-1053

4(6)

Esialgsel hinnangul ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada kuigi suurteks. Võib aru saada, et

kaebaja laiemaks eesmärgiks ei ole see, et kõnealused äriruumid antaks järgnevaks

lepinguperioodiks tema kasutusse tingimata otsustuskorras, vaid kaebaja eesmärk on saavutada

lepingu jätkamine temaga senistel tingimustel. Isegi kui enampakkumisega kaasneb võimalus,

et äripinna üüritasu suureneb võrreldes praegusega, ei saa kaebaja ärihuvid kaaluda üle

vastustaja kui omaniku huvi teenida enda varalt suuremat tulu. Samuti ei nähtu, et kaebajaga

üürisuhte jätkamine otsustuskorras ja senistel tingimustel oleks olulistes avalikes huvides või

mõne puudutatud isiku huvides, mis kaaluksid üle omaniku õigused. Ka asjaolu, et vastustaja

on 21.12.2023 teavitanud kaebajat valmisolekust anda äriruumid otsustuskorras talle veel viieks

aastaks üürile senise üüritasuga ning on sõlminud kolmandate isikutega otsustuskorras

lepinguid, ei loo kaebajale sellist õiguspärast ootust, mis annaks aluse lugeda kaebuse

eduväljavaateid suureks.

Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on ka mõnevõrra ennatlik. Vaidlustatud korraldusest ja

enampakkumise infost osta.ee keskkonnas nähtub, et üüritasu enampakkumise alghind ja

hetkehind on madalam senisest üüritasust (praegune lepingujärgne üüritasu on 79,01 eurot/m2,

enamapakkumise alghind ja hetkehind 55 eurot/m2). Seega on võimalik, et kaebaja võib

enampakkumisel osaledes saavutada hoopis senisest soodsamatel tingimustel üürisuhte.

Vastustaja on põhjendatult esile toonud, et enampakkumise viis on läbipaistev ning võimaldab

huvitatud isikutel enda pakkumist korduvalt muuta / suurendada sõltuvalt teiste huviliste

olemasolust ja pakkumistest. Vaidlustatud korralduses on selgitatud, et enampakkumise

kestvuse ajal on võimalik teha piiramatu arv pakkumusi. Äriruumide üüri hetkehind on

reaalajas nähtav kõikidele pakkujatele. Elektroonilise enampakkumise võidab kõrgeima

pakkumuse teinud osaleja. Eeltoodud tingimused tagavad tasakaalu äripinna omaniku ja

enampakkumisel osalejate huvide osas. Seejuures ei esine riski, et kaebaja võiks pakkuda

teistest huvilistest oluliselt suuremat tasu või jätta teadmatusest teised huvilised üle pakkumata,

kuigi huvi selleks oleks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Hiiekivi Osaühing palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.04.2024 määruse

resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada

Tallinna Kesklinna vanema 19.03.2024 korralduse nr T-22-1/24/56 täitmine ja enampakkumine

Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 äriruumide üürile andmiseks.

Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine peakski ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse positiivne lahendus ei

ole kaebaja jaoks tulemuslik. Puudub vaidlus selles, et kui enampakkumine läbi viiakse ja selle

tulemusel üürileping sõlmitakse, pole kaebuse taotlust (kohustada vastustajat asja uuesti

otsustama) enam esitatud kujul võimalik rahuldada ja põhivaidluse pidamine kaotaks oma

mõtte. Halduskohus sellega arvestanud ei ole ega hinnanud seda, kas esialgse õiguskaitse

kohaldamine on vajalik kaebuse eesmärgi saavutamise seisukohalt. Enampakkumisel

osalemine ei tagaks kaebajale soovitud tulemust ja üüripinna kasutusse saamist. Ainuüksi

asjaolu, et kaebajal on põhimõtteliselt võimalik pakkuda enampakkumisel kõrgeimat hinda, ei

tähenda, et kaebaja on selleks ka majanduslikult suutlik ja et tema huvid ei võiks saada

pöördumatult kahjustatud põhjusel, kui ta sellist pakkumist teha ei suuda.

Seoses kaebuse perspektiiviga ei ole halduskohus arvestanud kaebaja kui pikaaegse üürniku

huviga – sellega, et kaebaja on juba aastakümneid üürinud äriruume (mh seda turuhinnast ka

kõrgemalt) ning rajanud sinna ruumidesse toimiva perekohviku. Vastustaja on varem pidanud

võimalikuks anda neid ruume kaebajale otsustuskorras. Kaebaja suhtes on ebaõiglane, kui

vastustaja ei vaevu isegi põhjendama, miks tuleb kaebaja märgitud huve eirata või mingit muud

huvi eelistada kaebaja huvile. Riigikohus on selgitanud, et linnavara kasutusse andmise korra

3-24-1053

5(6)

§ 41 on kaalutlusnorm ning selle alusel vara kasutusse andmise taotluse rahuldamata jätmisel

on kaebajal õigus pöörduda kohtusse, et viimane kontrolliks, kas vastustaja on sellist otsust

tehes menetluskorda ja kaalumisreegleid järginud ning põhjendamiskohustuse täitnud.

Enampakkumise peatamine kohtumenetluse vältel ei kahjustaks avalikku või kolmandate

isikute huvi, kuivõrd määruse nr 32 § 41 p 7 näeb ette mh võimaluse, et linnavara võib anda

otsustuskorras kasutusse tähtajatult linnavaraga seonduva kohtuasja menetlemise ajaks.

7. Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse korras ei saa

nõuda seda, mida ei ole võimalik saavutada põhinõude rahuldamise läbi. Kaebajaga sõlmitud

üürilepingu tingimustena kehtivad Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2003 määrusega nr 73

kinnitatud „Äriruumi üürilepingu tingimused“. Tingimuste p 19.1.1 sätestab, et leping lõpeb

lepingu tähtaja möödumisel; lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduse §-s 310 sätestatud

pikenemist. Tingimuste p 22.1 kohaselt on üürnik kohustatud hiljemalt lepingu lõppemise

päeval vabastama äriruumi oma varast ning andma äriruumi täielikult üle üürileandja valdusse.

Seega mitte ükski õigusakt ei kohusta Tallinna linna andma oma vara otsustuskorras kaebaja

kasutusse. Kaebaja oli teadlik, et vastav kestvussuhe lõpeb ja edasine menetlus on haldusorgani

diskretsiooniotsus, mitte aga kohustus anda äriruum samadel tingimustel senise üürniku

kasutusse. Määruse nr 32 § 4 lg 1 kohaselt antakse linnavara kasutusse enampakkumisel,

riigihanke menetluses, või erandjuhtudel otsustuskorras. Määrus ei näe ette, et pärast kasutusaja

lõppu on eelmistel kasutajatel kindlasti eelis uue kasutusõiguse saamisel. Raekoja plats on üks

suurema avaliku huviga kauplemise piirkondi, kus peab kaaluma avalikku huve ja kolmandate

isikute õigusi ning õiguskaitse kohaldamine peab olema nende suhtes proportsionaalne. Jääb

selgusetuks, kuidas enampakkumise korraldamine kahjustab praeguse üürniku huve ja tekitab

talle kahju. Kaebajal on võrdsed võimalused osaleda enampakkumisel ning menetlus on avalik

ja läbipaistev.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

9. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

10. Kaebaja taotleb määruskaebuses, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras Tallinna

Kesklinna vanema 19.03.2024 korralduse nr T-22-1/24/56 täitmise ja enampakkumise Mündi

tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 äriruumide üürile andmiseks. Asjakohaselt osta.ee

leheküljelt1 nähtub, et praeguseks on kõnealune enampakkumine lõppenud ning viimase, s.t

kõrgeima pakkumise tegi kaebaja. Seega on eelduslikult kaebajal võimalik enampakkumise

tulemusel sõlmida linnaga Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 äriruumide üürileping ja

jätkata nende ruumide kasutamist. Tallinna Kesklinna vanema 19.03.2024 korralduse nr T-22-

1/24/56 p 1.1.2 kohaselt antakse nimetatud äriruumid üürile viieks aastaks. Eelnevast tulenevalt

ei ole praeguseks enam ohtu, et kaebaja õigused saaksid pöördumatult kahjustada seetõttu, et

1 https://www.osta.ee/antakse-uurile-aripind-raekoja-plats-10-tln-115-5-m2-209787378.html

3-24-1053

6(6)

enampakkumise tulemusel sõlmitakse üürileping mõne teise isikuga juba kohtumenetluse ajal.

Võib eeldada, et kohtumenetlus praeguses asjas lõpeb enne sõlmitava üürilepingu tähtaja

möödumist.

11. Ehkki osta.ee veebilehelt nähtuva enampakkumise lõpphinna kohaselt tuleks kaebajal

Mündi tn 2 / Raekoja plats 10 / Saiakang 1 äriruumide kasutamise eest edaspidi tasuda

praegusest oluliselt kõrgemat hinda (praeguse 9125,66 euro asemel 15 175 eurot kuus), järeldub

enampakkumisel tehtud pakkumisest, et kaebaja on ise pidanud majanduslikult võimalikuks

sellist üürihinda tasuda. Järelikult ei saa kõrgema üürihinnaga seoses kaebaja esialgse

õiguskaitse vajadust kuigi kaalukaks pidada. Lisaks räägib esialgse õiguskaitse kohaldamise

vastu see, et ka ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on kaebuse eduväljavaated pigem vähesed.

Halduskohus on õigesti osutanud, et praeguses menetlusetapis ei nähtu põhjuseid, miks peaks

kaebaja ärihuvid kaaluma üles vastustaja kui omaniku huvi teenida enda varalt suuremat tulu.

Nagu vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, on ta enampakkumist korraldades lähtunud

ettevõtlusvabaduse, ausa konkurentsi ja võrdse kohtlemise põhimõtetest ning vaidlustatud

korralduse alusel on välja kuulutatud elektrooniline enampakkumine ka nt samas hoones

kõrvalasuvate äriruumide kasutusse andmiseks. Kaebajale ei ole tehtud takistusi osalemaks

enampakkumisel võrdsetel alustel kõigi teistest asjast huvitatud isikutega.

12. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muuda kohtumenetlust kaebaja jaoks sisutuks.

Kui asja läbivaatamisel selgub, et vastustaja on jätnud õigusvastaselt vaidlusalused äriruumid

otsustuskorras kaebaja kasutusse andmata, on kaebajal õigus nõuda selle tõttu tekkinud

lisakulude hüvitamist.

13. Eeltoodust tulenevalt jättis halduskohus kokkuvõttes õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 12.04.2024

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

14. Ringkonnakohus selgitab, et kui asjaolud peaksid kohtumenetluse kestel muutuma, on

kaebajal võimalik taotleda kohtult uuesti esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist (HKMS §

253 lg 1).

15. Määruskaebuselt on tasutud ringkonnakohtule riigilõivu 20 eurot. Kuna määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba, tuleb tasutud riigilõiv tagastada. Ringkonnakohus tagastab

makstud riigilõivu Raiko Paasi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX.

(allkirjastatud digitaalselt)