2-20-4181/94 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 13.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4181

Kohtuasi

X hagi Y vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.09.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood:

XXXXXXXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Siim Mõistlik (e-post:XXX)

Kostja (vastustaja): Y (registrikood XXXXXXX, aadress

XXX), lepinguline esindaja C (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 14.09.2022 määrus jätta muutmata.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-4181

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 19.03.2020 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus tuvastada

töölepingu ülesütlemise tühisus, välja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel

kolme kuu keskmise töötasu ja juhendamistasu.

2. Harju Maakohus jättis 29.11.2021 kohtuotsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. jättis 27.04.2022 kohtuotsusega Harju Maakohtu 29.11.2021 otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, va Xle riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. tsused jõustusid 28.05.2022.

3. 28.06.2022 esitas kostja Harju Maakohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse kostja

menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus hagejalt välja mõista 4138,67 eurot.

Taotluse kohaselt ei olnud kostjal kuni 31.12.2020 hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid,

kuna Y-t esindas C Y juristina töölepingujärgsete ülesannete täitmise korras. Kuna Y ja C

vaheline tööleping lõppes 31.12.2020, on nimetatud isik alates 01.01.2021 esindanud Y-t

lepingulise esindajana Y ja lepingulise esindaja büroo – OÜ Body Heart & Soul Praxis

(registrikood 16072303) vahel sõlmitud õigusabilepingust tuleneva volituse alusel.

4. 22.08.2022 esitatud seisukohas vaidles hageja kostja poolt väljatoodud menetluskulude

vajalikkusele. Hageja leidis, et kostja on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes ei tohiks lepingulist

advokaati palgata, kuna asutuse puhul saab eeldada tööõiguse alase sisemise pädevuse

olemasolu. Hageja on depressiooni tõttu tänaseks täielikult töövõimetu ega suudaks kostja poolt

nõutud summasid tasuda (see oleks võimalik vaid pikaaegse maksegraafiku alusel). Kostja ei

ole menetluse kestel oma esindaja esindusõiguse aluse muutumist äratuntavalt markeerinud.

Kostja esitas esindusõiguse aluse muutust puudutavad volikirjad alles enne kohtuistungi algus,

mis tõi kaasa olukorra, kus hageja ei saanud arvestada kulutuste hüvitamisega määras, mida

taotleb kostja. Hageja palus lugeda kostja poolt seoses lepingulise esindajaga kantud

õigusabikulud ebavajalikuks ja põhjendamatuks menetluskuluks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 14.09.2022 määrusega kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu kokku

3250,50 eurot ning määras TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks kohtumääruse täitmise korra

järgmiselt: hageja kohustub tasuma kindlaksmääratud menetluskulude summa osamaksetega

(6) kalendrikuu jooksul 6 kuud x 541,75 eurot alates kohtumääruse jõustumisest. Igakuise

osamakse on hageja kohustatud tasuma kalendrikuu 10.-ks kuupäevaks. Maksetega viivitamisel

tuleb hagejal tasuda kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtumääruse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni.

6. Määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 177 lg-le 2, § 175 lg-le 1, § 144 p-le 1.

Kostja on 28.06.2022 esitatud nimekirja kohaselt kandnud menetluskuluna õigusabikulu

kogusummas 4138,67 eurot (käibemaksuta), mis koosnevad kostja poolt esimese ja teises

kohtuastmes kantud õigusabikuludest. Kohus leidis kokkuvõttes, hinnates menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust, et kostja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, so

kokku 32,05 h ulatuses, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu,

nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Kohus ei pidanud põhjendatuks

ajakulu 5,25 h ulatuses.

2-20-4181

7. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määra, mis oli 100 eurot 2021. aastal osutatud

õigusabile ja 110 eurot 2022. aastal osutatud õigusabile (apellatsioonkaebusega seotud kulud),

osas leidis kohus, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100-110 eurot (ilma käibemaksuta)

on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kohtu hinnangul on käesolev asi

keskmisest keerukam ja mahukam. Kostja lepinguline esindaja vastas kohtu hinnangul TsMS §

218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele. Kohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse osaliselt ning mõistis hagejalt välja mõista menetluskulud õigusabile maakohtus 2310

eurot (23 h 10 min x 100) ja õigusabile ringkonnakohtus 940,50 eurot (8 h 55 min x 110), kokku

3250,50 eurot.

8. Hageja leidis, et kostja näol on tegemist avalik-õigusliku juriidilise isikuga, kes ei tohiks

lepingulist advokaati palgata, kuna asutuse puhul saab eeldada tööõiguse alase sisemise

pädevuse olemasolu. Kohus hageja sellise käsitlusega ei nõustunud. Kostja võib palgata enda

õiguste kaitseks advokaadi. Kostja on õigusabiteenust kasutanud võimalikult säästlikult,

eesmärgiga teha enda kaitseks hageja alusetute süüdistute eest kõik vajalik ja võimalik. Kohus

nõustus kostja märgituga, et käesolevas kohtuasjas ei ole hageja käitunud mõistlikult, olles

tõendite, taotluste jm pöördumiste esitamisel väljunud otstarbeka, ökonoomse, kohtu

juhtimisele allutatud menetluse raamidest. Käesolevas menetluses on hageja esitanud kohtule

hulgaliselt menetlusdokumente, massiivsel hulgal lisamaterjale, väidetavaid tõendeid, millest

enamus käesolevas kohtuasjas asjasse ei puutu. Y-l on tulnud X esitatud materjalid läbi vaadata

olenemata sellest, kas need asjasse puutusid või mitte ehk hinnata dokumentide sisu nimetatud

asjaolu kindlakstegemise eesmärgil; samuti tuli koostada ja kohtule esitada Y seisukohad X

esitatud menetlusdokumentidele, mida X esitas kaugelt enam kui kohtu poolt nõutud. X

komplitseeris kohtumenetlust muuhulgas ka korduvate taotluste esitamisega, mis samuti on

tulnud Y huvides (kohtumenetluse asjaoludega kursispüsimise eesmärgil) läbi vaadata

olenemata sellest, kas kõikide suhtes Y-lt korrespondeeruvat menetlustoimingut nõuti või mitte.

Y lepinguline esindaja kinnitas, et on Y poolsete menetluslike sammude astumist nõustanud ja

toimetanud võimalikult ökonoomselt, eesmärgiga hoiduda liigsetest kuludest.

9. Kohus juhtis tähelepanu ka asjaolule, et Y on olnud TVK menetlusest saadik valmis lõpetama

vaidluse Xiga kompromissiga, millest X on 100% keeldunud nii TVK kui HMK menetluses.

Vaidluse materjalidest nähtuvat on Xile soovitanud vaidluse lahendamist kompromissiga

vähemalt kaks X töövaidluses esindanud neljast lepingulisest esindajast - K. Martis (TVK

istungil) ja U. Arumäe Harju Maakohtule esitatud seisukohtades (vt Urmas Arumäe poolt X’ile

adresseeritud seisukohad seoses asja perspektiivikusega (dtl 378-382, seisukoha punktis 13

kompromissi ettepanek). Kuna kompromiss on jäänud sõlmimata üksnes põhjusel, et X on

olnud kategooriliselt ja resoluutselt selle vastu, ei vastuta Y ka selle sõlmimata jätmise

tagajärgede (menetluse jätkumine, mis on toonud kaasa menetluskulude tegemise vajaduse

jätkumise) eest.

10. Lisaks on kohus 26.02.2021 saadetud e-kirjas (dtl 247) pidanud vajalikuks

menetlusosalistele, sh hagejale selgitada, et töövaidluse kohtus lahendamisega kaasnevad

mõlemale poolele täiendavad menetluskulud ning kohtumenetluses kehtib üldreegel, et nii enda

kui vastaspoole menetluskulud tasub pool kes vaidluse kohtus kaotab, mõlemal poolel on

esindajad järelikult tuleb esindajatele ka tehtud töö hüvitada. Kompromissi korral kehtib

üldreegel, et poolte menetluskulud jäävad iga poole enda kanda ja uusi vastaspoole kulusid

tasuma ei pea (TsMS § 168 lg 3). Seega ei saa hageja väita, et ta ei teadnud kostja esindusõiguse

aluse muutumisest, hageja pidi teadma, et kostjat esindab lepinguline esindaja.

11. Hageja viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses 24.04.2001 haldusasjas 3-3-1-19-01

toob halduskolleegium esile, et ka TsMS § 61 lg 1 25.02.1999 redaktsiooni järgi mõistab kohus

2-20-4181

poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema

esindaja poolt osutatud õigusabi eest (punkt 3.). Kohus on praegusel juhul menetluskulusid

hinnanud osutatud kriteeriumite järgi, so vajalikud ja põhjendatud kulud.

12. Hageja väitel on ta depressiooni tõttu tänaseks täielikult töövõimetu ega suudaks kostja

poolt nõutud summasid tasuda (see oleks võimalik vaid pikaaegse maksegraafiku alusel).

Kohus märkis, et kuigi hageja ei ole kohtule tõendanud enda töövõimetust haiguse tõttu, on

kohtule siiski usutav, et pärast pikka kohtuvaidlust, milles hagi jäeti rahuldamata, võis hageja

langeda depressiooni. Kohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks ja

määras TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks kohtumääruse täitmise korra selliselt, et hageja tasub

menetluskulud igakuiste osamaksetena 6 kalendrikuu jooksul alates kohtumääruse

jõustumisest. Võttes arvesse, et kostja on esitanud TsMS § 177 lg 4 alusel taotluse, märkis

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et maksetega viivitamisel tuleb hagejal

tasuda kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse

jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

13. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega

mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu kokku summas 3250,50 eurot ning teha uus

määrus, millega jätta kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks täies ulatuses

rahuldamata.

13.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu seisukoht selle osas, et ka avalik-

õiguslikul juriidilisel isikul on kohtumenetluses võimalik lepingulist esindajat kasutada, igati

nõustumisväärne. Hageja hinnangul on aga TsMS § 175 lg 1 kontekstis eraldi küsimuseks see,

kas avalik-õiguslik juriidilise isiku poolt palgatud lepingulise esindajaga seotud

õigusabikulusid on põhjendatud teiselt isikult välja nõuda olukorras, kus vaidlusküsimuse alast

kompetentsi saaks eeldada avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult endalt. Hageja hinnangul ei

tohiks Y avalik-õigusliku juriidilise isikuna oma majanduslike ümberkorraldustega (juristi

töölepingu asendamine käsunduslepinguga ning sellest tulenevate kulude tekkimisel nende

nõudmine vaidlust pidavalt kodanikult) taotletavat kokkuhoidu asuda saavutama oma

vallandamise vaidlustanud töötaja (kui põhiõiguste kandja) arvelt. Olukorras, kus

halduskohtumenetluse alases praktikas (RKHK 3-3-1-19-01, p 3) on sellist võimalust pigem

eitatud, ei tohiks oma töösuhte lõpetamist vaidlustava töötajalt nõutavate kulutuste maht olla

suurem ka tsiviilkohtumenetluses ega sõltuda sellest, et kas ametikohustuste täitmine toimus

töötaja või ametnikuna. Seejuures on tähelepanuväärne, et HKMS § 108 lg 12 viitab otseselt

TsMS §-le 175. Eeltoodust lähtuvalt on hageja seisukohal, et kohus on eelmärgitu näol jätnud

diskretsiooniõiguse teostamisel arvestamata olulise asjaolu, mis on käsitletav TsMS § 175 lg 1

sätestatud diskretsiooniõiguse olulise rikkumisena.

13.2. Maakohus on jätnud arvestamata hageja poolt märgitu, mille kohaselt ei olnud kostja

menetluskulude tekkimine hagejale mõistlikult ettenähtav, kuivõrd kostja ei ole menetluse

kestel oma esindaja esindusõiguse aluse muutumist äratuntavalt markeerinud. TsMS kohaselt

on esindajast töötaja menetluskulude hüvitamise määr oluliselt piiratum võrreldes lepingulise

esindajaga. Kostja esitas esindusõiguse aluse muutust puudutavad volikirjad alles enne

kohtuistungit, mis tõi kaasa olukorra, kus hageja ei saanud arvestada kulutuste hüvitamisega

määras, mida taotleb kostja. Iseenesest vastab tõele kostja väide, et ta on menetlusdokumentide

lõpus oma esindusõiguse aluse muutust kajastanud viitega lepingulisele esindaja rollile. Samas

leiab hageja, et menetlusõiguste heatahtliku kasutamise kontekstis ei ole see piisav. Seejuures

oli segadusse ajav ka asjaolu, et kostja lepinguline esindaja kasutas nii hageja kui kohtuga

2-20-4181

suhtlemisel kostjaga seotud meiliaadressi XXX pikalt ka pärast seda kui väidetavalt töösuhe

kostjaga juba lõppenud oli. Hageja hinnangul on kohus nimetatud asjaolu arvestamata jätmisel

rikkunud TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat nõuet mõista välja õigusabikulud ainult vajalikus ja

põhjendatud määras.

14. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Y on kõrgharidusasutus, mille

põhitegevuseks on kvaliteetse kunstikõrghariduse pakkumine kolmel kõrgharidustasemel, mitte

riigivõimu teostamine ega õigusvaidluste pidamine. Ei eksisteeri õigusnormi, mis välistaks Y

õiguse kohtuvaidlustes lepinguliste esindajate õigusabi kasutada, sh ka töövaidlustes

töötajatega. Y-s alustati 2020. aastal struktuurimuudatuste tegemist, mille käigus mh kaotati

juriidiline osakond ja lõpetati ka varasemalt Y-t esindanud jurist C tööleping. Y kasutas sellest

ajast alates lepingulise esindajana varasemalt akadeemias juristina töötanud inimest, mis oli

mõistlik, mh kulude kokkuhoiu mõttes. Arvestades kohtuasja asjaolusid, hageja esindajate

arvamusi ja soovitusi, aga ka maakohtu ning ringkonnakohtu lahendeid, ei olnud hagejal alust

eeldada, et tema nõudeid saadab kohtus edu.

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu kohtumäärus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks

alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse

muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel

maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Ringkonnakohus selgitab, et praegusel juhul oli maakohus, tulenevalt asjaolust, et tegemist

oli tsiviilasjaga, seotud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusõiguse

normidega. Lepingulise esindaja kulude hüvitamist reguleerib TsMS § 175, mille lõige 1

esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtupraktikas on rõhutatud, et

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 09.03.2016, 3-2-

1-182-15, p 14).

18. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni

sekkumiseks ja maakohtu poolt hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude

vähendamiseks. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav, ka on kohus

oma otsustust piisavalt põhjendanud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus

menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid ja keerukust kui ka

esitatud menetlusdokumente (nende sisu ja mahtu) ning seostanud neid õigusabi osutamisega

kaasnenud eeldatava töömahuga. Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, samuti asjas esitatud tõendite hulka ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, saab

kostjale õigusabitoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas põhjendatuks ja

vajalikuks, pidada mõistlikuks ka ringkonnakohtu hinnangul.

2-20-4181

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja etteheide, mille kohaselt on

maakohus ületanud diskretsioonipiire, jättes arvestamata asjaoluga, et kostjalt kui avalik-

õiguslikult isikult sai eeldada vaidlusküsimuse alast kompetentsi ilma lepingulist esindajat

palkamata, põhjendatud.

20. Kuigi hageja poolt viidatud kohtuasjas tõepoolest osundati, et teenistusalastes küsimustes

antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu,

kasutamata advokaadi abi, ei olnud see seisukoht absoluutne, arvestades, et kohus leidis ka

seda, et isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka seda, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus

ning vastaspoole tegevus (näiteks protsessiosalise õiguse kuritarvitamine) ja muud asjaolud

tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt (vt RKo, 24.04.2001, 3-3-1-19-01, p 3).

21. Sarnast seisukohta on Riigikohus avaldanud ka hilisemas kohtupraktikas tsiviilvaidluste

lahendamisel asjades, kus üheks menetlusosaliseks on riik või riigiasutus. Nii on leitud, et

advokaadi kaudu menetluses osalemine ei pruugi olla põhjendatud, kui vaidluse vähese

keerukuse tõttu oleks menetlusosaline ilmselt saavutanud oma menetluslikud eesmärgid ka ilma

advokaadi abita, kasutades lepingulise esindajana oma töötajat või teenistujat, kellel on kohtu

arvates esindamiseks piisavad teadmised ja kogemused (TsMS § 218 lg 2). Samas on ka

rõhutatud, et TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel kaalub kohus

kulude põhjendatust ja vajalikkust, arvestades mh asja keerukust ning hindab kohus seda, kas

vaidluse keerukuse tõttu oli menetlusosalisel põhjendatud kasutada advokaadist lepingulise

esindaja õigusabi. Ainuüksi asjaolu, et menetlusosaliseks on riik oma tulundusasutuse kaudu,

kelle struktuuri koosseisus on kvalifitseeritud juristid, ei anna alust jätta lepingulise esindaja

kulusid vastaspoolelt välja mõistmata (vt nt RKTKm, 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 14).

22. Määruskaebemenetluses kostja poolt esitanud Y 29.09.2021 käskkirjast nr 1-8/10 nähtuvalt

on kostja alates 01.01.2021 kaotanud juriidilise osakonna. Käskkirjast ei nähtu ega ole võimalik

järeldada, et seni kostja koosseisuliseks juristiks olnud C, oleks üle viidud muusse osakonda ja

senisel ametikohal jätkanud. Vastupidi, kostja poolt esitatud töölepingu lisast nähtub, et

juristiga on tööleping lõpetatud alates 31.12.2020 koondamise tõttu.

23. Kuna kostjal puudus alates 01.01.2021 juriidiline osakond ja koosseisuline jurist hoopiski,

ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas alust eelduseks, et kostjal oli suutlikus oma

õigusi ilma lepingulist esindajat palkamata edaspidises kohtumenetluses kaitsta. Asjaolu, et

kostjale osutas edaspidi õigusabi varasemalt koosseisuliseks juristiks olnud isik, saab pidada

hagejat soosivaks, kuna aitas ilmselgelt kokku hoida menetluskulusid vähemalt selle summa

võrra, mis oleks tulnud tasuda uuele esindajale seoses asjaga kurssi viimisega.

24. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka seda, et kohus jättis arvestamata asjaolu,

et kostja menetluskulude tekkimine ei olnud hagejale mõistlikult ettenähtav põhjusel, et kostja

ei ole menetluse kestel oma esindaja esindusõiguse aluse muutumist äratuntavalt markeerinud.

25. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle etteheitega. Kuigi õige on hageja väide, et kostja esitas

esindusõiguse aluse muutust puudutavad volikirjad alles enne kohtuistungit, ei saa nõustuda

sellega, et arusaadav polnud, millisest hetkest esindab kostjat lepinguline esindaja. Nii nähtub

tsiviilasja materjalidest, et C on 03.03.2021 e-kirjas, mis on saadetud ka hageja esindaja e-

postile, end märkinud kostja lepinguliseks esindajaks (I kd, tlk 99). Sama nähtub

kirjavahetusest, mis on kohtule edastatud hageja enda poolt ja milles kostja esindaja rõhutab

fakti, et on tema lepinguline esindaja (II kd, tlk 113 pöördel). Maakohus on 20.04.2021 e-kirjas

pooltele pidanud Y esindajat Ci tema lepinguliseks esindajaks (II kd, tlk 114). Kostja

2-20-4181

03.03.2021 e-kirjas kohtule, mis on kohtute infosüsteemis tehtud nähtavaks nii hagejale kui

tema esindajale, on esindaja nimetanud end kostja lepinguliseks esindajaks (II kd, tlk 130).

Analoogne on olukord kostja 04.05.2021 e-kirja ja sellele lisatud seisukohtadega (II kd, tlk 145-

146), 28.10.2021 esitatud dokumendiga (selgitused ja volikirjad) (II kd, tlk 39-44) ja

02.11.2021 menetluskulude nimekirjaga (II kd, tlk 57). Arvestades eeltoodut ning asjaolu,

kostja on lepingulise esindaja esindusõigust tõendava dokumendi esitanud enne kohtuistungit

ja sellest nähtuvad kostja lepingulise esindaja volitused alates 01.01.2021, pidi hagejale olema

arusaadav, et kostjal on lepinguline esindaja.

26. Toodust tulenevalt ning arvestades seda, et nii maakohus kui hagejale riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe hoiatasid hagejat võimaliku menetluskulude

kandmise kohustuse eest (II kd, tlk 207), pidi olema hagejale ettenähtav ka võimalik

menetluskulude tekkimine.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

27. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

28. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/