2-21-19263/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Kairi

Piirisild

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19263

Kohtuasi

Osaühingu UniversalExports hagi IPEC AS-i vastu

osaühingu osade omandiõiguse üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.10.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu UniversalExports apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

160 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant)

Osaühing

UniversalExports

(registrikood 10991799), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Paul Künnap ja vandeadvokaat Marcus

Niin

Kostja (vastustaja) IPEC AS (Norra Kuningriigi

registrikood 982359694), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Erki Vabamets ja vandeadvokaadi abi

Martin Järve

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 02.04.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Võtta uue tõendina vastu Osaühingu UniversalExports 12.04.2024

menetlusdokumendile lisatud Stars En Prix Osaühingu juhatuse 11.04.2024 otsus

(lisa 1). Jätta vastu võtmata Stars En Prix Osaühingu müügiprogrammis osalenud

ostjate kinnitused (lisad 2–4).

2. Rahuldada Osaühingu UniversalExports apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 14.10.2022 otsus ja teha uus otsus, millega:

3.1. Rahuldada hagi.

3.2. Kohustada IPEC AS-i sõlmima käsutustehing, millega IPEC AS annab

Osaühingule UniversalExports üle Stars En Prix Osaühingu osa omandi

nimiväärtusega 200 eurot, mis vastab 2,72% Stars En Prix Osaühingu

osakapitalile. Asendada IPEC AS-i vastav tahteavaldus kohtuotsusega.

2-21-19263

3.3. Kohustada IPEC AS-i andma enda väärtpaberikonto haldurile korraldus

Stars En Prix Osaühingu 2,72% osa nimiväärtusega 200 eurot ülekandmiseks

160 000 euro makse vastu Osaühingu UniversalExports väärtpaberikontole nr

99100434943. Asendada IPEC AS-i vastav tahteavaldus kohtuotsusega.

3.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud IPEC AS-i kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing UniversalExports (hageja, osanik, ostja) esitas 08.12.2021 Harju Maakohtule

IPEC AS (kostja, osanik, müüja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat andma hagejale

üle Stars En Prix Osaühingu (SEP, osaühing) osa nimiväärtusega 200 eurot, mis vastab

2,72%-le osaühingu osakapitalist, ja andma väärtpaberikonto haldurile korraldus selle osa

ülekandmiseks hageja väärtpaberikontole 160 000 euro suuruse makse vastu ning asendada

kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja SEP osanikud: hagejale kuulub osa

nimiväärtusega 120 eurot ja kostjale osa nimiväärtusega 200 eurot, lisaks on osaühingul veel

22 osanikku (kokku 24 osanikku). Osaühingule kuulub 56% MarkIT Holding Aktsiaseltsi

(MarkIT, aktsiaselts) aktsiatest. Kuna osaühingul ei ole iseseisvat majandustegevust, sõltub

osaühingu osade väärtus aktsiaseltsi väärtusest.

Kostja seaduslik esindaja HER oli MarkIT Norra juhataja, kes soovis ametisuhte lõpetamise

tõttu väljuda kontsernist ning võõrandada kostjale kuuluva osaluse. Selleks sõlmisid hageja ja

kostja 05.07.2020 osa müügilepingu (leping), millega kostja kohustus võõrandama talle

kuuluva osa hagejale ning hageja kohustus tasuma selle eest 160 000 eurot. Osa

võõrandamiseks tuli anda hiljemalt 31.12.2020 väärtpaberikonto haldurile korraldus osa

hagejale ülekandmiseks. Pooled välistasid lepingu p-s 4.2 kummagi poole õiguse lepingust

taganeda. Müügitehing pidi vastama SEP põhikirjale ja osanike lepingule, mis nägid ette, et

enne osa võõrandamist tuleb sellest teavitada osaühingu juhatust, kes otsustab, kas omandab

ise osa või pakub seda teistele osanikele (nn osa müügiprogramm). Kostja oli

müügiprogrammist teadlik ning nõustus sellega. Osaühingu juhatus pakkus 07.01.2021 osa

teistele osanikele ostmiseks ning osanike rohkuse tõttu võttis müügiprogramm aega neli kuud.

Kostja ei esitanud enne müügiprogrammi alustamist vastuväiteid selle kohta, et müügilepingu

2-21-19263

täitmine ei pruugi toimuda enne 31.12.2020, ning nõustus sisuliselt täitmistähtaja

pikenemisega. Kostja andis teada, et täitmine võib toimuda ka 30.06.2022. Osaühing teavitas

26.04.2021 osanikke müügiprogrammi lõpuleviimisest ning andis teada, et osa ülekanded

tehakse Eesti väärtpaberite registris 26.04.2021 ja 07.05.2021. Kostja keeldus 11.05.2021 osa

võõrandamast ning esitas müügilepingust taganemise avalduse, tuginedes sellele, et ta ei

teadnud lepingu sõlmimise ajal osa väärtust ning kostja ei täitnud lepingut tähtaegselt

(31.12.2020). Hageja nõudis 27.09.2021 müügilepingu täitmist ning andis selleks kostjale

täiendava tähtaja 04.10.2021. Hageja on proovinud korduvalt kostjaga kokkuleppele jõuda,

kuid kostja keeldub lepingut täitmast. Hageja nõue muutus sissenõutavaks pärast

müügiprogrammi läbiviimist (26.04.2021), hiljemalt aga pärast täitmiseks antud täiendava

tähtaja möödumist (04.10.2021).

1.2. Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2 alusel õigus nõuda kostjalt lepingu p-dest

2.1, 2.3 ja 2.4 tuleneva kohustuse täitmist, s.o osa omandi üleandmist ning selleks

väärtpaberikonto haldurile vastava korralduse andmist. Kostja tahteavaldus tuleb

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel asendada.

1.3. Kostjal ei ole alust keelduda täitmisest, sest hageja on olnud kogu aeg valmis ostuhinna

tasuma.

1.4. Kostja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud.

Pooled välistasid lepingu p-s 4.2 lepingust taganemise õiguse. Taganemisõiguse välistamine

ei ole tühine, sest see ei piira ebamõistlikult kummagi lepingupoole õigusi, kuna saab

rakendada teisi õiguskaitsevahendeid. Mõlemad pooled võtsid riski, et neil tuleb lepingut täita

sõltumata müügieseme väärtuse muutumisest. Kokkulepe pidi kaitsma mh kostjat osa väärtuse

järsu languse eest olukorras, kus MarkIT aktsiate väärtus oli epidemioloogilise kriisi tõttu

languses (II kvartali käive langes 31%).

Ka juhul, kui taganemise õiguse välistamine oleks tühine, ei olnud kostjal VÕS § 116 lg 1

alusel õigust lepingust taganeda, sest hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. Hageja oli

valmis tasuma ostuhinna ning kostja ei esitanud enne 31.12.2020 väärtpaberikonto haldurile

osa ülekandmise korraldust. Kostja jaoks ei olnud 31.12.2020 määrava tähtsusega. Lepingust

taganemiseks ei anna alust ka kostja ebaõige väide, et ta ei teadnud osa väärtust. Kuna SEP

ega MarkIT ei ole börsil noteeritud, saab hind kujuneda poolte kokkuleppel. Pooled leppisid

kokku hinnas 160 000 eurot, mis oli mõistlik. Seejuures oli kostja seaduslik esindaja kontserni

siseringis ning kursis MarkIT arengutega ning tal oli võimalik tutvuda selle majandusliku

seisuga ja seeläbi väärtusega.

1.5. Kostja ei ole müügilepingut kehtivalt tühistanud.

Kostja ei saanud olla osa väärtuse osas eksimuses TsÜS § 92 lg-te 1 ja 2 tähenduses, st tal ei

saanud olla ebaõiget ettekujutust. Tegemist oli kokkuleppelise hinnaga. Samuti kostja teadis

või pidi teadma SEP ja MarkIT finants- ja majandusnäitajaid. Olles SEP osanik ja kontserni

juhtivtöötaja, oli tal õigus osaühingult teavet saada ning tutvuda avalike andmetega. Juhul, kui

kostja ei teadnud SEP või MarkIT majandusnäitajaid, oleks ta pidanud end sellega kurssi

viima. Kostja seaduslik esindaja oli ka varem kontsernis aktsiad ostnud.

Ka juhul, kui kostja oli eksimuses, ei saa ta sellele tugineda, sest kandis TsÜS § 92 lg 5 järgi

eksimuse riisikot. Ostjal ei lasu müüja teavitamise kohustust, see lasub müüjal.

2-21-19263

1.6. Hageja nõue on kooskõlas hea usu põhimõttega ja müügilepingut saab täita sõltumata

sellest, et müügiprogrammis osalesid ka teised osanikud. Pärast müügiprogrammi läbiviimist

saab osa teistele osanikele üle anda müügilepingu pooleks olnud osaniku vahendusel. SEP

põhikiri on selles osas paindlik.

1.7. Osa üleandmiseks ei ole äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10 järgi koosmõjus ÄS § 181

lg-ga 4 vaja osanike üldkoosoleku otsust. Viidatud sätted ei kohaldu, sest lepingu poolteks ei

ole osaühing ja tema juhatuse liige (juhatuse liikmega seotud ühing).

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei saa hageja nõuda lepingu täitmist, sest kostja taganes

VÕS § 116 lg 1 alusel hageja olulise rikkumise tõttu 11.05.2020 avaldusega müügilepingust.

Kostja taganes lepingust, sest hageja jättis osa omandiõiguse tähtaegselt üle andmata, viivitas

kohustuse täitmisega ning eksitas kostjat müügilepingu hinna aluseks olevate asjaoludega.

Kostja ei nõustunud tähtaja pikendamisega ega müügiprogrammi läbiviimisega ning küsis

hagejalt korduvalt müügilepingu täitmise ajakava kohta, sh nii enne 31.12.2020 kui ka pärast

seda. Kostja andis korduvalt hagejale täitmiseks täiendava tähtaja, sh andis kostja nõusoleku

pikendada täitmise tähtaega kuni 30.06.2022, kuid üksnes koos ostuhinna muutmisega.

Hageja ei vastanud sellele ettepanekule. Kuna hageja viivitas täitmisega üle viie kuu, ei olnud

kohustuse täitmise nõue enam kostja jaoks tõsiseltvõetav.

Lepingu p-s 4.2 sisalduv lepingust taganemise keeld on VÕS § 106 lg 2 järgi tühine. Lepingus

ei lepitud kokku muid õiguskaitsevahendeid, sh leppetrahvi. Fikseeritud hinnaga täitmise

nõue ei olnud pärast viivitust ja osa väärtuse muutumist enam tõsiseltvõetav ja kaitset pakkuv

õiguskaitsevahend. Seega oli taganemine ainuke mõistlik õiguskaitsevahend, mida kostja sai

kujunenud olukorras kasutada ja mis pakkus talle kaitset.

2.2. Alternatiivselt tühistas kostja 11.05.2021 avaldusega lepingu olulise eksimuse tõttu TsÜS

§ 92 alusel.

Pooled leppisid osa väärtuses kokku, lähtudes sellest, et MarkIT väärtus on 10 miljonit eurot.

08.05.2021 saatis müügiprogrammis osalenud osanik Eternity Assets OÜ teistele osanikele

teate, et tühistab oma osade pakkumise, kuna SEP juhatuse liige AA on teda osade väärtuse

osas eksitanud: MarkIT väärtus oli juba 2019 tegelikult 30 miljonit eurot, mitte 10 miljonit

eurot. Selle peale teatas teine osanik, et osaühingu aruandlus ei ole olnud piisav. Kostja ei

oleks sõlminud hagejaga müügilepingut ostuhinnaga 160 000 eurot, kui ta oleks lepingu

sõlmimise ajal teadnud, et MarkIT väärtus oli 30 miljonit eurot, mitte 10 miljonit eurot, mis

oli hinnakokkuleppe aluseks. Hageja seaduslik esindaja AA, kes oli ühtlasi SEP ja MarkIT

seaduslik esindaja (juhatuse liige), oleks pidanud osanikke, sh kostjat teavitama MarkIT

tegelikust väärtusest. AA kasutas oma positsiooni ära ja hoidis teisi osanikke teadlikult

MarkIT tegeliku väärtuse osas eksimuses.

2.3. Juhul, kui kostja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud, ei ole hagejal õigust nõuda

lepingu täitmist, sest täitmine on VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses võimatu.

Kuigi pooled sõlmisid omavahel osa müügilepingu, teatas hageja 02.12.2020, et tal tuleb enne

täitmist teavitada teisi osanikke ja uurida, kas nad soovivad tehinguga ostjate või müüjatena

liituda. 27.12.2020 teatas kostja, et teiste osanike ostusoovid ei muuda müügilepingut, kuid

2-21-19263

see võib tähendada, et lisaks hagejale osaleb ostjana ka mõni teine osanik, sh tegelikult ostab

osad ära osaühing ja müüb need siis huvitatud osanikele. 07.01.2021 saatis SEP seaduslik

esindaja osanikele teate, et kostja soovib müüa oma osa, mida pakutakse müügiks kõigile

osanikele. 26.04.2021 teatas SEP seaduslik esindaja, et osanike ostusoovid on kokku kogutud

ja tehingukorraldused tuleb teha osaühinguga. Pärast lepingust taganemise avalduse saamist

vabandas hageja 19.05.2021 tekkinud viivituse pärast ja märkis, et kuigi algselt kavandas

hageja müügilepingut hageja ja kostja vahel, oleks õige teha müügitehing nii, et kostja müüb

osa osaühingule, kes müüb selle siis osanikele edasi. Samas oli kostja sõlminud müügilepingu

hagejaga, mitte osaühinguga. Kostja ei teadnud lepingut sõlmides müügiprogrammist ega

sellest, et tehing tehakse osaühinguga või selle kaudu.

Poolte leping ei ole kooskõlas ühingu põhikirja p-s 6.1 ja osanike kokkuleppe p-s 4 ettenähtud

müügiprogrammiga, mille kohaselt pidid ostjaks olema teised osanikud või ühing ise.

Juhul, kui hageja nõuab müügilepingu täitmist endale, pidi hagejal olema selleks ÄS § 168 lg

1 p 10 järgi koosmõjus ÄS § 181 lg-ga 4 osaühingu osanike, mitte juhatuse nõusolek, sest

hageja on 100% osaühingu juhatuse liikme AA kontrolli all olev ettevõte. Osanike otsuse

puudumise tõttu on täitmine võimatu.

2.4. Juhul, kui kostja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud ja müügilepingu täitmine ei

ole võimatu, on müügilepingu täitmise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei

saa nõuda lepingu täitmist, kuna ta on ise põhjustanud müügilepingu tähtaegse täitmata

jätmise. Lisaks kasutas hageja seaduslik esindaja teiste osanike vastu ära oma positsiooni SEP

ja MarkIT juhatuse liikmena ning hoidis neid teadlikult teadmatuses SEP tegeliku väärtuse

osas. Seetõttu ei vastanud osa ostuhind juba lepingu sõlmimise ajal selle tegelikule väärtusele.

Lisaks on MarkIT väärtus pärast müügilepingu sõlmimist mitmekordselt kasvanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 14.10.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

hageja ja kostja on Stars En Prix OÜ (SEP) osanikud, kokku on 24 osanikku;

-

kostjale kuulub osa nimiväärtusega 200 eurot;

-

SEP on MarkIT Holding AS-i valdusfirma, kellel puudub sisuline majandustegevus ja

kellele kuulub ligi 56% MarkIT-st;

-

AA on nii MarkIT, SEP kui ka hageja juhatuse liige;

-

hageja ja kostja sõlmisid 05.07.2020 osa müügilepingu, millega kostja kohustus

müüma talle kuuluva osa 160 000 euro eest hagejale; lepingu sõlmimise põhjuseks oli

kostja seadusliku esindaja HERi, kes oli MarkIT Norra juhataja, koostöö lõpetamine

MarkIT-ga; lepingu p 1 järgi pidi see olema kooskõlas SEP põhikirja ja osanike

lepinguga; lepingu p 2.4. teisele lausele tuli osa kanda müüja väärtpaberikontolt üle

ostja väärtpaberikontole hiljemalt 31.12.2020, kusjuures müüja pidi andma oma

väärtpaberikonto haldurile korralduse kanda osa üle ostja väärtpaberikontole

tehinguna, mis tehakse põhimõttel „väärtpaberiülekanne makse vastu“ väärtuspäevaga

T+0, ning ostja pidi andma oma väärtpaberikonto haldurile korralduse kanda ostuhind

müüja pangakontole ja võtta osa ostja väärtpaberikontol vastu tehinguna, mis toimub

põhimõttel“ väärtpaberiülekanne makse vastu“ väärtuspäevaga T+0;

2-21-19263

-

SEP põhikirja p 4.1 järgi tuleb osanikul osa võõrandamiseks saada ühingu nõusolek,

esitades taotluse juhatusele. Kui ühingul on kehtiv tagasiostuprogramm ja piisavalt

vabu vahendeid, otsustab juhatus osa tagasiostu, muul juhul pakub juhatus osa

müügiks teistele osanikele;

-

SEP osanike lepingu p 4.1 järgi nõustuvad osanikud, et juhul, kui osanik soovib

äriühingu osa või sellest osa müüa, peaks ta esmalt esitama programmiga seotud

avalduse. Kui vahendid ei ole kõigi taotlejate jaoks piisavad, uurib ühing p 4.1.2

kohaselt, kas teised osanikud sooviksid äriühingus veel osasid soetada. Sel juhul lubab

äriühing nimetatud osanikel osta osasid, mille äriühing on programmi raames tagasi

ostnud, ja saadud tulu kasutatakse programmi rahastamiseks edasise tagasiostmise

eesmärgil. Kui vahendid ei ole piisavad, jaotatakse programmi vahendid nii, et

kõigepealt rahastatakse kõiki tagasioste, mille summa on alla 5000 euro, ja seejärel

kasutatakse ülejäänud vahendeid tagasiostudeks teistelt osalevatelt osanikelt

proportsionaalselt tagasiostetavate osade arvuga. Äriühing ostab iga osa tagasi, nagu

programmis on ette nähtud. Kui osasid soovib osta rohkem osanikke kui neid on

ülalpool täpsustatud programmi raames saadaval, võivad nad p 4.1.3 järgi osta osasid

proportsionaalselt oma osalusega äriühingus;

-

pooled pidasid pärast lepingu täitmise tähtpäeva 31.12.2020 kirjavahetust, kuid ei

jõudnud lepingu täitmiseni;

-

AA pöördus 07.01.2021 kõigi SEP osanike poole teatega, et kostja soovib müüa oma

osa, selgitas müügiprogrammi toimumisprotsessi ning pakkus kõigile osanikele

võimalust omandada kostjale kuuluv osa; sellega algas osanike vahelise lepingu järgne

müügiprogramm;

-

hageja ei avaldanud müügiprogrammi raames ostusoovi;

-

kostja tegi 11.05.2021 müügilepingu ülesütlemise (taganemise) avalduse, milles

märkis taganemise põhjusena, et ta sai 08.05.2021 Eternity Assets OÜ e-kirjast teada,

et hageja juhatuse liige eksitas teda MarkIT aktsiate väärtuse kaudu SEP osade

väärtusest ning jättis kostjale tegeliku väärtuse avaldamata, kuigi see oli talle teada,

samuti et hageja ei ole tähtaegselt (31.12.2020) täitnud oma kohustust (tasunud

ostuhinda);

-

hageja selgitas 19.05.2021 kostjale, et müügilepingut saab täita nii, et kostja müüb

oma osa SEP-le ja SEP müüb ostetud osa, jagades selle eelnevalt osadeks, omakorda

SEP osanikele edasi;

-

hageja nõudis 22.06.2021 e-kirjas lepingu täitmist endale, mitte SEP-le;

-

hageja esitas 27.09.2021 kostjale osa üleandmiseks (lepingu täitmiseks) nõudekirja,

millele kostja vastas 04.10.2021.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võisid pooled lepingu p 6.1 kohaselt muuta

lepingut kirjalikult või elektrooniliselt digiallkirjaga ning pooled ei ole sellises vormis

müügilepingu täitmistähtaega pikendanud. Pooled ei ole saavutanud kokkulepet. Poolte

kirjavahetusest nähtub, et kostja küsis korduvalt lepingu täitmise tähtpäeva järele ja hageja

andis erinevaid lubadusi. Kostja pakkus 28.12.2020 e-kirjas täitmise tähtajaks 29.01.2021,

samuti 30.06.2022, kuid viimast üksnes tingimusel, et müügilepingu hind oleks arvestatud

MarkIT 2021 väärtuselt. Seega oli kostja nõus tähtaega pikendama tingimusel, et muudetakse

ka ostuhinda. Hageja ei vastanud sellele pakkumisele.

3.3. Kuna hageja ületas tähtaega, viivitas täitmisega ja ei teavitanud kostjat MarkIT

väärtusest, rikkus hageja VÕS § 116 lg 1 tähenduses oluliselt müügilepingut ning kostjal oli

õigus lepingust taganeda.

2-21-19263

Kuigi lepingu p 4.2 järgi ei või lepingupool lepingut ühepoolselt lõpetada, on see

lepingupunkt VÕS § 106 lg 2 alusel tühine. Kuna pooled ei leppinud lepingus kokku teisi

õiguskaitsevahendeid (nt leppetrahv), on lepingu p 4.2 lepinguosalisi äärmiselt piirav ning

selle puhul on eriti oluline järgida lepingus sätestatud täitmise tähtaega. Arvestades

müügilepingus fikseeritud hinda ja täitmise tähtaega, saaks kostjale kaitset pakkuda vaid

kohustuste täitmise nõue ja lepingust taganemine. Arvestades seda, et kostja nõudis korduvalt

lepingu täitmist, kuid hageja viivitas täitmisega üle viie kuu, ei saanud kohustuse täitmise

nõue olla kostja jaoks enam kaitset pakkuv õiguskaitsevahend. Seadusjärgse viivise nõue ei

oleks proportsionaalne ja piisav.

Hageja ei ole toonud esile mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid lepingu tähtaegselt täitmata

jätmist, mh ei õigusta seda SEP põhikirjast ja osanike lepingust tulenevad võimalikud

müügiprogrammi toimingud. Lepingust ei tulene, et see allub müügiprogrammile. Ka juhul,

kui lepingu p 1 lisati lepingusse põhjusel, et tuleks läbida müügiprogramm, jääb

arusaamatuks, miks alustati müügiprogrammi kui ajamahuka protsessi läbiviimist alles

07.01.2021, mitte pärast lepingu sõlmimist. Tähtsust ei ole sellel, kas hagejal oli lepingu

täitmise tähtpäeval raha ostuhinna tasumiseks. Tähtis on see, et hageja ei ole lepingut täitnud.

Hageja ei ole tõendanud, et kostjale oli osa väärtus teada ja hageja oli teinud kõik endast

oleneva, et osanikke väärtusest teavitada. Seega müüs kostja osa, mille väärtusest ei olnud

hageja seaduslik esindaja, kes oli samal ajal ka MarkIT ja SEP juhatuse liige, kostjat

teavitanud. Kostja seadusliku esindaja isikuomadustel ja teadmistel ei ole asjas tähtsust.

Tähtaja ületamine, edasine täitmisega viivitamine ja MarkIT väärtusest teavitamata jätmine on

VÕS § 116 lg 2 p-de 1, 2 ja 5 tähenduses olulised rikkumised. Kostja andis 27.12.2020–

24.03.2021 e-kirjades hagejale lepingu täitmiseks korduvalt täiendavaid tähtaegu, kuid hageja

ei täitnud müügilepingut.

3.4. Kostja on 11.05.2021 avaldusega müügilepingu kehtivalt tühistanud, sest tehing oli

tehtud olulise eksimuse mõjul TsÜS § 92 tähenduses.

Kuna SEP osad ja MarkIT aktsiad ei ole börsil noteeritud või vabalt kaubeldavad, saab nende

hind kujuneda üksnes poolte kokkuleppel. See ei vabasta AAa kohustustest jagada osanikele

teavet ühingu väärtuse kohta. Ainuüksi osanikuks olemine, isiku üldised teadmised ja

isikuomadused ning osaniku aktiivsus üldkoosolekutel ei anna osa omanikule teadmist ühingu

väärtusest, kui juhatus seda infot osanikele ei jaga. Kostjal ei olnud võimalik enne lepingu

sõlmimist 05.07.2020 analüüsida alates 01.07.2020 kättesaadavat SEP eestikeelset 2019. a

majandusaasta aruannet. Hageja ei ole tõendanud, et AA andis osanikele teada MarkIT

tegelikust väärtusest, ega selgitanud, miks ta ei edastanud selle aruande andmeid kostjale enne

lepingu sõlmimist. Kostja varem osadega tehtud tehingud ei anna teavet osa väärtuse kohta

hiljem tehtud tehinguks.

3.5. Hageja ei saa nõuda VÕS § 108 lg 2 p 1 järgi müügilepingu täitmist, sest täitmine on

võimatu. Hageja nõuab lepingu täitmist endale, kuid lepingut ei ole võimalik täita, sest see on

vastuolus SEP põhikirjaga. SEP põhikirja p 4.1 järgi on osa ostjaks teised osanikud. Hageja ei

osalenud ostjana müügiprogrammis, samuti saaks müügiprogrammi kohaselt olla ostjaks SEP,

mitte hageja.

3.6. Olukorras, kus hageja on viivitanud müügilepingu täitmisega ja viivitamisest tulenevalt

on müügieseme hind oluliselt muutunud, on lepingu täitmise nõue, st osa võõrandamine 2020

juulis kokkulepitud hinnaga, viivitust kompenseerimata, vastuolus hea usu põhimõttega VÕS

2-21-19263

§ 6 tähenduses. VÕS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohutuse rikkumisele ega

kasutada õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd rikkumise põhjustas tema enda tegu või

temast tulenev asjaolu või sündmus, mille riisikot ta kannab. Kuna hageja väitel allus leping

müügiprogrammile, kuid hageja ei ole osalenud ostjana müügiprogrammis, on hageja

käitunud ka vastuoluliselt ja hea usu põhimõtte vastaselt, mille puhul ei peaks hagejale andma

õiguskaitset.

3.7. Hagi rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda koos kohustusega tasuda

menetluskulude hüvitiselt seaduses sätestatud määras viivist.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et kosjal oli

õigus ja alus lepingust taganeda.

4.1.1. Kostja ei saanud lepingust taganeda, sest pooled leppisid lepingu p-s 4.2 kokku

lepingust taganemise keelus. See kokkulepe ei ole VÕS § 106 lg 2 alusel tühine, sest seadus ei

keela õiguskaitsevahendite kasutamist piirata. Arvestades seda, et pooled on võrdsetel

positsioonidel majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud, kes avaldasid lepingut sõlmides

teadlikult vastavat tahet, ning kokkulepe välistab ühetaoliselt mõlema lepingupoole

taganemisõiguse, aga ka seda, et muude seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamist

ei ole piiratud või välistatud, ei ole taganemiskeeld tühine. Kostjal oli huvi leppida kokku

taganemiskeeld, sest MarkIT majandustulemused olid languses ning täitmine pidi toimuma

alles kuue kuu möödudes. Maakohus leidis vääralt, et peale taganemise ei taga ükski

õiguskaitsevahend kostjale proportsionaalset ja piisavat kaitset. Kostjal on hageja vastu

rahalise kohustuse täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 tähenduses. Kuigi pooled ei olnud leppinud

kokku leppetrahvis, oli kostjal VÕS § 115 lg 1 alusel õigus nõuda ka selle kohustuse

rikkumise tõttu kahju hüvitamist, samuti VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Ebaõige on maakohtu

järeldus, justkui vastutaks hageja ka müügieseme väärtuse tõusu eest. Hageja sellist riski ei

kanna ning seda ei saa arvestada õiguskaitsevahendite piisavuse hindamisel. Fikseeritud hind

kaitseb ostjat eseme väärtuse tõusu ning müüjat selle languse eest. Sellest ei teki aga

kummalgi õigust kasutada õiguskaitsevahendeid.

4.1.2. Ka juhul, kui lepingu p 4.2 on tühine, asus maakohus vääralt seisukohale, et mõjuva

põhjuseta raha maksmise kohustuse täitmisega viivitamine ja müügieseme väärtusega

eksitamine andis kostjale alust lepingust taganeda. Seda järeldades jättis maakohus hageja

tõendid hindamata ning kohaldas vääralt VÕS § 116 lg-t 1.

Maakohus jättis arvestamata, et tehingu iseloomust ning kostja käitumisest tulenevalt ei olnud

täitmise tähtpäev ega hageja viivitus kostjale olulised. Hagejal oli viivituseks mõjuv põhjus

(müügiprogrammi läbimine) ning kostja teadis seda. Müügiprogrammi tõttu lepingu täitmise

riski kandsid nii hageja kui ka kostja. Maakohus hindas vääralt poolte e-kirjavahetust ja

järeldas vääralt, et kostja andis hagejale täiendavaid tähtaegu lepingu täitmiseks.

Maakohus leidis vääralt, justkui ei oleks kokkulepitud hind olnud õiglane, ning et hagejal oli

kohustus teavitada müüjat müügieseme väärtusest. Hagejal ei ole ostjana sellist kohustust,

2-21-19263

seega ei saanud hageja seda ka rikkuda. Kostjal oli võimalik saada teavet SEP-lt. Maakohus

jättis hindamata tõendid, mis kinnitasid, et kostja teadis SEP osa väärtusest.

4.2. Maakohus asus vääralt, hageja väiteid ja tõendeid arvestamata seisukohale, et kostja on

lepingu TsÜS § 92 lg 1 alusel olulise eksimuse tõttu tühistanud.

Maakohus jättis tuvastamata viidatud sätte kohaldamise eeldused ning jaotas vääralt

tõendamiskoormuse. Kostjal lasus kohustus tõendada TsÜS § 92 kohaldamise eelduseks

olevaid asjaolusid, kuid kostja ei ole seda teinud, sh ei ole kostja tõendanud, et hind oli

ebaõiglane, ega seda, et hagejal oli kohustus teavitada kostjat müügieseme või MarkIT

turuväärtusest. Hagejalt (ostjalt) ei saa mõistlikult oodata, et ta teavitab kostjat (müüjat)

müügieseme turuväärtusest. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited TsÜS § 95

kohaldamise kohta. Maakohus ei ole selle sätte kohaldamise eeldusi tuvastanud.

4.3. Maakohus leidis vääralt, et hagejal ei ole VÕS § 108 lg 2 alusel õigust nõuda lepingu

täitmist, sest see on vastuolus lepingu p-ga 1 ja SEP põhikirjaga. Asjaolu, et ka SEP-il võis

müügiprogrammi raames tekkida nõue kostja vastu, ei välista hagejale müügilepingust

tuleneva nõude täitmist. Müügiprogramm ei välista müügilepingust tulenevat täitmisnõuet.

Müügiprogrammi aluseks saab olla müügileping ühe osanikuga.

4.4. Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja täitmisnõue ei ole kooskõlas hea usu

põhimõttega. Seda järeldades jättis maakohus poolte vahelised õigused ja kohustused

kvalifitseerimata ega selgitanud välja, millist kohustust hageja rikkus, ning arvestamata, et

hagejal ei lasunud müügilepingu ega seaduse järgi vastutust müügieseme väärtuse tõusu eest.

Müügieseme väärtuse muutus ei annaks alust hinda tõsta või alandada. Kostjal on võimalik

kasutada õiguskaitsevahendeid, mis heastavad rahalise kohustuse täitmisega viivitamise. See,

et eseme väärtus on tõusnud, ei anna alust välistada lepingu täitmise nõuet. Arusaamatu on

maakohtu etteheide hageja vastuolulise käitumise kohta.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Kostja nõustus maakohtu järeldustega ja jäi maakohtus esitatud seisukohtade

juurde.

Menetluse edasine käik

6. Tallinna Ringkonnakohus arutas 02.04.20224 kohtuistungil mh pooltega küsimust, kas

lepingu sõlmimiseks on ÄS § 149 lg 3 ja põhikirja p 6.1 järgi olemas SEP pädeva organi

nõusolek, ning andis hagejale võimaluse täpsustada vajadusel nõusolekut puudutavas osas

haginõuet või esitada nõusolekut kinnitavad tõendid. Lisaks palus ringkonnakohus 05.04.2024

kirjas pooltel esitada seisukoha SEP põhikirja p 6.1 tõlgendamise kohta ning selgitas hagejale

vajadust nõuet käsutustehingu osas täpsustada, kui see ei sisaldu 05.07.2020 lepingus.

7. Hageja esitas 12.04.2024 täpsustatud sõnastusega nõude, selgitas, et leping on käsitatav

üksnes müügilepinguna ja osa käsutamiseks on põhikirja p 6.1 järgi vaja juhatuse, mitte

osanike otsust. Hageja esitas uue tõendina SEP juhatuse liikme 11.04.2024 nõusoleku osa

võõrandamiseks hagejale ning hagejalt müügiprogrammis osalenud osanikele, samuti

müügiprogrammis osalenud osanike nõusoleku sel viisil osade võõrandamiseks.

8. Kostja selgitas 19.04.2024 seisukohas, et leping sisaldas müügilepingut ning põhikirja p 6.1

järgi oli osa võõrandamiseks vaja osanike, mitte juhatuse otsust. Kostja vaidles 06.05.2024

2-21-19263

seisukohas vastu hageja uute tõendite vastuvõtmisele, sest need ei kinnita asjaolu, mille

tõendamiseks andis ringkonnakohus hagejale täiendava tähtaja. Esimene tõend (juhatuse

nõusolek) ei kinnita, et müügilepingu sõlmimise ajal oli vastav nõusolek olemas. Teised

tõendid (osanike nõusolekud) kinnitavad asjaolu, millel ei ole asjas tähtsust. Lisaks on tõendid

intellektuaalselt võltsitud (tagantjärgi koostatud).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja

maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab

hagi. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka

menetluskulude jaotust.

10. Ringkonnakohus arvestab vaidlust lahendades SEP juhatuse 11.04.2024 antud nõusolekut

poolte 05.07.2020 lepingu täitmiseks ning võtab selle uue tõendina TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg

3 p 2 alusel vastu. Ülejäänud hageja 12.04.2024 menetlusdokumendile lisatud tõendid, s.o

SEP müügiprogrammis osalenud ostjate kinnitused, jätab ringkonnakohus vastu võtmata, sest

ostjate kinnitusel ei ole asjas tähtsust TsMS § 238 lg 1 tähenduses.

11. Arvestades seda, et ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks, võtab

ringkonnakohus vaidluse lahendamisel aluseks ja tuvastab täiendavalt järgmised asjaolud:

-

Äriregistri väljavõtte kohaselt on Stars En Prix OÜ-l (SEP) 24 osanikku, sh hageja ja

kostja; hagejale kuulub osa nimiväärtusega 120 eurot ja kostjale kuulub osa

nimiväärtusega 200 eurot ja (I kd, tl 6–7 pöördel);

-

SEP põhitegevusalaks on muude mujal liigitamata finantsteenuste osutamine (I kd, tl

6–7 pöördel); SEP on MarkIT Holding AS-i valdusfirma, kellel puudub sisuline

majandustegevus ja kellele kuulub ligi 56% MarkIT-st (poolte omaksvõtt);

-

SEP 23.04.2020 kinnitatud põhikirja p 6.1 järgi tuleb osanikul osa võõrandamiseks

saada Ühingu nõusolek, esitades taotluse juhatusele. Kui ühingul on kehtiv

tagasiostuprogramm ja piisavalt vabu vahendeid, otsustab juhatus osa tagasiostu, muul

juhul pakub juhatus osa müügiks teistele osanikele; põhikirja p 6.2 järgi ei kehti osa

kolmandale isikule võõrandamisel seadusjärgne ostueesõigus ning osa või selle osa

võib kolmandale isikule üle anda üksnes juhul, kui Ühing on loobunud tagasiostust

ning osanikud on 2/3 enamusega kõikidest Ühingu osade antud häältest otsustanud

anda nõusoleku sellisele osa üleandmisele; põhikirja p 6.3 järgi võib Ühingu juhatus

Ühingu oma osasid üle anda isikutele, kes töötavad või on muul viisil MarkIT Holding

AS-i või tema grupiettevõtete teenistuses vastavalt osanike koosoleku poolt

vastuvõetud juhistele (I kd, tl 14–15 pöördel);

-

hageja juhatuse liikmeks on AA, kes on ühtlasi ka Stars En Prix OÜ ja MarkIT

Holding AS juhatuse liige (poolte omaksvõtt);

-

kostja juhatuse liikmeks on HER, kes oli ühtlasi MarkIT kontserni kuuluva Norra

Kuningriigi äriühingu juhatuse liige, kuid lõpetas 31.07.2020 koostöö MarkIT

kontserniga (I kd, tl 12–13 pöördel; poolte omaksvõtt);

-

14.11.2016 võttis H. E. R kostja seadusliku esindajana ühendust AAga ning avaldas

soovi osta MHlt Flim Service OÜ-le kuuluvaid SEP osasid, Flim Service OÜ tegi

01.12.2016 ettepaneku müüa osad hinnaga 155 000 eurot, kostja kinnitas 01.02.2017,

2-21-19263

et on nõus ostma osad hinnaga, mis vastab 1,5%-le MarkIT aktsiate väärtusest (10

miljonit eurot) ning kostja ja Flim Service OÜ sõlmisid 13.02.2017 lepingu, mille

alusel müüs Flim Service OÜ kostjale SEP osad hinnaga 155 000 eurot (I kd tl 156–

161, 168–172, 181–182, 183–190);HER 25.06.2019 e-kirjast AAle nähtub, et AA oli

teinud talle ettepanku, mille osas oli H. E. R positiivselt meelestatud ning tegi

vastuettepaneku, et pakub SEP osa müügioptsiooni, mis põhineb MarkIT väärtusel

vähemalt 14 miljonit eurot, täitmise aeg 31.01.2020–31.12.2020. AA vastas

26.06.2019 e-kirjas, et SEP investeering oli MH pakutud tehing, mille H. E. R tegi

omal soovil ja kus olid mõned keerulised asjaolud, kuid AA avaldas püüdu saavutada

väljumine 14 miljoni euro suuruse väärtuse juures, mis kujutab endast ka kasumit,

kuna sisenemine oli 10 miljoni euro väärtuse juures (I kd, tl 75–76);

-

18.06.2020 allkirjastas AA MarkIT 2019 konsolideeritud majandusaasta aruande,

mille lisas 10 (immateriaalne põhivara) on vara kaetava väärtuse testi järgi märgitud

ettevõtte väärtuseks (tarkvara + firmaväärtus) 30,73 miljonit eurot (I kd, tl 96–125

pöördel, täpsemalt tl 114–115);

-

AA saatis H. E. Rile 05.07.2020 kell 21.05 osa müügilepingu projekti ning kell 21.53

puhta ja koos märkmetega versiooni ja pakkus selle pinnalt arutamist; H. E. R nõustus

lepinguga, märkides, et vajab abi praktilise poole pealt. Ta nõustus, kui AA aitab

tehinguga seotud dokumentidega ja võtab initsiatiivi arvelduskuupäeva osas (I kd, tl

147; 194–197);

-

hageja ja kostja allkirjastasid 05.07.2020 müügilepingu; lepingu p 1 järgi oli lepingu

eesmärgiks sätestada tingimused, mille alusel müüb kostja hagejale oma osa, ning

tehing pidi olema kooskõlas SEP põhikirja ja osanike lepinguga; lepingu p-de 2.1 ja

2.2 kohaselt müüs kostja hagejale talle kuuluva osa ning hageja pidi tasuma ostuhinna

160 000 eurot samal ajal osa üleandmisega kooskõlas lepingu p-ga 2.4; lepingu p 2.4

kohaselt tuli osa kanda müüja väärtpaberikontolt üle ostja väärtpaberikontole hiljemalt

31.12.2020, kusjuures müüja pidi andma oma väärtpaberikonto haldurile korralduse

kanda osa üle ostja väärtpaberikontole tehinguna, mis tehakse põhimõttel

„väärtpaberiülekanne makse vastu“ väärtuspäevaga T+0, ning ostja pidi andma oma

väärtpaberikonto haldurile korralduse kanda ostuhind müüja pangakontole ja võtta osa

ostja väärtpaberikontol vastu tehinguna, mis toimub põhimõttel“ väärtpaberiülekanne

makse vastu“ väärtuspäevaga T+0; lepingu p-s 4.2 välistasid lepingupooled kõik

õigused lepingu ühepoolseks lõpetamiseks (I kd, tl 8–11);

-

H. E. R küsis 01.12.2020 e-kirjas AAlt, kas müügilepingut täidetakse nii nagu kokku

lepitud, ning palus anda teavet ajakava ja kavandatava protsessi kohta, millele AA

vastas 02.12.2020: „Kavatseme lepingut täita nii, nagu kokku leppisime. Kõigepealt

teavitame kõiki osanikke ja vaatame, kas nad soovivad ostjate või müüjatena ühineda.

Teen seda järgmise nädala alguses. Vastuste põhjal teatan tehingu ajad ja üksikasjad“.

Selle peale vastas H. E. R omakorda: „Tänan teabe eest. Siis tean, mis ja millal

juhtub“ (I kd, tl 23–24);

-

H. E. R küsis 20.12.2020 e-kirjas uuesti ülevaadet osa müügilepinguga seotud

protsessi kohta, millele AA vastas 25.12.2020 e-kirjas: „Kahjuks esineb väike viivitus.

Enne edasiliikumist olid veel mõned toiminguid, mille pidime lõpetama, et korraldada

SEP 2020. aasta osade väljalaskmine. Püüame siiski kiireima võimaliku tempoga edasi

liikuda. Teatan osanikele tehingust 28.12.2020. Seejärel on neil 14 päeva aega

reageerida ja pärast seda on meil võimalik tehing sõlmida /…/“ ning 27.12.2020

e-kirjas: „Arvan, et saame tehingu viia lõpule jaanuaris. /…/ Helistame siis, kui teiste

osanike seisukohad on selged. See ei muuda meie tehingut. See võib tähendada, et

peale minu osaleb tehingus ostjana ka mõni teine osanik. Tehnilises mõttes ostab Stars

2-21-19263

En Prix Teie osad ühe tehingu raames ja müüb need seejärel edasi järgmistele

osanikele. Kui teisi huvitatuid ei ole, siis ostan need üksnes mina“ (I kd, tl 29–32);

-

AA saatis 25.12.2020 e-kirja vandeadvokaadile P. Künnap, milles ta soovis

konsulteerida SEP põhikirja ja osanike lepingu valguses tehingu tegemist kostjaga, et

rääkida läbi pärast uut osanike lepingut kokkulepitud reeglid, et kõik oleks korrektne

(II kd, tl 3);

-

H. E. R küsis 28.12.2020 e-kirjas: „Kas saame siis kokku leppida, et uus viimane ja

lõplik maksekuupäev on 29.01.2021. Saan pakkuda veel omalt poolt lõpptähtaja

pikendamist 30. juunini 2022, kuid siis peaks hind põhinema 2021. aasta aruannete

alusel tehtud sisemisel hindamisel“ (I kd, tl 29–32); hageja ei vastanud sellele;

-

AA saatis 07.01.2021 kõigile SEP osanikele e-kirja, milles teatas, et IPEC AS on

pöördunud SEP juhtkonna poole sooviga müüa 200 SEP osa (2,85% SEP osakapitalist

ja 1,6% MarkIT Holding AS-i aktsiakapitalist) hinnaga 160 000 eurot; praegu ei

finantseerita SEP tagasiostuprogrammi, mistõttu ei saa osalust selle raames tagasi osta;

SEP küsib osanikelt, kas nad sooviksid äriühingu osasid samal hinnatasemel

omandada või müüa; vastused peaksid jõudma juhatuseni 15.01.2021 (I kd, tl 25–26

pöördel);

-

11.01.2021 teatas MH, et soovib samal hinnatasemel müüa kõik oma osad ning

15.01.2021, et soovib müüa 72 SEP osa ning tõstatas küsimuse, kuidas väärtuse

hindamist arvestati, ning kas on võimalust saada osade eest rohkem (I kd, tl 27–28; II

kd, tl 12–13);

-

H. E. R küsis 04.02.2021 e-kirjas AAlt, kas müügilepingu teemal on uudiseid, mille

peale AA vastas 05.02.2021 e-kirjas: „Olen suhelnud osanikega. Oleme valmis ostma

ja likviidsus Teie lahkumiseks on tagatud. Edastan tehingu üksikasjad järgmisel

nädalal“ (I kd, tl 25–26 pöördel);

-

H. E. R palus 18.02.2021 e-kirjas uuesti end kurssi viia, sest ei olnud saanud vastust,

mille peale AA tänas 21.02.2021 e-kirjas kannatlikkuse eest ja andis teada, et nüüd on

kõik üksiksasjad kinnitatud, saate juhised järgmise nädala jooksul; HER tuletas

küsimust meelde ka 01.03.2021, 05.03.2021 ja 24.03.2021 (I kd, tl 63–66);

-

AA saatis 26.04.2021 SEP osanikele e-kirja, milles tänas tehingutaotluste ja vastuste

eest ning lisas manuses kokkuvõtte, jaotuse ja sõlmitavad tehingud ning märkis, et

tehingud tehakse ajavahemikul 26.04–07.05 (I kd, tl 33–34);

-

26.04.2021 edastatud tehinguid puudutava lisa kohaselt avaldasid osa müügisoovi

kostja, Eternity assets OÜ ja Soltan Endre Sipos (kokku 296 osa) ning ostusoovi

kaheksa osanikku (Osaühing BARCELONETA, Osaühing Marcus-Cega, OSAÜHING

WILTORD, osaühing Enro Balti, Temasek OÜ, Mitja Marenče, Froget & B ja Tamm

Konsultatsioonid OÜ) (I kd, tl 149);

-

08.05.2021 saatis Mikko teistele osanikele kirja, milles teatas, et lõpetab Eternity

assets OÜ-le kuuluvate osade müügiprotsessi, kuna avastas, et tema pakkumine

põhines MarkIT valel hindamisel – MarkIT 2019. aasta lõpus oli MarkIT juhatuse

sisemine hinnang 30 miljonit eurot, mitte 10 miljonit eurot, mis nähtub MarkIT

majandusaasta aruande 10. lisast (I kd, tl 67–68);

-

H. E. R andis 11.05.2021 e-kirjas AAle ja teistele osanikele teada, et jätab ära osade

müügi ja lõpetab poolte vahel sõlmitud müügilepingu, sest AA eksitas teda osade

väärtuse kohta teavet andes ning 31.12.2020 makse tegemise asemel pöördus AA

pärast maksetähtaja möödumist SEP osanike poole ja pakkus osasid osanikele

müügiks. Mh märkis H. E. R, et talle lubati 2021 alguses, et tehing toimub veebruaris-

märtsis, kuid lõpuks määrati aprillis tehingute lõpuleviimise tähtpäevaks 07.05.2021

ning alles tähtaja viimase päeva pärastlõunal pöördus MarkIT töötaja tema poole

tehinguks vajalike andmete saamiseks (I kd, tl 35–36 pöördel);

2-21-19263

-

AA vabandas 19.05.2021 e-kirjas H. Ri ees tehingu arvukate viivituste pärast ning

selgitas, et algselt kavatses ta teha tehingu otse hagejale ja seejärel müüa teistele

osanikele vastavalt nende soovidele, see oleks olnud kiirem viis ja igaüks oleks saanud

osad vastavalt reeglitele, kuid edasise uurimise ja juriidilise nõuande põhjal oleks see

olnud vale ja rikkunud põhikirja. Seetõttu saame teha ainult nii: IPEC SEP-le ja SEP

osanikele. Ühtlasi tuletas AA H. E. Rile meelde, et viimase selge soov oli töösuhte

lõppemisel SEP-st lahkuda ning lepiti kokku, et väljumine toimub sisenemishinnaga,

mistõttu ei ole arutelu õiglase väärtuse üle asjakohane (I kd, tl 71–72);

-

AA selgitas 19.05.2021 e-kirjas osanikele, et kostja osa müüakse hagejaga sõlmitud

lepingu alusel 10 miljoni euro suuruse väärtuse hindamise põhjal, väärtuse hindamise

tulemus on seesama, mille põhjal HE ostis Mlt osad, et saada osanikuks; omavahel

lepiti kokku, et HELahkub SEP-st sama hinna eest, mille eest ta osanikuks sai (I kd, tl

37–38);

-

AA palus 22.06.2021 e-kirjas kostjalt pangaandmeid tehingu lõpuleviimiseks

25.06.2021, alternatiivselt ajavahemikul 28.06.2021–02.07.2021 (200 osa hinnaga 160

000 eurot);

-

hageja lepinguline esindaja saatis 27.09.2021 kostjale osa üleandmiseks nõudekirja,

milles palus kostjal edastada väärtpaberikonto haldurile hiljemalt 04.10.2021

tehingukorralduse (I kd, tl 39–42);

-

Osaühingu DSVH 2021. a majandusaasta aruande lisa 5 kohaselt omandas osaühing

2021. aastal Eternity assets OÜ osaluse soetusmaksumusega 70 000 eurot (II kd, tl

148–167);

-

PS (PhD) arvamuse kohaselt ei olnud MarkIT omakapitali õiglane turuväärtus

28.01.2022 seisuga väiksem kui 61 miljonit eurot ega suurem kui 149 miljonit eurot

ning lõplik hinnang väärtuse kohta on ca 87,4 miljonit eurot (II kd, tl 130–132);

-

11.04.2024 võttis SEP juhatus (AA) vastu otsuse, millega andis nõusoleku kostjale

kuuluvate osade võõrandamiseks hagejale ning hagejale nõusoleku samade osade

võõrandamiseks osade ostusoovi avaldanud osanikele vastavalt müügiprogrammi

lõpetamisel määratud proportsioonile (Osaühing BARCELONETA, Osaühing

Marcus-Cega, OSAÜHING WILTORD, osaühing Enro Balti, Temasek OÜ, Mitja

Marenče, Froget & B ja Tamm Konsultatsioonid OÜ) (II kd, tl 185–186).

12. Pooled ei vaidle selle üle, et nad leppisid 05.07.2020 kokku, et kostja müüb hagejale talle

kuuluva SEP osa ja kohustub selle omandiõiguse hagejale hiljemalt 31.12.2020 üle andma

ning hageja kohustub samal ajal osa omandiõiguse üleandmisega tasuma kostjale 160 000

eurot. Hageja nõuab kostjalt osa omandiõiguse üleandmiseks vajaliku käsutustehingu

tegemiseks ning 160 000 euro vastu kostja osa tema väärtpaberikontole ülekandmiseks

vajalike tahteavalduste tegemist. Seega nõuab hageja kostjalt 05.07.2020 lepingust tulenevate

kohustusete täitmist VÕS § 108 lg 2 alusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab oma

lepingust tulenevat kohustust täitma, sh kas kostja on lepingu ühepoolse taganemisavaldusega

kehtivalt VÕS § 116 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 186 p-ga 5 lõpetanud või lepingu olulise

eksimuse tõttu TsÜS § 92 alusel kehtivalt tühistanud, mis vabastab ta lepingust tulenevate

kohustuste, sh osa üleandmise kohustuse täitmisest. Juhul, kui leping ei ole lõppenud või

tühistatud, vaidlevad pooled selle üle, kas lepingu täitmine on VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses

võimatu või tuleks VÕS § 108 lg 2, mis annab hagejale täitmisnõude kostja vastu, jätta hea

usu põhimõttest tulenevalt VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. Seega leiab kostja, et erinevatel

põhjustel ei pea ta lepingust tulenevat osa hagejale üleandmise kohustust täitma.

13. Kolleegiumi hinnangul on hageja VÕS § 108 lg 2 alusel esitatud lepingust tuleneva osa

üleandmise kohustuse täitmise nõue põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

2-21-19263

Kostjal on lepingu p 2 ja VÕS § 208 lg 1 alusel, koosmõjus lg-ga 3, kohustus anda hagejale

üle talle kuuluv SEP osalus (osad nimiväärtusega 200 eurot, 2,72% SEP osakapitalist), sh

sõlmida osa üleandmiseks käsutusleping ning teha väärtpaberikonto haldurile korraldus osa

ülekandmiseks hageja väärtpaberikontole 160 000 euro suuruse makse vastu. Hageja saatis

27.09.2021 kostjale osa üleandmiseks nõudekirja, milles andis kostjale täiendava tähtaja osa

võõrandamiseks ning palus kostjal edastada väärtpaberikonto haldurile hiljemalt 04.10.2021

tehingukorralduse, kuid kostja ei ole hageja nõuet täitnud. Seega rikub kostja talle lepingust

tulenevat osaluse üleandmise kohustust ning hagejal on VÕS § 108 lg 2 alusel õigus nõuda

kostjalt lepingust tuleneva kohustuse täitmist.

Osa üleandmiseks on lisaks müügilepingule vajalik ka kehtiv käsutustehing. Seejuures saab

hageja nõuda kostjalt müügilepingu alusel väärtpaberite üleandmiseks käsutustehingu

sõlmimist ja selleks kostja tahteavalduse asendamist, samuti väärtpaberiülekandeks korralduse

andmist ning selleks vajaliku kostja tahteavalduse asendamist kohtulahendiga (vt ka RKTKo

22.02.2012, 3-2-1-163-11, p 34; RKTKo 23.10.2013, 3-2-1-96-13, p-d 32 ja 37; RKTKo

05.12.2012, 3-2-1-142-12, p 34, 35).

Siinses asjas täpsustas hageja vastavalt ülal viidatud Riigikohtu praktikale ringkonnakohtu

menetluses oma nõuet ning palus kohustada kostjat tegema tahteavalduse nii osa

üleandmiseks vajaliku käsutustehingu tegemiseks kui ka andma väärtpaberikonto haldurile

vastav korraldus. Selliselt on hageja taotlus selge ja täidetav.

14. Kuigi kostja on esitanud menetluses mitmeid alternatiivseid vastuväiteid lepingu

täitmisele, ei anna ringkonnakohtu hinnangul ükski neist alust jätta hagi rahuldamata.

14.1. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et hagejal ei ole õigust

nõuda kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist, sest kostja on lepingust kehtivalt

taganenud.

14.1.1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus leidis vääralt, et lepingu p-s 4.2 sisalduv

kokkulepe, mille kohaselt ei olnud kummalgi lepingupoolel õigust lepingut ühepoolselt

lõpetada, on VÕS § 106 lg 2 alusel tühine.

14.1.1.1. VÕS §-s 116 sätestatud lepingust taganemise õigus on üldjuhul dispositiivne, st

pooled võivad seda mh piirata või selle välistada, kui säilivad mõistlikud õiguskaitsevahendid.

Ka VÕS § 106 lg 1 järgi võivad võlgnik ja võlausaldaja eelnevalt kokku leppida kohustuse

rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises ning selline kokkulepe on VÕS § 106 lg

2 järgi tühine üksnes siis, kui sellega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse

tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse

oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult

välistab vastutuse või piirab seda.

Siinsel juhul on kostja hinnangul lepingu p 4.2 tühine põhjusel, et see välistab või piirab

ebamõistlikult hageja vastutust. Ringkonnakohtu hinnangul see nii ei ole. Esmalt tuleb

arvestada, et lepingu p 4.2 välistas ühetaoliselt nii kostja kui ka hageja ühepoolse lepingu

lõpetamise õiguse juhul, kui teine pool rikub lepingut. Seega välistasid pooled kostja õiguse

taganeda lepingust, kui hageja jätab ostuhinna tasumata, aga ka hageja õiguse taganeda

lepingust, kui kostja jätab osad hagejale üle andmata, samuti muude lepingust tulenevate

kohustuste rikkumise puhuks. Sisuliselt leppisid pooled kokku selles, et ka juhul, kui üks pool

rikub oluliselt lepingut, ei saa kumbki pool vabastada end ühepoolse avaldusega lepingu

täitmise kohustusest.

2-21-19263

Selline kokkulepe piirab küll lepingut rikkunud lepingupoole suhtes õiguskaitsevahendite

kasutamist, kuid sellist piirangut ei saa pidada üldjuhul ebamõistlikuks, sest lepingu teisel

poolel on õigus kasutada lepingut rikkunud poole suhtes kõiki ülejäänud seaduses sätestatud

õiguskaitsevahendeid. Kuigi pooled välistasid lepingu p-s 4.2 kummagi lepingupoole

ühepoolse lõpetamise õiguse, ei ole pooled välistanud ega piiranud teiste kohustuste

täitmisega viivitamise või muude rikkumiste puhuks seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendite

kasutamist, sh VÕS § 113 lg 1 alusel viivise nõudeõigust ja VÕS § 115 alusel kahju

hüvitamise nõudeõigust.

Sellest, et pooled ei leppinud kohustuse täitmisega viivitamise puhuks kokku kõrgemas

viivisemääras või leppetrahvi tasumise kohustuses, ei saa järeldada, et kohustuse täitmisega

viivitava lepingupoole vastutus on ebamõistlikult välistatud või piiratud. Kahtlemata tagaks

kõrgem viivisemäär ja lepingus ettenähtud leppetrahvinõue VÕS § 158 tähenduses viivitusega

kaasneda võiva kahju lihtsustatud korras sissenõudmise, kuid sellise kokkuleppe puudumine

ei aseta teist lepingupoolt sedavõrd halvemasse õiguslikku olukorda võrreldes sellega, milline

on tema õiguslik olukord seadusjärgsete õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluse korral, et

pidada lepingu ühepoolse lõpetamise välistamist VÕS § 106 lg 2 tähenduses ebamõistlikuks.

Kõrgendatud viivisemäära ja leppetrahvi eesmärgiks on üksnes lihtsustada kohustuse

rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude maksmapanekut. Lõppastmes on aga

lepingupoolel ka kõrgendatud viivisemääras ja leppetrahvis kokku leppimata jätmise korral

õigus nõuda kahju hüvitamist, mis asetab lepingupoole olukorda, kus ta oleks olnud, kui teine

lepingupool ei oleks lepingut rikkunud.

Samuti on muude rikkumiste, sh teabe andmise kohustuse rikkumise puhul taganemisõiguse

välistamise korral lepingupoolel võimalik saada kaitset eelkõige VÕS § 115 alusel kahju

hüvitamise nõude kaudu. Lepingust taganemise välistamise korral ei saa lepingupool teise

lepingupoole olulise lepingurikkumise korral küll ühepoolse tahteavaldusega vabastada end

lepingu täitmise kohustusest ja peab lepingut täitma, kuid olukorras, kus talle tekib teise

lepingupoole kohustuse rikkumise tõttu kahju, on tal võimalik nõuda teiselt poolelt kahju

hüvitamist. Seega on lepingupoole käsutuses seaduse alusel õiguskaitsevahendid, mis tagavad

talle mõistliku kaitse. Õiguskaitsevahendite valik on küll piiratud, kuid need tagavad piisava

kaitse.

14.1.1.2. Siinsel juhul oli tegemist äriühingu osade müügilepinguga, millele pidi ligi kuue kuu

jooksul järgnema osade käsutamine ja vastavate tehingute tegemine väärtpaberikontode

haldurite vahendusel. Ringkonnakohtule ei ole teada, millistel kaalutlustel leppisid pooled

lepingu täitmiseks kokku pikema tähtaja, kuid selle üheks põhjuseks võis olla asjaolu, et

müügilepingu sõlmimise järel oli vaja teha täiendavaid toiminguid osade ülekandmiseks,

milleks oli vaja kindlust, et pooled ei või ühepoolselt lepingut lõpetada.

Samuti saab asjas tuvastatud asjaoludest järeldada, et pooltel oli selge huvi selle vastu, et

kostja kindlasti võõrandaks MarkIT kontsernist lahkumise järel talle kuuluva SEP osaluse, sh

ka siis, kui üks lepingupool peaks lepingut oluliselt rikkuma. SEP põhikirja p 1.3 järgi oli SEP

peamiseks tegevuseks MarkIT aktsiatesse investeerimine ning MarkIT äri ja väärtuse

jälgimine, juhtimine ja kasvatamine, seejuures oli põhikirja p-de 5 ja 6 järgi SEP osanike ring

üldjuhul piiratud MarkIT-ga seotud isikutega ning osa võõrandamine osanike või MarkIT-ga

seotud isikute ringist väljapoole osanike kontrolli all (I kd, tl 14–15 pöördel). Seda, et kostja

MarkIT-st väljumise tõttu oli osade võõrandamine oluline, kinnitab mh ka kostja seadusliku

esindaja H. E. Rdi 05.07.2020 e-kiri, milles ta märgib: „Minu jaoks on oluline ka

lõpetamislepinguga seotud väljumine SEP-ist. See ei ole sinu ja SEP jaoks hea, kui ma jääks

osanikuks (I kd, tl 194–195).

2-21-19263

Arvestada tuleb ka seda, et SEP osade võõrandamisel ei olnud taganemisõiguse piiramine

tavatu. Sarnane välistus sisaldus ka lepingus, millega kostja ostis Flim Services OÜ-lt

vaidlusalused osad, üksnes selle erisusega, et lepingust taganemine oli lubatud juhul, kui

osanikud teostavad ostueesõigust (I kd, tl 183–190).

14.1.1.3. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et kahe äriühingu vahel

sõlmitud osa müügilepingust taganemise õiguse välistamine piiras ebamõistlikult hageja

vastutust. Kostjal on jätkuvalt õigus nõuda hagejalt VÕS § 108 lg 1 alusel lepingust tuleneva

rahalise kohustuse täitmist ning selle täitmisega viivitamise tõttu VÕS § 113 lg 1 alusel

viivist, aga ka muu lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist

VÕS § 115 alusel, mis tagab kostjale piisava õiguskaitse. Seejuures ei ole kostja

õiguskaitsevahendite tõhusust hinnates tähtsust asjaolul, kas ja mil viisil on lepingu eseme

väärtus vahepeal muutunud.

14.1.2. Ka juhul, kui pooled ei oleks lepingu p-s 4.2 välistanud lepingu ühepoolse lõpetamise

õigust või vastav kokkulepe oleks tühine, ei saaks kostja 11.05.2020 avalduses esile toodud

põhjuseid arvestades pidada lepingust taganemist kehtivaks, sest lepingust taganemise

materiaalsed eeldused ei olnud VÕS § 116 lg 1 tähenduses täidetud.

14.1.2.1. Lepingupool võib lepingust VÕS § 116 lg-te 1 ja 2 järgi taganeda, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, sh kui 1) kohustuse rikkumise

tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust

lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust

tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel

samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise

lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või

raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku

põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei

täida oma ükskõik millist kohustust täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta

selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

Siinsel juhul lõpetas kostja 11.05.2021 e-kirjas tehtud avaldusega poolte lepingu eelkõige

seetõttu, et AA eksitas teda osade väärtuse kohta teavet andes ning 31.12.2020 makse

tegemise asemel pöördus AA pärast maksetähtaja möödumist SEP osanike poole ja pakkus

osasid osanikele müügiks. Mh märkis H. E. R, et talle lubati 2021 alguses, et tehing toimub

veebruaris-märtsis, kuid lõpuks määrati aprillis tehingute lõpuleviimise tähtpäevaks

07.05.2021 ning alles tähtaja viimase päeva pärastlõunal pöördus MarkIT töötaja tema poole

tehinguks vajalike andmete saamiseks. Seega heitis kostja AAle ette eelkõige osade väärtuse

aluseks olevate õigete andmete avaldamata jätmist (valede andmete avaldamist) enne lepingu

sõlmimist, samuti lepingust tuleneva kohustuse tähtaegselt täitmata jätmist ning

müügiprogrammi alustamise tõttu lepingu täitmisega jätkuvalt viivitamist.

14.1.2.2. Ringkonnakohtu hinnangul võib lepingu sõlmimise eel teavitamiskohustuse

rikkumine anda iseenesest alust lepingust taganeda, kuid siinses asjas ei ole kostja tõendanud,

et hageja rikkus teavitamiskohustust viisil, mis annab alust pidada hageja rikkumist oluliseks

rikkumiseks VÕS § 116 lg-te 1 ja 2 tähenduses.

Kuigi hagejale etteheidetud teabe andmata jätmine või eksitava teabe andmine toimus enne

lepingu sõlmimist ja on käsitatav VÕS § 14 lg-s 2 sätestatud lepingueelsetel läbirääkimistel

teabe andmise kohustuse rikkumisena, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise

suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on

2-21-19263

tekkinud enne lepingu sõlmimist. Seega võis kostja lepingu eel tekkinud kohustuste

rikkumisest pärast lepingu sõlmimist teada saades iseenesest kasutada lepingu rikkumise

puhuks ettenähtud õiguskaitsevahendeid, sh taganeda lepingust (vt RKTKo 27.05.2015, 3-2-

1-43-15, p 14).

Ühtlasi võis kostja sel põhjusel lepingu olulise eksimuse või pettuse tõttu tühistada, seejuures

oli kostjal õigus valida, kas ta taganeb lepingust või tühistab selle (VÕS I komm (2016), § 14,

p 4.7). Kostja 11.05.2021 e-kirja sõnastus viitab ringkonnakohtu hinnangul pigem sellele, et

kostja soovis müügi ära jätta ja lõpetas ühepoolselt lepingu, st taganes lepingust VÕS § 116

tähenduses, mitte ei tühistanud seda (vt I kd, tl 35 pöördel: „I cancel the sale of my SEP

shares and also terminate the sale-purchase agreement“).

Lepingu lõpetamise ajendiks oli kostja 11.05.2021 e-kirja sisu arvestades eelkõige asjaolu, et

08.05.2021 saatis teine osanik, kes oli müügiprogrammis soovinud müüjana osaleda, SEP

juhatusele ja osanikele kirja, milles teatas, et lõpetab talle kuuluvate osade müügiprotsessi,

kuna avastas, et tema pakkumine põhines MarkIT valel hindamisel, viidates MarkIT 2019. a

majandusaasta aruande 10. lisast nähtuvale hinnangule. Sellest tulenevalt tekkis kostjal

arusaam, et AA on eksitanud teda SEP osade väärtuse aluseks olevate andmete avaldamisel.

Seega heidab kostja hagejale ette seda, et hageja seaduslik esindaja AA teadis enne

05.07.2020 lepingu sõlmimist, et MarkIT väärtus on suurem kui 10 miljonit eurot, kuid ei

teavitanud sellest kostjat.

Iseenesest saab lugeda, et hageja teadis enne kostjaga lepingu sõlmimist MarkIT 2019. a

majandusaasta aruandes sisalduvaid andmeid. Kuna AA oli MarkIT juhatuse liikmena

majandusaasta aruande 18.06.2020 allkirjastanud, siis oli talle aruandes sisalduv teada ning

hageja teadmist SEP osa väärtust mõjutavatest asjaoludest saab TsÜS § 123 lg 1 järgi hinnata

AA kui hageja juhatuse liikme teadmisest lähtudes.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga kostja tõendanud, et hageja rikkus teabe andmise

kohustust.

Kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid osa müügihinnas kokku, tuginedes MarkIT

aktsiate väärtusele. Kostja tegi 25.06.2019 e-kirjas ettepaneku, et pakub SEP osa

müügioptsiooni, mis põhineb MarkIT väärtusel vähemalt 14 miljonit eurot, mille peale AA

avaldas 26.06.2019 e-kirjas püüdu saavutada väljumine 14 miljoni euro suuruse väärtuse

juures, kuid tõi esile kostja sisenemisel esinenud keerukused ja selle, et sisenemine oli 10

miljoni euro väärtuse juures (I kd, tl 75–76). Seega on pooled pidanud võimalikuks lähtuda

MarkIT väärtusest, milleks kostja pidas 14 miljonit eurot, kuid see, millest lähtudes tegelikult

osa hind kokku lepiti, ei ole kohtule teada. Müügiprogrammi läbiviimise järel on AA

tuletanud 19.05.2021 e-kirjas kostjale meelde, et vastavalt kokkuleppele pidi kostja väljumine

toimuma sisenemishinnaga (I kd, tl 71–72). Nii poolte 05.07.2020 kui ka kostja ja Flim

Services OÜ vahel sõlmitud osade müügilepingus kokku lepitud hind on sisuliselt sama suur

(160 000 eurot ja 155 000 eurot). Seega ei saa poolte e-kirjavahetusest järeldada, et pooled

leppisid müügihinnas kindlasti kokku selliselt, et tuginesid MarkIT aktsiate väärtusele. Poolte

vahel võis olla ka kokkulepe, et kostja väljub sisuliselt sisenemishinnaga.

Ka juhul, kui pooled pidasid õigeks määrata hinna MarkIT aktsiate väärtuse alusel ja pidasid

aktsiate väärtuseks 10 miljonit eurot, ei ole kostja esile toonud ja tõendanud, et MarkIT

aktsiate tegelik väärtus oli oluliselt suurem, hageja teadis seda ning jättis sellest kostjale

lepingueelsetel läbirääkimistel teada andmata. Siinses asjas on küll tõendatud, et AA

allkirjastas enne 05.07.2020 MarkIT 2019. a majandusaasta aruande, mille kohaselt on

2-21-19263

MarkIT hinnanud oma immateriaalse põhivara (tarkvara+firma väärtus) jääkmaksumuseks

31.12.2019 seisuga 22 740 329 eurot ning vara kaetava väärtuse testi tulemusel selle

kaetavaks väärtuseks 30,73 eurot (I kd, tl 114–115), kuid ainuüksi MarkIT majandusaasta

aruandesse märgitud immateriaalse põhivara hinnangulise bilansilise ja kaetava väärtuse

alusel ei saa kohus järeldada, milline oli 31.12.2019 seisuga SEP-le kuuluvate MarkIT

aktsiate väärtus ning sellest tulenevalt SEP osade väärtus. Arvestades kõiki MarkIT peamisi

finantsnäitajaid, sh vara (sh immateriaalset põhivara) ja kohustusi kokku, oli MarkIT

omakapital 2019. a majandusaasta aruandes kajastatu kohaselt 12 514 927 eurot (I kd, tl 99

pöördel). Kaudselt kinnitab sarnast väärtust ka asjaolu, et Osaühingu DSVH 2021. a

majandusaasta aruande lisa 5 kohaselt omandas osaühing 2021. aastal Eternity assets OÜ

osaluse soetusmaksumusega 70 000 eurot (II kd, tl 148–167). Arvestades seda, et Eternity

assets OÜ on samuti SEP osanik, kellele kuulub 72 euro suuruse nimiväärtusega osalus (I kd,

tl 7 pöördel), saab sellest kaudselt järeldada, et 2021. a omandas Osaühing DSVH SEP

osaluse Eternity assets OÜ osaluse omandamise kaudu. Arvestades majandusaasta aruandesse

märgitud Eternity assets OÜ soetusmaksumust ja eeldades, et Eternity assets OÜ-le ei

kuulunud muud olulist vara peale SEP osade, ei saanud Eternity assets OÜ-le kuuluva SEP 72

osa väärtus olla suurem kui 70 000 eurot, mis teeb SEP ühe osa väärtuseks maksimaalselt 972

eurot (70 000:72). Selline osa väärtus on sarnane poolte 05.07.2024 lepingus kokkulepitud

hinnale (160 000 : 200 = 800). Seega ei ole kostja tõendanud, et MarkIT aktsiate ja ühes

sellega ka müügilepingu esemeks olnud SEP osade tegelik väärtus oli lepingu sõlmimise ajal,

s.o 05.07.2020 oluliselt suurem kui 10 miljonit eurot, mistõttu ei saa hagejale ette heita

kostjale osade väärtuse kohta tõese teabe andmise kohustuse rikkumist.

14.1.2.3. Kuigi kostja väitel rikkus hageja lepingut ka sellega, et ei täitnud oma lepingust

tulenevat kohustust lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 31.12.2020, ning

viivitas jätkuvalt kohustuse täitmisega, ei saa hageja viivitust pidada praegusel juhul selliseks

lepingurikkumiseks, mis oleks andnud kostjale alust lepingust taganeda.

Esmalt märgib kolleegium, et üldjuhul ei saa lepingust tuleneva kohustuse tähtaegselt täitmata

jätmist pidada selliseks lepingurikkumiseks, mis annaks alust ilma täiendavat tähtaega

andmata lepingust taganeda. Siinsel juhul ei ole aga kostja andnud hagejale lepingust

tulenevate kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega, mis edutul möödumisel oleks kostja

saanud lepingust VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel taganeda. Kuigi kostja küsis alates 2020 detsembri

algusest kuni 2021 märtsi lõpuni AAlt järjepidevalt tehingu täitmise aja kohta, ei ole kostja

kordagi nõudnud hagejalt lepingust tuleneva ostuhinna tasumise ja väärtpaberikonto haldurile

vastava korralduse andmise kohustuse täitmist ega andnud hagejale nende kohustuste

täitmiseks VÕS § 114 järgi täiendavat tähtaega. Poolte ülal viidatud kirjavahetus kinnitab, et

kostja küsis küll korduvalt AAlt, millal saab tehing lõpule viidud, ja AA lubas korduvalt

erinevate tähtaegade jooksul müügiprogrammi toiminguid ja tehingu ettevalmistused ära teha,

kuid sellest ei saa järeldada, et kostja andis hagejale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks.

Kostja on üksnes soovinud teada, millal saab tehing lõpule viidud, kuid ei ole sarnaselt hageja

27.09.2021 nõudekirjale andnud hagejale lepingu p 2.4 järgi tähtaega väärtpaberikonto

haldurile korralduse andmiseks ega nõudnud ka muul viisil kindlaks kuupäevaks lepingu

lõpuleviimist. Kostja e-kirjadest ei nähtu ka seda, et kostja oleks andnud hagejale tähtaja

kohustuste täitmiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjaolusid koosmõjus arvestades pidada hageja viivitust

lepingu täitmisel ka olemuselt selliseks oluliseks rikkumiseks, mis annaks õiguse lepingust

VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ilma täiendavat tähtaega määramata taganeda. Viidatud

sätete alusel taganemiseks peaks kostja olema jäänud hageja viivituse tõttu olulisel määral

ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, või oleks lepingus kokkulepitud täitmise

2-21-19263

tähtaja järgimine pidanud lepingust tulenevalt olema kostja huvi püsimise eelduseks täitmise

vastu. Siinsel juhul ei ole kostja toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks seda

järeldada.

Kuigi üldjuhul on äriühingu osaluse võõrandamise korral müüjal õigustatud huvi saada

osaluse võõrandamise eest hinda, mis vastab maksimaalselt osade väärtusele osade omandi

üleandmise ajal, olid siinsel juhul pooled leppinud kokku osade võõrandamiseks vajalike

toimingute tegemise pikema aja jooksul. Kostja 25.06.2019 e-kirjast nähtub, et kostja pakkus

2019 peetud lepingueelsetel läbirääkimistel MarkIT väärtuselt 14 miljonit eurot arvutatava

hinna alusel osade võõrandamise lepingu täitmise ajaks 31.01.2020–31.12.2020 (I kd, tl 75–

76). Pooled sõlmisid osade müügilepingu 05.07.2020 ja leppisid kokku täitmise tähtajas kuni

31.12.2020. Seega on kostja pakkumist tehes ja lepingut sõlmides aktsepteerinud seda, et

osade müügihind määrakse kindlaks oluliselt varasema aja seisuga, kui toimub lepingu

täitmine. Seega ei pidanud kostja lepingut sõlmides esmatähtsaks seda, et osade hind vastaks

osade üleandmise ajal osade väärtusele. Arvestades asjas tuvastatud asjaolusid, oli kostja

primaarne soov ja huvi väljuda MarkIT kontsernist ja sellest tulenevalt võõrandada talle

kuuluvad SEP osad (H. E. Ri 05.07.2020 e-kiri, I kd, tl 194–195), st tegemist ei olnud

tavapärase osade müügilepinguga, mille puhul on ainumäärav osa õiglane hind. Sellest

tulenevalt ei saanud ringkonnakohtu hinnangul kostja pärast lepingus kokkulepitud täitmise

tähtaja möödumist kaotada huvi lepingu täitmise, s.o osade võõrandamise vastu. Samuti ei

saanud kostja viivituse tõttu jääda ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, st viivituse

tõttu ei olnud tal enam võimalik lepinguga soovitud eesmärki saavutada. Kostja ei ole toonud

esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et lepingu täitmise tähtaeg oli talle

sedavõrd oluline, et selle ületamisega kaasneb automaatselt huvi kaotus täitmise vastu.

Huvi kaotust ei kinnita ka kostja käitumine pärast 31.12.2020. Kuna kostja küsis alates 2020

detsembrist kuni 2021 märtsi lõpuni järjepidevalt tehingu lõpuleviimise kohta, siis oli kostjal

selgelt jätkuv huvi lepingu täitmise vastu vähemalt kuni 2021 märtsi lõpuni. Kostja väljendas

huvi kaotust alles 11.05.2021 e-kirjas pärast seda, kui tal oli tekkinud kahtlus, et ostuhind on

lepingus ebaõiglase suurusega. Selleks ajaks oli aga hageja pakkunud kostjale juba

ajavahemikul 26.04.2021 e-kirjas täitmist ning kostjal oli palutud 07.05.2021 edastada

tehingu lõpuleviimiseks vajalikud andmed. Olukorras, kus hagejapoolne viivitus oli lõppenud

ning kostja oli ise jätnud 07.05.2021 vajalikud andmed tehingu lõpuleviimiseks edastamata, ei

olnud kostjal enam õigust hageja viivituse tõttu lepingust taganeda. Sellises olukorras ei oleks

lepingust taganemine hageja viivitusele tuginedes olnud enam hea usu põhimõttega

kooskõlas.

14.1.3. Ülaltoodut arvestades ei ole kostja kehtivalt lepingust taganenud, mistõttu ei

vabastanud kostja 11.05.2020 e-kirjas tehtud avaldus kostjat VÕS § 188 lg 2 järgi lepingust

tulenevate kohustuste, sh osa üleandmise kohustuse täitmisest.

14.2. Edasi märgib kolleegium, et hageja nõude rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka kostja

väited lepingu tühistamise kohta. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et hagejal ei ole õigust

nõuda kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist, sest kostja on lepingu olulise eksimuse

tõttu kehtivalt tühistanud.

14.2.1. Nagu ülal (p 13.1.2.2) märgitud, saab kostja 11.05.2020 avaldust pidada lepingust

taganemise avalduseks, mitte olulise eksimuse tõttu lepingu tühistamise avalduseks. Seega ei

ole kostja teinud sellise sisuga avaldust, mida saaks pidada lepingu tühistamise avalduseks.

2-21-19263

14.2.2. Juhul, kui pidada kostja 11.05.2020 avaldust lepingu tühistamise avalduseks, ei ole

kostja toonud kohtu ette ja tõendanud asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostjal oli õigus leping

olulise eksimuse tõttu tühistada.

Eksimus on TsÜS § 92 lg 1 järgi ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest, seejuures on

tehing tehtud TsÜS § 92 lg 2 järgi olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli

sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses

olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Olulise

eksimuse mõjul tehtud tehingu võib TsÜS § 92 lg 3 järgi tühistada, kui: 1) eksimuse

põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata

jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) tehingu

teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus

hea usu põhimõttega; 3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest

asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades

võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Tehingu teinud

isik ei või tehingut TsÜS § 92 lg 5 järgi tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise

asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot.

Siinses asjas väidab kostja, et ta ei teadnud lepingu sõlmimise ajal MarkIT aktsiate tegelikku

väärtust, sest AA ei teavitanud teda sellest enne lepingu sõlmimist, ning MarkIT aktsiate

tegelikku väärtust teades oleks ta müünud SEP osad hagejale teistsuguse hinnaga. Iseenesest

võivad sellised asjaolud anda alust lepingu tühistamiseks olulise eksimuse mõjul, kuid

praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, et MarkIT aktsiate väärtus erines oluliselt lepingu

aluseks võetud väärtusest ning AA jättis hageja seadusliku esindajana kostjale teada andmata

MarkIT tegeliku väärtuse (vt ülal p 13.1.2.2).

14.2.3. Arvestades seda, et kostja ei ole ülaltoodu kohaselt lepingut TsÜS § 92 alusel olulise

eksimuse tõttu tühistanud või ei olnud tal lepingu tühistamiseks alust, kehtib poolte

05.07.2020 leping hoolimata kostja 11.05.2021 e-kirjas tehtud avaldusest jätkuvalt ning

hagejal on õigus nõuda selle täitmist.

14.3. Kolleegiumi hinnangul ei takista hageja lepingu täitmise nõude rahuldamist ka see, et

pooled sõlmisid lepingu SEP põhikirja p-des 5 ja 6 sätestatud müügiprogrammi arvestamata.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et see asjaolu muudab lepingu täitmise

võimatuks VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses.

14.3.1. Iseenesest on õige kostja väide, et pooled ei pidanud 05.07.2020 lepingut sõlmides

silmas SEP põhikirja p-dest 5 ja 6 ja osanike lepingust tulenevat osade müügiprogrammi.

Ainuüksi sellest, et lepingu p 1 II lause järgi pidi tehing olema kooskõlas SEP põhikirja ja

osanike lepinguga, ei saa järeldada, et pooled sõlmisid lepingu teadmisega, et selle täitmiseks

tuleb esmalt SEP-l läbi viia müügiprogramm. Juhul, kui pooled oleksid seda silmas pidanud,

oleksid nad lepingus selgelt kokku leppinud seda arvestavas täitmise korras. Praegusel juhul

see lepingu p-s 2 ei kajastu.

14.3.2. Müügiprogrammiga arvestamata jätmine ei tähenda siiski seda, et müügiprogrammi

väliselt sõlmitud osade müügilepingu täitmine on siinsel juhul võimatu.

14.3.2.1. Iseenesest võib osaühingu põhikirjaga vastuolus oleva osade müügilepingu täitmine

olla VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses õiguslikult võimatu, st faktiliselt saab lepingupool osad

teisele poolele küll üle anda, kuid kui see on õigusaktiga keelatud, ei saa teine pool nõuda

selle kohustuse täitmist. Mh ei saa kohus kohustada osanikku osa võõrandama ka siis, kui osa

2-21-19263

võõrandamise tehing oleks ÄS § 149 lg 3 järgi tühine, st osa võõrandamiseks põhikirjas

sätestatud täiendavad tingimused ei ole täidetud, sh ei ole selleks teiste osanike, juhatuse,

nõukogu või muu isiku nõusolekut.

14.3.2.2. Siinses asjas nägi SEP põhikirja p 6 ette piirangud osade võõrandamisel: põhikirja p

6.1 järgi tuli osanikul osa võõrandamiseks saada Ühingu nõusolek, esitades taotluse

juhatusele, ning kui ühingul oli kehtiv tagasiostuprogramm ja piisavalt vabu vahendeid, pidi

juhatus otsustama osa tagasiostu, muul juhul pakkuma osa müügiks teistele osanikele;

põhikirja p 6.2 järgi ei kehtinud osa kolmandale isikule võõrandamisel seadusjärgne

ostueesõigus, kuid osa või selle osa võis kolmandale isikule üle anda üksnes juhul, kui Ühing

loobus tagasiostust ning osanikud on 2/3 enamusega kõikidest Ühingu osade antud häältest

otsustanud anda nõusoleku sellisele osa üleandmisele; põhikirja p 6.3 järgi võis Ühingu

juhatus Ühingu oma osasid üle anda isikutele, kes töötasid või olid muul viisil MarkIT

Holding AS-i või tema grupiettevõtete teenistuses, vastavalt osanike koosoleku poolt

vastuvõetud juhistele. Seega pidi osade võõrandamine toimuma SEP kontrolli all ning osanik

ei saanud vabalt võõrandada talle kuuluvat osa teisele osanikule või kolmandale isikule.

Ringkonnakohtu algsetest kahtlustest hoolimata, saab kolleegiumi hinnangul mõista põhikirja

p-s 6.1 sisalduvat I lauset „Osa võõrandamisel tuleb osanikul saada selleks Ühingu nõusolek,

esitades taotluse juhatusele“ selliselt, et osa võõrandamiseks on vajalik SEP juhatuse, mitte

SEP osanike nõusolek. Hoolimata põhikirja p-s 6.1 kasutatud ebatäpsest terminist „Ühing“,

saab põhikirjas sätestatud osade võõrandamise piirangute eesmärki ja süsteemi arvestades

järeldada, et SEP osade kolmandale isikule võõrandamiseks oli põhikirja p 6.2 järgi vajalik

2/3 osanike nõusolek, kuid osade osanike ringis võõrandamiseks piisas SEP juhatuse

nõusolekust, sest osanikud kaasati müügiprotsessi. Seda kinnitab mh asjaolu, et juhatus võis

põhikirja p 6.3 järgi ühingu oma osasid üle anda ka MarkIT kontserni töötajatele ja seotud

isikutele. Põhikirja p 6 sätteid koosmõjus hinnates saab järeldada, et selle eesmärgiks oli

osanike poolt kontrollida väljast uute osanike lisandumist osanike hulka, osanike puhul oli aga

oluline tagada, et kõigil on võrdne võimalus osaleda müüdavate osade omandamisel, mida

pidi korraldama SEP juhatus ning kes pidi andma sellest tulenevalt ka nõusoleku osade

osanike vaheliseks võõrandamiseks.

14.3.2.3. Asjas tuvastatud asjaolude kohaselt ei ole kostja esitanud SEP juhatusele taotlust

talle kuuluva osaluse võõrandamiseks. Selle asemel on kostja ja hageja sõlminud osade

müügilepingu, kuid asjas ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et kostja oleks esitanud

05.07.2020 sõlmitud müügilepingu alusel osade hagejale võõrandamiseks SEP juhatusele

ühingu nõusoleku saamiseks taotluse. Samas pöördus AA kostja osade põhikirjajärgse

võõramise korraldamiseks 25.12.2020 advokaadi poole (II kd, tl 3) ja olles hageja seadusliku

esindajana teadlik kostja osade võõrandamise soovist, alustas AA SEP juhatuse liikmena

07.01.2021 müügiprogrammi, saates kõigile SEP osanikele e-kirja, milles teatas, et kostja on

pöördunud SEP juhtkonna poole sooviga müüa 200 SEP osa hinnaga 160 000 eurot, mida ei

finantseerita SEP tagasiostuprogrammi kaudu, ning palus osanikel teada anda, kas nad

soovivad SEP osasid samal hinnatasemel omandada või müüa (I kd, tl 25–26 pöördel). Ühtlasi

saatis AA 26.04.2021 osanikele info müügiprogrammis osalejate ja selle tulemuste kohta ning

teatas, et tehingud saab teha ajavahemikus 26.04.2021–07.05.2021 (I kd, tl 33–34).

Seega on SEP juhatus viinud kostjale kuuluvate osade põhikirjakohaseks võõrandamiseks läbi

müügiprogrammi. Müügiprogrammi raames avaldas osa võõrandamise soovi kolm osanikku

(kokku 296 osa) ning ostusoovi kaheksa osanikku, sh ei avaldanud hageja müügiprogrammi

raames ostusoovi (I kd, tl 149). Küll aga andis SEP juhatuse liige AA ringkonnakohtu

menetluse ajal 11.04.2024 nõusoleku kostjale kuuluvate osade võõrandamiseks 05.07.2020

2-21-19263

lepingu alusel hagejale ning hagejale nõusoleku samade osade edasi võõrandamiseks osade

ostusoovi avaldanud osanikele vastavalt müügiprogrammi lõpetamisel määratud

proportsioonile (II kd, tl 185–186). SEP juhatuse otsust ei saa pidada tagantjärgi koostatuks

ega selle tõttu võltsituks, sest otsus on allkirjastatud 11.04.2024. Sellega on SEP juhatus

sisuliselt kiitnud heaks kostja osade 05.07.2020 müügilepingu ning andnud nõusoleku selle

lepingu alusel osade võõrandamiseks hagejale ja hageja kaudu müügiprogrammis osalenud

osanikele, st olemas on juhatuse nõusolek osade võõrandamiseks, mille lõpptulemus vastab

põhikirjas ettenähtud müügiprogrammile. Seda arvestades ei ole müügilepingu täitmine

vastuolus SEP põhikirjaga ja sellest tulenevalt keelatud, st VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses

õiguslikult võimatu. Samuti ei oleks hageja ja kostja vahel sõlmitav osa käsutamise tehing ÄS

§ 149 lg 3 järgi tühine.

Kuigi SEP juhatuse liige AA andis 11.04.2024 nõusoleku kostja osa võõrandamiseks

hagejale, kelle juhatuse liikmeks on samuti tema ise, ei tähenda see seda, et nõusoleku oleks

pidanud SEP juhatuse asemel AA huvide konflikti tõttu andma ÄS § 181 lg 4 alusel

koosmõjus ÄS § 168 lg 1 p-ga 10 SEP osanikud või määrama nõusoleku andmiseks SEP

esindaja. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu praegusel juhul viidatud sätted, sest tegemist

on osaühingu juhatuse ühepoolse tahteavaldusega osanike vahelisele osade võõramise

tehingule, mitte osaühingu ja tema juhatuse liikme vahel tehingu tegemisega.

14.3.3. Ülaltoodut arvestades ei ole 05.07.2020 lepingu täitmine, s.o osade hagejale

üleandmine vastuolus SEP põhikirjaga ega sellest tulenevalt õiguslikult võimatu VÕS § 108

lg 2 p 1 tähenduses. Lepingu täitmiseks on olemas põhikirja p 6.1 kohane SEP juhatuse

heakskiit, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmiseks osade üleandmiseks

vajalike tahteavalduste tegemist.

14.4. Viimaks märgib kolleegium, et 05.07.2020 lepingu täitmise nõudmine VÕS § 108 lg 2

alusel ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust jätta VÕS §

108 lg-t 2 kohaldamata ja hagi sel põhjusel rahuldamata.

Võlasuhtele ei kohaldata VÕS § 6 lg 2 järgi seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see

oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Praegusel juhul ei ole kostja toonud esile ja

tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et poolte lepingu alusel osade

hagejale üle andmine oleks hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu.

Ülaltoodu kohaselt ei ole hageja seaduslik esindaja AA kasutanud ära oma positsiooni SEP ja

MarkIT juhatuse liikmega ega jätnud kostjale MarkIT väärtust puudutavat teavet

pahatahtlikult edastamata. Hageja on küll viivitanud müügilepingu täitmisega, kuid kohustuse

täitmine on osaliselt viibinud ka seetõttu, et SEP juhatus pidi põhikirja kohaselt viima läbi

müügiprogrammi. Seejuures on SEP pakkunud kostjale võimalust anda müügiprogrammi

raames osad üle 26.04.2020–07.05.2020, st viivitus kestis ligi viis kuud. Kuigi nimetatud aja

jooksul võis müügilepingu esemeks olnud osade väärtus muutuda, ei ole kostja tõendanud, et

selle aja jooksul oleks osade väärtus kordades muutunud, mistõttu oleks osade üleandmine

hagejale hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. See, et osade väärtus on pärast hageja

viivitust kohtumenetluse ajal oluliselt suurenenud (28.01.2022 seisuga on eksperdi hinnangul

MarkIT väärtus 61 miljonit eurot kuni 149 miljonit eurot), ei anna samuti alust arvata, et

müügilepingu täitmine on täna hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. Osade väärtuse

muutumine pärast seda, kui hageja lõpetas viivituse ja kostjal oli võimalik osade omand

kokkulepitud hinna vastu 07.05.2020 üle anda, oli selgelt kostja enda risk.

2-21-19263

15. Ülaltoodud põhjendustel tühistab kolleegium maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse,

millega rahuldab hagi.

16. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab

hagi, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi

kostja kanda. Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud

tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate

menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)