2-22-116282/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 13.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-116282

Kohtuasi

Coop Pank AS-i hagi X vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.03.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Coop Pank AS-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Coop Pank AS (registrikood 10237832; Coop

Finants

AS-i

(kustutatud,

registrikood

12087992)

üldõigusjärglane), lepinguline esindaja MS

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Coop Pank AS-i apellatsioonkaebust Harju

Maakohtu 20.03.2024 otsuse peale

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Coop Pank AS-i

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Coop Finants AS (kustutatud, üldõigusjärglane Coop Pank AS (hageja)) esitas 10.05.2022

Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) 1342,22 euro saamiseks.

Kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis

kohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 07.09.2022 hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 1517,35

eurot, millest laenu põhivõlg on 1188,85 eurot, intress 109,87 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 178,13 eurot, võla menetlustasu 30 eurot ja lepingu haldustasu 10,50 eurot. Lisaks palus

hageja kostjalt välja mõista viivise lepingujärgses määras (0,06% päevas) põhivõlalt 1188,50

eurot alates 08.09.2022. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.08.2019 väikelaenulepingu nr L180943

(laenuleping), mille alusel on kostja saanud laenu summas 1607 eurot. Laenulepingu aastane

intressimäär on 19,9% ja krediidikulukuse määr 24,91%. Laenu tagastamise tähtaeg on

15.08.2025. Kostja on teostanud hagejale tagasimakseid kokku summas 1237,96 eurot. Kostja

jäi võlgnevusse 15.12.2021 ja hageja ütles 28.04.2022 laenulepingu üles.

4. Hageja esitas 22.02.2024 haginõude ümberarvestuse, paludes kostjalt hageja kasuks välja

mõista tulevikus sissenõutavad kohustused kogusummas 369,04 eurot ja viivis seadusjärgses

määras põhisummalt 396,04 eurot alates 16.04.2024. Hageja arvestas kõik kostja laenulepingu

alusel tehtud maksed põhiosa võlgnevuse katteks, mille tulemusel on kostjal hageja ees võlg

alates 15.04.2024. Kuna kostja ei ole üle kahe aasta makseid tasunud, võib eeldada, et ta ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu, mistõttu palus hageja

mõista kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 20.03.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

ning märkis, et kostjal puuduvad kindlaks määratavad menetluskulud.

7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et pooled sõlmisid 15.08.2019

väikelaenulepingu nr L180943, mille alusel võimaldati kostjale laenu 1607 eurot. 15.08.2019

lepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 24,91% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise

ajal võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

8. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vaatamata maakohtu selgitustele ei esitanud hageja

kohtu määratud tähtajaks asjaolusid ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohta. Kuna hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, et ta oleks kogunud teavet kostja

igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta, ja on seega eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust

tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas, samuti VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud

kohustust krediidivõimelisuse andmeid analüüsida, leidis maakohus, et hageja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

9. Tuginedes VÕS § 4034 lg-le 7 leidis maakohus, on laenuleping on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 järgi ja vastavalt

Eesti Panga poolt avaldatud infole on alates lepingu sõlmimisest 15.08.2019 kuni hageja poolt

ülesütlemisavalduse saatmiseni 28.04.2022 intress 0,00%. Seega perioodil 15.08.2019 kuni

28.04.2022 kostja intressi tasuma ei pidanud. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostjale

väljamakse summas 1607 eurot. Hageja selgituste kohaselt on kostja teinud tagasimakseid

kokku summas 1237,96 eurot. Kuivõrd maakohus tuvastas, et laenuleping on tühine intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas, tuleb eelnimetatud tagasimaksed lugeda tasutuks

põhivõlgnevuse katteks. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 369,04 eurot (1607

– 1237,96). Hageja on esitanud 22.02.2024 VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse, arvestades

kostja tehtud maksed põhiosa katteks. 22.02.2024 esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostjal

tasutud maksegraafikujärgsed maksed kuni 15.03.2024 osamakseni ning osaliselt tasutud

15.04.2024 osamakse. Seega ei olnud kostja 28.04.2022 ülesütlemise avalduse esitamise ajal

võlgnevuses ja lepingu ülesütlemiseks puudus alus (VÕS § 416 lg 1). Järelikult ei ole hageja

lepingut 28.04.2022 kehtivalt üles öelnud ning tasumata põhinõue ei ole käesolevaks hetkeks

muutunud sissenõutavaks.

10. Hageja on 22.02.2024 menetlusdokumendis esitanud taotluse mõista kostjalt hageja kasuks

välja tulevikus sissenõutavad kohustused summas 369,04 eurot ning viivis seadusjärgses

määras 396,04 eurolt alates 16.04.2024. Kohtu hinnangul ei ole võimalik hageja nõuet

rahuldada ka 22.02.2024 menetlusdokumendis esitatud kujul, kuivõrd hageja esitatud

ümberarvestuse kohaselt ei muutu tasumata põhinõue sissenõutavaks tervikuna, vaid

osamaksetena, sh ei muutu põhinõue 396,04 euro ulatuses sissenõutavaks 15.04.2024 seisuga,

et oleks põhjendatud kostjalt alates 16.04.2024 viiviste väljamõistmine.

11. Kuna hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tagasimaksete

ümberarvestuse kohaselt pole hageja põhinõue muutunud sissenõutavaks, ei ole hageja

hagiavalduses esitatud nõuded õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb jätta tervikuna

rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

12. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 20.03.2024 otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja laenulepingu alusel tulevikus

sissenõutavad kohustused kogusummas 369,04 eurot graafiku alusel alates 15.04.2024 summas

22,32 eurot kuus (v.a 15.04.2024 ja 15.08.2025, mil summad on vastavalt 11,96 eurot ja 22,28

eurot). Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras igalt üksikult

makselt graafikus fikseeritud tasumise tähtajale järgnevast päevast. Alternatiivselt saata asi

maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.

13. Apellatsioonkaebuse kohaselt loobus hageja peale 02.02.2024 kohtunõude saamist

vastutustundliku laenuandmise nõuete tõendamisest ja analüüsist ning esitas kohtule oma nõude

ümberarvestuse, mille kohaselt arvestas ta kõik kostja tasutud maksed nõude põhiosa katteks.

Nimetatud põhimõtte järgimise tõendamata jätmine ei tähenda seda, et hageja oleks oma

kohustust rikkunud. Hageja palus välja mõista ümberarvutuste põhjal üksnes tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhiosa maksed. Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, kuna kohtuotsusest ei selgu, miks on kohus

jätnud põhjendamata ja arvestamata hageja taotluse mõista TsMS § 369 alusel kostjalt välja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed summas 369,04 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637

lg 21

alusel

(koosmõjus

TsMS § 405

lg-ga 1)

menetlusse

võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.

15. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb

kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlg 1188,85 eurot,

intress 109,87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 178,13 eurot, võla menetlustasu 30 eurot,

lepingu haldustasu 10,50 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis lepingujärgses

määras (0,06% päevas) põhivõlalt 1188,50 eurot alates 08.09.2022. Hageja 22.02.2024 taotluse

järgi palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja üksnes tulevikus sissenõutavad

kohustused kogusummas 369,04 eurot ja viivis seadusjärgses määras põhisummalt 396,04 eurot

alates 16.04.2024. Hageja nõuded ei ületa kummalgi juhul ülal märgitud piirmäära, mistõttu on

tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

16. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

17. Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Üldise edasikaebamise

korra märkimine ei ole võrdsustatav loa andmisega TsMS § 442 lg 10 tähenduses

(vt nt RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).

18. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse.

19. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel

ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel

ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse

normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse

normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud

oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu

otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks

kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; 10.04.2019, 2-17-

13363, p 15).

20. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2

hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja

mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui

maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse

norme. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul

jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.

21. Hageja põhiline väide apellatsioonkaebuses on, et maakohus oleks pidanud kostjalt hageja

kasuks välja mõistma 22.02.2024 taotluse järgi tulevikus sissenõutavaks muutuvad

laenumaksed ja viivise. Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmise hagi võimaldab

esitada TsMS § 369, kuid sellise hagi tingimuseks on, et on alus eeldada kohustuse õigel ajal

täitmata jätmist. Hageja tõi 22.02.2024 esile, et kuna kostja ei ole üle kahe aasta ühtegi makset

hagejale teinud, siis tõenäoliselt ei tasu ta ka alates 15.04.2024 sissenõutavaks muutuvaid

makseid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest asjaolust järeldada, et kostja oma kohustust

tulevikus ei täida. Hageja on 22.02.2024 toonud välja, et perioodi 15.09.2019–15.04.2024 eest

tasus kostja hagejale 1237,96 eurot. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse

10.05.2022. Asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks teatanud hagejale, et ta ei kavatse tulevasi

makseid tasuda või et hageja oleks tuvastanud kostja majanduslikult halva seisundi, mis

takistaks makseid tulevikus teha, samuti et on mõni muu põhjus, miks kostja oma kohustust

graafiku järgi täita ei saa või ei plaani seda teha. Kostjal oli hageja väitel 15.04.2024 makse eest

tasutud ette 10,36 eurot, st tasumata 11,96 eurot. Hageja esitas apellatsioonkaebuse 19.04.2024

ehk peale 15.04.2024 makse sissenõutavaks muutumist, kuid ei ole toonud esile, et kostja oleks

jätnud selle makse tasumata. Kuivõrd hageja esile toodud asjaoludel ei ole kostja oma kohustust

veel rikkunud ning puudub alus eeldada, et ta oma kohustusi õigel ajal ei täida, jättis maakohus

hagi õigesti rahuldamata.

22. Olukorras, kus hagi jäeti rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult

TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi

rahuldamata jätmisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.

23. Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus hageja esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel.

24. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja,

s.o hageja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

25. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

26. Kui

ringkonnakohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlemast,

ei

toimeta

ta

TsMS § 638 lg 4

teise

lause

järgi

apellatsioonkaebust

vastustajale

kätte

ning

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei

ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)