Legislator Case Law & Legislation
2-24-6151/5 AI generated

2-24-6151/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-6151/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ekonet Ratkaisut Eesti OÜ (avaldaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi andis 26. märtsi 2024 määrusega avaldajale

Legislator headnote

AI generated

2-24-6151/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: märtsi 2024 määrusega avaldajale

Keywords

AI generated
climate protection Combined Nomenclature trade name geographical names anthropogenic climate change agencies, offices and foundations
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-6151

Tsiviilasi

Ekonet Ratkaisut Eesti OÜ kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 26. märtsi 2024 määrus nr

Ä 20052760 / M5

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ekonet Ratkaisut Eesti OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Ekonet Ratkaisut Eesti OÜ

(registrikood 11965321), esindaja Timo Sillamets

RESOLUTSIOON

1. Tühistada

Tartu

Maakohtu

registriosakonna

26. märtsi 2024 määrus nr Ä 20052760 / M5 ning saata

tsiviilasi Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks

läbivaatamiseks

2. Rahuldada Ekonet Ratkaisut Eesti OÜ määruskaebus.

3. Jätta Ekonet Ratkaisut Eesti OÜ menetluskulud tema

enda kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Ekonet Ratkaisut Eesti OÜ (avaldaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse,

milles taotles Ekonet Ratkaisut Eesti OÜ ärinime ja põhikirja muutmist selliselt, et uueks

ärinimeks saaks Kliima Agentuur OÜ.

2. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi andis 26. märtsi 2024 määrusega avaldajale

kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks ja täiendavate dokumentide esitamiseks

tähtaja 15 päeva arvates määruse kättetoimetamisest. Kohtunikuabi märkis, et nimetatud tähtajaks

puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus kandeavalduse rahuldamata ning puuduste

kõrvaldamiseks tuleb valida osaühingule uus ärinimi ning esitada uue ärinimega osaniku otsus,

avaldus ja põhikiri.

Määruse kohaselt ei saa äriregistrisse taotletud kannet teha, sest ärinimi Kliima Agentuur OÜ ei

vasta äriseadustiku (ÄS) § 12 lg-le 1. Ärinimi on tähenduselt tegevusala osas eksitav. Sõna

"kliima" tähendab mingi paikkonna geograafilisest asendist tingitud pikaajalist ilmade laadi ja

rütmi. Sõna agentuur viitab üldjuhul asutusele, osakonnale või esindusele. Seega viitab nimi

asutusele, mis tegeleb ilmade laadi ja rütmi uurimisega mitte põhitegevusalana märgitud kütte-,

ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldusega. Ärinimi Kliima Agentuur OÜ võib viidata sellele,

et tegemist on Kliimaministeeriumiga seotud ühinguga (st eksitav ka õigusliku vormi ja tegevuse

ulatuse osas). Riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste registrisse on kantud näiteks ka

Keskkonnaagentuur. Kolmandatel isikutel võib tekkida ekslik arusaam, et tegemist on

ministeeriumi või riigiasutusega seotud isikuga.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi

määrusele määruskaebuse, milles leiab, et ärinimi Kliima Agentuur OÜ on kooskõlas

äriseadustiku § 12 lg-ga 1.

Määruskaebuse kohaselt ei ole sõnal „kliima“ nii kitsas tähendus nagu registripidaja välja tõi.

„Kliima“ mõiste alla käib ka hoonete sisekliima mõiste ning avaldaja tegevusalaks on

kliimaseadmete paigaldus. Ka Kliimaministeerium ei tegele vaid „kliimaga“ kitsas tähenduses

vaid oluliselt laiemalt. Äriregistrisse on kantud üle saja ärinime, mille sisaldub sõna „kliima“.

Sõna „agentuur“ ei viita üksnes asutusele, osakonnale või esindusele. Äriregistrisse on kantud ligi

200 äriühingut, mille ärinimes sisaldub mõiste „agentuur“.

Ärinimi Kliima Agentuur OÜ ei viita, et tegemist on Kliimaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri

või nendega seotud isikuga. Ärinimes sisaldub lühend OÜ, mis viitab äriühingule. Avaldaja toob

veebilehel ja muudes teavituskanalites selgelt välja, et ettevõtja peamine tegevusala on kütte-,

ventilatsiooni- ja kliimaseadmete müük, paigaldus ja hooldus. Kui Äriregistris sisalduv ärinimi

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ ei tekita ekslikku arusaama, et tegemist võib olla

Keskkonnaagentuuriga või sellega seotud isikuga, siis on küsitav, miks peab sellist arusaama

tekitama ärinimi Kliima Agentuur OÜ, mis erineb suuremas ulatuses Keskkonnaagentuuri

mõistest kui ärinimi Keskkonnaagentuur Viridis OÜ.

4. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.

5. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse 4. märtsi 2024. a määrusega rahuldamata ning

edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus selgitab, et ringkonnakohus ei saa ise kandeavaldust

rahuldada, mistõttu saadab kandeavalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks

läbivaatamiseks.

7. Avaldaja soovib oma ärinime muuta Kliima Agentuur OÜ-ks. Ärinimele kohalduvad nõuded

on sätestatud äriseadustiku 2. peatükis. Kohtunikuabi leidis, et ärinime registreerimise välistab

ÄS § 12 lg 1, mille kohaselt ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega

tegevuse ulatuse osas

Ringkonnakohus leiab, et avalduses taotletav ärinimi Kliima Agentuur OÜ ei ole ÄS § 12 lg 1

mõttes eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Registriosakond

käsitles sõnade „kliima“ ja „agentuur“ ning nende koosluse tähendusi liigselt kitsendavalt.

8. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sõna „kliima“ mõista laiemalt kui vaid paikkonna

geograafilisest asendist tingitud pikaajalist ilmade laadi ja rütmi. Kuigi kliima viitab tavapäraselt

pikaajalisele ilmade laadile ja rütmile, siis tuleb arvestada, et sõnad „sisekliima“ ja „mikrokliima“

viitavad õhutemperatuuri, -niiskuse vms oludele hoone sees, mis omab avaldaja tegevusalaga

lähedast kokkupuudet ning avaldaja tegeleb ka kliimaseadmete paigaldusega. Samuti saab

registriosakonna viidatud allika kohaselt sõna „kliima“ ülekantud tähenduses kasutada ka

valitseva meeleolu ja miljöö kohta. Õige on avaldaja selgitus, et ka Kliimaministeerium tegeleb

väga paljude eri valdkondadega, millest paljudel puudub kliimaga kitsamas tähenduses pea

igasugune seos.

Sõnade kooslus „Kliima Agentuur“ ei viita vaid asutusele, mis tegeleb ilmade laadi ja rütmi

uurimisega. Nii nagu registriosakond määruses viitas, tähendab sõna „agentuur“ asutust, osakonda

või esindust üldiselt, mitte vaid uurimisasutust. Seega ei ole põhjendatud väita, et taotletava

ärinimega ettevõte peaks tegelema just kliima uurimisega, mitte muude (sise)kliimat puudutavate

tegevustega.

Põhjendatud ei ole registriosakonna väide, et kolmandatel isikutel võib tekkida ekslik arusaam, et

tegemist on ministeeriumi või riigiasutusega seotud isikuga. Avaldaja õiguslikule vormile viitab

ärinime lõpus OÜ, seega selles osas ekslikku arusaama tekkida ei saa. Õige on avaldaja viidatu,

et äriregistrisse on kantud ligi 200 äriühingut, mille ärinimes on sõna „agentuur“, seega ei viita

selle sõna kasutamine kindlale seotusele avaliku sektoriga. Samuti välistab eksliku arusaama

seotusest ministeeriumi või riigiasutusega avaldaja tegevusvaldkond.

Järelikult keeldus kohtunikuabi põhjendamatult kandeavalduse tegemisest.

9. Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Määruskaebuse esitaja

saab taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 172 lg 2 ja § 150 lg 4 alusel.

Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole

ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3

määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-st 599. Ülaltoodust tulenevalt

ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/