2-23-10820/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Harju maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10820

Kohtuasi

T.Q hagi Car-ST OÜ vastu võla tagastamise ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T.Q (XXX), lepinguline esindaja J.A

Kostja: Car-ST OÜ (12539218), lepinguline esindaja V.I

Kohtuistungi toimumise aeg 02.04.2024

Tsiviilasja hind 67 200 eurot

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Car-ST OÜ-lt T.Q kasuks põhivõlg 60 000 eurot, kuni kohtuotsuse tegemiseni

sissenõutavaks muutunud viivis 5722.23 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja kanda.

Välja mõista Car-ST OÜ-lt T.Q kasuks menetluskulu 3197,60 eurot. Menetluskuludelt tuleb

tasuda viivist VÕS §§ 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

T.Q (edaspidi: hageja) esitas 31.07.2023 kohtule hagi Car-ST OÜ (edaspidi: kostja) vastu võla ja

viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.10.2018 tähtajatu suulise

laenulepingu, mille alusel andis kostja hagejale laenu 104 500 eurot. Kostja ütles 02.04.2019

Tsiviilasi nr. 2-23-10820

laenulepingu üles ning palus hagejal tagastada 104 500 eurot kahe kuu jooksul ülesütlemisavalduse

kättesaamisest, ülesütlemisavalduse sai hageja kätte 27.05.2020.

Kostja ja M B sõlmisid 24.03.2020 nõude loovutamise lepingu, millega kostja loovutas M B

laenulepingust tuleneva nõude hageja vastu. Harju Maakohtu 08.11.2021 kohtuotsusega tsiviilasjas

nr xxx (jõustunud 27.02.2023) on leidnud tõendamist, et nõude loovutamise leping on kehtiv.

Hageja tasus kostjale laenulepingust tuleneva võlgnevuse (kokku summas 104 500 eurot)

järgmiste maksetena:

07.07.2020 osamakse summas 24 500 eurot;

07.08.2020 osamakse summas 20 000 eurot;

02.09.2020 osamakse summas 20 000 eurot;

12.10.2020 osamakse summas 20 000 eurot;

21.10.2020 viimase osamakse summas 20 000 eurot.

Kostja andis hagejale väljamaksete tegemise kohta kinnituse võlgnevuse tasumise kohta.

M B esitas 31.07.2020 hageja vastu hagi laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viiviste

väljamõistmiseks. Kohus rahuldas 08.11.2021 otsusega tsiviilasjas nr xxx hagi osaliselt ja mõistis

välja 60 000 eurot. Kohtuotsuses tuvastas kohus, et T.Q sai hagi kätte 12.08.2020 ja pärast seda

kuupäeva täitis T.Q kohustuse valele isikule. Kostja on saanud hagejalt alusetult 60 000 eurot ja

see tuleb kostjal hagejale tagastada, sest nõude loovutuse tõttu ei olnud kostjal õigust nõuda

kostjalt selle summa tagastamist.

Hageja nõuab kostjalt viivist alates hagi esitamisest seaduses sätestatud viivise määras ning

edasiulatuvalt kuni kohtuotsuse täitmiseni.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb tema suhtes esitatud hagiavaldusele vastu. Hageja poolt esitatud

maksegraafikud ei ole võla tasumise kinnitused. Tsiviilasjas nr xxx ei olnud kostja menetlusosaline

ja kohtulahendis tuvastatud asjaolud tema suhtes ei ole siduvad.

Hageja on saanud juhatuse liikmelt allkirjad pettusega, ei ole eluliselt usutav, et hagejal oli

võimalik tasuda sularahas niivõrd suuri summasid. Kostja, allkirjastades maksegraafikuid, ei

vaadanud ega märganud, et maksegraafiku nime kandvas failis oli sinna ka lisatud kinnitus

laenusumma väidetava tagastamise kohta. Kostja usaldades hagejat ja arvas allkirjastavat üksnes

maksegraafikuid. Kostja juhib tähelepanu, et allkirjastatud dokumendid on ebaharilikud ning need

ei ole allkirjastatud väidetava raha üleandmise ajal, vaid hiljem. Viiest dokumendist kolm esimest

on allkirjastatud 02.09.2020 paari minutiliste vahedega ja kaks viimast 21.10.2020. Samuti ei

kajastu üheski graafikus uus võla jääk või asjaolu, et laenusumma oleks vähenenud.

Kohustuse täitmise kviitung ei ole absoluutne tõend kohustuse täitmise kohta ja see ei lõpeta

iseenesest kohustust, kui kohustust tegelikult siiski ei ole täidetud.

Hagejal ei ole olnud rahalisi vahendeid laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks summas 104

500 eurot ning hagejal puudus võimalus 2020. aastal tagastada kostjale laenusumma ja hageja ei

ole kostjale makseid teinud. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kostja on saanud hagejalt 60 000 eurot

(mida kostja ei tunnista), siis on hageja sellega täitnud oma laenulepingust tuleneva kohustuse

kostja ees ehk raha on saadud õiguslikul alusel. Võlausaldaja on 24.03.2020 sõlmitud nõude

loovutamise lepingust taganenud ning seega tuli laenulepingust tulenev kohustus täita kostjale.

Kohtu põhjendused

Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja

kanda.

Hageja esitas kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude, väites, et tasus kostjale alusetult

60 000 eurot laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks pärast seda, kui kostja oli nõude

loovutanud. Kostja vaidleb hagile vastu väites, et hagejal ei olnud rahalisi vahendeid kohustuse

täitmiseks; kostja allkiri kohustuse täitmise kinnitusel on saadud pettuse teel ning hageja on nõude

loovutamise lepingust taganenud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi

saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda,

kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja

kohustuseks on neid asjaolusid tõendada. Kostjal on võimalik tõendada, et kohustus on endiselt

kehtiv.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 30.10.2018 tähtajatu suulise laenulepingu

(laenuleping), mille alusel andis kostja hagejale laenu 104 500 eurot. Nimetatu on tõendatud ka

nõude loovutamise lepingu (dtl 7/15) ja Harju maakohtu 08.11.2021 otsusega (dtl 9-14). Kostja

ütles 02.04.2019 laenulepingu üles ning palus hagejal tagastada 104 500 eurot kahe kuu jooksul

ülesütlemisavalduse kättesaamisest, ülesütlemisavalduse sai hageja kätte 27.05.2020. Kostja ja M

B sõlmisid 24.03.2020 nõude loovutamise lepingu, millega kostja loovutas M B´ile laenulepingust

tuleneva nõude hageja vastu (dtl 7/15).

Poolte vahel on vaidlus selles, kes on laenulepingust tuleneva kohustuse osas kohaseks

võlausaldajaks, seega kas nõude loovutamise leping on kehtiv, samuti selle üle, kas laenulepingu

täitmise kohta kostja poolt allkirjastatud täitmise vastuvõtmise tõendid on kehtivad.

Nõude loovutamise lepingu kehtivus ja 08.11.2021 kohtuotsuse siduvus.

Kostja väidab, et on nõude loovutamise lepingust taganenud. Esmalt kontrollib kohus nõude

loovutamise lepingu kehtivust, milleks tuleb välja selgitada, kas nõude loovutamine on tehing,

millest saab taganeda ning seejärel, kas taganemise alused on olemas.

Kohtule on esitatud nõude loovutuse kohta nõude loovutamise leping (dtl 7/15), nõude

loovutamise lepingu täiendus (dtl 34-35) ning 07.09.2020 tühistamise avaldus ja lepingust

taganemise avaldus (dtl 39-40). Kohtule on esitatud ka Harju maakohtu 08.11.2021 otsuse

tsiviilasjas nr xxx M Bi hagis T.Q vastu võla nõudes. Kohtuotsusega mõisteti hagejalt välja 60 000

eurot M Bi kasuks, kohtuotsus on jõustunud 27.02.2023. Nõude loovutamise lepinguga loovutas

kostja M Bile laenulepingust tuleneva nõude hageja vastu. Nõude loovutamise lepingu täienduses

leppisid kostja ja M B kokku nõude loovutamise tasu ning 07.09.2020 avalduses on kostja

tühistanud nõude loovutamise lepingu täienduse ja taganenud nõude loovutamisest. Maakohus on

08.11.2021 otsuses jõudnud järeldusele, et nõude loovutamise lepingust kui käsutustehingust ei ole

võimalik taganeda.

VÕS § 116 sätestab kohustustehingust taganemise alused ja korra. TsMS § 457 lg 1 järgi on

jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik, kohtuotsus kehtib TsMS § 460 lg 1 järgi ka

õigusjärglase suhtes, sealhulgas eriõigusjärglase suhtes. Muudel juhtudel on kohtuotsus käsitletav

dokumentaalse tõendina tuvastatud asjaolude suhtes. Õigusliku käsitluse osas ei ole kohtulahend

teises kohtuasjas siduv, mis ei tähenda, et teises kohtuasjas ei võiks kohus õigust samalaadselt

tõlgendada.

Kohtu hinnangul on nõude loovutamine käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 mõttes, millega muudetakse

nõudeõiguse kuuluvust, mis oma olemuselt sarnaneb asja omandi üleandmisele. Nõudeõiguse

loovutamisele kehtivad lahutamispõhimõte kui ka abstraktsiooniprintsiip. Käsutustehingust ei ole

võimalik VÕS § 116 alustel taganeda, sest taganemine on võimalik kohustustehingu puhul, mis

sisaldab endas võlaõiguslikke kohustusi, mida saaks rikkuda. Käsutustehing ei sisalda endas

võlaõiguslikke kohustusi.

Järelikult on nõude loovutamise leping endiselt kehtiv ning hageja peab täitma oma kohustuse

uuele võlausaldajale. Kohtu sellist järeldust toetab ka asjaolu, et M B on asunud kohtulahendit

täitma. Täitemenetlus hageja suhtes on alustatud 12.06.2023 (dtl 42-51), pärast kohtulahendi

jõusutmist.

Täitmise kviitung

VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule

tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi. Kohtule on esitatud tõendid

selle kohta, et kostja on allkirjastanud kinnitused võlgnevuse tasumise kohta:

07.07.2020 osamakse summas 24 500 eurot /dtl 17);

07.08.2020 osamakse summas 20 000 eurot (dtl 18);

02.09.2020 osamakse summas 20 000 eurot (dtl 21);

12.10.2020 osamakse summas 20 000 eurot (dtl 23);

21.10.2020 osamakse summas 20 000 eurot (dtl 26)

Pole vaidlust, et kostja seaduslik esindaja on nimetatud kinnitused allkirjastanud. Kostja ei ole

esitanud vastuhagi kinnituste tühisuse tuvastamiseks. Kostja väited selle kohta, et tegemist on

ebatavaliste kinnitustega, sest need on allkirjastatud need pärast raha ülekandmist, kolm kinnitust

on allkirjastatud 02.09.2020 ehk samal päeval ja kaks omakorda samal ajal 21.10.2020 ning

kinnitustes ei kajastu võla jääk.

VÕS § 95 ei sätesta kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta antava kirjaliku tõendi täpsemat vormi

ega ka seda, et need peavad olema antud samaaegselt kohustuse täitmisega. Kirjaliku vormi nõue

on kohtu hinnangul TsÜS 78 lg 1 mõttes täidetud, VÕS § 95 lg 6 kehtestab üksnes kinnitusest

keeldumise kui vastuvõtuviivituse, mitte kinnituse andmise täpse aja. Sama tehingu kohta erineval

ajal tahteavalduste tegemine on ka TSÜS § 69 aluselt lubatud.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kinnitust saab pidada ka negatiivseks võlatunnistuseks,

mille järgi võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Kostja väidete osa, et hagejal puudus

sissetulek, millest tagasimakseid teha, märgib kohus, et hagejal ei ole kohustust tasuda laenu oma

isiklikust sissetulekust. Kostja väite kohta, et kostja ei kontrollinud talle saadetud dokumente ja

allkirjastas need, usaldades hagejat, märgib kohus, et isikud peavad VÕS § 7 lg 1 järgi peavad

võlasuhe pooled käituma mõistlikult. Kohtu hinnangul on mõistlik, et isik tutvub enne dokumendi

allkirjastamist selle sisuga ning selle tegemata jätmist ei saa hagejale ette heita. Kostja peab oma

kohustusi täitma mõistliku hoolsusega.

Tehingu äralangemine

VÕS § 169 lg 1 järgi võib nõude loovutamisel täita kohustust senisele võlausaldajale kuni nõude

loovutamisest teada saamiseni. Sellest järeldub, et senisel võlausaldajal ei ole õigust nõuda

kohustuse täitmist pärast nõude loovutusest teatamist võlgnikule, mis omakorda tähendab, et VÕS

§ 164 lg 2 tulenevalt puudus kostjal õigus nõuda hagejalt kohuse täitmist ja raha vastu võtta pärast

nõude loovutusest teada andmist. Kohtu hinnangul on kostja käitumine ka VÕS § 6 lg 1 sätestatud

hea usu põhimõtte vastane, kui ta on oma väidetes vastuoluline ning kinnitab kord võlasuhte

olemasolu ja siis jälle selle kehtetust.

Pole vaidlust, et hageja sai nõude loovutusest teada hagiavalduse kättetoimetamisega 12.08.2020

tsiviilasjas xxx. Järelikult on 60 000 euro osas kohustu täidetud valele võlausaldajale ning kostjal

puudus õigus täitmine vastu võtta. Kohtu hinnangul on maakohtu 08.11.2021 otsusega leidnud

kinnitust, et kohustus, mida hageja täitis osamaksete tegemisega on ära langenud. Järelikult tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetult saadud 60 000 eurot.

Viivis

VÕS § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivist nõuda edasiulatuvalt. Hageja nõuab kostjalt

viivist alates hagi esitamisest 31.07.2023 kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kohtu hinnangul on viivise nõue põhjendatud. Hagi esitamisega on hageja nõue igal juhul

muutunud sissenõutavaks, sest kostja sai alusetust rikastumisest teada kohtumenetluses. Kostjalt

tuleb välja mõista viivis 5722.23 eurot kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning edasiulatuvalt

põhinõudelt kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Tsiviilasja hinna määramine

TsMS § 124 lg 1 ja 133 lg 1 järgi on tsiviilasja hind 67 200 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks tehti kohtulahend. Pooltele ei

olnud vastuväiteid menetluskulude osas. Hageja on tasunud riigilõivu 1610 eurot ja õigusabikulud

1587,60 eurot. Õigusabi osutati tunnitasuga ( koos käibemaksuga) 144 eurot tunnis ja alates

01.01.2024 tunnitasuga 146,40 eurot tunnis.

Kohtu hinnangul on õigusabikulud mõistlikud ja põhjendatud arvestades kohtuvaidluse laadi ning

kestvust.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kai Härmand

Kohtunik