2-23-15699/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

10. mai 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-15699

Tsiviilasi

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei hagi Z.K vastu

kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

hagi hind 5508 eurot 90 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Protokollija

Hageja: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (registrikood

80060022, asukoht Kentmanni 6-123, 10116 Tallinn),

seaduslik esindaja (kohtu poolt määratud juhatuse

asendusliige):

Q.M,

e-post

xxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxxx

Kostja Z.K (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxx, e-postxxx), lepinguline esindaja:

Lembit Auväärt, e-post XXX

15. märts 2024

Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Mõista Z.K-lt Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kasuks välja varalise kahju hüvitis 5100

eurot 50 senti.

3. Mõista Z.K-lt Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt 5100

eurolt 50 sendilt alates 6. novembrist 2023 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Otsus toimetada kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud Z.K kanda.

6. Mõista Z.K-lt Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kasuks välja menetluskulu 2485 eurot.

7. Mõista Z.K-lt Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP/hageja) 6.

novembri 2023 hagiavaldus Z.K (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt määrati Harju Maakohtu 12. augusti 2022 määrusega EÜVP

asendusliikmeks kostja. Harju Maakohtu 9. augusti 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-

7562 vabastati kostja juhatuse asendusliikme kohalt ning uueks asendusliikmeks määrati

Q.M. Juhatuse asendusliige määrati tähtajatult.

EÜVP arvelduskonto väljavõttest nähtub, et: kostja on 20. juunil 2023 tasunud 600 eurot

ja 50 senti Kvartali postkontoris; kostja on teinud endale ülekandeid 28. juunil 2023

summas 1250 eurot, 11. juulil 2023 summas 570 eurot ja 5. augustil 2023 summas 1500

eurot, s.o kokku summas 3320 eurot; kostja on 1. juulil 2023 teinud ülekande V. - H. P.

summas 500 eurot; kostja on 10. juulil 2023 võtnud sularahas välja kokku 680 eurot.

EÜVP juhatus on 17. augustist 2023 kuni 19. septembrini 2023 esitanud kostjale

korduvalt raamatupidamisdokumentide üleandmise nõudeid. Kostja pole hagiavalduse

esitamise seisuga EÜVP juhatusele üle andnud ühtegi raamatupidamisdokumenti, sh

puuduvad EÜVP juhatusel kõik arved ja lepingud, mille alusel on kostja EÜVP rahalisi

vahendeid kasutanud.

Kostja ei ole täitnud raamatupidamise korraldamist korraliku hoolsusega ning esineb

põhjendatud alus arvata, et kostja on eelistanud isiklikke huve erakonna huvidele. Kostja

on oma tegevusega põhjustanud erakonnale otsese varalise kahju summas 5100 eurot 5

senti. Kostjal oli juhatuse liikmena juurdepääs erakonna arvelduskontole ning kostja

kohustus seal olevaid rahalisi vahendeid kasutama üksnes erakonna huvides. Kostja pole

esitanud kuludokumente, millest nähtuks, et kulutused olid kantud erakonna huvidest

lähtuvalt. Erakond on kandnud kahju seeläbi, et kostja on kasutanud erakonna rahalisi

vahendeid erakonna huvidest mittelähtuvalt. Kui kostja poleks teinud endale ja V. - H. P.

ülekandeid, võtnud välja sularaha ja tasunud erakonna vahendite arvelt Kvartali

postkontoris, ei oleks erakonnale kahju tekkinud. Selliselt on kostja poolt erakonnale

põhjustatud kahju põhjuslikus seoses kostja tegevusega.

Kostja vastu nõude esitamine ei eelda revidendi otsust. Käesolevalt hagejal ka puudub

revident, kuna revidendi volitused on lõppenud ja uut revidenti valitud pole. Hageja

üldkoosoleku läbiviimine on korduvalt ebaõnnestunud, kuna hageja põhikirja järgi peab

üldkoosolekust osa võtma üle poole hageja liikmetest, mis ei ole seni õnnestunud.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitis summas 5100 eurot

50 senti. Hageja nõuab kostjalt väljamõistetavalt hüvitiselt viivise väljamõistmist

seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.

2. Kostja leiab oma seisukohtades, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja selgitab, et EÜVP

asendusliikme Q.M-i ülesandeks oli viia läbi EÜVP üldkoosolek, mis valiks EÜVP uue

juhatuse. Rohkem volitusi Harju Maakohus temale andnud ei ole.

Kostja oli EÜVP juhatuse asendusliige 12. augustist 2022 kuni 9. augustini 2023. Kostja

tegevuse ajal esitati kõik erakonna majandustegevuse aruanded - nii puuduolevad

varasemad (näiteks 2019. a) kui järjekordsed EÜVP majandustegevuse 12. augusti 2022

kuni 9. augusti 2023 aruanded erakondade rahastamise järelvalve komisjonile ja

äriregistrile. Kostja (ja EÜVP Tartu grupi) tegevuse tagajärjel (osavõtt 2023. a Riigikogu

valimistel) hakkasid erakonnale alates 5. aprillist 2023 riigi poolt saabuma rahalised

vahendid 2500 eurot kuus. Enne aprilli 2023 mingeid vahendeid erakonnal ei olnud ja

EÜVP tegevus toimus annetuste alusel.

2020. a juunist kuni 2023. a aprillini maksis kõik EÜVP kulud kostja oma rahast. Kostja

maksis oma vahenditest EÜVP toetuseks: 1) kõik juriidilised kulud EÜVP kaitseks 2020-

2023 rohkem kui 5600 euro eest; 2) muud erakonna kulud 2022. a septembrist kuni 2023.

a aprillini, näiteks erakonna konverentsi ja üldkoosolekute korraldamiseks ja 2023. a

valimiskampaania läbiviimiseks. Selleks, et EÜVP arvel oleksid vastavad vahendid, tegi

kostja annetusi erakonnale vähemalt 3700 euro eest; 3) kostja on maksnud erinevaid

erakonna arveid (näiteks valimiskampaania jaoks) oma arvelt. Kokku 2020. a juunist (kui

algas Harju Maakohtu menetlus EÜVP juhatuse asendusliikme määramiseks) kuni 2023. a

aprillini (riikliku toetuse algus) kulutas kostja EÜVP arenguks vähemalt 9-10 000 eurot

oma rahalistest vahenditest.

Rahalised vahendid, mis kostja võttis erakonna arvelt, kasutati EÜVP huvides. 20. juunil

2023 Kvartali postkontoris kulutatud 600 eurot ja 50 senti olid seotud EÜVP 27. juuni

2023 üldkoosoleku ettevalmistamisega. Raha kasutati erakonna üldkoosoleku

kokkukutsumiseks, osteti ümbrikud, margid jne. Ülekande puhul V. - H. P. summas 500

eurot on tegemist Riigikogu 2023. a valimiskampaania kuludega, samuti nagu ülekanne V.

M. ja T. R. . Kostjale endale tehtud ülekanded 28. juunil 2023 summas 1250 eurot, 11.

juulil 2023 summas 570 eurot ja 5. augustil 2023 summas 1500 eurot ning 10. juulil 2023

hageja arvelduskontolt välja võetud sularaha kokku summas 680 eurot tuleneb sellest, et

EÜVP Tartu grupi 26. juuni 2023 koosolekul otsustati kostjale EÜVP arvelt välja maksta

5600 eurot kuni 2023 .a septembrini kostja kantud juriidiliste kulude katteks.

2023. a septembris pöördus Q.M kostja poole nõudega esitada talle erakonna

raamatupidamise lisadokumendid, mis olid seotud erakonna raha kasutamisega kostja

poolt. Kostja vastas talle, et esitab need dokumendid EÜVP uuele juhatusele. Vastuseks

sellele heitis Q.M kostja 25. septembril 2023 erakonnast välja. Oma tegevusega ületas

Q.M talle määratud EÜVP asendusliikme volitusi. Enne otsuse tegemist erakonnast

väljaarvamise kohta ja pöördumist kohtusse seoses erakonna rahalise olukorraga on vaja

küsimust kontrollida revidendil, juhatusel ja üldkoosolekul.

EÜVP finantsküsimusi peab arutama EÜVP üldkoosolek ja uus juhatus. EÜVP kehtiva

põhikirja ja samuti erakonnaseaduse ja mittetulundusühingute seaduste järgi on EÜVP

kõrgemaks juhtorganiks üldkoosolek, mis valib juhatuse, raamatupidaja, aukohtu,

revidendi. Üldkoosolekul kinnitatakse ka EÜVP majandusaasta aruanne ja revidendi

aruanne. Loogiline on, et 3. veebruaril 2024 toimuval üldkoosolekul valitakse erakonna

revident, kes esitab oma aruande koos majandusaasta aruandega. Revidendi aruande

kinnitab üldkoosolek. Alles siis, kui üldkoosolek ei ole revidendi aruannet kinnitanud, on

EÜVP esindajatel õigus pöörduda kohtusse.

EÜVP revident ja uus erakonna juhatus peab andma oma hinnangu ka EÜVP juhatuse

ajutise liikme Q.M-i tegevusele. Juhul, kui Q.M-i tegevus ja selle kulud on tunnistatud

erakonnale kahjulikuks, peaks Q.M hüvitama kahju EÜVP-le.

Ebaõiglane on anda Q.M-i käsutusse 2500 eurot kuus, aga kostja jätta ilma väljateenitud

töötasust. Kostja palub hagejalt kostja töötasu ajavahemiku eest aprill 2023 kuni august

2023, see on kuue kuu eest 500 eurot kuus, kokku 3000 eurot, hagejalt välja mõista.

Sellele tuleb lisada saamata jäänud puhkusetasu ja viivis. Need summad tuleb hagi

summast maha arvestada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

4. Pooled ei vaidle selle üle, et:

-

Harju Maakohtu 12. augusti 2022 määrusega määrati kostja EÜVP asendusliikmeks.

-

Harju Maakohtu 9. augusti 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-7562 vabastati kostja

juhatuse asendusliikme kohalt ning uueks asendusliikmeks määrati Q.M (dtl 17-19).

5. Kostja on leidnud, et hageja esindaja Q.M on hagiavaldust esitades ületanud oma volitusi.

Kostja arvates andis Harju Maakohus Q.M-ile volituse ainult EÜVP üldkoosoleku

läbiviimiseks, mis valiks EÜVP uue juhatuse.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Harju Maakohtu 9. augusti 2023 määruse

resolutsiooni p 2 kohaselt: Juhatuse asendusliikme ülesandeks on läbi viia EESTIMAA

ÜHENDATUD VASAKPARTEI üldkoosolek seadusest ja kehtivast erakonna põhikirjast

tulenevaid nõudeid järgides uu(t)e juhatuse liikme(te) määramiseks ja nende registrisse

kandmiseks. Kohtule tuleb hiljemalt 9. veebruariks 2024 teada anda ülesannete täitmisest

või teatada kohtule põhjused, miks ei ole suudetud kohtu määratud ülesandeid lõpule viia.

Kohtu hinnangul on Harju Maakohus viidatud resolutsiooni punktis vaid täpsustanud

juhatuse asendusliikme ülesandeid, konkretiseerides vajadust viia läbi EÜVP üldkoosolek

seadusest ja kehtivast erakonna põhikirjast tulenevaid nõudeid järgides uu(t)e juhatuse

liikme(te) määramiseks ja nende registrisse kandmiseks. Lisaks Harju Maakohtu 9.

augusti 2023 määruse resolutsiooni punktis 2 määratud ülesandele tuleb juhatuse

asendusliikmel nii ehk naa täita ka juhatuse liikmele seadusest tulenevaid kohustusi.

Seejuures ei ole Harju Maakohus määranud Q.M-i juhatuse asendusliikmena ametisse

tähtajaliselt, nagu väidab kostja. Kohus on määranud tähtaja vaid määruse resolutsiooni

punktis 2 nimetatud ülesande täitmisele. Eeltoodust saab järeldada, et Q.M on EÜVP

juhatuse liikmena ametisse nimetatud tähtajatult. Ka kohtule esitatud äriregistri

väljavõttest seisuga 12. märts 2024 leiab kinnitust, et Q.M on jätkuvalt EÜVP seaduslik

esindaja (dtl 181).

6. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest (dtl 14-115) nähtub, et EÜVP juhatus Q.M-i isikus

esitas 17. augustist 2023 kuni 19. septembrini 2023 kostjale korduvalt

raamatupidamisdokumentide üleandmise nõudeid.

13. septembril 2023 esitas Q.M kostjale päringu (dtl 100-103), milles palus mh kostjal

tagastada hiljemalt 18. septembriks 2023 hageja pangakontole 10. juulil 2023 sularahas

väljavõetud 680 eurot, samuti tagastada hagejale 3320 eurot, millise summa ulatuses on

kostja teinud endale hageja pangakontolt 28. juunil 2023, 11. juulil 2023 ja 5. augustil

2023 enda isiklikule pangakontole ülekandeid. Kui raha on kasutatud EÜVP huvides,

palus Q.M esitada selle kohta kuludokumendid. Q.M palus esitada kuludokumendid ka

pangakonto väljavõttelt nähtuvate kolmandatele isikutele tasutud summade kohta (kokku

7333 eurot 80 senti).

Kostja andis 18. septembri 2023 e-kirjas (dtl 106-109) Q.M-ile üldiseid selgitusi tema

poolt hageja vahenditest tehtud kulutuste kohta, mainides mh vajadust tasuda juriidiliste

teenuste, EÜVP konverentsi ja üldkoosolekute korraldamise, valimiste

reklaamikampaania, Riigikogu valimistel osalenud isikute ja kostja enda poolt varem

tehtud kulusid. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei tagastanud hagejale raha ega andnud üle

ühtegi raamatupidamisdokumenti, mida hageja temalt 13. septembri 2023 päringuga

nõudis.

7. Hageja on jõudnud järeldusele, et kostja ei ole täitnud raamatupidamise korraldamist

korraliku hoolsusega ning on eelistanud isiklikke huve erakonna huvidele. Hageja leiab, et

kostja on oma tegevusega põhjustanud erakonnale otsese varalise kahju summas 5100

eurot 50 senti ning see koosneb järgmisest: kostja on 20. juunil 2023 tasunud 600 eurot ja

50 senti Kvartali postkontoris; kostja on teinud endale ülekandeid 28. juunil 2023 summas

1250 eurot, 11. juulil 2023 summas 570 eurot ja 5. augustil 2023 summas 1500 eurot,

kokku summas 3320 eurot; kostja on 1. juulil 2023 teinud ülekande V. - H. P. summas

500 eurot; kostja on 10. juulil 2023 võtnud sularahas välja 680 eurot. Hageja nõuab

kostjalt 5100 euro 50 sendi hüvitamist ning lisanduvat viivist alates hagiavalduse

esitamisest.

8. Hageja nõue kostja vastu on erakonna juhatuse (asendus)liikme kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamise nõue.

Vastavalt erakonnaseaduse § 1 lg 2 teisele lausele kohaldatakse erakonnale

mittetulundusühingute seadust erakonna seadusest tulenevate erisustega. Hageja nõude

õiguslik alus on seega mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 2 esimene lause,

mille järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud

mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Vastutusest

vabanemise alus on sätestatud MTÜS § 32 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb

juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et ta on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt

tavaliselt oodatava hoolsusega.

9. MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt Riigikohtu 2. detsembri

2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 12):

-

juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 35);

-

ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

-

juhatuse liige vastutab oma kohustuse rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme

tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause).

MTÜS § 32 lõikes 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et hageja peab

nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just

nende rikkumiste tulemusena on hagejale tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel

omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava

hoolsusega (vt ka Riigikohtu 4. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-14, p 12).

10. MTÜS § 32 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt

tavaliselt oodatava hoolsusega. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani

liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt

tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikme üldine

hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas

seadusega ja juriidilise isiku huvides. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi

omavahelistes suhetes ning suhetes liikmete ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea

usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele

TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus.

Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620 (vt Riigikohtu 4. märtsi

2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-19, p 13; Riigikohtu 2. detsembri 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 13). Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust

vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve ühingu omadele (vt Riigikohtu 6.

mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-38-15, p 14).

11. Kostjal oli hageja juhatuse liikmena juurdepääs erakonna pangakontole. Kostjal oli hageja

juhatuse liikmena kohustus olla hoolas ning lojaalne ning mitte kasutada hageja

pangakontol olevaid rahalisi vahendeid muuks kui ainult hageja huvides.

EÜVP pangakonto väljavõttega (dtl 10-13) on tõendatud, et:

-

kostja on 20. juunil 2023 tasunud 600 eurot ja 50 senti Kvartali postkontoris;

-

kostja on teinud endale ülekandeid 28. juunil 2023 summas 1250 eurot, 11. juulil 2023

summas 570 eurot ja 5. augustil 2023 summas 1500 eurot, kokku summas 3320 eurot;

-

kostja on 1. juulil 2023 teinud ülekande V. - H. P. summas 500 eurot;

-

kostja on 10. juulil 2023 võtnud sularahas välja 680 eurot.

Arvestades, et kostja ei ole raha hagejale tagastanud, on hageja hinnangul kostjapoolne

rahakasutus olnud põhjendamatu ning tekitanud hagejale varalist kahju. Kahju olemasolu

tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu.

Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat

halvenemist – hageja peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise

tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui

rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

110-13, p 16). Kohus nõustub, et juhul, kui kostja ei tõenda, et hageja pangakontolt

nähtuvad toimingud, mille kohus on eelnevalt tuvastanud, on tehtud hageja huvides, on

kostja rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust hageja ees ning hageja on kandnud

varalist kahju 5100 euro 50 sendi väärtuses, sest tema vara on selles ulatuses vähenenud.

12. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõikest 1 peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kohus selgitas 15. märtsi 2024 istungil pooltele tõendamiskoormuse jagunemist (dtl 191),

kostja kohustust tõendada, et tema poolt on raha kasutatud ainult erakonna huvides (dtl

192) ning andis kostjale tõendite esitamiseks tähtaja (dtl 193).

13. Kostja esitas kulude tõendamiseks Rosenf EÜVP juriidilised kulud 2020-23 pealkirja

kandva tabeli ÕPS Tartu Ühingu arvete kohta 3. juunist 2020 kuni 27. detsembrini 2023

summas 5550 eurot (dtl 222-226), EÜVP Tartu grupi koosoleku protokolli 26. juunist

2023 (dtl 227-229) ja kostja koostatud kokkuvõtte tema poolt hagejale tehtud annetuste

kohta novembrist 2022 kuni märtsini 2023 summas 3687 eurot (dtl 230). Kostja poolt

kohtule esitatust teeb kohus järgnevad järeldused:

Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, milliseid kulutusi tegi tema hageja

huvides 20. juunil 2023 Kvartali postkontoris 600 euro ja 50 sendi väärtuses. Kostja on

küll selgitanud, et tegemist on postikuludega seoses EÜVP üldkoosoleku

kokkukutsumisega, kuid kostja selgitus ei ole tõend. Kui kostja tegi postkontoris kulutusi,

pidi kostja saama postkontorist ka vastavad kuludokumendid ning neid ei oleks olnud

raske kohtule esitada. Kuna kostja ei ole kohtule hageja postikulusid tõendavaid

kuludokumente esitanud, on kostja vastavad väited tõendamata, paljasõnalised ega lükka

ümber hageja väiteid kahju tekitamise kohta summas 600 eurot 50 senti.

Kostja pole esitanud tõendeid ka selle kohta, et 1. juulil 2023 V. - H. P. tehtud ülekanne

summas 500 eurot on kuidagi seotud 2023. a Riigikogu valimiskampaaniaga ning

milliseid kulutusi see summa hõlmas. Kostja poolt kohtule esitatud EÜVP Tartu grupi 26.

juuni 2023 koosoleku protokolli punktist 3 nähtuvalt otsustati erakonna eelarvest teha

väljamaksed neile, kes kandideerisid Riigikogu valimistel ja kulutasid oma vahendeid

reklaamile, sh V. P. 500 eurot. Kohtu hinnangul ei ole aga sel protokollil ega selles

kajastatud otsusel õiguslikku tähendust. Tegemist ei ole hageja üldkoosoleku otsusega

(hageja põhikirja punkt 4.17 järgi peab hageja liikmete üldkoosolekust osa võtma üle

poole hageja liikmetest; otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole

koosolekus osalenud liikmetest, dtl 159-167). Kohus nõustub hagejaga, et nn Tartu grupil

puudub õiguslik pädevus võtta vastu otsuseid, mis puudutavad hageja rahaliste vahendite

kasutamist. Kohus on seisukohal, et kostja väited kulu põhjendatuse kohta on tõendamata

ning kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid kahju tekitamise kohta summas 500 eurot.

Kohtu hinnangul pole kostja suutnud tõendada ka seda, et tema poolt hageja pangakontolt

iseendale tehtud ülekanded summas 3320 eurot oleksid olnud õigustatud ning hageja

pangakontolt välja võetud sularaha 680 eurot oleks leidnud kasutust hageja huvides.

Kostja selgitas 15. märtsi 2024 istungil, et enne seda kui EÜVP hakkas riigilt eduka

osalemise tõttu 2023. a Riigikogu valimistel toetust saama, puudusid EÜVP-l vahendid;

kostja kandis hageja eest juriidilisi kulusid ning tegi annetusi rohkem kui 4000 eurot.

Hageja pangakontolt endale ülekannete tegemise ja sularaha väljavõtmise kohta on kostja

selgitanud: Ma võtsin need vahendid erakonna rahast annetuste ja eelmiste kantud kulude

katteks (dtl 192). Kostja enda koostatud kokkuvõttest tema poolt hagejale tehtud annetuste

kohta novembrist 2022 kuni märtsini 2023 nähtub, et kostja annetuste summaks oli 3687

eurot (dtl 230). Kostja on jätnud aga tähelepanuta, et hagejale annetatud raha ei ole raha,

mida hiljem saab endale tagasi võtta. Annetatud raha on lõplikult annetuse saajale

loovutatud ega kuulu enam annetajale. Endale annetusi tagastades seadis kostja enese

isiklikud huvid hageja huvidest ettepoole, rikkudes sellega selgelt juhatuse liikme

lojaalsuskohustust.

Kostja on väitnud ka seda, et tema tasus hageja eest hageja juriidilisi kulusid ning pärast

seda, kui hageja hakkas riigilt toetust saama, otsustas ka need kulud enesele tagastada.

Esmalt märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud, et tema oleks kunagi kandnud hageja

juriidilisi kulusid. Kostja poolt on kohtule esitatud tabel, mis kannab pealkirja Rosenf

EÜVP juriidilised kulud 2020-23 (dtl 222-226). Viidatud tabel sisaldab ainult loetelu ÕPS

Tartu Ühingu arvetest, kuid sellelt ei nähtu seos ei hageja ega kostjaga. Kohtule ei ole

teada, milliste teenuste osutamise eest ning kellele on need arved väljastatud ning kes

need arved tasus. Lisaks on tegemist kõigest exceli tabeliga, millel pole tõenduslikku

jõudu. Ka kostja poolt kohtule esitatud EÜVP Tartu grupi 26. juuni 2023 koosoleku

protokoll ega selle punktis 3.2 kajastatud otsus välja maksta Z.K-le erakonna (EÜVP)

arvelt 5,600 tuhat euro kuni 2023.a. septembrini, ei oma asja lahendamisel tähtsust

samadel põhjustel, mida kohus juba eelnevalt V. P. tehtud ülekande analüüsimisel

käsitles.

14. Eelneva kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et kostja pole esitanud kuludokumente,

millest nähtuks, et tema hageja juhatuse liikmena kasutas hageja raha hageja huvidest

lähtuvalt. Hageja on kandnud kahju, kuna tema rahaline seis on kostja tegude tõttu

vähenenud 5100 euro 50 sendi ulatuses. Kostja on oma tegevusega põhjustanud

erakonnale otsese varalise kahju summas 5100 eurot 5 senti (VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 3).

Kui kostja poleks teinud endale ja V. - H. P. ülekandeid, võtnud välja sularaha ja tasunud

erakonna vahendite arvelt Kvartali postkontoris, ei oleks erakonnale kahju tekkinud.

Seega esineb põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel (VÕS § 127 lg 4).

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja kahjuhüvitamise nõue kostja vastu MTÜS § 32 lg 1, 2

ja VÕS § 127 lg 1, lg 4 alusel rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

5100 eurot 50 senti.

16. Kohus rahuldab ka hageja viivisenõude. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1

kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku

rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole hageja

viivisenõudele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud.

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär).

Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina

kahjuhüvitiselt 5100 eurolt 50 sendilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

17. Kostja esitas 26. märtsil 2024 kohtule seisukoha, milles leidis, et hagi summast tuleb

maha arvestada kostja töötasu ajavahemiku eest aprill 2023 kuni august 2023, see on kuue

kuu eest 500 eurot kuus, kokku 3000 eurot. Kostja palus sellele lisada saamata jäänud

puhkusetasu ja viivise. Võib väita, et kostja esitas sellega hagiavaldusele tasaarvestava

vastuväite. Hageja selle osas seisukohta ei esitanud. Kohus leiab, et tasaarvestuseks alust

ei ole ning vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostja on ise menetluse kestel esile

toonud, et tema tegi EÜVP juhatuse asendusliikme tööd tasuta. Kostja soov saada tasu

tekkis alles 26. märtsil 2024 ning seda sooviga tasaarvestust teha. Seega pole kostjal

kunagi olnud hagejaga kokkulepet temale tasu maksmise kohta. Kostja taotlus on seetõttu

tagajärjetu.

18. Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta kostja asjakohatud väited Q.M-i poolt EÜVP

raha kasutamise kohta ning muud etteheited Q.M-i suunas, kuna need ei ole vaidluseset

arvestades olulised. Kohus ei menetle hagi Q.M-i vastu, vaid hagi Z.K R. vastu.

19. Tõendite hulgast jätab kohus TsMS § 238 lg 5 ja lg 1 alusel otsuse tegemisel arvestamata

kostja poolt esitatud määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu määrusele tsiviilasjas nr 2-

22-7562 (dtl 208-210), kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate 11. oktoobrist 2023

(dtl 168-170) ja 3. veebruari 2024 üldkoosoleku kutse (dtl 158), millel ei ole vaidluseset

arvestades asjas tähtsust.

Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata ka kostja poolt kohtule esitatud dokumendi

„Eestimaa Ühendatud Vasakpartei aktiivi ja liikmete pöördumine Tartu Maakohtule“ 24.

aprillist 2024 (dtl 250-272). Kostja ei ole selgitanud, kas tegemist peaks olema tõendiga

ning sellisel juhul, millist asjaolu kostja selle tõendiga tõendada soovib ning miks ei olnud

võimalik tõendit esitada selleks antud tähtajaks (28. märts 2024). Eestimaa Ühendatud

Vasakpartei aktiiv ja liikmed ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliseks ning kostja

poolt sellise dokumendi kohtule esitamine on äärmiselt asjakohatu.

Menetluskulud

20. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehti kostja kahjuks. Kõik menetluskulud jäävad seega TsMS § 162 lg 2 alusel kostja

kanda.

21. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 3344 eurot 90

senti. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 595 eurot ning ülejäänud osas

moodustub hageja menetluskulu tema esindaja ajakulust, mis on arvestatud tunnihinna

150 eurot (lisandub käibemaks) järgi. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.

22. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu. Tasutud riigilõiv 595 eurot on

põhjendatud menetluskulu.

23. Hageja seaduslik esindaja on Harju Maakohtu 9. augusti 2023 määruse alusel ametisse

määratud juhatuse asendusliige Q.M. Q.M on vandeadvokaat ning vastab seega

lepingulise esindaja kvalifikatsioonile. Seetõttu on kohus seisukohal, et tema ajakulu tuleb

hüvitada vastavalt tema poolt nimetatud tunnitasu määrale, milleks on 150 eurot tunnis

ning millele lisandub käibemaks. Kohtule esitatud kinnitusest (dtl 133) nähtub, et Q.M on

ka juhatuse asendusliikmena avaldanud soovi saada tunnitasu samas suuruses, s.o 150

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks

24. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlakstegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16).

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema esindaja ajakulu kokku 15 tundi ja 18

minutit. Kohtu hinnangul ei ole kostja lepingulise esindaja poolt välja toodud ajakulu täies

ulatuses põhjendatud ega vajalik. Vaidlus ei olnud mahukas ega õiguslikult keeruline.

Pärast hagiavaldust esitatud hageja seisukohad on lakoonilised ning ennastkordavad.

Kohus peab põhjendatuks hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise ajakulu 3 tunni

ulatuses, kostja seisukohtade ja muude materjalidega tutvumiseks, kirjavahetuse

pidamiseks, istungi ettevalmistamise ajakulu 1 tunni ja 7 minuti ulatuses, kohtuistungil

osalemise ajakulu 53 minuti ulatuses, kohtuistungile ja tagasi sõidu ajakulu 4 tunni 30

minuti ulatuses ning pärast hagiavalduse esitamist esitatud menetlusdokumentide ajakulu 1

tunni ulatuses. Kokku peab kohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks seega

10 tunni ja 30 minuti ulatuses.

Hageja esindaja ühe töötunni hind 150 eurot (ilma käibemaksuta) vastab kohtupraktikas

aktsepteeritud vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määrale ning on seetõttu põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 1890 eurot (10 tundi

30 minutit x 150 eurot x 1,2), mis jääb kostja kanda.

25. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on seega kokku 2485 eurot (595 + 1890), mis

tuleb kostjalt välja mõista.

26. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

27. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik