2-24-6342/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

10.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-6342

Tsiviilasi

OÜ OMUL-FOT (pankrotis) hagi OÜ OMUL-FOT

(pankrotis) 03.04.2024 alanud ja 10.04.2024 lõppenud

võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 24.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ OMUL-FOT (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosaline

ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): OÜ OMUL-FOT

(pankrotis), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei

Svištš

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24.04.2024 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. OÜ OMUL-FOT (pankrotis, võlgnik, hageja) esitas 19.04.2024 Harju Maakohtule hagi

tema pankrotimenetluses 03.04.2024 alanud ja 10.04.2024 lõppenud võlausaldajate üld-

koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 27.01.2021 välja võlgniku pankrot (tsiviilasi nr 2-20-

13345). Võlausaldaja OSAÜHING ALBERGRUPP TEENUSED (edaspidi: AT) esitas

08.02.2021 nõude summas 2 250 560,31 €, mis jäi 27.05.2021 nõuete kaitsmise koosolekul

tunnustamata. Vastuväited esitasid ERST Finance AS ja võlgniku pankrotihaldur (edaspidi:

haldur). AT esitas vastuväite esitajate vastu hagi, mida menetleb Harju Maakohus tsiviilasjana

nr 2-21-9777.

1.2. Haldur avaldas 27.03.2024 võlgniku võlausaldajate üldkoosoleku teate, milles märgiti

päevakorraks tsiviilasjas nr 2-21-9777 kompromissi puudutavate küsimuste arutelu ja otsuste

vastuvõtmine. Koosolek algas 03.04.2024, kuid see katkestati halduri määratud häälte üle

tekkinud vaidluse tõttu. Koosolek jätkus 10.04.2024 Harju Maakohtus, kus kohtunik määras

võlausaldajatele hääled ja üldkoosolekul võeti vastu otsus sõlmida tsiviilasjas nr 2-21-9777

2 (3)

kompromiss, millega tunnustatakse AT nõuet summas 1 794 453,39 € ja poolte menetluskulud

jäävad nende endi kanda.

1.3. Hageja leiab, et kompromissi sõlmimise otsus on vastuolus seadusega. Võlausaldajate

üldkoosoleku otsus võeti vastu vaidlustatud nõuetest tuleneva häälteenamusega, 2580 poolt- ja

624 vastuhäälega, kusjuures poolthäältest 2250 olid AT-le määratud hääled. Kui AT-le poleks

hääli määratud või kui kompromissi kinnitamisel poleks tema häältega arvestatud, ei oleks

kompromissi sõlmimise otsust võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud.

1.4. Lisaks leiab hageja, et võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsus ei ole kõigi

võlausaldajate huvides. Tsiviilasjas nr 2-21-9777 tõstatas haldur kahtluse, et AT nõuded on

alusetud. Võlgniku juhatuse liige allkirjastas 18.11.2022 kinnituskirja, mille kohaselt on AT

nõue suures osas fiktiivne ega põhine tegelikel tehingutel.

1.5. Võlausaldajate üldkoosoleku otsusega kavandatav kompromiss rikub ka võlgniku huve,

sest AT nõude puudumisel on võimalik, et võlgnik ei ole tegelikult maksejõuetu. Kui

võlausaldajate üldkoosoleku otsuse järgne kompromiss kohtus kinnitatakse, on ilmselge, et

võlgnikul ei jagu vara kõigi nõuete täielikuks tasumiseks. Arvestades asjaoluga, et AT nõue ei

ole tõendatud, rikuks sel viisil vaidlustatud nõuetest tuleneva häälteenamusega heade kommete

vastaselt läbi surutud kompromiss oluliselt võlgniku õigusi.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus keeldus 24.04.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel menetlusse võtmast, sest hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Menetluskulud jättis

maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

2.1. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib mh võlgnik nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks

võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud

seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette

nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

2.2. PankrS § 82 lg 4 ls 1 sätestab, et kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle

halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine

võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse.

Häälte arvu määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse (PankrS § 82 lg 4 ls 3). Kui

võlausaldajate üldkoosoleku otsused on vastu võetud võlausaldajate häältega, kellele antud

häälte arv on määruskaebusega vaidlustatud ja määruskaebemenetluses muudetud, võib see

PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud asjaoludel anda alust võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtetuks

tunnistada. See tingimus pole käesoleval juhul täidetud, sest AT-le häälte määramise määrust

tsiviilasjas nr 2-20-13345 ei vaidlustatud.

2.3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga, mis TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi toob kaasa menetluse

lõppemise otsust tegemata, kui kohus kompromissi kinnitab. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita

kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. PankrS § 83 lg 3 kohaselt ei saa

vaidlustada üldkoosoleku otsust, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse. Kuivõrd kohus

kontrollib tsiviilasjas nr 2-21-9777 kompromissi kinnitamist otsustades selle kooskõla heade

kommete, seadusega ja oluliste avalike huvidega, siis ei saa sama kontrolli teha pankroti-

menetluses võlausaldajate üldkoosoleku otsuse üle.

2.4. Lisaks märkis maakohus, et kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 104 lg 1 alusel sai

võlgnik ise esitada vastuväite võlausaldaja nõudele, mida võlgnik käesoleval juhul ei teinud.

3 (3)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

3. Hageja esitas 03.05.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, hagi

menetlusse võtta ja saata lahendamiseks maakohtule.

3.1. Hageja leiab, et maakohus kohaldas PankrS § 83 lg 1 valesti. Selle sätte alusel esitatava

võlgniku kaebuse eeldus ei ole varasem vastuväide AT nõudele ega AT-le antud häälte

vaidlustamine.

3.2. Samuti on ekslik maakohtu arusaam PankrS § 83 lg-st 3. Viidatud säte kohaldub, kui

seaduse alusel on pankrotimenetluse üle järelevalvet teostava kohtuniku pädevusse antud

asjakohane õigus (nagu nt PankrS § 68 lg 2; § 76 lg 3; § 81 lg 3). Igal juhul on sellised juhtumid

nimetatud PankrS-s. Viidatud säte ei laiene TsMS § 430 lg 1 alusel kohtu poolt kinnitatavale

kompromissile.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 06.05.2024.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise

uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

6. Ringkonnakohus nõustub kaebuse mõlema väitega. Maakohtul ei olnud võimalik TsMS

§ 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda, sest hageja nõude rahuldamine pole

õiguslikult välistatud.

6.1. PankrS § 83 lg 1 alusel nõude esitamist ei välista üldkoosolekul hääletamisel arvesse

võetud häälte vaidlustamata jätmine ega varem mõne võlausaldaja nõudele vastuväite esitamata

jätmine. Viidatud sätte järgi saab mh võlgnik tugineda väitele, et vaidlusalune otsus ei vasta

seadusele, selle tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda või otsusega rikutakse võlausaldajate

ühiseid huve. Võlgniku hagi menetlusse võtmisel saab kohus üksnes kontrollida, kas hagis esile

toodud asjaoludel on vähemalt võimalik vaidlusaluse otsuse vastuolu seaduse, ette nähtud korra

või võlausaldajate huvidega. Kuivõrd käesoleval juhul on otsustatud kompromissi kinnitamine

ühe võlausaldaja nõude tunnustamise vaidluses, siis ei saa välistada, et otsus võib olla vastuolus

heade kommetega (st ka seadusega) või rikkuda võlausaldajate ühiseid huve.

6.2. PankrS § 83 lg 3 kohaldamisala on piiratud PankrS järgi kohtulikule kontrollile allutatud

võlausaldajate üldkoosoleku otsustega. Konkreetselt ei saaks tsiviilasja nr 2-21-9777 lahendav

kohus kontrollida, kas käesolevas asjas vaidlusalune võlausaldajate üldkoosoleku otsus on

õiguspärane. Kompromissi ja selle sõlmimist võimaldava võlausaldajate otsuse ese, aga ka

kontrolli kriteeriumid on erinevad.

7. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist. Neil

kaalutlustel kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

8. Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse sõltuvalt asja lahendamise tulemusest (TsMS

§ 173 lg 3).

9. TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 ls 1 kohaselt võib

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse.

Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi

maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)