2-24-4386/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht 10.aprill 2024, Pärnu

Tsiviilasja number 2-24-4386

Tsiviilasi R.V. hagi K.T. vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlustoiming

Hagi hind Asja lahendamine, istungimenetlus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi aeg Hageja: R.V., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx

Kostja: K.T., isikukood: xxxxxxxxxxx, viibimiskoht Xxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada R.V. hagi K.T. vastu abielu lahutamiseks. 2. Lahutada R.V. ja K.T. abielu, mis sõlmiti xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxxs notar Kadri Aun-Janisk`i poolt. 3. Jätta abielu lahutamisel R.V. perekonnanimeks V.. 4. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. 5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 6. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

2-24-4386 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Hageja esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Poolte abielu on sõlmitud xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxxs notar Kadri Aun-Janisk`i poolt (Tõend nr 5238-2019/20). Hagiavalduse kohaselt on poolte vahelised abielusuhted lõppenud 2022 aastast. Kostja on hageja suhtes olnud vägivaldne, kostjale on kohaldatud ka lähenemiskeeld. 2. Kostja teatas 29.03.2024 vastuses kohtule, et ta ei ole abielulahutusega nõus. Kostja taotleb menetlus peatada ja määrata lepitusmenetlus. 3. Kohus määras istungiaja xxxxxxxxxxx. Istungil jäi hageja abielulahutuse nõude juurde. Hageja leidis, et pole võimalik abielu päästa ning tema kindel soov on abielu lahutada. Kostja jäi enda seisukoha juurde, et ta vaidleb lahutusele vastu ja soovib nõustamist. Kostja leidis, et abielu on võimalik päästa, ta on ennast muutnud. Samas märkis kostja, et kui hageja tunneb, et abielu ei ole võimalik päästa, siis vastu ta vaielda ei saa.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 5. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6. Rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxxs notari kadri Aun-Janisk poolt. Kohus jõudis hageja ja kostja esitatu põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist kooselu ei ole enam juba alates 2022 aastast ning on alust arvata, et nad kooselu ei taasta. Kostja viibib käesolevaga karistuse kandmisel Xxxxxxxxxxxs (vabaneb xxxxxxxxxxx), ta on toime pannud kriminaalkuriteod enda abikaasa vastu, viimase kohtuotsusega on kohaldatud ka lähenemiskeeld. Viimasest kuriteost on möödas vaid pool aastat. Pooled on istungil küll tunnistanud, et neil on teineteise vastu tunded ning kostja avaldas soovi abielu päästa, kuid hageja jäi kindla veendumuse juurde, et soovib abielu lahutada. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus üks abikaasa on teise suhtes olnud vägivaldne ning üks pool avaldab kindlat soovi abielu lahutada, ei ole menetluse peatamine ja lepitusmenetlusse suunamine mõistlik ega kohane. Kohus ei näe antud asjas ilmseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks kohus järeldada, et abielu oleks võimalik säilitada. Kostja on küll avaldanud, et armastab enda abikaasat endiselt ja on muutunud ning ümberhinnanud eluväärtused, kuid eluliselt ei ole usutav, et vaid poole aastaga saaksid toimuda jäävad muutused isiku väärtushinnangutes ja käitumises. Tegemist on pikaajalisema protsessiga ja kostjal on võimalik hagejale hilisemalt tõestada enda muutusi. Abielu lahutamine kohtu

2-24-4386 poolt ei tähenda, et isikud ei võiks kunagi soovi korral uuesti abielluda. Seega, lähtudes eelnevast, tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Hageja taotlusel jätab kohus lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks V..

Menetluskulud 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Brigitta Mõttus kohtunik