2-22-14669/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 10.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14669

Kohtuasi

Q avaldus lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 05.04.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Reimo Mets

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja

vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marina

Valge

Järva Vallavalitsus, lepinguline esindaja IJ

Kehtna Vallavalitsus, lepinguline esindaja KM

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-14669 Q (isa) ja C (ema) vaheline kompromiss Q ja Y

(laps) suhtlemise korra kohta kuni lapse 7-aastaseks saamiseni järgmistel

tingimustel:

1.1. Laps veedab isaga iga nädal 3 ööpäeva. Lapse toob ema ja viib isa. Lapse

üleandmine toimub üldjuhul lapse isa kodus või ema kodus. Lapse ja isa

kohtumised toimuvad neljapäeval hiljemalt kella 8-st pühapäeval kella 20-ni.

1.2. Paaritul aastal veedab laps aastavahetuse (31.12–01.01) emaga ja paaris aastal

isaga. Paarisaastal veedab laps jõulud emaga 23.12–24.12 ja isaga 25.12–26.12

ning paaritul aastal vastupidi. Lapse toob ema ja viib isa. Lapse üleandmise

kohta võivad vanemad kokkuleppel muuta.

2-22-14669

1.3. Lapse üleandmisel annab ema lapsega kaasa kõik vajalikud riided ja muud

isiklikud esemed ning isa toob lapse tagasi ema juurde koos riiete ja esemetega,

millega isa lapse vastu võttis.

1.4. Lapse sünnipäevade korraldamises lepivad vanemad omavahel eelnevalt kokku

ning informeerivad teineteist. Mõlemal vanemal on õigus lapse sünnipäeval

osaleda.

1.5. Isadepäeva veedab laps isaga ning emadepäeva emaga.

1.6. Vanemate sünnipäevadel on laps selle vanema juures, kelle sünnipäev

parasjagu on. Vanemad võivad kokkuleppel seda korraldust muuta.

1.7. Kui vanemal ei ole võimalik suhtluskorras sätestatud ajal lapsega koos aega

veeta või ühel vanemal anda last graafikus määratletud ajal teisele vanemale,

peab muutust sooviv pool sellest teisele vanemale ette teatama vähemalt

10 päeva. Poolte kokkuleppel on võimalik ära jäänud suhtlemisaeg asendada.

Juhul kui sobivat asendusaega ei suudeta leida, toimub järgmine kohtumine

suhtluskorrajärgsel korral.

1.8. Vanemal on õigus kohtuda lapsega ka kokkuleppevälisel ajal, kui ta võtab osa

üritustest lasteaias, spordivõistlustel, riigipühadega seotud üritustel jms.

Vanemal on õigus teada lapse asukohta ning suhelda lapsega telefoni, Skype’i,

Viberi vms teel, kuid mitte hiljem kui kell 20.

1.9. Kõik lapse tervist puudutavad olulisemad otsused kohustuvad vanemad vastu

võtma ühiselt. Kui laps haigestub isa juures olles, teavitab isa kohaselt ema

lapse haigestumisest. Lapse kerge haigestumine (nohu, köha) ei takista lapse

üleandmist vanemale, kelle juurde laps suhtluskorra alusel peaks minema.

Mõlemal vanemal on õigus viibida lapse juures viimase haigestumisest tingitud

hospitaliseerimise korral piiramatult.

1.10. Kui laps on graafikujärgsel kohtumisajal haige ning lapse terviseseisund

takistab lapse üleandmist teisele vanemale, lepivad vanemad kokku suhtluse

asendamise.

1.11. Suvevaheaja veedab laps võrdselt jagatud päevade arvu mõlema vanema

juures. Pikim periood, mille laps veedab suve jooksul järjest ühe vanema juures

on 14 päeva.

1.12. Vanavanemate, muude lähikondsete ja laste sõprade sünnipäevade ja muude

tähtsate elusündmuste korral on lapsevanemal õigus paluda suhtluskorra

graafiku muudatust. Teisel lapsevanemal on õigus küsida lapse eemal viibitud

aja eest asendust.

1.13. Käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates

küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse

parimaid huve.

1.14. Vanemad kohustuvad lapse kasvatamise huvides tegema omavahel koostööd

ning näitama üles austust teise vanema suhtes. Vanemad hoiduvad lapse ees

vääritust ja ebaviisakast käitumisest ning teineteise halvustamisest. Vanemad

lähtuvad lapse kasvatamisel ennekõike lapse huvidest, jättes kõrvale kõik

isiklikud emotsioonid. Vanematel on keelatud lapse kuuldes või lapsele teist

vanemat halvustada või näidata välja lapse juuresolekul teise vanema suhtes

negatiivseid emotsioone. Vanemad püüavad kasvatada last ühtses mõistmises,

lähtudes lapse heaolust ning vaimsetest ja sotsiaalsetest eesmärkidest. Vanemad

ei takista lapsel kohtumist teise vanemaga või vanavanematega või nendega

suhelda. Vanemad ei jaga omavaheliste vestluste sisu lapse. Vanemad ei

halvusta teist vanemat lapse juuresolekul ega luba kolmandatel isikutel seda

teha.

2-22-14669

1.15. Muude suhtluskorda mõjutavate erandlike asjaolude ilmnemisel teavitavad

vanemad teineteist viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormist

(nt e-kiri, SMS).

1.16. Vanemad võivad kokkulepitud suhtluskorda muuta kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kokkuleppe sõlmimisega.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 05.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-14669 ja

lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta Yle määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud

menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q (isa) esitas 30.09.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks isa ning

Yi (laps) suhtluskorra vahelduva elukoha põhimõttel.

2. C (ema) vaidles avaldusele vastu osas, millega isa taotles lapsega suhtlemiseks vahelduva

elukoha kohaldamist ja palus jätta selle rahuldamata.

3. Lapse esindaja, Kehtna Vallavalitsus ja Järva vallavalitsus ei toetanud lapse ja isa

suhtlemiseks vahelduva elukoha kohaldamist.

4. Pärnu Maakohus rahuldas 05.04.2023 määrusega osaliselt avalduse ja määras järgmise isa ja

lapse suhtluskorra:

1) laps veedab isaga paarisnädalatel laupäeval alates kell 11 kuni sama nädala pühapäeva

õhtu kella 18ni ning paaritutel nädalatel kolmapäeval alates kell 11 kuni neljapäeva õhtu

kella 18ni. Kohtumääruse p-ga 1 määratud suhtluskord kehtib kuni 31.07.2023;

2) alates 01.08.2023 veedab laps isaga kolmel nädalavahetusel kuus reede õhtust kella

18-st kuni pühapäeva õhtul kella 18-ni. Konkreetsed nädalavahetused lepivad vanemad

kokku vähemalt 10 päeva enne uue kuu algust kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis;

3) paaritul aastal veedab laps aastavahetuse (31.12–01.01) emaga ja paaris aastal isaga;

4) paaritul aastal veedab laps jõulupühad (25.12–26.12) isaga ja paaris aastal emaga;

5) p-des 1, 2 ja 3 määratud suhtluskorra järgi annab lapse isa elukohas üle ema ja toob

tagasi ema elukohta isa;

6) lapse üleandmisel võtab ema lapsega kaasa kõik vajalikud riided ja muud isiklikud

esemed ning isa toob lapse tagasi ema juurde koos riiete ja muude esemetega, millega

ema lapse üle andis;

7) lapse sünnipäevade korraldamises lepivad vanemad omavahel eelnevalt kokku ning

informeerivad teineteist, mõlemal vanemal on õigus lapse sünnipäeval osaleda;

8) isadepäeva veedab laps isaga ning emadepäeva emaga;

2-22-14669

9) vanemal on õigus kohtuda lapsega ka kokkuleppevälisel ajal, kui ta võtab osa üritustest

lasteaias, spordivõistlustel, riigipühadega seotud üritustel jms. Vanemal on õigus teada

lapse asukohta ning suhelda lapsega telefoni, Skype’i, Viberi vms teel, kuid mitte hiljem

kui kell 19;

10) kui vanemal ei ole võimalik suhtluskorras sätestatud ajal lapsega koos aega veeta või

ühel vanemal anda last graafikus määratletud ajal teisele vanemale, peab muutust sooviv

pool sellest teisele vanemale ette teatama vähemalt 10 päeva. Poolte kokkuleppel on

võimalik ära jäänud suhtlemisaeg asendada. Juhul kui sobivat asendusaega ei suudeta

leida, toimub järgmine kohtumine suhtluskorrajärgsel korral;

11) kõik lapse tervist puudutavad olulisemad otsused kohustuvad vanemad vastu võtma

ühiselt. Kui laps haigestub isa juures olles, teavitab isa kohaselt ema lapse

haigestumisest. Lapse kerge haigestumine (nohu, köha) ei takista lapse üleandmist

vanemale, kelle juurde laps suhtluskorra alusel peaks minema. Mõlemal vanemal on

õigus viibida lapse juures viimase haigestumisest tingitud hospitaliseerimise korral

piiramatult. Kui laps on graafikujärgsel kohtumisajal haige, lepivad vanemad kokku

suhtluse asendamise;

12) vanemad kohustuvad lapse kasvatamise huvides tegema omavahel koostööd ning

näitama üles austust teise vanema suhtes. Vanemad hoiduvad lapse eest vääritust ja

ebaviisakast käitumisest ja teineteise halvustamisest;

13) kokkulepitud suhtluskorda võivad vanemad muuta kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis kokkuleppe sõlmimisega.

5. Isa esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus

ei kohaldanud lapsele vahelduvat elukohta, samuti palus reguleerida täiendavalt suhtluskorras

lapsega suhtlemist pühade, tähtpäevade ja puhkuste osas.

6. Ema vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

7. Lapse esindaja, Kehtna Vallavalitsus ja Järva Vallavalitsus vaidlesid määruskaebusele vastu.

8. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

9. Tallinna Ringkonnakohus palus isal 24.04.2024 kohtunõudes täpsustada määruskaebusega

taotletavat suhtluskorda (pühade, puhkuste jm osas) eeldusel, et ringkonnakohus ilmselt ei

rahulda määruskaebust osas, millega isa taotleb lapsele vahelduva elukoha kohaldamist.

Ringkonnakohus palus ka emal esitada seisukoha isa täpsustuste kohta.

10. Vanemad esitasid 09.05.2024 Tallinna Ringkonnakohtule isa lepingulise esindaja ja ema

isiklikult allkirjastatud kompromissikokkuleppe, mille paluvad kohtul kinnitada kohtuistungit

pidamata lapse ja isa vahelise suhtluskorra kuni lapse 7-aastaseks saamiseni ning lõpetada

tsiviilasja menetluse. Pooled palusid ringkonnakohtul kompromissi kinnitada, maakohtu

määruse tühistada ning menetluse lõpetada. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad

nende enda kanda ja nad vähendavad edasikaebetähtaega ühe päevani. Pooled kinnitasid, et nad

on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Pooled palusid juhul, kui

kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav määrus tühistatakse, lugeda

kompromissi kehtetuks.

2-22-14669

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada.

Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu määrus TsMS § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi

koosmõjus §-ga 659 tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

12. Kolleegium märgib, et menetlusosalised võivad hagita menetluse enne asjas jõustunud

lõpplahendit TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi koosmõjus § 477 lg-ga 1 lõpetada kohtuliku

kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud

kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi

kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause

järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi

kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

13. Praeguses asjas vaidlesid vanemad määruskaebemenetluses selle üle, kas suhtluskorras

tuleks selgemini reguleerida pühasid ja puhkuseid ning kas lapsel võiks olla vahelduv elukoht.

Vanemad esitasid ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe, millega leppisid kokku, et laps

veedab iga nädal isaga 3 ööpäeva ja täpsustasid lapsega suhtlemist pühadel ja puhkuste

perioodil. Arvestades lapse vanust (3-aastane), kokkulepitud suhtluskorda ja seda, et

suhtluskord määratakse kuni lapse 7-aastaseks saamiseni, ei ole kolleegiumil alust arvata, et

vanemate saavutatud kokkuleppe oleks lapse huvidega vastuolus või tuleks see muul põhjusel

jätta kinnitamata. Kuigi maakohus asus seisukohale, et lapse huvides ei ole vahelduv elukoht,

sest see eeldab vahemate vahelist koostööd, mille olemasolu vanemad maakohtu menetluses ei

kinnitanud, on vanemad tänaseks saavutanud kokkuleppe lapse vahelduva elukoha osas.

Sellises olukorras on ringkonnakohtul alust arvata, et vanemad suudavad tänaseks teha

omavahel koostööd ning tagada lapsele sujuva ja turvalise elukorralduse ka vahelduva elukoha

korral.

14. Vanemad leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise

tähtaega ühe päevani.

15. Vanemate menetluskulud jäävad kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi nende enda

kanda. Lapsele määratud esindaja kulud jätab kolleegium TsMS § 172 lg 3 II lause alusel Eesti

Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 II lause alusel

nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)