2-24-100856/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 2-24-100856

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 10.05.2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-100856 Tsiviilasi Osaühingu Külmaservis hagi Komorebi Elva OÜ vastu võla ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Külmaservis (registrikood 11106954; aadress Kodukolde tn 21, Tartu linn) Hageja lepinguline esindaja: Julia Vaganova (e-post: julia@capitalgate.ee);

Kostja: Komorebi Elva OÜ (registrikood 16072438; aadress Kirde tn 3, Elva linn; e-post: info@komorebi.ee) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige R. A. -post:)

Menetlustoiming Hagi tagasivõtmise avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Osaühingu Külmaservis hagi Komorebi Elva OÜ vastu võla ja viivise nõudes. 2. Jätta menetluskulud kostja Komorebi Elva OÜ kanda. 3. Mõista Komorebi Elva OÜ-lt Osaühingu Külmaservis kasuks välja menetluskulud summas 367 eurot. 4. Komorebi Elva OÜ-l tuleb temalt Osaühingu Külmaservis kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras 5. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 1. Osaühing Külmaservis esitas 10.01.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Komorebi Elva OÜ-lt 672,41 euro saamiseks. Kohus tegi 11.01.2024.a Komorebi Elva OÜ-le makseettepaneku, millele viimane esitas kohtule vastuväite. Seoses makseettepanekule vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 02.02.2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Osaühing Külmaservis esitas 21.02.2024. a Tartu Maakohtule oma nõude Komorebi Elva OÜ vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotles hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 568,50 eurot ja viivise summa tasumisega viivitamise eest perioodil 13.06.2023. a kuni 21.02.2024. a summas 52,15 eurot ja edasiulatuvalt alates 22.02.2024. a viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni nõude täitmiseni. 3. Tartu Maakohus võttis hagi 21.02.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 4. Kostja, Komorebi Elva OÜ, esitas 06.04.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et on kogu nõude hagejale ära maksnud. Kostja leiab, et seetõttu on hageja nõude koosseis vale ja summad, sh intressid tuleb ümber arvestada. 5. Hageja esitas 19.04.2024. a kohtule avalduse, milles teatas, et võtab hagi tagasi, kuna kostja on peale hagi esitamist hageja nõude täitnud. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja hageja menetluskulud. 6. Kohus andis 19.04.2024. a kirjaga kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks hagi tagasivõtmise avalduse kohta ja hageja taotluse kohta kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmiseks. Kohus määras kostjale tähtajaks 14 päeva alates kirja kättetoimetamisest. Kohtu kiri toimetati kostja seaduslikule esindajale kätte 22.04.2024. a. Kostja temale määratud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ja oma seisukohta hageja taotluste kohta ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et põhjendatud on jätta hagi läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud. TsMS § 424 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Antud juhul on hageja hagi tagasi võtnud eelmenetluses. Seega ei eelda hagi tagasivõtmine kostja nõusolekut. Kohus võimaldas kostjal siiski hagi tagasivõtmise avalduse kohta seisukohta avaldada, kuid kostja määratud tähtaja jooksul ei vastanud. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab hagi läbi vaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda uue hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle.

Menetluskulude jaotus

3 TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja esitatust nähtuvalt on ta hagi tagasi võtnud põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist täitnud. Kohus leiab, et seetõttu on põhjendatud TsMS § 168 lg 5 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 367 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 192 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu summas 175 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 175 eurot, sh 65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja täiendavalt 110 eurot hagi esitamisel. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu saab lugeda põhjendatud ja vastaspoole hüvitatavaks menetluskuluks taotletud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §- s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on esindanud menetluses jurist Julia Vaganova. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud toiminguid kokku 2 tunni ulatuses, sh 1 tund ja 40 minutit dokumentidega tutvumine ja nende analüüs ning 20 minutit hagiavalduse koostamine. Hageja esindaja taotleb tasu määras koos käibemaksuga 96 eurot tund. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu ning menetluse käiku, saab lugeda hageja esindaja tehtud toimingud kokku 2 tunni ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja tasumäära, mis on 96 eurot ühe töötunni eest. Tasu sellises määras ei ületa keskmiselt sarnastes asjades taotletava juristist lepingulise esindaja tasu. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 367 eurot, sh 175 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 192 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 367 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik