3-23-2440/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2440

Haldusasi

STN Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.09.2023

korralduse nr 14-1/19018-2 ja 03.10.2023 vaideotsuse nr 6-

1/5436-2 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti

19.09.2023 korraldusega nr 14-1/19018-2 määratud

sunniraha rakendamise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – STN Grupp OÜ, seaduslik esindaja Tauno Peedu

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Tiia Pukk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.06.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 07.07.2023 korraldusega nr 14-1/19018-1 (digitaalse

kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 9-11) Soome maksuhalduri poolt Soome äriühingu

YkkösTyövoima Oy (Soome reg.kood FI27034366) suhtes läbiviidavas maksumenetluses STN

Grupp OÜ-d (kaebaja) esitama MTA-le teavet ja dokumente YkkösTyövoima Oy ja STN Grupp

OÜ vahel perioodil 01.04.2022-31.08.2022 toimunud tehingute kohta. Korralduses on selgitatud, et

Soome maksuhaldur pöördus 30.06.2023 päringuga nr 14-1/19018 rahvusvahelise ametiabi korras

MTA poole täiendava teabe saamiseks ning Soome maksuhaldur on kinnitanud siseriiklike

võimaluste ammendumist informatsiooni kogumisel. Korralduses nõutud dokumentide esitamise

ning maksuhalduri küsimustele vastamise tähtajaks oli korralduses märgitud 21.07.2023.

Korralduses selgitati, et kui kaebajale korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on võimalik

taotleda tähtaja pikendamist. Korraldusega hoiatati, et korraldusega pandud kohustuste tähtajaks

täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on teabe andmata jätmisel esimesel korral

320 eurot ja dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 320 eurot ning sunniraha võib

rakendada korduvalt kuni haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamiseni. Korralduse andmise

õiguslikeks alusteks on maksukorralduse seaduse (MKS) § 30 lg 2, § 46, § 61 lg 1 ja lg 3 ning § 62

lg 1 ja lg 3 p 2 ja p 4.

3-23-2440

2(9)

2. Kaebaja MTA 07.07.2023 korraldust nr 14-1/19018-1 selles märgitud tähtajaks ei täitnud.

3. MTA 19.09.2023 korraldusega nr 14-1/19018-2 (dtl 8) kohustati kaebajat tasuma MTA

07.07.2023 korralduse nr 14-1/19018-1 täielikult täitmata jätmise tõttu sunniraha kokku summas

640 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Korralduses selgitati, et MTA

07.07.2023 korraldusega kohustati kaebajat andma informatsiooni ning esitama dokumente Soome

ettevõtetega YkkösTyövoima Oy perioodil 01.04.2022 – 31.08.2022 toimunud tehingute kohta.

MTA 07.07.2023 korraldus saadeti kaebajale e-maksuameti kaudu 07.07.2023, millega kaebaja

tutvus samal päeval. Korraldusele vastamist on meelde tuletatud 02.08.2023, 16.08.2023 ja

08.09.2023 kaebaja e-posti aadressidel ning ühendust proovitud saada ka telefonitsi. 19.09.2023

korralduse tegemise ajaks ei ole kaebaja korraldust täitma asunud. MTA 19.09.2023 korraldusega

nr 14-1/19018-2 määrati MTA 07.07.2023 korralduse nr 14-1/19018-1 täitmise uueks tähtajaks

22.09.2023. Kaebajat hoiatati, et sunniraha tasumine ei vabasta 07.07.2023 korralduse nr 14-

1/19018-1 täitmisest ning et korralduse teisel korral täitmata jätmisel rakendatakse 25.09.2023

sunniraha, mille suurus on teabe andmata jätmisel 500 eurot ja dokumentide esitamata jätmisel 500

eurot.

4. Kaebaja esitas 25.09.2023 vaide (dtl 12-13), milles palus MTA 19.09.2023 korralduse nr 14-

1/19018-2 kehtetuks tunnistamist. Vaides leidis kaebaja, et teabe esitamiseks määratud 3 päevane

tähtaeg, hiljemalt 22.09.2023, on ebamõistlikult lühike tähtaeg ning maksuhalduril tulnuks

kaebajale määrata mõistlik vastamise tähtaeg 30 päeva. Samuti leidis kaebaja, et seadus ei võimalda

trahvi (sunniraha) kohustuste lõikes eraldiseisvalt määrata, sest see tähendaks esitatud 17 küsimuse

lõikes 5440 eurost sunniraha. MTA 07.07.2023 korralduse nr 14-1/19018-1 puhul on tegu ühe

tervikliku nõudega teabe esitamiseks MKS § 67 lg 1 mõttes, seetõttu saab korralduse täitmata

jätmise eest määrata vaid ühe trahvi, st 320 eurot.

5. MTA jättis 03.10.2023 vaideotsusega nr 6-1/5436-2 (dtl 14-17) kaebaja poolt esitatud vaide

rahuldamata. MTA põhjendas otsust sellega, et kuna MTA 07.07.2023 korraldus nr 14-1/19018-1

kehtib ning vaidlus puudub ka selles, et vaide esitaja on jätnud korralduse tähtaegselt (21.07.2023)

täitmata, siis on täidetud kõik sunnivahendi rakendamise eeldused. Vaide esitajal oli juba enne

sunniraha rakendamist piisavalt aega, et MTA 07.07.2023 korraldusega nr 14-1/19018-1 pandud

kohustused täita, mistõttu ei saa pidada õigusvastaseks, et kohustuste täitmise uueks tähtajaks

määrati üksnes kolm päeva. Vaide esitaja ei ole taotlenud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist.

Korraldusega tasumiseks määratud sunniraha ei ületa MKS § 67 lg-s 3 sätestatud määra, mida on

võimalik rakendada esimesel korral, s.o 640 eurot. 19.09.2023 korraldus nr 14- 1/19018-2 on

õiguspärane, mistõttu puuduvad igasugused alused vaide rahuldamiseks.

6. Kaebaja esitas 31.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 19.09.2023

korralduse nr 14-1/19018-2 ja 03.10.2023 vaideotsuse nr 6-1/5436-2 tühistamiseks ning Maksu- ja

Tolliameti 19.09.2023 korraldusega nr 14-1/19018-2 määratud sunniraha rakendamise keelamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

7. Kaebaja leiab, et 19.09.2023 korraldus 14-1/19018-2 (edaspidi MTA 19.09.2023 korraldus) ja

03.10.2023 vaideotsus nr 6-1/5436-2 (edaspidi 03.10.2023 vaideotsus) on õigusvastased, olles

vastuolus kehtiva õigusega ning ebaproportsionaalsed. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt

järgmine.

7.1. MTA 19.09.2023 korraldus on õigusvastane ja vastuolus kehtiva õigusega. MTA 07.07.2023

korraldusega nr 14-1/19018-1 (edaspidi MTA 07.07.2023 korraldus) kohustati kaebajat esitama

dokumendid Soome maksuhalduri poolt Soome äriühingu YkkösTyövoima Oy suhtes läbiviidavas

maksumenetluses hiljemalt 21.07.2023. Kaebaja hinnangul on vastustaja ebaõigesti kohaldanud

maksukorralduse seaduse (MKS) sätteid. 07.07.2023 korralduses toodud nõuded on seotud Soome

maksuhalduri pöördumisega vastustaja poole rahvusvahelise ametiabi korras. Tegemist ei ole Eestis

3-23-2440

3(9)

läbiviidava maksumenetlusega MKS mõttes, vaid teabevahetusega, mida reguleerivad Euroopa

Liidu normid. Seega vastustajal puudus õigus sunniraha määramisel lähtuda MKS regulatsioonist.

7.2. Isegi, kui Soomes läbiviidava maksumenetluse puhul saaks kohaldada MKS sätteid, siis

vastustaja ei ole tõendanud ning MTA 07.07.2023 korraldus ei sisalda teavet, millise maksuasjaga

seoses kaebajalt teavet nõutakse; et Soome maksuhaldur on algatanud maksumenetlust Ykkös

Työvoima OY suhtes, või et enne rahvusvahelise ametiabi taotluse esitamist on Soome maksuhaldur

pöördunud YkkösTyövoima OY poole (MKS § 61 lg 2) ning et Ykkös Työvoima OY on teabe

väljastamisest keeldunud. Vastustaja ei ole edastanud kaebajale Soome maksuhalduri päringut ega

kinnitust selle kohta, et siseriiklikud võimalused informatsiooni kogumisel on ammendunud.

Kaebaja hinnangul ei ole antud juhul täidetud eeldused kaebajale teabe edastamise nõude

esitamiseks ega ka eeldused sunniraha rakendamiseks.

7.3. Vaidlustatud haldusaktides on tehtud olulisi vigu kaalutlusõiguse teostamisel. MTA

19.09.2023 korralduses ega ka 03.10.2033 vaideotsuses ei võetud arvesse, et MTA 07.07.2023

korralduse täitmine on aeganõudev ning et väidetav Soomes läbiviidav maksumenetlus ei ole

algatatud kaebaja suhtes. Kaebajat kaasati menetlusse kolmanda isikuna ning kaebajal on õigus

keelduda kohustuste täitmisest kuni kõik teabe nõudmiseks olevad eeldused ei ole täidetud. MTA

19.09.2023 korralduse täitmiseks määratud 3-päevane tähtaeg on ebamõistlikult lühike ning see

rikub õiguspärase ootuse põhimõtet kaebaja suhtes, kes peab vastustaja nõude täitmiseks mahukaid

dokumente läbi töötama. Määratud tähtaeg ei olnud piisav ning seadus ei sätesta, et sellise lühikese

tähtajaga on subjektilt õigus teavet nõuda. Mõistlikuks vastamise tähtajaks tulnuks vastustajal

määrata 30 päeva alates korralduse kättesaamisest.

7.4. MTA 07.07.2023 korralduses esitati kaebajale 17 küsimust ning kaebajale määratud

dokumentide esitamise kohustus ei olnud eraldiseisev kohustus, vaid otseses sõltuvuses vastustest

kaebajale esitatud küsimustele. MTA 07.07.2023 korralduse täitmata jätmise eest sai vastustaja

määrata vaid ühe trahvi, st 320 eurot. MKS ei võimalda ühte teabe andmise kohustust nn osadeks

jagada ja igat selles toodud kohustust eraldi sanktsioneerida. Juhul, kui MTA 07.07.2023

korralduses määratud kohustused osadeks jagada, oleksid need eraldi sanktsioneeritavad, st 17

küsimust x 320 eurot ehk 5440 eurot. MTA 07.07.2023 korralduses sisalduv hoiatus sunniraha

rakendamise kohta ei ole lõplik ja siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja

välistaks vastustaja kaalutlusõiguse. Vastustaja ei arvestanud proportsionaalsuse põhimõttega ning

rakendas sunniraha maksimaalses määras. Enne sunniraha määramist ei ole vastustaja kontrollinud

sunniraha rakendamise eeldusi, ei tuvastanud MTA 07.07.2023 korralduse täitmata jätmise ega

muid sunniraha rakendamist mõjutavaid asjaolusid, tuues kaasa ebaõige otsuse.

Vastustaja seisukoht

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata, leides kokkuvõtlikult

järgmist.

8.1. MTA 07.07.2023 korraldusega nr 14-1/19018-1 kohustati kaebajat kolmanda isikuna andma

teavet ja esitama dokumendid Soome maksuhalduri poolt Soome äriühingu YkkösTyövoima Oy

suhtes läbiviidavas maksumenetluses ning korralduse täitmise tähtajaks oli 21.07.2023. Kaebaja

korraldust ei täitnud, mistõttu MTA 19.09.2023 korraldusega nr 14-1/19018-2 kohustati kaebajat

tasuma 07.07.2023 korralduse täitmata jätmise tõttu sunniraha summas 640 eurot ning 07.07.2023

korralduse täitmise uueks tähtajaks määrati 22.09.2023.

8.2. Rahvusvahelise ametiabi taotluse esitamise ajendiks on üldjuhul asjaolu, et välisriigi

maksuhaldur viib läbi maksumenetlust, kus maksukohustuslane asub selles samas välisriigis, kuid

ta on tehinguid teinud Eesti partneritega või tema pangakontod asuvad Eesti krediidiasutustes.

Antud juhul osutab MTA rahvusvahelist ametiabi Soome maksuhalduri ametiabi taotluse alusel ning

teabe nõudmisel Eesti maksumaksjalt lähtutakse Eesti seadustest. Maksuhalduril on õigus nõuda

kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks

ning kolmandad isikud on kohustatud andmeid esitama. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle

3-23-2440

4(9)

seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks

konkreetses asjas koguda. MTA 07.07.2023 korraldus vastab rahvusvahelise ametiabi taotluse

sisule, on põhjendatud ja õiguspärane ning tegemist ei ole sihipäratu päringuga. Korralduse täitmine

ei ole kaebuse esitajale koormav ning ei riku kaebuse esitaja õigusi.

8.3. Käesoleval juhul on maksuhaldur 07.07.2023 korralduses kaebajat informeerinud, et andmeid

küsitakse Soome äriühingu Ykkos Työvoima OY ja STN Grupp OÜ vaheliste tehingute kohta

perioodil 01.04.2022-31.08.2022. Samuti on korralduses kirjas, et Soome maksuhaldur on

kinnitanud siseriiklike võimaluste ammendumist Soomes informatsioon kogumisel. Maksuhaldur

võib välisriigi pädeva asutuse taotluse alusel kolmandalt isikult teabe nõudmisel jätta korralduses

märkimata välisriigi pädeva asutuse andmed, välisriigis läbiviidava maksumenetluse sisu ja selle

maksukohuslase identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet

kogutakse. Ametiabi osutamiseks vajaliku teabe ja dokumentide kogumisest tuleb teavitada Eesti

maksukohustuslast, keda teave või dokumendid puudutavad. Seadusest tulenevalt on maksuhaldur

kaebajale edastanud piisavalt vajalikku infot korralduse täitmiseks. Kaebaja väide, et tal pole

võimalik aru saada, millise maksuasjaga seoses temalt teavet nõutakse, on otsitud.

8.4. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et dokumentide esitamise kohustus oli otseses

sõltuvuses kaebaja vastustest talle 07.07.2023 korralduses esitatud küsimustele. Kui kaebaja vastaks

07.07.2023 korralduse küsimusele nr 1 (kas STN Grupp OÜ on perioodil 01.04.2022-31.08.2022

müünud kaupu Soome äriühingule Ykkös Työvoima OY) eitavalt, on tal kohustus oma vastust

tõendada asjassepuutuvate dokumentidega. Samuti tuleneb korralduses viidatud korralduse täitmata

jätmise tagajärgedest üheselt, et maksuhaldur soovib kaebajalt vastuseid küsimustele ja vastuste

õigsust tõendavaid dokumente ning kummagi osa täitmata jätmise eest rakendatakse eraldi

sunniraha. Kaebajal oli võimalus korraldus täita mõlemas osas ja sunniraha määramist vältida. Kuna

MTA 07.07.2023 korralduse kehtivuses kahtlust ei ole ning vaidlus puudub ka selles, et kaebaja on

jätnud korralduse tähtaegselt (21.07.2023) täitmata, siis on käesoleval juhul täidetud kõik

sunnivahendi rakendamise eeldused.

8.5. Kaebaja arutlus, et maksuhaldur pidanuks 19.09.2023 korraldusega määrama uueks

kohustuste täitmise tähtajaks 30 päeva, on põhjendamatu. HMS § 5 lg 1 järgi menetlustoimingu

vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse

või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kaebajal oli juba enne sunniraha rakendamist piisavalt

aega, et MTA 07.07.2023 korraldusega pandud kohustused täita, siis ei saa pidada õigusvastaseks,

et kohustuste täitmise uueks tähtajaks määrati kaebajale üksnes kolm päeva.

8.6. Sunniraha ei määrata trahvina karistuseks, vaid tegemist on korralduse täitmist tagavate

meetmetega. Maksuhalduril on õigus küsida ühe korraldusega teavet, s.o vastuseid küsimustele, ja

vastuseid tõendavaid dokumente. Maksuhaldur ei ole sunniraha suuruse määramisel ületanud MKS

§ 67 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi suuruse määra, milleks on esimesel korral 640 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Kaebaja palub tühistada MTA 19.09.2023 korraldus nr 14-1/19018-2 (MTA 19.09.2023

korraldus), millega rakendati kaebaja suhtes sunniraha 640 eurot. Lisaks nõuab kaebaja MTA

03.10.2023 vaideotsuse nr 6-1/5436-2 tühistamist ning MTA 19.09.2023 korralduse alusel

sunniraha rakendamise keelamist.

11. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selles, et MTA 19.09.2023 sunniraha tasumise

korralduse tegemise aluseks oli MTA 07.07.2023 korraldus, millega kohustati kaebajat kui

kolmandat isikut andma teavet ja esitama dokumente Soome ettevõttega YkkösTyövoima Oy

3-23-2440

5(9)

perioodil 01.04.2022 — 31.08.2022 toimunud tehingute kohta ning MTA 07.07.2023 korraldus tuli

kaebajal täita hiljemalt 21.07.2023.

12. MTA 07.07.2023 korralduses selgitatakse, et Soome maksuhaldur pöördus 30.06.2023 MTA

poole täiendava teabe saamiseks kaebaja ja Soome äriühingu YkkösTyövoima Oy vahel toimunud

tehingute kohta perioodil 01.04.2022 – 31.08.2022 ning päring on seotud Soome maksuhalduri

kontrollidega Soome ettevõttes YkkösTyövoima Oy. Vastustaja on korralduses selgitanud, et

Soome maksuhaldur on kinnitanud siseriiklike võimaluste ammendumist informatsiooni kogumisel.

Kohtul puudub alus selles kahelda. Kaebaja leiab, et MTA 07.07.2023 korraldusega kaebajale

pandud kohustused on seotud Soome maksuhalduri pöördumisega MTA poole rahvusvahelise

ametiabi korras, mistõttu ei saanud vastustaja lähtuda sunniraha määramisel maksukorralduse

seaduses (MKS) sätestatust.

13. MKS § 511 lg 1 järgi osutab maksuhaldur rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele

asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping. MKS

§ 511 lg 3 kohaselt taotletakse ja osutatakse rahvusvahelist ametiabi välislepingu alusel ning Eesti

ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses ning § 511 lg-st 4 tulenevalt

määratletakse ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused

kindlaks riigisiseste õigusaktidega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et käesoleval juhul osutab

MTA rahvusvahelist ametiabi Soome maksuhalduri ametiabi taotluse alusel ning teabe nõudmisel

Eesti maksumaksjalt lähtutakse Eesti seadustest. Seega tuli vastustajal nii 07.07.2023 teabe andmise

korralduse kui ka 19.09.2023 sunniraha rakendamise korralduse andmisel kohaldada MKS sätteid

ning kaebaja väited MKS ebaõigest kohaldamisest on põhjendamatud. Vastustajal oli seadusest

tulenev õigus kaebajalt kui kolmandalt isikult nõuda maksumenetluses, sh ametiabi andmise korras,

tähtsust omavaid asjaolusid (MKS § 61 lg 1) ja dokumentide esitamist (MKS § 62 lg 1). Kolmanda

isiku poole pöördumise põhjendamisel ei ole nõutav detailse ülevaate andmine konkreetsest

maksumenetlusest, vaid selgitada tuleb nõutud teabe ja maksumenetluse üldist seost, mis võimaldab

korralduse adressaadil mõista, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

24.04.2015 otsus nr 3-14-51183). Sealjuures MKS § 511 lg 8 alusel võib maksuhaldur välisriigi

pädeva asutuse taotluse alusel kolmandalt isikult teabe nõudmisel jätta korralduses märkimata mh

välisriigis läbiviidava maksumenetluse sisu (p 2).

14. Kohus selgitab täiendavalt, et kaebaja väited seoses MTA 07.07.2023 korralduse andmise

asjaoludega või õiguspärasuse küsimusega, ei ole käesoleva kaebuse lahendamisel ka asjakohased.

Kohus ei hinda käesoleva asja sisulisel lahendamisel MTA 07.07.2023 korralduse õiguspärasust ega

seda, kas korralduses kaebaja osundatud teabe puudumine (millise maksuasjaga seoses kaebajalt

teavet nõutakse; Soome maksuhalduri poolt maksumenetluse algatamine YkkösTyövoima OY

suhtes; Soome maksuhalduri pöördumine YkkösTyövoima OY poole ja YkkösTyövoima OY poolt

teabe väljastamisest keeldumine) ja kaebajale Soome maksuhalduri päringu edastamata jätmine oli

õiguspärane. Asjaolu, et kaebaja arvates on MTA 07.07.2023 korraldus õigusvastane, ei saa muuta

järeldust sunniraha rakendamise lubatavuse kohta. Kohtupraktikas on leitud, et sunnivahendi

rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest ning kehtivat ettekirjutust on

võimalik sundtäita, sõltumata kaebaja vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele (vt nt Riigikohtu

22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16; 12.04.2022 otsus nr 3-19-2051, p 10). Praeguses asjas on

vaidluse all küsimus, kas vastustaja sunniraha rakendamise korraldus (MTA 19.09.2023 korraldus

nr 14-1/19018-2) oli õiguspärane.

15. Haldusorgani toiminguid sunniraha rakendamisel on isikul asendustäitmise ja sunniraha

seaduse (ATSS) § 16 lg 1 alusel võimalik vaidlustada halduskohtus. ATSS § 10 lg 1 sätestab, et

sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega

pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. ATSS-i kohaselt on sunnivahendi

rakendamise eeldusteks kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav

tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1); haldusorgan on ettekirjutuse adressaati hoiatanud

sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata (ATSS § 7);

3-23-2440

6(9)

adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 8 lg 1); ei

esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3). Sunnivahendi rakendamist

välistavad asjaolud on ATSS § 8 lg 3 kohaselt järgnevad: 1) ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud sunni

rakendamise alused on ära langenud; 2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud

kehtetuks; 3) sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; 4) halduskohus peatab sunnivahendi

rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) ettenähtud korras.

16. MKS sisaldab maksumenetluses sunniraha määramise erinorme ATSS-i suhtes. MKS § 46 lg 1

sätestab, et maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja

muid haldusakte ning maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel

juhindutakse haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatust, kui MKS-s või maksuseaduses ei ole ette

nähtud teisiti. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani

poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. MTA 19.09.2023 korraldus, millega kaebajale sunniraha tasumise

kohustus määrati, on haldusakt, kuivõrd haldusakti andmise kohustus tuleneb MKS-st (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2023 otsus nr 3-21-2638, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika).

17. Kohus selgitab, et kontrollib haldustäite vaidluses seda, kas sunnivahendi rakendamise

eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine

sunni kohaldamist välistavat asjaolu (Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 15-16;

Riigikohtu 12.04.2022 otsus nr 3-19-2051, p 10). Seega kontrollib kohus käesoleva kaebuse

läbivaatamisel MTA 19.09.2023 sunniraha rakendamise korralduse õiguspärasust ja sunniraha

rakendamise eelduste täidetust.

18. Kohtule nähtuvalt ei vaidle menetlusosalise selle üle, et kaebaja MTA 07.07.2023 korraldust ei

vaidlustanud. Seega ei saa olla praegusel juhul vaidlust asjaolus, et MTA 07.07.2023 teabe

nõudmise ja dokumentide esitamise korralduse puhul on tegemist kehtiva ettekirjutusega, mis on

kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kaebuse asjaolude kohaselt saadeti MTA 07.07.2023 korraldus

kaebajale e-maksuameti kaudu ning kaebaja tutvus korraldusega selle saatmise päeval. Kaebaja ega

ka vastustaja ei ole väitnud, et kaebaja taotles tähtaja pikendamist või et vastustaja oleks kohustuse

täitmise tähtaja pikendanud. Seega tuli kaebajal ettekirjutus täita hiljemalt 21.07.2023. Vaidlus

puudub selles, et kaebaja jättis MTA 07.07.2023 korralduse täies ulatuses täitmata. Tulenevalt

eeltoodust on täidetud sunniraha rakendamise esmased eeldused, milleks on kehtiva ettekirjutuse

olemasolu ja ettekirjutusega määratud kohustuse ettenähtud tähtajaks täitmata jätmine.

19. Kaebaja leiab, et MTA 19.09.2023 korraldus, millega kohustati kaebajat lisaks sunniraha

tasumisele ka MTA 07.07.2023 korraldust täitma hiljemalt 22.09.2023 ehk 3 päeva jooksul

korralduse

andmisest

arvates,

muudab

sunniraha

rakendamise

õigusvastaseks

ja

ebaproportsionaalselt koormavaks. Kaebaja leiab, et vastustaja pidanuks teabe ja dokumentide

esitamiseks määrama mõistliku tähtaja, milleks on kaebaja hinnangul 30 päeva. Vastustaja on

kaebajale vaideotsuses selgitanud, et kuigi MTA 19.09.2023 korraldusega on määratud uueks

kohustuse täitmise tähtajaks tõepoolest üksnes 3 päeva, siis kuna kaebaja on MTA 07.07.2023

korralduse kätte saanud 07.07.2023, on kaebajal enne sunniraha rakendamist olnud aega kohustusi

täita enam kui kaks kuud. Vastustaja selgitas vaideotsuses, et maksuhaldur on kaebajale kohustuste

täitmist korduvalt meelde tuletanud e-kirjadega (02.08.2023, 16.08.2023 ja 08.09.2023) ja

proovinud kaebajaga ühendust saada ka telefoni teel, kuid tulutult. Ehkki vastustaja ei ole nimetatud

meeldetuletusi kohtule esitanud, ei ole kohtul alust nende väidete õigsuses kahelda. Kuna kohtule

nähtuvalt ei ole kaebaja haldusmenetluses esitanud korralduse täitmise tähtaja pikendamise taotlust,

on kohtu hinnangul õige vastustaja vaideotsuses tehtud järeldus, et kaebaja on talle kehtiva

ettekirjutusega määratud kohustuste täitmist eiranud. HMS § 5 lg 1 järgi menetlustoimingu vormi

ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või

määrusega ei ole sätestatud teisiti. Vastustaja on vaidemenetluses esitanud kaalutlused, miks

kaebajale anti täiendavaks tähtajaks vaid 3 päeva. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebajal oli

juba enne sunnivahendi rakendamist piisavalt aega talle pandud kohustuste täitmiseks, siis ei ole

3-23-2440

7(9)

vastustaja poolt määratud tähtaeg ka ebamõistlikult lühike aeg ega kaebaja jaoks ka ebamõistlikult

koormav. Kaebaja pidi aru saama, et ta on kohustatud MTA 07.07.2023 korralduses määratud

ettekirjutuse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks täitma, kuid otsustas ettekirjutust mitte

täita. Kaebajal oli võimalus ettekirjutuse täitmisega sunniraha rakendamist vältida.

20. MKS § 67 lg 1 sätestab, et maksuhaldur võib MKS §-des 60-62 sätestatud kohustuste täitmise

tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse

rakendada sunniraha. Sunnivahendi rakendamise hoiatuse kohta on MKS § 136 lg-s 1 sätestatud, et

isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda

hoiatatakse, et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid,

kusjuures hoiatus vormistatakse kirjalikult (MKS § 136 lg 2).MKS § 67 lg 2 sätestab, et kui isik ei

täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses

märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega,

määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral

nõue sundtäidetakse vastavalt MKS §-dele 128-132.

21. MTA 07.07.2023 korraldus, millega kohustati kaebajat andma teavet ja esitama vastustaja poolt

nõutud dokumente, sisaldab hoiatust, et korraldusega pandud kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel

rakendatakse sunniraha, mille suurus on teabe andmata jätmisel esimesel korral 320 eurot ja

dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 320 eurot ning sunniraha võib rakendada korduvalt

kuni haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamiseni. Ka MTA 19.09.2023 korraldus sisaldab

hoiatust, et korralduse teisel korral täitmata jätmisel rakendatakse 25.09.2023 sunniraha, mille

suurus on teabe andmata jätmisel 500 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel 500 eurot.

Käesoleval juhul ei esinenud ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid

asjaolusid ei esinenud.

22. Kaebaja leiab, et MTA 07.07.2023 korraldusega on kaebajale esitatud üks terviklik nõue teabe

andmiseks MKS § 67 lg 1 mõttes, kuna MTA 07.07.2023 korraldus sisaldas 17 küsimust, millele

tekiks kohustus esitada tähendust omavad dokumendid üksnes siis, kui kaebaja vastaks jaatavalt

esimesele küsimusele. Kaebaja hinnangul võis vastustaja seetõttu määrata vaid ühe (trahvi)

sunniraha. Kaebaja leiab, et kui korralduses määratud kohustused saaks osadeks jagada, oleksid

kaebajale 17 esitatud küsimust teabe nõudmise kohustusena eraldi sanktsioneeritavad. Kohus sellise

järeldusega ei nõustu.

23. MKS § 67 lg-s on viidatud MKS §-des 60-62 sätestatud kohustuste täitmata jätmisele. MKS §

61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses

tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril on

õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks kolmandalt isikult

tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Teabe

andmine küsimustele vastamise teel ja tähtsust omavate dokumentide esitamine on olemuslikult

erinevad tegevused, millest esimene seisneb eelkõige soovitud asjaolude väljaselgitamises

küsimuste esitamise ja vastamise kaudu ning viimane asjaolude tõendamises ja kontrollimises. See

tähendab, et vastustaja on õigesti 07.07.2023 korralduses eristanud kahte tegevust – teabe andmine

ja dokumentide esitamine. Kuna kohus märkis käesolevas kohtuotsuses juba eespool, et vaidlus

puudub selles, et kaebaja jättis talle kehtiva ettekirjutatud kohustused tähtajaks terviklikult täitmata,

st kaebaja ei andnud teavet vastustaja soovitud küsimustele ega esitanud tähtsust omavaid

dokumente, siis sai vastustaja oma 19.09.2023 korraldusega sunniraha rakendada.

24. Kohtu hinnangul pidi olema kaebajale üheselt ja selgelt arusaadav, millise kohustuse täitmiseks

vastustaja sunniraha rakendas. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja vastanuks eitavalt MTA

07.07.2023 küsimusele, kas kaebaja on perioodil 01.04.2022-31.08.2022 müünud kaupu Soome

äriühingule YkkösTyövoima OY, on tal kohustus oma vastust tõendada asjassepuutuvate

dokumentidega. Kohus jagab vastustaja seisukohta ka selles, et MTA 07.07.2023 korralduses

tuleneb selle täitmata jätmise tagajärgedest üheselt, et maksuhaldur soovib kaebajalt vastuseid

küsimustele ja vastuste õigsust tõendavaid dokumente ning kummagi osa täitmata jätmise eest

3-23-2440

8(9)

rakendatakse eraldi sunniraha. Kohus leiab, et kaebajal oli sunniraha määramise vältimiseks

võimalus MTA 07.07.2023 korraldus täita mõlemas osas.

25. Kohtul puudub alus pidada maksuhalduri poolt valitud sunnivahendi liiki ja selle kohaldamise

viisi ebaproportsionaalseks. MKS § 67 lg-s 3 on sätestatud, et sellesama kohustuse täitmisele

sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama

kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot.

Sunnivahendi rakendamise hoiatuse kohta on MKS § 136 lg-s 1 sätestatud, et isikule, kelle suhtes

soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda hoiatatakse, et

kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid. Hoiatus

vormistatakse sama paragrahvi lg 2 kohaselt kirjalikult. MTA 19.09.2023 korraldusega kohustati

kaebajat tasuma sunniraha summas 640 eurot MTA 07.07.2023 täielikult täitmata jätmise tõttu. See

tähendab, et sunniraha 640 eurot hõlmas esimesel korral suulise teabe andmata jätmise kohustuse

rikkumise eest 320 eurot ja dokumentide esitamata jätmise kohustuse rikkumise eest 320 eurot.

MTA 19.09.2023 korralduses hoiatati sunniraha rakendamisest 07.07.2023 korralduse teisel korral

teabe andmata jätmisel summas 500 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel summas 500 eurot,

st kokku 1000 eurot. Seega ei olnud vastustaja rakendatud sunniraha esimesel korral summas 640

eurot ja hoiatus sunniraha rakendamisest teisel korral summas1000 eurot vastuolus MKS § 67 lg-s

3 sätestatud piirmääradega.

26. Kaebaja on kaebuses korduvalt viidanud sunnirahale kui trahvile. Kohus selgitab kaebajale, et

sunniraha rakendamine ei ole võrdsustud trahvi määramisega. Sunnivahendi eesmärk on suunata

isikut täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Pärast ettekirjutuse täielikku täitmist ei ole

sunnirahaga enam võimalik isiku käitumist suunata ning kohustuse täitmine muudab alusetuks

haldusorgani edasised toimingud sunniraha rakendamisel ja sissenõudmisel (Riigikohtu 27.10.2015

määrus nr 3-3-1-31-15, p 17). Seega saab sunniraha rakendada üksnes hetkeni, millal kohustus

täideti, kuivõrd pärast ettekirjutuse täitmist ei ole sunnirahaga enam võimalik isiku käitumist

suunata. Sunnivahendit ei tohi rakendada karistusena (Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14,

p 27). Karistusena oleks sunniraha rakendamine tõlgendatav aga olukorras, kus sunniraha

rakendatakse pärast ettekirjutuse täitmist, sest sellisel juhul ei ole isikut enam võimalik sunnirahaga

ettekirjutuse täitmisele suunata. Arvestades, et vastustaja kohaldas sunniraha ajal, mil kaebaja ei

olnud MTA 07.07.2023 korraldusega talle pandud kohustusi täitnud, on käesoleval juhul tegemist

üksnes mõjutusvahendiga MTA 07.07.2023 korralduses teabe andmise ja dokumentide esitamise

kohustuste täitmiseks kallutamisele, mitte karistusliku meetmega.

27. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et MTA 19.09.2023 korraldus nr 14-1/19018-2 on õiguspärane ega

kuulu tühistamisele. Sunniraha rakendamiseks olid täidetud kõik sunnivahendi rakendamise

eeldused ja sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud puudusid. MTA 07.07.2023 korraldus nr

14-1/19018-1 oli kehtiv ja sellega nõutud teabe andmise ja dokumentide esitamise kohustusi kaebaja

talle määratud tähtajaks ei täitnud. MTA 07.07.2023 korraldus ja MTA 19.09.2023 korraldus

sisaldasid nõuetekohast (ATSS § 7; MKS § 67 lg 3) sunniraha rakendamise hoiatust seoses suulise

kohustuste tähtpäevaks täitmata jätmisega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et MTA

19.09.2023 korralduse nr 14-1/19018-2 tühistamiseks puudub alus.

28. Kuivõrd kohus leidis, et MTA 19.09.2023 korraldus nr 14-1/19018-2 on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus, siis ei ole alust ka MTA 03.10.2023 vaideotsuse nr 6-1/5436-2

tühistamiseks ning MTA 19.09.2023 korralduse nr 14-1/19018-2 alusel sunniraha rakendamise

keelamiseks.

29. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus

on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei

ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulusid tõendavaid

3-23-2440

9(9)

dokumente. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja

§ 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm