3-22-1035/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1035

Haldusasi

EMG Karjäärid OÜ kaebus Kuusalu Vallavalitsuse

10.02.2022 korralduse nr 87 õigusvastasuse

tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja EMG Karjäärid OÜ, esindaja vandeadvokaat

Tõnis Juurmann

Vastustaja Kuusalu vald, esindajad Tiia-Liis Jürgenson

ja vandeadvokaat Rivo Kaldvee

Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet, esindajad

Evelyn Jallai ja Tiit Rahe

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.04.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

EMG Karjäärid OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 16.04.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Kuusalu valla 16.05.2023 taotlus kaasata kolmanda isikuna

menetlusse Vesa talu kinnistu omanikud.

2. Jätta EMG Karjäärid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

20.04.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-1035 resolutsiooni punktid 4 ja 5 muutmata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 10.06.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-22-1035

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. EMG Karjäärid OÜ (kaebaja) esitas Keskkonnaametile (KeA) 12.11.2021 taotluse

(täiendatud 10.12.2021) anda luba täiteliiva kaevandamiseks riigile kuuluval, Kuusalu vallas

Valgejõe külas asuval Koitjärve metskond 5 kinnisasjal (katastritunnus 35301:001:1753;

kavandatav Valgejõe liivakarjäär). Kaebaja taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba

(kaevandamisluba) Valgejõe liivamaardla aktiivse tarbevaru plokkide 5 ja 6 piires. Maavara

kasutamise otstarveteks on liiva kuivatustehase toodanguks vajaminev materjal, ehitus ja

teedeehitus. Planeeritava liivakarjääri mäeeraldise pindala on 20,70 ha ja teenindusmaa 24,87

ha. Kaevandamisloa kehtivusaeg on 15 aastat. Mäeeraldise varu ammendumisel korrastatakse

ala tehisveekoguks ja metsamaaks.

2. KeA küsis 27.12.2021 kirjaga Kuusalu vallalt arvamust kaevandamisloa taotluse kohta.

3. Kuusalu Vallavalitsus andis 10.02.2022 korraldusega nr 87 maapõueseaduse (MaaPS) §

49 lg 6 alusel arvamuse, milles ei nõustunud kaevandamisloa andmisega.

Kaevandamisloa taotlus on kooskõlas Loksa Vallavolikogu 27.01.2000 otsusega nr 1

kehtestatud Loksa valla üldplaneeringuga, kus kaevandamisloaga hõlmatud ala on märgitud

liiva- ja kruusamaardlana. Kaevandamisloa andmisega ei saa siiski nõustuda.

Valla poole on pöördunud kohalikud elanikud, kes on kaevandamisloa andmisele vastu.

Valgejõe küla volitatud esindaja selgitas 19.01.2022 toimunud keskkonna- ja ehituskomisjoni

istungil, et eelkõige tuleks kaardistada olemasolevad kaevandused ja nende seis ning kui

olemasolevad kaevandused toimivad, ei ole uute rajamine põhjendatud. Loa kehtivusaeg

peaks olema lühem, et jõuda kiiremini kaevandusala taastamiseni. Enne kaevandamisloa

andmist on vaja selgitada välja keskkonnamõjud. Vesa kinnistu (katastritunnus

42301:005:0459) omanikud leidsid 19.01.2022 seisukohas, et kunstlikult on valitud alla 25 ha

suurune kaevandamise ala. Mäeeraldise läheduses asub elamuala, väärtuslik metsamassiiv ja

allikad. Kaevandamine võib avaldada mõju Vesa kinnistu veevarustusele, sest vett saadakse

kinnistul asuvast allikast. Ümbritsevat ala kasutatakse marja- ja seenemetsana. Metsa

raiumine tekitaks tuulekoridori. Puudub selgus, kuidas on hinnatud müra mõju Vesa

kinnistule. MTÜ Nahe Jahiseltsi 31.01.2022 arvamuse järgi kattub kavandatav maardla Nahe

jahipiirkonna alaga. Jahiseltsile on kehtestatud kohustuslik küttimislimiit. Kaevandamine

rikub looduskeskkonda, hävitab seene- ja marjametsad ning lindude ja väikeulukite elupaigad.

Riigihalduse ministri

09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78

kehtestatud Harju

maakonnaplaneeringus 2030+ on kaevandusala määratud rohelise võrgustiku tuumikalana.

Kaevandamisest mõjutatud rohealal pesitsevad ja liiguvad Eesti metsadele tavapärased

metsloomad ja linnud. Kaevandamisega kaasneva müra, vibratsiooni ja veokite liiklemise

tõttu langeb rohevõrgustiku efektiivsus ka mäeeraldise alast kaugemal.

Vald nõustub kohalike elanike seisukohaga, et kaevandamisega kaasneb negatiivne mõju

kohalikule looduskeskkonnale ja selle liigilisele koosseisule. Pole teada, kuidas kaevandamine

mõjutab marja- ja seenevarusid, mida kohalikud elanikud kasutavad nii enda tarbeks kui ka

mahetoodangu toorainena. Vesa kinnistu tarbevett ammutatakse allikatest ning kinnistule on

rajatud tiigid, kuhu on soetatud kalad. Puudub veendumus, et kavandatava tegevusega ei

avaldu negatiivset mõju piirkonna veerežiimile. Kaevandamisloa taotluse seletuskirjas on

välja toodud hinnang mürale, tolmule ja pinnaveele, kuid puuduvad viited või allikad, millele

järelduste tegemisel toetutakse. Kui maavarade varustuskindlus on tagatud, siis ei ole uue

2(15)

3-22-1035

karjääri avamine õigustatud, sest selleks puudub riigi huvi. Vald soovib saada

varustuskindluse arvutust. Taotluse seletuskirjas on toodud ligipääs Karjääri tee kaudu. Seega

suureneb liikluskoormus avalikult kasutatavatel teedel. Oluliselt võib halveneda ligipääs Vesa

ja Sauepõllu (katastritunnus 42301:005:0240) kinnistutele, mis kasutavad juurdepääsuks

Karjääri teed. Kokkuvõttes puudub vallal veendumus, et maardla rajamisega ei kaasne olulist

keskkonnamõju ega avaldu mõju kohalike inimeste elukvaliteedile.

4. Kuusalu Vallavalitsus jättis 07.04.2022 vaideotsusega nr 197 rahuldamata korralduse

peale esitatud vaide.

5. EMG Karjäärid OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 06.05.2022 kaebuse, mille

halduskohus võttis 13.05.2022 määrusega menetlusse nõuetega tuvastada vastustaja

10.02.2022 korralduse nr 87 õigusvastasus, tühistada 07.04.2022 vaideotsus nr 197 ja

kohustada vastustajat otsustama uuesti arvamuse andmine kaebaja kaevandamisloa taotluse

kohta kahe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

Kohalikule omavalitsusele (KOV) on antud MaaPS-ga ulatuslik võimalus mõjutada

kaevandamisloa andmist. Seepärast tuleb nõusoleku andmisest keeldumise kui

menetlustoimingu õiguspärasuse hindamisel lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse

eeldustest, sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade puudumine (Riigikohtu 24.04.2014 otsus

nr 3-3-1-15-14, p 19). Vastustaja väited karjääriga kaasnevatest olulistest keskkonnamõjudest

ja mõjust kohalike inimeste elukvaliteedile on hüpoteetilised, ebamäärased ja põhjendamata.

Tuginemine varustuskindlusele ei ole asjakohane, sest tegemist ei ole kohaliku elu

küsimusega. KeA on varustuskindluse küsimuses pöördunud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole, kes on 19.04.2022 kirjas kinnitanud, et

Valgejõe liivakarjääri avamine on vajalik ja põhjendatud.

Kaebaja on taotluses nõuetekohaselt selgitanud võimalikke keskkonnamõjusid, märkides mh,

et maavara kaevandamisega kaasneb alati teatud mõju ümbritsevale keskkonnale, kuid liiva

kaevandamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Liiva kaevandamisel on

põhilisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastiku visuaalne muutus.

Asjakohatu on tugineda keskkonnamõjude hindamata jätmisele, sest selle otsustab KeA pärast

KOV arvamuse saamist. MaaPS § 56 lg 1 p 9 ja lg 2 kohaselt saab KeA kehtestada

kaevandamisloas meetmed võimalike keskkonnahäiringute leevendamiseks.

Kahtlus, et veerežiim muutub, on paljasõnaline. Taotluse seletuskirjas on põhjendatud, et

kaevandamise käigus põhjavett (pinnasevett) ei alandata ega juhita karjäärialalt välja. Liiva

kaevandamine ei saa põhjustada olulisi muutusi põhjavee režiimis, sest veealust varu

kaevandatakse veetaset alandamata. Vastustaja ei ole neid argumente analüüsinud.

Väär on väide, et puudub selgitus, kuidas on hinnatud müra suurust. Taotluse seletuskirjas on

esitatud arvutused. Väär on väide, et kaevandamisega kaasneb pidev müra. Taotluse

seletuskirjas on selgitatud, et juurdepääs karjäärile kavandatakse taotletava mäeeraldise

teenindusmaa idaservast, millest Karjääri tee jääb 16 m kaugusele ning Karjääri tee ühendab

tulevast liivakarjääri Tallinn-Narva maanteega, mis jääb 200 m kaugusele. Seega asub

kavandatav liivakarjäär Tallinn-Narva maantee vahetus läheduses ja mõju kohalikule

liiklusele Karjääri teel sisuliselt puudub. Liivakarjäärile juurdepääsuks ei mööduta Vesa

kinnistust, mistõttu ei oma planeeritav liiklus Vesa kinnistule mingit märkimisväärset mõju.

Taotletavat kaevandamisluba hõlmav ala on valla üldplaneeringu järgi Valgejõe liiva- ja

kruusamaardla. Kehtiva üldplaneeringu elluviimist ei saa pidada kohalike elanike õigusi

kahjustavaks. Kaevandamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Vastustaja ei ole põhistanud

3(15)

3-22-1035

vastupidist. Korralduses puudub põhjendus, miks kaebaja selgitused kaevandamisega

kaasnevate keskkonnamõjude kohta ei ole piisavad või mille alusel ja milliste täiendavate

uuringute tegemist peetakse vajalikuks. Vastustajal oleks tulnud vähemalt välja selgitada

asjaolud, millel tema väited põhinevad, ja vajadusel küsida taotlejalt täpsemaid andmeid

(Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 18).

Väide, et kohalikud elanikud kasutavad karjääri ala marja- ja seenemetsana, ei ole valla

üldplaneeringut arvestades asjakohane. Kaevandamisloa taotluse kooskõlastamata jätmiseks

ei piisa üksnes üldsõnalisest viitest asjaolule, et kohalikud elanikud on avaldanud vastuseisu

kaevandamisele (vt haldusasjad nr 3-14-52456 ja nr 3-15-573).

Kaevandamisloa andmist ei välista see, et Harju maakonnaplaneeringus on kaevandusala

määratud rohelise võrgustiku tuumikalana (Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 19).

Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuusalu Vallavalitsus andis 22.09.2022

korraldusega nr 465 KMG OÜ-le nõusoleku liivakarjääri rajamiseks ja ehitusliiva

kaevandamiseks Kalajärve IV liivakarjääris. Valgejõe liivakarjäär ja Kalajärve IV

liivakarjääri üks lahustükk asuvad mõlemad Valgejõe külas ning neis kavandatavad tegevused

on samad.

6. Kuusalu vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Valla üldplaneering on vananenud, arvestades mh Harju maakonnaplaneeringus märgitut.

Vastustaja pidi arvamuse andmisel lähtuma KOV ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes

mh keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente (Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-

15, p 11). Praeguses asjas on keskkonnakaitselised ja kohalike elanike huvidest lähtuvad

kaalutlused läbipõimunud. Kaevandamisega kaasneb oluline keskkonnahäiring. Vastustaja

pidi arvamuse andmisel arvesse võtma mõju kohalike elanike joogivee kättesaadavusele ja

kvaliteedile. Arvamuse andmise ajaks ei olnud keskkonnamõjusid ja nende leevendamise

meetmeid välja selgitatud. Vastustaja võis anda oma arvamuse laiemalt kui KOV pädevusse

kuuluvad küsimused, sest need võimaldavad KeA-l kaevandamisloa andmist igakülgselt

kaaluda, sh vajadusel seada kõrvaltingimusi. Praegu on menetluses Kuusalu valla uus

üldplaneering ja vastustajal ei ole võimalik anda kaevandamisloale kooskõlastust enne

keskkonnamõju strateegilist hindamist ja üldplaneeringu kehtestamist. Taotluse seletuskirjas

ei olnud piisavalt asjakohast infot (nt kuidas on arvutatud liivakarjääri suurus, millisele

uuringule tuginedes väidab kaebaja, et liivakarjääri piiresse ei jää kaitstavaid loodusobjekte

või nende kitsendusi, milline on kaevandamise mõju koostoimes kavandatava riigimaanteega,

kuidas on arvutatud müratasemed jms). Mäeeraldise läheduses asub elamuala, väärtuslik

metsamassiiv ja allikad. Piirkonnas on juba olemas liivakarjäär ja puudub vajadus rajada veel

ühte, sest kaevandamine mõjutaks eelduslikult kohalike elanike elukvaliteeti ja nende

kinnisvara väärtust ning tekitaks piirkonna loodusele korvamatut kahju. Eelduslikult räägib

kaevandamisloa andmise kasuks ainult kaebaja ärihuvi, mis ei ole kohalikest huvidest

kaalukam.

7. Tallinna Halduskohus leidis 13.01.2023 määruses, et kohustamiskaebus on esitatud

HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes, sest menetlustoimingu peale ei saa esitada

vaiet, ning andis kaebajale võimaluse taotleda kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja esitas

17.01.2023 vastuväite, leides, et vastustaja 10.02.2022 korralduse nr 87 peale võis esitada

vaide ja kohustamisnõue on esitatud tähtaegselt, kuid palus alternatiivselt tähtaeg ennistada.

8. Tallinna Halduskohus jättis 23.02.2023 otsusega rahuldamata kaebaja vastuväite kohtu

tegevusele (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja nõudis

Kuusalu Vallavalitsuse 07.04.2022 vaideotsuse tühistamist (resolutsiooni p 2), ennistas

4(15)

3-22-1035

kohustamisnõude kaebetähtaja (resolutsiooni p 3) ja jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni

p 4) ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 5).

Kaevandamisloa kooskõlastamisel on KOV-l lai kaalumisruum ning kohus võib sekkuda

juhul, kui KOV on lähtunud lubamatutest või asjakohatutest kaalutlustest, mistõttu tekivad

kahtlused otsuse ratsionaalsuses (Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 20).

Otsustades selle üle, kas anda nõusolek kaevandamisloa taotlusele, tuleb KOV-l lähtuda

omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes mh keskkonnahoiualaseid ja

sotsiaalseid argumente (Riigikohtu 30.09.2022 otsus nr 3-20-1247, p 10). Vastustaja võttis

keeldumisel aluseks kohalike elanike ja huvigruppide seisukohad kaevandamise võimalikust

negatiivsest mõjust looduskeskkonnale, veerežiimile ja liikluskoormusele, samuti viitas müra

ja tolmu kui häiringute mõju puudulikule hindamisele kaebaja taotluses ning sellest tekkinud

kahtlustele võimalikust ülemäärasest mõjust. Need kaalutlused on asjakohased, sest

seonduvad kohaliku elu küsimustega ja kohalike elanike elukeskkonnaga.

Kaebajaga saab nõustuda, et osa vaidlusaluse korralduse väiteid on asjassepuutumatud ja

üldsõnalised, kuid need ei mõjutanud lõpptulemust. Korralduses on mh märgitud, et pidev

vibratsioon häirib kohalikku looduskeskkonda ja mõjutab selle liigilist koosseisu, kuid pole

arusaadav, millest vastustaja hinnangul vibratsioon tekib. Kaebaja taotles luba liiva

kaevandamiseks ning taotluse seletuskirjas on negatiivsete mõjudena märgitud müra ja tolm.

Valgejõe liivamaardla Valgejõe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande kohaselt ei teki

kavandatava tegevuse käigus keskkonnale kahjulikku vibratsiooni, sest karjääris ei toimu

lõhketöid ja kasutatavad mäemasinad ei tekita vibratsiooni (dtl 59). Seega on vastustaja väide

vibratsioonist hüpoteetiline. Ekslik on vastustaja väide, et tal ei ole õiguslikult võimalik anda

kaevandamisloale kooskõlastust enne valla üldplaneeringu kehtestamist. Ka siis, kui KOV-le

on esitatud keskkonnaloa taotlus arvamuse saamiseks ilma KMH-ta (kui see on seadusest

tulenevalt kohustuslik), tuleb KOV-l anda MaaPS § 49 lg 6 alusel arvamus (Riigikohtu

30.09.2022 otsus nr 3-20-1247, p 25). Seejuures on KOV-l väga lai kaalumisruum ja pole

välistatud, et arvamuse andmisel võetakse arvesse ka menetluses olevat üldplaneeringu

lahendust. Siinsel juhul on vaidlusaluses korralduses märgitud, et kaebaja taotlus on kehtiva

üldplaneeringuga kooskõlas. Väidet, et menetluses olev üldplaneering välistab kooskõlastuse

andmise, pole esitatud ka 07.04.2022 vaideotsuses. Seega on tegemist alles kohtumenetluses

esitatud väitega, mis tuleb jätta tähelepanuta. Asjasse ei puutu see, kuidas ja millise

metoodikaga on arvutatud liivakarjääri suuruseks 24,87 ha. Üksnes kaebajal on õigus

otsustada, millises ulatuses ta kaevandamisluba taotleb.

Vaidlusaluses korralduses on heidetud ette, et kaebaja taotluse seletuskirjas on toodud välja

hinnangud mürale, tolmule ja pinnaveele, kuid puuduvad järelduste aluseks olnud viiteid ja

allikaid. Kuigi taotletava tegevusega kaasneb müra, jääb see taotluse seletuskirja kohaselt

normide piiridesse. Taotluse seletuskirjas on selgitatud, et arvestuslik kombineeritud

maksimaalne müratase jääb elamu juures alla lubatud päevast piirnormi; öisel ajal ei ole

planeeritud taotletavas karjääris kaevandada; mürataseme 54 dB arvutamisel on võetud

aluseks, et müraallikad koos mäetööde aja ning suunaga on karjääri planeeritava töötamise

perioodil lühikest aega lähimas punktis; pesemis- ja sõelumiskompleks, ekskavaator, kallur ja

kopplaadur ei tööta korraga ühes kohas, seega alaneb müratase lähima elamu juures veelgi

ning mürataseme vähendamisel saab leevendava meetmena transpordivahendite liikumise

kiirust vähendada. Seejuures on viidatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“. Vajadusel oleks saanud vastustaja küsida kaebajalt müramõõtmiste

kohta täpsustavaid andmeid (vt Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 18). Ka siis,

kui vastustaja ei küsinud täiendavat teavet, oleks ta pidanud hindama, kas taotluse

seletuskirjas või geoloogilise uuringu aruandes välja pakutud leevendusmeetmed on piisavad.

5(15)

3-22-1035

Nii näiteks on geoloogilise uuringu aruandes märgitud, et masinatest lähtuvat mürataset

vähendab uuringuala ümbritsev mets, samuti saab rajada teenindusmaale müratõkke valle.

Vastustaja ei ole neid leevendusmeetmeid analüüsinud. See ei tähenda, et vastustaja pidi ise

tegema ulatuslikke keskkonnauuringuid, vaid analüüsida tuli kõiki taotlusele lisatud

asjakohaseid materjale ja uuringuid ning anda kooskõlastus nendest lähtuvalt. Vastustaja sai

tutvuda keskkonnaloa taotluse ja muude asjasse puutuvate dokumentidega keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS. Vaidlusaluses korralduses on viidatud ka võimalikule

tuulekoridorile pärast ulatuslikke raieid ning sellest tulevale müra suurenemisele Vesa

kinnistul. Taotluse seletuskirjas on märgitud, et tulevane karjääriala on valdavalt kaetud

männimetsaga, tulevase karjääri põhjaosas on lageraielank, kuhu on istutatud männiistikuid,

ning esmalt tuleb mets raadata ning eemaldada kännud ja männiistikud. Seega ei saa pidada

viiteid mürataseme tõusule võimaliku tuulekoridori tagajärjel ilmselgelt asjakohatuteks.

Kokkuvõttes oleks võinud vastustaja argumendid seoses võimaliku müraga olla

põhjalikumad, kuid need olid asjakohased.

Vaidlustatud korralduses ei ole hinnatud tolmuga kaasneva negatiivse mõju

leevendusmeetmeid. Taotluse seletuskirjas on märgitud, et karjäärisiseseid teid, väljaveoteid

ja laoplatse tuleb kuiva ilmaga niisutada ning karjääris on plaanis kasutada mobiilset

sõelumiskompleksi, kuid vastustaja ei ole neile seisukohtadele tähelepanu pööranud. Seetõttu

on üldsõnalised vastustaja argumendid seoses tolmuga kaasnevate negatiivsete mõjudega

looduskeskkonnale. Kaebajaga ei saa aga nõustuda selles, et kõik vastustaja argumendid

karjääriga kaasnevatest olulistest keskkonnamõjudest ja mõjust kohalike inimeste

elukvaliteedile on hüpoteetilised, ebamäärased ja põhjendamata. Vastustaja on õigesti

selgitanud, et keskkonnakaitselised ja kohalike elanike huvidest lähtuvad kaalutlused

põimuvad vastustaja pädevusse kuuluva kohaliku huviga ning seetõttu võib KOV anda

hinnangu, millist mõju võib kaevandamine avaldada kohalike elanike elukvaliteedile.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 28

kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha

suurusel alal. Siinsel juhul on taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala 24,87 ha, sh

mäeeraldise pindala 20,70 ha. Seega ei olnud tegu olulise keskkonnamõjuga KeHJS § 6 lg 1 p

28 järgi, kuid see ei tähenda, et taotletava tegevusega ei kaasneks mingil juhul olulist

keskkonnamõju. KeA-l tuleb alati anda eelhinnang keskkonnamõju olulisusele (KeHJS § 6 lg

2 p 2). Kui KeA leiab, et kavandatav tegevus toob eeldatavasti kaasa olulise keskkonnamõju,

tuleb algatada KMH (KeHJS § 3 lg 1 p 1). Vastustajale edastatud taotlusele polnud lisatud

KMH eelhinnangut, mistõttu ei saanud vastustaja arvamuse andmisel sellest lähtuda. Seetõttu

ei ole asjakohatu vastustaja tuginemine keskkonnamõjude hindamata jätmisele. Veelgi enam,

eeltoodu tähendab, et vastustaja kaalutlused kaevandamisega kaasnevatest võimalikest

negatiivsetest mõjudest keskkonnale ei saa olla oma mahult ja ulatuselt võrreldavad

olukorraga, kus talle on koos kaevandamisloa taotlusega edastatud ka KMH aruanne või

eelhinnang. Seega oli vastustajal keeruline süvitsi analüüsida taotluses märgitud

leevendusmeetmete piisavust.

Täiendavalt on vastustaja 06.06.2022 menetlusdokumendis selgitanud, et paikkonnas elavad

nt metsis, Euroopa naarits, ilves, jäälind, musträhn, vaenukägu, nahkhiired ja sookurg. Samuti

on vastustaja selgitanud, et Valgejõe liivamaardla asub osaliselt Põhja-Kõrvemaa

maastikukaitsealal, mis kattub ürglooduse objektina arvel oleva Põhja-Kõrvemaa

liustikutekkeliste pinnavormide alaga; maardlast põhjas asub Lahemaa rahvuspark;

lõunapoolse lahustüki piirkonnas on metsise elupaik; lisaks on piirkonnas III kategooria

kaitsealuseid liike ja pärandkultuuriobjekte; maardlast ida pool on Valgejõe kalda

piiranguvöönd. Kuigi vastustaja ei ole viidanud ühelegi uuringule, millest nähtuksid taotletava

tegevusega kaasnevad negatiivsed mõjud keskkonnale, sh piirkonnas asuvatele looduskaitse-

6(15)

3-22-1035

ja hoiualadele ning Lahemaa rahvuspargile, on vastustaja viidanud, et vald on juba rajanud

karjääri keskkonnariskide ja -ohtude reservatsioonidega ning see on eelduslikult kaasa toonud

ka teatava negatiivse mõju. Seega tugineb vastustaja varasemale kogemusele samasse

piirkonda karjääri rajamisel. Siiski ei ole vastustaja täpsustanud, millist konkreetset maardlat

silmas peetakse. Veelgi enam, nagu ka kaebaja on märkinud, on taotletavat kaevandamisluba

hõlmav ala üldplaneeringu järgi Valgejõe liiva- ja kruusamaardla. Seetõttu oleks vastustaja

pidanud olema konkreetsem ning selgitama, millist konkreetset maardlat silmas peetakse.

Teisalt on ilmne, et kaevandamine avaldab mõju looduskeskkonnale, kui taotletav mäeeraldis

asub kinnistul, mis ulatub looduskaitsealale (Maa-ameti geoportaali järgi Põhja-Kõrvemaa

looduskaitsealale). Kaevandamistegevuse mõju looduskaitsealal pesitsevatele liikidele ei ole

taotluse seletuskirjas analüüsitud. Seal on üksnes nenditud, et taotletava liivakarjääri piiresse

ei jää kaitstavaid loodusobjekte ega nende kitsendusi. Ometi nähtub Maa-ameti

kaardirakendusest, et Koitjärve metskond 5 kinnistu osal, mis ulatub Põhja-Kõrvemaa

looduskaitsealale, asuvad III kategooria kaitsealused liigid. Ühtlasi ei ole analüüsitud, kas ja

kuidas võib kaevandamine mõjutada Lahemaa rahvuspargis elavaid ja pesitsevaid liike. Nii

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kui ka Lahemaa rahvuspark on Natura 2000 alad. Seega

puudub kogumis hinnang lähedal asuvate looduskaitsealade kohta. Seetõttu ei saa pidada

vastustaja argumente kaevandamise võimalikust negatiivsest mõjust looduskeskkonnale

ilmselgelt asjakohatuteks või hüpoteetilisteks.

Esmapilgul näib vastuoluline vastutaja väide, et valla väärtused on Lahemaa rahvuspark,

Natura 2000 alad ja matkarajad ning täiendavate kaevanduste rajamine valla territooriumile ei

ole kooskõlas valla väärtuste säilimise ja arengu perspektiiviga. Samas on vastustaja pärast

kaebaja taotluse kooskõlastamisest keeldumist andnud kooskõlastuse teisele ettevõtjale

kaebaja taotletavast karjäärist vaid 4,5 km kaugusel asuvas maardlas (Kalajärve IV

liivakarjäär Loksa metskond 421 kinnistul, katastritunnus 35301:001:1666) liiva

kaevandamiseks hinnanguliselt samas mahus, kui kaebaja taotles (dtl 179). Vastustaja ei ole

selgitanud, miks selle uue kaevanduse rajamine on valla väärtustega kooskõlas. Maa-ameti

kaardirakendusest nähtuvalt asub aga Kalajärve IV liivakarjääri vahetus läheduses veel

aktiivseid kaevandusi, kuid kaebaja taotletud mäeeraldise vahetus läheduses ei paikne

aktiivseid karjääre. Samuti ei ulatu Loksa metskond 421 kinnistu ühelegi looduskaitsealale.

Kaebaja leiab, et Harju maakonnaplaneering ei välista kooskõlastuse andmist, sest kehtiva

üldplaneeringu kohaselt on tegemist maardla alaga. On tõsi, et ainuüksi väide, et tegemist on

rohelise võrgustiku tuumikalaga, ei välista kaebaja taotlusele nõusoleku andmist. Samas ei

olnud see vastustaja ainuke väide, vaid see toetab argumenti võimalikust negatiivsest

ülemäärasest mõjust kaitstavatele III kategooria liikidele. Seetõttu ei ole väide ilmselgelt

asjakohatu. Kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2016 otsuse nr 3-14-52456 p-s

21 toodud seisukohad ei ole asjakohased, sest selles asjas oli KOV-l arvamuse andmiseks

kasutada ka KMH aruanne. Kokkuvõttes on vastustaja argumendid võimalikust negatiivsest

ülemäärasest mõjust looduskeskkonnale piisavad ja põhjendatud.

Asjakohane ja kaalukas argument on see, et kaevandamine halvendaks ümbruskonna elanike

elutingimusi (Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 17). Vaidlusaluses korralduses

on selgitatud, et Vesa kinnistu tarbevett ammutatakse allikatest ja kinnistule on rajatud tiigid,

kuhu on soetatud kalad; vastustaja ei ole veendunud, et kavandatava tegevusega ei avaldu

negatiivset mõju piirkonna veerežiimile. Vastuses kaebusele on vastustaja täpsustanud, et

kaevandamine võib negatiivselt mõjutada ca 580 m kaugusel Vesa kinnistul asuvas

majapidamises elavate inimeste elu ja tervist. Puudub kahtlus, et kaevandamine kinnistust ca

580 m kaugusel võib mõjutada pinnaveerežiimi. Kuigi taotluse seletuskirjas on märgitud, et

kaevandamise käigus põhjavett (pinnasevett) ei alandata ega juhita karjäärialalt välja, oli

7(15)

3-22-1035

vastustajal keeruline hinnata võimalikku negatiivset mõju põhjaveerežiimile põhjalikumalt.

Seega on vastustaja põhjendatult viidanud, et puudub veendumus, et kavandatava tegevusega

ei avaldu negatiivset mõju piirkonna veerežiimile. Tegemist on olulise küsimuse ja

ülemäärase mõjuga kohalike elanike elukeskkonnale. KeA leidis Kalajärve IV liivakarjääri

KMH eelhinnangus, et kui vett kaevandamise eesmärgil karjääri alalt ei kõrvaldata ega juhita

karjäärialalt kõrvale, siis kaevandamine ei mõjuta oluliselt põhjaveetaset, kuid vastustaja ei

saanud sellest korralduse andmisel lähtuda.

Maavara varustuskindlustuse üle ei saa KOV otsustada, kuid sellele argumendile võis

vastustaja siiski tugineda (Riigikohtu 30.09.2022 otsus nr 3-20-1247, p 31). Vastustaja on

viidanud Kuusalu vallas asuvatele aktiivsetele maardlatele. Kui neist piisab maavara

kaevandamiseks, siis ei ole Valgejõe külla uue karjääri rajamine kohalike elanike huvides.

Kaebaja väidab, et vastustaja on kohelnud teda põhjendamatult halvemini kui KMG OÜ-d,

kelle kaevandamisloa taotlusele andis vastustaja nõusoleku. Need isikud olid aga erinevas

olukorras. Valgejõe liivakarjäär, mis asub Koitjärve metskond 5 kinnistul, ulatub osaliselt

Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealale. Tegemist on olulise faktiga, millest võib sõltuda

hinnang keskkonnamõjudele. Vastustaja 22.09.2022 korraldusest nr 465 ei nähtu ka, kas

kohalikud elanikud või huvigrupid vaidlesid Kalajärve IV liivakarjääri kaevandamisloa

taotlusele vastu või mitte. Kaebaja taotlusele olid kohalikud elanikud vastu.

Kokkuvõttes on ilmne, et taotletav tegevus (liiva kaevandamine) võib avaldada olulist mõju

piirkonnas elavatele ja pesitsevatele looma- ning linnuliikidele, samuti ei ole välistatud

põhjaveerežiimi muutus ning kaevandamisest tekkiv ülemäärane mõju lähedal asuvale Vesa

kinnistule, samuti mõjutab liikluskoormuse tõus kohalike elanike elukeskkonda. Need

kaalutlused on piisavad, et lugeda vastustaja 10.02.2022 korraldus õiguspäraseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. EMG Karjäärid OÜ palub apellatsioonkaebuses (täpsustatud ringkonnakohtu

16.04.2024 istungil) tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5 ning teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

Halduskohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Kaebaja väiteid ja tõendeid ei ole

sisuliselt hinnatud. Jääb ebaselgeks, millisel alusel jagas halduskohus vastustaja kaalutlused

asjakohasteks ja asjassepuutumatuteks ning mille põhjal hindas nende tõesust. Kohtu

seisukohad on vastuolulised.

Kõik kaevandamisloa andmisel lahendatavad küsimused ei ole KOV pädevuses. Vastustaja

võis keelduda nõusoleku andmisest vaid põhjusel, mis seondub kohalike küsimuste ja

kogukonna huvidega. Keskkonnaalased küsimused on KeA pädevuses ning vastustaja oleks

pidanud oma keskkonnaalaseid seisukohti põhjendama vähemalt sellisel määral, et kaebajal

oleks võimalik neid omapoolsete selgituste või uuringutega ümber lükata (vt Riigikohtu

11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 18; 09.10.2019 otsus nr 3-17-796). Vaidlustatud

korralduse põhjendused on paljasõnalised ja hüpoteetilised, kuid kaebaja on tõendanud, et

kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset keskkonnamõju. Kaebaja taotlus ei pidanud

sisaldama KMH aruannet või eelhinnangut (vt MaaPS § 50 lg 3 p-d 1 ja 2). KeA on

11.02.2022 kirjas selgitanud, et KMH vajadus otsustatakse pärast KOV arvamuse saamist

koostatava eelhinnangu (KeHJS § 6 lg 2) alusel. Seega on vastustaja etteheide

keskkonnamõjude hindamata jätmisele ennatlik.

Vastustaja refereeris korralduses kohalike elanike väiteid, millele halduskohus andis ekslikult

tõendusliku väärtuse. Vastustaja ei kaalunud võimalikke leevendavaid meetmeid, mis

8(15)

3-22-1035

tasakaalustaksid väidetavaid negatiivseid mõjusid. Kaebaja õiguste ja huvidega pole

arvestatud.

Kohus võttis pärast asja arutamise lõpetamist toimikusse uusi tõendeid (Maa-ameti

kaardirakenduse väljavõtted) ning tegi neist ebaõigeid järeldusi. Kohtu etteheide kaebaja

taotluse puudustele ei ole põhjendatud. Kaebaja märkis taotluse seletuskirjas õigesti, et

taotletava Koitjärve metskond 5 kinnistul asuva Valgejõe liivakarjääri piiresse ei jää

kaitstavaid loodusobjekte ega tehnorajatisi või nende kitsendusi. Halduskohus pole ka

selgitanud, millisest õigusaktist tulenevalt oleks kaebaja pidanud lisama taotlusele hinnangu

läheduses asuvate looduskaitsealade kohta ning analüüsima mh, kas ja kuidas võib

kaevandamine mõjutada Lahemaa rahvuspargis elavaid ja pesitsevaid liike.

Keskkonnamõjude hindamise vajaduse üle otsustab KeA. Halduskohus ei arvestanud ka, et nt

Loksa metskond 421 kinnistul, kus asub Kalajärve IV liivakarjäär, leidub mitmeid III

kaitsekategooria liike ning see karjäär asub Lahemaa rahvuspargile lähemal kui taotletav

liivakarjäär. Halduskohus oletas, et vastustaja võis nõustuda Kalajärve IV liivakarjääri

rajamisega seetõttu, et selle läheduses on veel aktiivseid maardlaid, kuid sellele põhjendusele

ei ole vaidlustatud korralduses tuginetud. Seega pole halduskohus ümber lükanud väidet, et

kaebajat on koheldud põhjendamatult halvemini kui teist ettevõtjat.

Halduskohus hindas kaebaja väiteid valikuliselt. Kaevandamist välistav planeering ei

muudaks kaevandamisluba õigusvastaseks ega annaks alust keelduda selle andmisest

(Riigikohtu 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86-06, p 27; 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 19).

Planeeringute muutmine ei ole välistatud. Korralduses pole selgitatud, kas ja kuidas kaebaja

tegevus reaalselt takistaks planeeringuga seatud eesmärkide saavutamist (Riigikohtu

11.11.2015 otsus 3-3-1-37-15, p 17). Nagu märgitud, ei saa takistuseks olla KMH aruande

puudumine. KOV pidi tegema kaalutletud ja motiveeritud otsuse, hoolimata KMH aruande

puudumisest. Viide Harju maakonnaplaneeringule on samuti liialt üldine. Korralduse põhjal ei

ole äratuntav, et kaevandamisloa andmine võiks mõjutada valla elanike elu või hobisid (nt

jahipidamist) või mõjutaks keskkonda selliselt, et seda saaks pidada KOV õiguste

rikkumiseks. Piisav pole üksnes viide kohalike elanike vastuseisule. Kohus ei saa hakata

korraldust sisustama ja põhjendama vastustaja asemel, kuid just seda on halduskohus teinud.

Halduskohtu seisukoht, et kaevandamine mõjutab pinnavee režiimi ja tegemist on ülemäärase

mõjuga kohalikule elukeskkonnale, ei põhine tõenditel ning on vastuoluline. Korralduses

puuduvad selle kohta muud põhjendused peale kohalike elanike väidete refereerimise.

Kaebaja taotluses oli selgitatud, et kaevandamise käigus põhjavett (pinnasevett) ei alandata

ega juhita karjäärialalt välja. Kuna veetase on kogu alal suhteliselt ühtlane, siis ei mõjuta

kavandatav tegevus piirkondlikku põhjavee toitumist ja seega ka veetaset. Veetaset jääb

endiselt mõjutama erinevate aastaaegade sademete hulk. Sette ja teiste saasteainete kaaskanne

eesvooludesse puudub, sest kaevandamise eesmärgil ei juhita vett eesvoolu. Samuti ei toimu

peenosakeste infiltreerumist põhjavette. Seetõttu puudub kaevandamise mõju 0,75 km

kaugusele jääva Valgejõe veekvaliteedile ja Valgejõe hoiualale. Kohtu vastupidine seisukoht

ei põhine tõenditel. Kaebaja selgitas taotluses, et ka veealust varu kaevandatakse veetaset

alandamata, mistõttu ei saa see oluliselt mõjutada põhjavee režiimi ja seeläbi ka kohalikke

kaevusid. Kaevandamisel ei oleks mõju ka vee kvaliteedile. Sama kinnitas KMH hinnang

Kalajärve IV liivakarjääris. Halduskohtu otsusest ei selgu, miks kaebaja väited ja tõendid ei

ole asjakohased või piisavad.

Halduskohtu seisukohad seoses varustuskindlusega on vastuolulised ja väärad. Maavarade

kaevandamise üle lõpliku otsuse tegemine on riigielu küsimus (Riigikohtu 30.09.2009 otsus

nr 3-4-1-9-09, p 25), mistõttu ei saa vastustaja langetada selles osas lõplikku otsust. See võib

olla lisaargument, kuid siis peab KOV viima end ajakohaste ja usaldusväärsete andmete

9(15)

3-22-1035

põhjal kurssi, milline on eeldatav riigi huvi (Riigikohtu 30.09.2022 otsus nr 3-20-1247).

Vastustaja on sisustanud riigi eeldatavat huvi paljasõnaliste ja ebaõigete väidetega. MKM-i

19.04.2022 kirja kohaselt oleks kaevandamisloa andmine põhjendatud nii kuivatustehase

varustamiseks toormaterjaliga kui ka teedeehituseks ning otsakorral on just suureteraline

materjal. Halduskohus jättis selle kirja tähelepanuta.

Halduskohus eksis, kui leidis, et vald ei kohtle ettevõtjad põhjendamatult ebavõrdselt.

Halduskohus pidas oluliseks, et Valgejõe liivakarjäär, mis asub Koitjärve metskond 5

kinnistul, ulatub osaliselt Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealale, kuid see väide on väär. See

karjäär ei asu ka Lahemaa rahvuspargi alal ning karjääri asukohas puuduvad III kategooria

kaitsealused liigid. Samas Loksa metskond 421 kinnistul, kus asub Kalajärve IV liivakarjäär,

asuvad III kategooria kaitsealused liigid ja see asub Lahemaa rahvuspargi vahetus läheduses.

Halduskohtu seisukoht, et vald toetas Kalajärve IV liivakarjääri põhjusel, et vahetus läheduses

on veel aktiivseid maardlaid, läheb vastuollu vastustaja seisukohaga, et aktiivseid maardlaid

on piirkonnas liiga palju. See, et kohalikud elanikud tunnevad huvi karjääris kavandatava

tegevuse vastu, ei ole erakordne ega välista seda, et kaebajat peab kohtlema võrdselt teiste

ettevõtjatega. Kaebaja on ära näidanud, et tema olukord on võrreldav ettevõtjaga, kes soovis

kaevandada Kalajärve IV liivakarjääris.

Üllatuslik ja ekslik on halduskohtu väide, et keeldumist õigustab liikluskoormuse tõus.

Kaebaja selgitas, et kavandatav tee asub Tallinn-Narva maantee vahetus läheduses ja mõju

kohalikule liiklusele Karjääri teel sisuliselt puudub. Liivakarjääri juurdepääsuks ei mööduta

Vesa kinnistust. Ainuüksi sellest, et kellegi elukoht asub liivakarjääri läheduses, ei saa

järeldada mõju temale. Vastustaja ei saa asuda kaitsma Vesa vm kinnistute omanike

subjektiivseid õigusi, sest neil isikutel on võimalik ise vaidlustada keskkonnaluba.

10. Kuusalu vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate

seisukohtade juurde.

Vastustaja pädevuses oli hinnata, millist mõju avaldab kaevandamine kohalike elanike

elukvaliteedile, sh võis ta hinnata keskkonnaalaseid argumente. MKM-i juhendi kohaselt on

vajalik varustuskindlus tagatud. Kaebaja ja KMG OÜ erinevat kohtlemist õigustas see, et

Kalajärve IV karjäärist hõlmas Kuusalu valda vaid väike osa (5,23 ha lahustükk), lähim

majapidamine asus sellest 700 m kaugusel, juurdepääs karjäärile ei mõjutanud ühtki

kohalikku elanikku, KMG OÜ taotluses toodud selgitused mõjust läheduses paiknevate

kinnistute veevarustusele olid oluliselt põhjalikumad ning KMG OÜ taotluse puhul ei

esitanud kohalikud elanikud vastustajale ühtki pöördumist.

11. Ringkonnakohus kaasas 20.04.2023 määrusega HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel arvamuse

andmiseks menetlusse Keskkonnaameti, kelle hinnangul tuleks apellatsioonkaebus

rahuldada.

Kaevandamisel on alati looduskeskkonnale teatud mõju, kuid halduskohus jättis

põhjendamatult arvestamata kaebaja seisukohad, mis selgitavad, et liiva kaevandamisega ei

kaasne olulist keskkonnamõju. Kaebaja tõi õigesti välja, et kavandatav Valgejõe liivakarjäär

ei asu Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, vaid jääb sellest ca 800 m kaugusele, ning karjääri

alal ei asu ka III kaitsekategooria liike. Taotluse seletuskiri võinuks selles osas olla siiski

täpsem. Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale jääb küll Valgejõe liivamaardla, kuid see ei kattu

Valgejõe karjääriga (maardla on suurem ala, mille sees võib olla erinevaid karjääre).

Kaevandamisloa taotlus ei pea sisaldama KMH aruannet või eelhinnangut ning ka KeA-l

puudus kohustus koostada need enne taotluse vastustajale arvamuse andmiseks saatmist.

Karjääri mõju looduskeskkonnale hindab KeA. Riigikohtu 30.09.2022 otsuse nr 3-20-1247

asjaolud olid teistsugused, sh oli seal tegemist ehituslubjakivi kaevandamise taotlusega ning

10(15)

3-22-1035

elamud olid 50 m kaugusel. KOV pädevuses ei ole hinnata varustuskindluse küsimust.

Halduskohtul on siiski õigus selles, et mõju piirkonna veerežiimile on seotud kohalike elanike

elukeskkonnaga, mistõttu pole selle hindamine ainult KeA pädevuses. Ekslikud on aga

halduskohtu järeldused, et kaevandamine mõjutab pinnavee režiimi ja tegemist on ülemäärase

mõjuga kohalike elanike elukeskkonnale. Taotluses on seda asjaolu piisava põhjalikkusega

käsitletud.

Kaebaja märkis õigesti, et halduskohtu otsus on mitmes aspektis vastuoluline. Mis puudutab

raiest tekkivat tuulekoridori ja müra, siis modelleerimisel tavaliselt arvestataksegi müra

levimist vaba helivälja tingimustes ning metsa ei käsitata modelleerimisel müratõkkena, sest

metsa võidakse langetada. Kohus märkis, et vastustaja ei hinnanud nõuetekohaselt tolmu

vähendamise meetmeid, kuid seejärel märkis, et see siiski ei mõjutanud kooskõlastuse

tulemust. See võib tekitada olukorra, kus KOV-d hakkavad oma keelduva sisuga arvamusse

n-ö igaks juhuks kokku kuhjama kõikvõimalikke argumente neid sisuliselt põhjendamata.

Halduskohus viitab, et vastustaja oleks pidanud küsima kaebajalt vajadusel täiendavat infot

ning hindama seletuskirjas toodud asjaolusid, kuid hiljem leiab, et see oli vastustaja jaoks

siiski liiga keeruline. Kohtul on iseenesest õigus, et leevendusmeetmete asjakohasust ja

piisavust peab hindama KeA, kuid kui KOV viitab kaevandamise negatiivsetele mõjudele,

saab ta juhtida tähelepanu ka sellele, milliste tegurite mõju võiks olla vaja vähendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

12. Vastustaja esitas 16.05.2023 menetlusdokumendis taotluse lahendada asi kirjalikus

menetluses, aga kui ringkonnakohus korraldab istungi, siis kaasata menetlusse Vesa talu

kinnistu omanikud. Vastustaja märkis taotluse põhjendusena üldsõnaliselt, et kohtuvaidluse

ese puudutab nende isikute õigusi. Vastustaja jäi ringkonnakohtu 16.04.2024 istungil selle

taotluse juurde, kuid ei esitanud täiendavaid sisulisi põhjendusi.

13. HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna

menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Praegu ei

ole tegemist sellise olukorraga. Vastustaja esitas samasisulise taotluse halduskohtule, kes

jättis selle 19.12.2022 määrusega rahuldamata. Halduskohus selgitas, et Vesa talu kinnistu

omanikud ei ole vastustaja 10.02.2022 korralduse nr 87 adressaadid ning see korraldus ei

puuduta ka muul viisil Vesa talu kinnistu omanike õigusi ega kohustusi. Nende kolmanda

isikuna menetlusse kaasamiseks pole piisav see, et kõnealused isikud elavad kavandatava

liivakarjääri läheduses ja on esitanud vastustajale haldusmenetluses arvamuse. Vesa talu

kinnistu omanike õigusi võib mõjutada tulevikus antav kaevandamisluba, mida neil on õigus

vaidlustada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Seega jääb vastustaja korduv

taotlus kolmandate isikute kaasamiseks rahuldamata.

II

14. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 20.04.2023 otsuse resolutsiooni p-d

4 ja 5 muutmata. Halduskohus on kokkuvõttes õigesti jätnud kaebuse rahuldamata.

15. Riigikohus selgitas 30.09.2022 otsuses nr 3-20-1247 (p-d 10–12, 31), viidates mh oma

varasemale praktikale, et kaevandamisloa kooskõlastamisel on KOV-l lai kaalumisruum.

Kohus võib sekkuda juhul, kui KOV on lähtunud lubamatust, asjakohatust või sobimatust

kaalutlusest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses. Otsustades selle üle, kas anda

kaevandamisloa taotlusele nõusolek, tuleb KOV-l lähtuda omavalitsusüksuse ja kohaliku

kogukonna huvidest, kaaludes mh keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente.

11(15)

3-22-1035

Asjakohaseks ja kaalukaks argumendiks on see, et kaevandamine halvendaks ümbruskonna

elanike elutingimusi. Kaevandamise keskkonnamõju väljaselgitamise kohustus lasub eelkõige

KeA-l kui loa andjal. Kooskõlastuse andmine ei eelda KOV-lt põhjalike keskkonnauuringute

tegemist. Siiski tuleks tal selgitada, millel tema väited põhinevad, ja vajaduse korral küsida

taotlejalt täpsemaid andmeid. Sellisel juhul on taotlejal võimalik KOV väiteid enda selgituste

või uuringutega kinnitada või ümber lükata. Lisaargumendina võib kaalumisel arvestada

sellega, kas piirkonnas on maavara varustuskindlus tagatud.

16. Vastustaja märkis 10.02.2022 korralduses, et kaevandamisloa taotlus on kooskõlas Loksa

valla üldplaneeringuga, milles kaevandamisloaga hõlmatud ala on märgitud liiva- ja

kruusamaardlana. Vastustaja tõi kohtumenetluses uue põhjendusena välja, et Loksa valla

üldplaneering on vananenud ega vasta enam tänapäevastele vajadustele. Sellele argumendile

ei ole vastustaja 10.02.2022 korralduses ega 07.04.2022 vaideotsuses tuginenud, mistõttu

jättis halduskohus selle õigesti kõrvale. Asjakohane ei ole vastustaja kohtumenetluses

esitatud väide, et tal ei olnud õiguslikult võimalik otsustada kaevandamisloale kooskõlastuse

andmist enne valla uue üldplaneeringu menetluse lõpuleviimist. Selles osas nõustub

ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-des 34 ja 35 toodud põhjendustega ega korda neid

(HKMS § 201 lg 4). Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda 10.02.2022 korralduses märgitud

asjaolust, et üldplaneering ei takistanud vastustajal kaevandamisluba kooskõlastamast.

17. Vaidlustatud korraldusest saab järeldada, et vastustaja ei nõustunud kaevandamisloaga

eeskätt põhjusel, et see tekitab negatiivse mõju looduskeskkonnale ja halvendab kohalike

elanike elutingimusi. Ringkonnakohus leiab samamoodi kui vastustaja, et

keskkonnahoiualased ja kohalike elanike huvidest lähtuvad kaalutlused, millele on

vaidlustatud korralduses tuginetud, on tihedalt läbipõimunud.

18. Vastustajaga saab nõustuda, et kaevandamine Valgejõe liivakarjääris mõjutaks kohalike

elanike elukeskkonda negatiivselt. Praegu asub kavandatava liivakarjääri alal ja selle

ümbruses mets, mida kohalikud elanikud kasutavad seente ja marjade korjamiseks,

jahipidamiseks ning rekreatiivsetel eesmärkidel. Kaevandamise korral hävineks liivakarjääri

alalt mets ning ei saa välistada, et ka vahetult selle alaga piirnevas metsas väheneb võimalus

korjata metsasaadusi või küttida loomi. Vaidlustatud korralduse põhjenduste kohaselt olid mh

sellel põhjusel kaevandamisloa andmise vastu nii Valgejõe küla elanikud, MTÜ Nahe

Jahiselts kui ka kavandatava liivakarjääri naabrusesse jääva Vesa talu kinnistu omanikud.

Kohaliku elukeskkonna halvenemine on kaevandamisloa kooskõlastamata jätmisel asjakohane

argument.

19. Vastustaja tugineb 10.02.2022 korralduses asjaolule, et kaevandamisala on märgitud

Harju maakonnaplaneeringus rohelise võrgustiku tuumalana ning roheala hävitamine häirib

lisaks kohalikele elanikele ka kaevandamisest mõjutatud rohealal elutsevate loomade ja

lindude elu. Kaebajal on õigus, et Harju maakonnaplaneering iseenesest ei välista

kaevandamisloa andmist. Seletuskirjas on siiski rõhutatud, et maardlate kasutuselevõtul tuleb

võimalusel vältida alasid, mis asuvad rohelises võrgustikus. Kaevandamine juba asustatud

alade piirkonnas on problemaatiline, tulenevalt kaasnevatest häiringutest elanike

elutingimustele. Eelistatud on sama maavara kaevandamine esmajärjekorras asustatud aladest

eemal, eeldusel et maavara olemasolu ja kaevandamise tingimused seda võimaldavad (p 3.2.2,

lk 45). Säilitada tuleb rohelise võrgustiku toimivus, sh kaevandamissoovi ja rohelise

võrgustiku kattuvuse korral (p 3.3.1, lk 49). Rahandusministri 09.04.2018 käskkirjas nr 1.1-

4/78 on märgitud, et Harju maakonnaplaneeringu eesmärgiks on määratleda maakonna

ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused, väljendada KOV-de üleseid huve ning

tasakaalustada maakonna tasandil riiklikke ning kohalikke vajadusi ja huve. Eeltoodut

arvestades on vastustaja viide Harju maakonnaplaneeringule asjakohane. Kuigi

12(15)

3-22-1035

kaevandamisloa andmist ei otsusta KOV, toetab maakonnaplaneering 10.02.2022 korralduses

väljendatud eesmärki vältida kohalike elanike elukeskkonna halvenemist seeläbi, et

kavandataval kaevandamisalal säilitatakse rohelise võrgustiku tuumala osaks olev mets.

20. Vastustaja võis kooskõlastuse andmisel võtta arvesse ka keskkonnamõjudega seotud

määramatust. Riigikohus selgitas 14.02.2024 otsuses nr 3-21-101 (p 30), et keskkonnamõjude

põhjalikum käsitlus ja nendes suurema selguse saavutamine oleks võimalik näiteks siis, kui

KeA annab KMH eelhinnangu. KOV ei ole kohustatud ise keskkonnauuringuid tegema.

Võimaluse korral on KOV-l õigus tugineda oma arvamuses KMH aruandele ning selle

koostamise raames ekspertide väljaselgitatud andmetele. Mitmed KOV kooskõlastuse

otsustamisel olulised küsimused sõltuvad sellest, millised on kaevandamisega kaasnevad

keskkonnahäiringud ning nende leevendamise võimalused. Tulenevalt ettevaatuspõhimõttest

võib KOV kooskõlastuse kohta otsuse tegemisel tugineda võimalikele keskkonnamõjudele

olukorras, kus asjaolud võimaldavad mõjude tekkimist eeldada, kus taotleja antud selgitused

ei lükka nimetatud eeldust ümber ning kus KeA ei olnud otsustanud KMH tegemist. Sellisel

juhul on KeA-l võimalik korraldada KMH pärast kaevandamisloa kooskõlastamata jätmist.

KMH käigus uute asjaolude ilmnemisel on KOV-l võimalik oma seisukohta kooskõlastuse

küsimuses muuta, samuti on Vabariigi Valitsusel uusi asjaolusid võimalik arvestada MaaPS §

55 lg-s 4 sätestatud nõusoleku andmisel.

21. Siinses asjas ei olnud KeA enne vaidlusaluse korralduse andmist koostanud KMH

eelhinnangut ega KMH-d. Seega sai vastustaja lähtuda võimalike keskkonnahäiringute

tekkimisel ettevaatuspõhimõttest ning Riigikohtu praktikat arvestades ei saanud kooskõlastuse

andmisest keeldumise põhjendamise standard siinses asjas olla väga kõrge.

22. Vastustaja tõi 10.02.2022 korralduses välja, et kaevandamisel tekib müra, mis häirib nii

kohalikke elanikke kui ka kaevandamisala lähistel elutsevaid loomi ja linde. Halduskohus on

otsuse p-s 38 õigesti märkinud, et kaevandamisloa taotluse seletuskirja kohaselt ei ole kavas

öisel ajal kaevandada ning päevasel ajal jääb müratase normide piiridesse. Taotluse

seletuskirjas on ka selgitatud, kuidas ja millistele näitajatele tuginedes on müratasemed

arvutatud arvestatud. Päevasel ajal on tööstusliku müra normväärtus olemasolevatel rohe- ja

elamualadel 60 dB ning taotluses toodud arvutuste kohaselt jääb lähima majapidamise juures

(ca 600 m kaugusel asuva Vesa talu kinnistu) juures maksimaalne müratase 56 dB juurde.

Samas võib KOV kaitsta piirkonna elanike tervist ka rohkem, kui hädavajalik.

Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi

(keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lg 1), ning keskkonnahäiringuid tuleb

vähendada võimalikult suures ulatuses (KeÜS § 1 p 1, § 14). Ka piirnorme mitteületav müra

või tolm võib halvendada ümbruskonna elanike elukvaliteeti (Riigikohtu 24.05.2023 otsus 3-

20-999, p 21; vrd planeerimismenetluse kohta 22.06.2023 otsus nr 3-20-2273, p 14 ja

20.06.2023 otsus nr 3-20-19, p 33). Seega oli asjakohane ka vastustaja argument, et

kaevandamisega tekib negatiivne mõju mh müra näol.

23. Vaidlustatud korralduse põhjenduste järgi ei ole vastustaja veendunud, et kaevandamisega

ei avaldata negatiivset mõju piirkonna veerežiimile. Vastustaja toob 10.02.2022 korralduses

välja, et Vesa talu kinnistu elanikud ammutavad tarbevett allikatest ning kinnistule on rajatud

tiigid, kuhu on soetatud kalad. Vaideotsuses on täiendavalt märgitud, et ala muutumisega

metsast järveks muutub paratamatult ala olemus ja veerežiim. Järve vastuvõtlikkus sademetele

on metsast erinev, lisaks muutub aurustumise intensiivsus ja ala kõrguslik iseloom. Need

asjaolud iseloomustavad vastustaja hinnangul veerežiimis toimuvaid muutusi, mille tagajärjed

ei ole vastustajale selged. Ringkonnakohus nõustub selles küsimuses halduskohtu otsuse p-

des 54–57 toodud seisukohtadega. Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt oli kõnealuse argumendi

väljatoomine asjakohane. Vastustaja ei saanud haldusmenetluses arvestada Kalajärve IV

13(15)

3-22-1035

liivakarjääri KMH eelhinnanguga, mille kohaselt ei mõjuta kaevandamine seal oluliselt

põhjaveetaset. Täiendav teave ei muuda vastustaja argumenti tagantjärele asjakohatuks.

24. Vastustaja märkis 10.02.2022 korralduses, et kui piirkonnas on maavara varustuskindlus

tagatud, ei ole uue liivakarjääri avamine põhjendatud. Kaevandamisloa seletuskirjast (p 1)

saab järeldada, et kaebajal on oma ettevõtluses vajadus suureteralise liiva järele, mis on teistes

kaebajale kuuluvates karjäärides otsakorral. Samas on seletuskirjas märgitud, et praeguse

varustuskindluse arvestamise mudeli kohaselt ei ole karjääri kasutuselevõtt riigi huvides

põhjendatud. MKM kinnitas 19.04.2022 kirjas (dtl 137) kaebajale samuti, et varustuskindluse

juhendi kohaselt on täiteliiva varustuskindlus Valgejõe liivakarjääri mäeeraldise

teeninduspiirkonnas tagatud (u 14,8 aastaks) ja juhendi kohaselt puudub kaevandamiseks

ülekaalukas riigi huvi. Kõnealuses kirjas on MKM sellegipoolest toetanud kaebajale

kaevandamisloa andmist, sest see on vajalik kaebaja ettevõtluse tarbeks. Seda kirja saab aga

käsitada üldise toetusavaldusena kaebajale, mitte ülekaaluka riigi huvi väljendusena MaaPS §

55 lg 4 tähenduses, mille üle peab otsustama Vabariigi Valitsus. Vaidlustatud korraldusest

saab järeldada, et vastustaja viitas varustuskindlusele eeskätt tulenevalt kohalike elanike

huvist, et piirkonda ei rajataks uusi kaevandusi, kuniks olemasolevad veel toimivad. Neil

asjaoludel ei teinud vastustaja kaalumisviga, kui tugines vaidlustatud korralduses mh

varustuskindluse argumendile, mille üle lõppastmes otsustab kaevandamisloa andja.

25. Vaidlustatud korralduses esitatud väide, et liiva kaevandamine tekitab vibratsiooni, on

hüpoteetiline. Samuti on korralduses üldsõnaliselt viidatud tolmu tekkimisele, hindamata

kaevandamisloa seletuskirjas kirjeldatud leevendusmeetmeid. Ringkonnakohus nõustub selles

osas halduskohtu otsuse põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4). Veenev pole

ka vaidlustatud korralduses toodud väide, et liikluskoormuse suurenedes võib halveneda

ligipääs Vesa talu ja Sauepõllu kinnistutele. Samas on selge, et need argumendid ei olnud

kooskõlastuse otsustamisel määravad, mistõttu ei mõjuta need vead lõpptulemust.

26. Vastustaja on kohtumenetluses toonud 10.02.2022 korralduses märgitule lisaks välja uusi

sisulisi argumente ja halduskohus on neid otsuses ka hinnanud. Kuna vaidlustatud korralduse

kui menetlustoimingu õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg

2 teine lause), siis ei mõjuta need uued argumendid asja lahendamist. Seepärast

ringkonnakohus neil küsimustel ei peatu, märkides vaid, et kavandatav Valgejõe liivakarjäär

ei asu tõepoolest Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, nagu leidis halduskohus, vaid jääb sellest

ca 800 m kaugusele, ning karjääri alal ei asu ka III kaitsekategooria liike. Põhja-Kõrvemaa

looduskaitsealale jääb Valgejõe liivamaardla, kuid see ei kattu Valgejõe karjääriga. See ei

mõjuta aga 10.02.2022 korralduse õiguspärasust, sest seal ei ole tuginetud sellele

argumendile.

27. Kokkuvõttes on 10.02.2022 korraldusel puudusi, kuid vastustaja on siinse vaidluse

asjaolusid arvestades siiski minimaalselt vajalikul määral põhjendanud oma peamist

seisukohta, et kaevandamisloa andmine ei oleks kooskõlas kohaliku kogukonna huvidega.

Koitjärve metskond 5 kinnisasi on riigi omandis, mistõttu ei riivata kooskõlastuse andmata

jätmisega kaebaja omandiõigust. Ettevõtlusvabadus ei anna kaebajale õigust nõuda, et ta saaks

kasutada maavara kui rahvuslikku rikkust oma ettevõtluse huvides (Riigikohtu 09.10.2029

otsus nr 3-17-796, p 16). Kaebajale ei tulene subjektiivseid õigusi mh asjaolust, et Loksa valla

üldplaneeringus on kaevandusloaga hõlmatud ala iseenesest määratletud liiva- ja

kruusamaardlana. Sellises olukorras ei ole kaebaja õigused kohaliku kogukonna huvidest

kaalukamad.

28. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja väide, et teda koheldi kaevandamisloale

kooskõlastust mitte andes põhjendamatult halvemini kui KMG OÜ-d. Vastustaja on

14(15)

3-22-1035

kohtumenetluses mh välja toonud, et Kalajärve IV karjäärist hõlmas Kuusalu valda vaid 5,23

ha suurune lahustükk (kaebaja puhul on liivakarjäär koos teenindusmaaga 24,87 ha, sh

mäeeraldis 20,70 ha), KMG OÜ taotluses toodud selgitused mõjust läheduses paiknevate

kinnistute veevarustusele olid oluliselt põhjalikumad ning KMG OÜ taotluse puhul ei

esitanud kohalikud elanikud vastustajale ühtki pöördumist. Need on asjakohased põhjused

kaebaja ja KMG OÜ erinevaks kohtlemiseks.

29. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11).

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)