4-23-4319/30 · 4-23-4319/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.04.2024, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-23-4319 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Väärteoasi W.S-i kaebus -Maarja Vallavalitsuse Väike 12.12.2023 kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 392623000002 Kaebuse esitaja K ne menetleja ohtuväli W.S , isikukood XXX, elukoht xxxx Väike-Maarja Vallavalitsus, r .kood 75011694, Pikk 7 eg Väike Maarja Lääne - -Virumaa, esindaja Peeter Rahnik Kohtuotsuse õiguslik alus RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 135; § 155, 156

W.S-i kaeb

. us jätta rahuldamata

Jätta muutmata Väik

e-Maarja Vallavalitsuse 12.12.2023 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 392623000002, millega W.S-i karistati looduskaitseseaduse § trahviühiku ulatuses, s.o summas 73 lg 1 alusel rahatrahviga 35 140,00 eurot.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule vandeadvokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 10.05.2024, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

VÄÄRTE MENETLUSE KÄIK O ASJAOLUD JA

12.12.2023 koostas Vaike-Maarja Vallavalitsuse nimel j relevalvespetsialist A. A. ä väärteoasjas ä 392623000002 allj rgneva kiirmenetluseotsuse Xxxx alevik (katastritunnus : xxxx) asuval kinnisasjal raiuti ebaseaduslikult ks h bekuusk. Looduskaitseseaduse 45 ü õ §

2

s testab, et tiheasustusalal asuvaid ksikpuid, v lja arvatud kasvav mets metsaseaduse ä ü ä t henduses ja viljapuud tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise ä tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus. -Maarja vallas kehtib ike-Maarja Väike Vä vallavolikogu poolt 31.01.2019 vastu v etud m rus nr 4 ,,V ike-Maarja valla raieloa andmise õ ää ä tingimused ja kord" (edaspidi kord). Vastavalt korra reguleerib kord V ike- § 1 lõikele 1 ä Maarja valla tiheasustusaladel kasvavate puude raiumiseks raieloa taotlemise ja v ljastamise ä tingimusi. Korra 2 lg 1 p 1 alusel v ib raieluba taotleda puu kasvukoha maa omanik v § õ õi seaduslik valdaja omaniku lihtkirjaliku volituse alusel.

Xxxx kinnistu omanik ei k sinud puu raieks valla keskkonna- ja hankespetsialisti k est ü ä arvamust, samuti ei ole vallavalitsus andnud raieluba puu raiumiseks. Tiheasustusalal puude raiumiseks on vajalik esitada raieluba. Korra 2 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt saab raieluba taotleda § kui puu on haige, kiratsev, murdumisohtlik v osaliselt kuivanud ning kui puu kasvab õi hoonele l hemal kui kolm meetrit v i kahjustab hoone vundamendi konstruktsioone. Raiutud ä õ puu oli elujouline h bekuusk ning kasvas elamust kaugemal kui 6 meetrit. Tegemist ei olnud õ ka olukorraga, kus ei olnud vajalik taot da raieluba korra 1 6 m ttes: tegemist ei olnud le § lg õ viljapuuga; puult ei eemaldatud kuivanud oksi ja vesiv susid; puu ei olnud kuivanud v õ õi murdunud; puud ei olnud vaja operatiivselt eemaldada tuulemurru kkinud avariiohtliku tõttu te olukona t ttu; puu raiumine ei olnud etten htud kehtestatud detailplaneeringus v i kohustuse õ ä õ puudumise korral ehitusloas (raiele m ratud puu(d) on ehitusprojektis); puu raiumist ei ää korraldanud vallavalitsus. Menetlusaluse isiku s nade kohaselt oli puu vajunud tugeva tuule ja lumesaju t ttu viltu maja õ õ poole. Puu kasvas elamust l0 m kaugusel. 2023 juunikuu piltide p hjal oli ilus tihe kuusk ja õ otse, polnud kuhugi poole viltu. Kuusk viidi Tallinnasse j ulupuuks. õ

Eeltoodust tulenevalt raiuti kuusk ebaseaduslikult, st isikul puudus luba puu raiumiseks. Vastavalt tuvastatud asjaoludele, oli Xxxx kinnisasjal teostatud ebaseaduslikku raiet, s.o ei oldud taotletud kohalikult omavalitsuselt raieluba. W.S raiudes maha Xxxx alevik h bekuuse, rikkus V ike-Maarja Vallavolikogu poolt kehtestatud raieloa taotlemiseks õ ä s testatud tingimusi. Raieloa taotlemata j tmisega pani W.S toime ä ä looduskaitseseaduse 73 lg 1 j rgi kvalifitseeritava v rteo. § ä ää

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus (KarS 57 lg 1 p 3). § Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS 47 -st 1 ning MS 55 lg 1 p-st 2, V ike-Maarj § lg VT § ä a Vallavalitsus otsustas karistada loodukaitseseaduse 73 lg 1 j rgi W.S-i § ä

rah Trahv tuli tasuda hiljemalt atrahviga 35 trahviühiku ulatuses summas 140 eurot. 31.01.2024.

W.S-i kaebus

22.12.2023 esitas W.S Viru Maakohtule kaebuse -Maarja Vallavalitsuse Väike 12.12.2023 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 392623000002.

Kaebuses on märgitud, et: 27.11.23.a. Xxxx alevikus (katastritunnus xxxx) minule kuuluval kinnistul raiusin kella 18 paiku minule kuuluva hõbekuuse, mis oli oma pikkusega 27m ja ebapiisava juurestiku kinnitusega muutunud ohtlikuks minule kuuluvale eramule, elektriliinidele koos interneti valguskaabliga ja samuti kõrval krundil asuvale korterelamule (lisa joonis 1). 27.11.23.a. oli üle riigiliselt välja kuulutatud tase 2 tormihoiatus, tuul tugevnes iga tunniga. Hõbekuuse vanuseks, mis kasvas minu krundil, võis olla 65 aastat. Kuusk oli kaldunud tänu tugevale tuulele ja suurele hulgale lumele viltu 20-30 kraadi minu eramu ja elektriliinide

3

suunas. Tekkis oht puu ümberkukkumisele ja sellega suure kahju tekkimisele nii minu eramule kui ka elektriliinidele. Hõbekuuse juurestiku laienemine puu enda kasvamisega oli piiratud kõrval krundi ja mulle kuuluva katastriüksuse vahel kulgeva teega, samuti on kuuse tüvest 1.2m kaugusel asuv maasisene raudbetoonist reoveemahuti, mida kuuse juurestikul läbida ei ole võimalik. Tulenevalt sellest kuuse vastupidavus tugevale tuulele ja suurele massile lumele oli ebapiisav, olukord oli muutunud avariiohtlikuks. 27.11.23.a. viibis minu eramus N. T. (isikukood xxxx), kes samuti märkas tuule tugevnedes hõbekuuse kõikumist ja vajumist oma teljelt 20-30 kraadi minule kuuluva eramu ja elektriliinide poole. Jõudes minule kuuluvale kinnistule kella 17 paiku, tellisin kraana ja arboristi, et oleks võimalik ohutult kuusk raiuda, seoses tööpäeva lõppemisega vallavalituses oli minul võimatu

saada raieluba, kella 20 paiku lõpetasin kuuse raiumise, puu laadisin kraanaga järelhaagisele ja andsin nõusoleku puu ära toimetamiseks.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS -st 132 p 2 palub W.S t

§ ühistada Väike Maarja Vallavalitsuse järelevalvespetsialisti - A. A.a 12.12.23.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 392623000002 täielikult ja lõpetada väärteomenetlus väärteo t

unnuste puudumise tõttu.

K menetleja vastus kaebusele ohtuvälise

11.12.2023 helistati T. V. idagi Xxxx , küsimusega, kas ta on teadlik või kuulnud m hõbekuuse maha võtmisest. hommikul viidi Rakvere keskväljakule T. V. andis telefoni teel oma selgituse: jõulukuusk. Teine jõulukuusk Pärast lõunat saeti maha kuusk, milline oli vaja viia Tallinnasse. pidi Tallinnasse minema. Ku

usk tõsteti kraanale ja tõstmise käigus kuuse latv murdus. Seega enam se T. V. puuks llist kuuske linna jõulupuuks viia ei saanud. mõtles, kus ta on näinud jõulu sobivat kuuske. Tuli meelde Väike olev hõbekuusk. Helistas W.S-ile , -Maarjas mees mõtles veidi ja andis nõusoleku. Ta oleks võinud ka keelduda, kuid tuli vastu. Põhjus,

miks T. V. just Xxxx valis oli, see, et ta on R. V. kuuse välja külas käinud ja näinud kõrval maja kuuske. Viimane elab Xxxx kortermajas.

W.S

väitis oma kaebuses, et 27.11.23.a. oli üleriigiliselt välja kuulutatud tase 2 tormihoiatus, tuul tugevnes iga tunniga. Tekib küsimus, miks W.S päeva jooksul ei pöördunud vallavalitsusse murega, ettugeva tuulega võib maja juures olev suur kuusk ohtliku olukorra tekitada. Seda enam, kui oli välja antud tormihoiatus. Viimase 3 kuu jooksul on üleeestiliselt antud mitmeid tormihoi “Riigi Ilmateenistuse atusi:

prognoosi järgi haarab tugev torm kogu Eestit, puhanguti on tuule kiirus kuni 33 meetrit sekundis” Päästeamet 08.10 ( .2023 https://www.rescue.ee/et/uudised/tormituuled-kestavad- paeaesteamet-palub-inimestelkodudes-puesida-2059); “Keskkonnaagentuuri info põhjal kasvab täna päeva jooksul tuule tugevus kohati 25 kuni 30 meetrini sekundis” (Päästeamet

12.10.2023 https://www.rescue.ee/et/uudised/tormihoiatus-paeeva-jooksul-touseb-tuul-kohati- tormivaeaeriliseks-oodata-on-elektrikatkestusi-2069); “Keskkonnaagentuur prognoosib lähipäevadeks ja lörtsisadu ning to tihedat lume- rmituuli, mis teevad liiklusolud kiiresti keeruliseks” Päästeamet ( 22.11.2023 https://www.rescue.ee/et/uudised/ohtul-jouab-lumetorm- paeaesteamet-juhendab-kuidas-kaeituda-2118).

Kokkuvõtlikult on vastuses märgitud, et ksul Väike torme on olnud 2023 aasta joo -Maarjas mitmeid. Näiteks 08.10.2023 kell 2 öösel oli tuulepuhanguid kiirusega 18,6m/s, keskmine kiirus oli 11m/s ja sadas vihma koos lumega. Kell 6 hommikul oli tuule maksimaalne kiirus 18,7m/s, keskmine kiirus 9,2m/s ja sadas vihma koos lumega. 12.10.2023 kell 10 oli tuulepuhanguid kiirusega 22,5m/s, keskmine kiirus 10,1m/s ja sadas vihma. Tugev tuul oli

4

terve päeva. 22.11.2023 kell 23 öösel oli tuulepuhanguid kiirusega 17,6m/s, tuule keskmine kiirus oli 9,7m/s ja sadas lund 0,2mm (lisa 1 - tabel). Seevastu 27.11.2023 kella 16 ajal oli tuule maksimaalne kiirus 10,6m/s ja keskmine kiirus 4,6m/s ja sadas lund; kella 18 ajal oli tuulepuhanguid kiirusega 14,7 m/s, sadas lund 0,5 mm (lisa 1 -4,3 kuni -5,2 kraadi ja sadas – tabel). 27.11.2023 ajavahemikus 14st kuni18ni oli külma lund. Kuna olid miinuskraadid, ei olnud tegemist sulalumega. Ei saa nõustuda, et tegemist oli suure massilise lumega, kuna kella 17ks oli maha sadanud kokku 0,3mm lund. Eelnevast tulenevalt ilmneb, et enne 27.11 oli mitu tugeva tuulega tormi, mille käigus oleks isikul olnud mitmeid kord

i võimalus otsustada, et puu on ohtlik ja võib ohustada tema maja ja elektriliine ning tuleks maha raiuda. Asjas puuduvad tõendid, et väidetava tugeva tuule tõttu kaldus 27.11 puu 20-30 kraadi viltu elamu tlikuks. Kui puul oleks olnud 30 suunas ja et seetõttu oli olukord muutunud avariioh kraadine kalle, oleks seda võimalik kännu järgi tuvastada, kuna känd oleks viltu. Vastavalt sündmuskohal tehtud fotodele on puukänd otse, ei ole üles kerkinud, juured ei ole väljas,

samuti puuduvad tunnused 2- fotod). Antud juhul puudub arboristi hinnang mädanikust (lisa puu ohtlikkusele. Puu ei olnud haigustunnusteg - foto). a, vaid terve, elujõuline (lisa 3

Vallas, tiheasustusalal, peavad kõik, ka eraisikud oma kinnistutel, lähtuma oma tegevustes raieloa andmise määrusest. Väike Maarja vallas kehtib Väike - -Maarja Vallavolikogu poolt 31.01.2019.a

-Maarja valla raieloa andmise tingimused ja vastu võetud määrus nr 4 „Väike kord“ (edaspidi kord).Vastavalt korra § 1 lõikele 1 reguleerib kord Väike

-Maarja valla tiheasustusaladel kasvavate puude raiumiseks raieloa taotlemise ja väljastamise tingimusi. Korra § 2 lg 1 p 1 alusel võib raieluba taotleda puu kasvukoha maa omanik või seaduslik

valdaja omaniku lihtkirjaliku volituse alusel. Antud asjas kinnistu omanik raieluba ei taotlenud e

ga võtnud vallaga ühendust valla seisukoha saamiseks. Samuti ei pöördunud ta järgmisel päeval, 28.11, valla poole, et võttis tormi tõttu puu maha.

Asja uurimise käigus selgus, et tegelik põhjus, miks puu maha võeti, oli see, et W.S oli telefoni teel andnud loa puu raiumiseks, et jõulupuu tahtja saaks puu Tallinnasse viia. W.S

väitis: “Jõudes minule kuuluvale kinnistule kella 17 paiku, tellisin kraana ja arboristi, et oleks võimalik ohutult kuusk raiuda.” Eluliselt ei ole usutav, et v

äidetava tormiga on võimalik saada väga lühikese etteteatamisajaga arboristi ja tellida treilerit koos tõstukiga. Arboristid peaksid lähtuma ohutusest ja kaheldav on, kas arborist sooviks oma elu tormiga ohtu seada. Ülekuulamisel ütles W.S suuliselt,

et ta ei tea arboristi kontakti ja nime ei mäleta, töö eest tasus 250 eurot. Xxxx kortermajas elav naaber I. S.

ütles, et laps läks tema juurest ära videvikus ja küsis emalt, kas ta teab, mis õues toimub. 27.11.2023 loojus päike Väike-Maarjas umbes 15.30 paiku. Sel päeval oli pilves, seega alates kella 16 oli väljas juba hämar. Naaber L. K. Xxxx alguses kortermajast ütles, et kinnistul hakati toimetama enne kella 17, tulid sõiduautod, ilmselt olid töömehed, ka R. V. (Xxxx kortermajast) toimetas seal. Kell 17.15 helistas R. V. (tel xxxx V. P. ja uuesti messengeris kell 17.18. ) Kell 17.27 helistas T. V. (tel xxxx) (lisa 4- kraana pildid). Mure oli selles, et tema auto jäi k Xxxx maja tagant Xxxx ja Xxxx vahelisele eeramisele ette. Kraana soovis sõita sissesõiduteele. Seega ei ole kuidagi usutav, et kell 17 ajal tellitud arborist jõudis organiseerida tõstukauto kraanaga (Rae vallast Harjumaalt) ja jõuda 15 minutiga koos

töömeestega Xxxx kinnistule olukorraga tutvuma. Jõulupuud i 27.11.2023 tellitud OÜ lt Sintravella tõstukauto ega tegeleval isikul ol - poolhaagisega kuuskede viimiseks nii Rakverre kui Tallinnasse (kõne logistikuga). GPS andmetel oldi kell 14 -

Järni külas Rakvere vallas, kus hakati kuuske raiuma (lisa 5 väljavõte). Kella 15.02-16.20 vahel murdus autole laadimisel kuusk, misjärel alustati uue puu otsimist (lisa 6 - paiku hakati kuuse raiumise kohast liikuma. Kell 16.35 väljavõte). Kella 16.30 suunduti Väike – väljavõte). Seega kell 16.35 oli teada, et tullakse Väike -Maarjasse (lisa 7 - Maarjasse, st et kõne W.S Niinametsale ja temalt nõusoleku saamine kuuse raiumiseks

5

toimus enne 16.35. Vallavalitsus on avatud kella 17.00. Kell 17.04 esmaspäeviti peatuti Väike – väljavõte). -Maarja muuseumi (Pikk 5) juures (lisa 8 Kella 17.35-20.59 peatus auto Xxxxl 3 (lisa 9- Kuusk oli haagisele hoolikalt pilt). Töö võttis aega vähemalt 3 tundi. pakitud.

W.S väitis, et seoses tööpäeva lõppemisega vallavalit uses oli temal võimatu s saada raieluba. Kuuse maha võtmisega oli tegelikult seetõttu nii kiire, kuna oli vaja täita Tallinna 2023 viiakse kuusk Tallinnasse jõulupuu soovijaga sõlmitud kokkulepet, et 27.11. Noblessnerisse (lisa 10 - pilt). W.S oli juba enne kella 16.35 teadlik, et tullakse kuuske maha raiuma. Seega tal oleks olnud aega vallavalitsusse pöörduda. Isegi pärast kella 17 on võimalik n üldjuhul esmaspäeviti tööl vallavalitsusse helistada, vallavanem o kella 18ni ja ta vastab kõnedele ka pärast tööpäeva lõppu. Eriolukorras oleks vallavanem saanud

vastavale ametnikule helistada ja olukorda arutada. W.S vallavalitsusse ei helistanud, ei samal ega ka järgnevatel päev

adel.

W.S ei ole ülekuulamisel ega oma kaebuses kordagi maininud tegelikku põhjust, miks aha saeti. Naabri L. K.

27.11.23 õhtul kuusk m sõnade kohaselt nägi ta päevi hiljem poes W.S-i ja küsis kuuse kohta, mille peale oli W.S vastanud: ,,puu läks asja

ette, jõulupuuks“. Vallavalitsus on seisukohal, et tormihoiatus ja tugev tuul ei olnud põhjuseks, miks puu maha raiuti. Kui W.S-ile ei oleks sel päeval helistatud sooviga kuusk jõulupuuks viia, ei oleks kuuske maha raiutud. Tuuline ilm oli vaid ettekäändeks. Aasta jooksul on mitmeid tormiseid ilmasid olnud ja senini ei ole isik huvi tundnud kuuse maha raiumise osas ega ole vallavalitsuse keskkonna- ja hankespetsilistiga

sel teemal rääkinud. Eeltoodust tulenevalt palu mitte rahuldada W.S-i b kohtuväline menetleja 22.12.2023 a esitatud kaebust. Koosseisus esinevad väärteotunnused, isik raius puu maha raieloata.

Kohtuistung 08.04.2024

Tunnistaja L. K. mees. mehi, nad sõnul on W.S talle naabri Tunnistaja nägi parkisid auto tema õuele, tema jaoks olid nad võõrad töölised, kuulis, kui saed läksid tööle ja kuuske hakati ,

maha võtmas. Oli oma köögis õue vaatama ei läinud, W.S-i õu ju. Nägi köögiaknast treileri sabaotsa, kui kuusk peale pandi, tegevus toimus kuskil viie paiku. Tunnistajale meenus, et oli ja W.S vastas, et W.S-i käest poes küsinud, mis sellest puust sai see läks jõulupuuks.

Tunnistaja T. V.i S s ja W.S-i tuttav. Tunnistaja sõnul on ta metsaülem OÜ’ selgitas, et lupuude puhul on ta projektijuht, raius antud jõu OÜ A ametiüleannete korras kuuse ja viis , kuusk paigaldati Saabus ära Noblessneri kvartali väljakule jõulupuuks. sündmuskohale kella viie paiku õhtul ja lahku umbes üheksa paiku. Seda hõbekuuske ta s

Väi mäleta, kas ke-Maarjas teadis ja kuuse vajadus oli, kuid ei selle kuuse asjus W.S helistas talle või tema , võib olla õige, et tema W.S-ile W.S-ile ja kuuske oli tal kindlasti vaja. Teab, et tiheasu us alal peaks olema eraldi raieluba, kuid ta ei tulnud selle peale, et selle loa st olemasolu kontrollida, kuna loa hankimine on kuuse omaniku kohustus. Ta ei oska öelda, kas see kuusk oli ohtlik ja kuidas kuuse juurestik paiknes, kuid teab . , et see känd ei olnud mäda Ilmaolude kohta mäletab, et 27.11.2023 mikupoolne oli rahulik, päikseline, lõunast läks hom pilve ja hakkas tuiskama ja see lõppes lumetuisuga. Tallinnas oli nii vali tuul, et kuuse sai püsti panna alles järgmisel päeval.

Tunnistaja E. T. -s autojuhina Tallinna Noblessneri sadamasse oli töötab S OÜ . Mäletab, et planeeritud jõulukuuse transport d puu läks tõstmise käigus 27.11.2023. Eelnevalt paika pandu pooleks

, ka järgmise puuga juhtus äpardus sama päeva kahe-kolme vahel. Kuna tema on

6

autojuht ja kraana operaator, siis ta ei tea, kui - das see Väike Maarja kuuse info tekkis või liikus. T. V., kes oli tema poole tellija, mingil hetkel tuli korraldus ja nii ta Kõnedega tegeles Väike Puutüve seisukorda älimuselt oli -Maarjasse Xxxxle sattus. tema ei vaadanud, v kuusk viisakas.

Tunnistaja N. T.i viibis ta 27.11.2023 Xxxx eramu teisel korrusel, t sõnul egi seal tühjades ruumides remonti viibides pidevalt k aknast tuule tugevnemist kuusepoolses maja osas. Nägi ja kuuse käitumist õppinud metsandust . Kuna ta on s t , kuidas ning millal okaspuudel iis eab tormituulega käitumine murdumise oht võib tekkida. Kusk nägi il kella kolme paiku , et kuusk hakkas Tunnistaja l Xxxx asuvasse xxxx W.S-i liiga kõikuma nii maja kui liinide suunas. äks teavitama, et kuusk või Mäletab, et sel päeval oli tuul põhjakaartest b tulla maja peale. , see tähendab, et loodest kuni kirdeni, oli heitlik, ei puhunud stabiilselt ühest suunast, majadevahel olid tuuleiilid päris tugevad ja võivad tekkida tuulepöörised.

Edasisest ei tea ta enam midagi, kuna W.S-i majja ta

gasi ei läinud.

Tunnistaja A. A. -Maarja valla i töötab Väike valitsus järelevalvespetsialist ja vallasekretäri abina. 27.11.23 Temal kui ametnikul Tunnistaja sõnul raiuti hõbekuusk raieloata maha. on õigus ja ta käis korrakaitseseadusest tulenevalt siseneda piiramata territoorimiga kinnistule 29.11 kohapeal olukorraga tutvumas ning tuvastas, et kuusk on maha raiutud kuusk. Sai teada, et kuusk viidi Tallinna Noblessnerisse jõulukuuseks. Mäletab, et sel õhtul oli tormihoiatus, aga sellisel kellaajal sellist tormi seal ei olnud, t ja kuusk olek erve päeva oli põhjatuul s võinud kalduda Xxxx

T. V. k tänava poole. Selgitas välja, kuidas logistika firma sinna jõudis, i õne W.S-ile sooviga kuusk maha raiuda toimus enne poolt viit, vallavalitsus on lahti kella viieni. Võimalus oli helistada keskkonnaspetsialistile ja rääkida, küsida raieluba, et puu on muutunud ohtlikuks, aga seda kõnet W.S ei teinud ja kuusk raiuti ebaseaduslikult. Tunnistaja selgitab, et inimene peab pöörduma valla poole raieloa taotlemiseks, keskkonnaspetsialist käib kohapeal ja hindab ja siis arutatakse seda vallavalitsuses ja vallavalitsuse liikmed otsustavad. Puu ohtlikus tuleb tuvastada. Puutüvi kaldub koos kännuga ündmuskoha vaatlusest ei ole näha, et väljas ja et , kuid s juured oleks känd oleks kaldu, ülesse kerkinu . Oleks võinud ka järgmine päev valda teavitada, aga seda ka d ei tehtud.

Kaebaja W.S-i N. T.ilt saadud teavitust koju j gi, et tuul oli sõnul pärast õudes nä tõusnud ja puu kaldus kord ühele poole ja teisele pool Lähtus avalikult kätte e. saadavast hinnangust, mille kohaselt ohtlikeks puudeks loetakse puud, mis võivad murduda ja põhjustada varalist kahju või eluohtlikke vigastusi, mille eest vastutab puu omanik. Naabri laste, naabermaja elanike ja liikluse kaitseks otsustas ta metsanduse haridusega N. hinnangu põhjal kuusk maha võtta. Sai tuttava käest helistas pärast taga

T. T. numbri ja helistas,

si. Menetlusalune isik s rahulolu u juhus leidis olukorrale lahenduse ja väljenda õnnelik e üle, et ta sai abi. Kinn s, et enam ilma raieloata ei raiu. oleks -olla pidanud ita Isik möönab, et ta võib teavitama valda, aga

ta ei ole seda puud varastanud ega ebaseaduslikult võtnud. Valla määruses ei ole öeldud, et kui puu on avariiline või ilma loata raiutud, et peab valda teavitama.

W.S palub kohtul kiirmenetluse otsus muuta ja teda

ära õigeks mõista.

U

uritud tõendid Kohus uuris väärteoasjas olevid kirjalikke tõendeid: - teade (maakorraldusspetsialisti D. S. e-kiri A. A.ale kuuse raie kohta koos vastusega päringule kinnistusraamatust) ; - ndmuskoha Xxxxs vaatlusprotokoll 29.11.2023 koos fototabeliga (fotod maha raiutud sü kuuse okstest, kännust, tüvest Väike ja -Maarja alevikus Xxxx kinnistul kasvavast kuusest 06.06.2022 seisuga); - formatsioon (andmed arboristide kohta; T. V.i telefonitsi antud info, et helistas in ta vajamineva kuuse asjas W.S Niinemtesale ja too andis nõusoleku hõbekuuse võtmiseks

7

kuigi oleks võinud töödega alustati pärast nelja õht keelduda, kuid tuli vastu, upoolikul, Tallinnas ootasid juba kuuse ehtijad) ; - -Maarja vallavalitsuse kutse W.S-ile

ilmuda 07.12.2023 Väike järelevalvespetsialisti alevikus kooskõlastamata ja raieloata maha saetud A. A.a juurde Xxxx kuuse asju s; - W.S-i 07.12.2023; ülekuulamise protokoll - ; Hõbekuusega tänava vaade juunis 2011 - ; hõbekuusega tänava vaade 6 kuud tagasi - ega aade juunis 2023; hõbekuus tänava v - Facebookist); hõbekuuse pilt Noblessneris 03.12.2023 ( - kiirmenetluse otsus teoasjas nr 392623000002. väär

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja se d isukohad, kuulanud üle tunnistaja , uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata ja sus muutmata. kohtuvälise menetleja ot

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluse täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt eelnevast, peab kohus lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

LKS § 45 kohaselt tiheasutusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus.

Väike Väike õ -Maarja vallas kehtib - arja vallavolikogu poolt 31.01.2019.a vastu v Ma etud m rus nr 4 ,, ke-Maarja valla raieloa andmise tingimused ja kord" (edaspidi ää Väi kord).Vastavalt korra ike-Maarja valla tiheasustusaladel § 1 lõikele 1 reguleerib kord Vä kasvavate puude raiumiseks raieloa taotlemise ja v ljastamise tingimusi. Korra 2 lg 1 p 1 ä § alusel v ib raieluba taotleda puu kasvukoha maa omanik v i seaduslik valdaja omaniku õ õ lihtkirjaliku volituse alusel. Korra 2 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt saab raieluba taotleda kui puu on § haige, kiratsev, murdumisohtlik v osaliselt kuivanud ning kui puu kasvab hoonele l hemal õi ä kui kolm meetrit v kahjustab hoone vundamendi konstruktsioone. õi Korra § 2 lg 6 kohaselt ei pea raieluba taotlema, kui tegemist on viljapuuga; puult eemaldatakse kuivanud oksi ja ve

puu on vaja sivõsusid; puu on kuivanud või murdunud; operatiivselt eemaldada tuulemurru või tekkinud avariiohtliku olukorra tõttu; puu raiumine on ettenähtud kehtestatud detailplaneeringus või kohustuse puudumise korral ehitusloas (raiele määratud puu(d) on ehitusprojektis); puu raiumist korraldab vallavalitsus.

Väärteoasja materjalidest nähtub, et hõbekuuse oma kinnistul maha võtnud kaebaja on 27.11.2023 ja raieluba tal selleks ei olnud. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et ta hindas kuuse ohtlikuks endale, oma majale ja elektriliinidele, aga ka muudele objektidele, kuna tuul oli tugevnenud ja majas remonti tegev N. T. oli talle teada andnud, et kuusk on

kaldus ja kõigub ning ähvardab tuppa tulla. Ka kohtuistungil kaebaja tunnistas, et ta usaldas metsandusalase haridusega N. T. kuuse ohtlikkuse kohta antud info osas, kui ta otsustas hakata tegelema it kuuse raiumisega omamata sealjuures aga vajalikku raieluba. Kuna kõnealuse hõbekuuse näol ei olnud tegemist viljapuuga õs , kuivanud okste ja vesiv ude eemaldamist vajava puuga, kuivanud või murdunud puuga, samuti ei olnud vajadust puud operatiivselt eemaldada tuulemurru või tekkinud avariiohtliku olukorra tõttu ettenähtud ega olnud puu raiumine kehtestatud detailplaneeringus või kohustuse puudumise korral ehitusloas (raiele määr

atud

8

puu(d) on ehitusprojektis), seega ei olnud tekkinud sellist olukorda, mis oleks võimaldanud kuuse raiuda ilma raieloata. Väärteoasja toimikus olevate fotode põhjal on

tegemist elujõulise ja loodis kasvava puuga, mis asub elumajast ilmselgelt kaugemal kui 3 meetrit, valla esindaja kaugusel. Tunnistaja E. T.e hinnangul oli väitel kuni 10 meetri tegemist visuaalselt viisaka puuga ning tunnistaja T. V.i hinnangul ei olnud ka mittekõvera ja känd mäda. Kohtuvälis a sõnul uutüvi koos kännuga

e menetleja esindaja A. A. kaldub p , kuid s

, et puul ündmuskoha vaatlusest ei ole näha ega võimalik tuvastada oleks juured väljas ja et känd oleks kaldu või ülesse kerkinud

.

Kuuse ohtlikkus

niku

ei teki juurestiku piiratuse tõttu ja/või tüve mäda või muu põhjuse tõttu kohtu hinnangul Kuuse ohtlikkust tulnuks juba varasemalt hinnata päevade ega tundidega. kaasates selleks eksperte, kaardistades olukorda ja koostades langetusplaani, kuid W.S hindas kuuse ohtlikkust N. T.i ja enda subjektiivsest seisukohast oma sõnul lähtudes ühel konkreetsel ainult hetkel visuaalselt ning nimelt siis, kui Noblessnerisse oli ja vaja jõulupuud pöördunud. ja sellise sooviga oli T. V. kaebaja poole telefonitsi juba Kuuse avariilisus ja/või ohtlikkus oli tegelikkuses asjatundjate poolt hindamata ja seetõttu ei saa W.S toetuda ohtlikkuse klauslile Kohtu raieloa puudumist õigustava asjaoluna. hinnangul on tegemist ebaseadusliku raiega. o Seega on täidetud väärteo bjektiivne külg. Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tormihoiatus ja tugev tuul ei olnud põhjuseks, miks puu ilma raieloata maha raiuti ja kuuse ohtlikkusest varasemate tormide puhul ei ole olnud mingit teavet.

Ebatõe jaoks kaebaja väide, et raieluba oli või ne on kohtu

matu saada, kuna tellis kraana ja ta arboristi alles

asjas kella 17 paiku kui vallavalitsuses oli tööpäev juba lõppenud. Väärteo kogutud tõendite kohaselt suse töötajag jõud vestluses vallavalit a avaldas T. V., et nad sid Väike elja päeval, kuid kõne puu asjus tehti W.S-ile päevase -Maarjasse peale n mal ajal. ning langetamistehnoloogia paika panekule kulus samuti aega, tagada oli vaja Sõidule arbo j . Tunnistaja L. K. risti ja kraanajuhi ohutus ja seda olukorras, kus väl as oli hämar sõnul nägi ta aknast töömehi ja kuulis saage töötamas

kuskil 17 paiku. Tunnistaja E. T. murdus eelmine kuusk 27.11.2023 skil 14-15.00 vahel ja e sõnul päeval ku operatiivselt tekkis töökäsk sõita uue kuuse järgi. Seega oli W.S Xxxx le otsuse teinud ja eks andnud 27.11.2023

, kui nõusoleku kuuse raiumis peale lõunat päevasel ajal vallavalitsuses oli tööaeg. i sõnul andis ta kõikuva kuuse info W.S-ile Tunnistaja N. T.

edasi 27.11.2023 kuskil kolme ajal

päeval. Eelkirjeldatud ajajoone (sarnaselt kirjeldatakse t

egevuste/sündmuste ajajoont ka kohtuvälise menetleja seisukohas) alusel asub kohus seisukohale, et W.S võttis kuuse raiumise otsuse vastu ning andis selleks loa kuskil 15-15.45 vahel 27.11.2023. Vallavalitsuses tööpäev kestis kella 17.00-ni. Seega oli W.S-il piisavalt aega kuuse raiumisega seotud teabe edastamiseks/raieloa taotluse esitamiseks vallavalitsusele. Kohusetundlik inimene enne mingite otsuste tegemist kontrollib vastavaid sakte ja kui esineb vajadus, õigu siis taotleb ka vastava loa teavitab loa andjat esitab vastava taotluse. Seda aga või vähemalt ja W.S ei teinud ja tema tunnistajate vastuolus (kontakt

väited on ütlustega arboristiga, otsuste ja tegevuste ajaline toimumine jne) ning

enda süüd õigustavad.

Korra 2 lg 1 p 1 alusel v ib raieluba taotleda puu kasvukoha maa omanik v i seaduslik § õ õ valdaja omaniku lihtkirjaliku volituse alusel. Kinnistusraamatu andmetel on -Maarjas Väike Xxxx kinnistu ehk puu kasvukoha maa omanik W.S , kes oleks pidanud olema raieloa taotlejaks, kuid j

saktist tuleneva hoolsus . Sellega on ättis õigu kohustuse täitmata täidetud väärteo subjektiivne külg.

Seega leiab kohus, et W.S

pani toime LKS § 73 lg 1 sätestatud väärteo.

9

KarS § 27 nähtuvalt on õigus vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule vastane tegu, mis ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kuivõrd kohus ega kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud menetluse käigus ühtegi õigusvastasust välistavat aspekti, peab lugema toime pandud teo õigusvastaseks.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline

menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid.

Kohus on seisukohal, et W.S pani teo toime hooletusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo a asjaolu esinemist, toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastav kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Seega heites isikule ette hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsu r skohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumis eegi täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Kohtus uuritud tõenditega on leidnud tuvastamist, et W.S oli teadlik, et puu maha raiumiseks on vaja raieluba, mida tal aga ei olnud a. Vaatamata raieloa puudumisele, otsustas ja tema väitel ei jõudnud ta ka taotled W.S korraldada ebaseadusliku raie. Seega pani menetlusalune isik W.S väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis.

Kohtuväline menetleja viis kaebaja suhtes läbi kiirmenetluse, kuna asjaolud olid selged ning kaebaja tunnistas ise oma süüd ning nõustus kiirmenetlusega. Kohtuväline menetleja tutvustas kaebajale tema õigusi ja kohustusi VTMS §-s 19 kohaselt, mida kinnitab ka kaebaja allkiri. Samuti on kaebaja omakäeliselt kinnitanud nõustu ist kiirmenetluse 1äbiviimisega m .

Kaebaja süü kvalifitseerus LKS § 73 lg 1 järgi, mille kohaselt tiheasustusalal kasvava puu ebaseadusliku raie eest

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus on seisukohal, et kaebaja suhtes on kohtuväline menetleja väärteomenetluse õigesti läbi viinud ning menetlusnorme rikkunud ei ole ning kaebajale koostatud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr on õiguspärane 392623000002 .

Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas ei esine § s 29 sätestatud äärteomenetlust VTMS - v välistavaid asjaolusid äärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sät . V

ka estatud alusel. W.S ei pannud tegu toime tahtlikult osas küll ja ta avaldas aset leidnud sündmuse kahetsust, et selline olukord on juhtunud ning andis kohtuistungil lubaduse, et tulevikus ühtegi puud enam ilma raieloata maha ei võta, kuid ta o ütlusi n menetluse kestel andnud vastuolulisi

ning jätnud hool uskohustuse täitmata s asudes subjektiivselt hindama olukorda. Kohus on seisukohal i n siiski vajalik teda , et isiku mõjutam seks mitte enam süütegusid toime panema o karistada 3 40 eurot on ning kaebajale määratud rahatrahv LKS järgi 5 trahviühikut, s.o 1 proportsionaalne toime pandud süüteoga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik

Riigikohtu 11.06.2024 kohtumäärusega jäeti kassatsioon läbi vaatamata. W.S-i

18.04.2024 kohtuotsus 4-23-

4319 jõustus 11.06.2024 Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent