2-23-14844/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

09.05.2024, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-23-14844

Tsiviilasi

A. V. maksejõuetusavaldus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Võlgnik A. V. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Usaldusisik vandeadvokaat Indrek Lepsoo (Roseni 7,

10111; e-post indrek@pankrotihaldur.ee; telefon 50 97 167,

6 645 138)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. V.i maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja A. V.i (isikukood XXX) pankrot 09.05.2024 kell 16.00.

3. Nimetada A. V.i pankrotihalduriks vandeadvokaat Indrek Lepsoo (Roseni 7, 10111;

e-post indrek@pankrotihaldur.ee; telefon 50 97 167, 6 645 138).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 05.06.2024 algusega kell 9.00

Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 4020.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku

pankroti väljakuulutamisega.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise

alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule

võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta

üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses

on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

7. Algatada A. V.i kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 09.05.2025.

8. Jätta menetluskulud A. V.i kanda.

9. Määrata usaldusisiku tasuks 1350 eurot (millele lisandub käibemaks, kokku 297

eurot) ning mõista see välja A. V.ilt OÜ INC Partner kasuks.

10. Rahuldada menetlusabi taotlus ning anda A. V.ile menetlusabi 1000,40 eurot (sh

käibemaks).

11. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 1000,40 eurot (sh käibemaks).

Väljamakse teostada OÜ INC Partner arvelduskontole nr EEXXX.

12. Mõista ülejäänud usaldusisiku tasu summas 646,60 eurot (sh. käibemaks) välja A.

V.ilt.

13. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

14. Edastada määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele

järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest (FiMS § 18 lg

10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku

kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumisest

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FiMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja

või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1).

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtule on esitatud A. V.i avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku tasumisele

kuuluvate kohustuste jääk kokku 27 038,15 eurot. Võlgnik on töövõimetu pensionär, kes ei

tööta, ning sissetulekust ei jagu kohustuste tasumiseks. Avaldaja on sattunud petuskeemi

ohvriks, tema nimel on võetud laen. Asja suhtes on alustatud ka kriminaalmenetlus. Võlgniku

selgituse kohaselt on võlakoorem liialt suur, mistõttu on ebareaalne need täies ulatuses ära

tasuda.

2. Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks Indrek Lepsoo. Usaldusisiku aruande kohaselt on

võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek,

mille arvelt lähitulevikus kohustusi täita. Võlgniku sissetulekuks on pension 670 eurot kuus.

Usaldusisikule teadaolevaid kohustusi on vähemalt 27 848,81 eurot. Võlgniku suurimad

kohustused on kahe kindlustusandja ees. 04.06.2023 toimusid Jõelähtme vallas Metsa teel

liiklusõnnetused, mille põhjustas võlgnik ja mille tagajärjel tekkis varaline kahju mitmele

sõidukile. Kindlustusandjate tagasinõuetest saab järeldada, et võlgnik oli liiklusõnnetuste ajal

joobes. Usaldusisikule pole teada, kas võlgniku suhtes algatati sellega seonduvalt kriminaalvõi

väärteomenetlus. Enne nimetatud kahju tekkimist on sõlmitud Coop Finants AS-iga

väikelaenuleping nr L520444, laenusumma 5 920 eurot. Laenusumma laekus 29.05.2023

võlgniku kontole nr EEXXX ning samal päeval on kontolt tehtud ülekanne summas 6 800 eurot

E. R. kontole. Võlgniku väitel ei ole tema laenulepingut sõlminud ning on esitanud kuriteoteate.

Usaldusisiku hinnangul võlgnik ei pruugi kõigist võlgnevustest vabaneda, kuna osa võlgadest on

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded. Võlgnik põhjustas joobes sõiduki

juhtimisel liiklusõnnetused kahe erineva sõidukiga ühel ja samal päeval ning tänaval. Haldurile

ei ole teada asjaolusid, mis oleks aluseks jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Samas ei muutu võlgnik peale kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist maksejõuliseks,

kui teda ei vabastata kindlustusandjate tagasinõuetest. Lisaks kindlustusandjate nõuetele on

võlgnikul ka muid kohustusi, millest on võimalik menetluse käigus vabaneda. Maksejõuetuse

põhjuseks peab usaldusisik osaliselt kuriteo tunnustegu teo toimepanemist.

3. Usaldusisiku hinnangul tuleks võlgnikul kaaluda, kas ta jääb oma pankrotiavalduse ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamise soovi juurde, kuna selle menetluse tulemusena ei

muutu võlgnik tõenäoliselt maksejõuliseks, kuid tema kanda jäävad lisaks edasise

pankrotimenetluse jätkamisega seotud halduri tasu ja kulud ning edasise kohustustest

vabastamise menetluse usaldusisiku tasu ja kulud. Nimetatud kohustustest võlgnik samuti ei

vabane ja nende kulude tekkimist on võlgnikul võimalik täna vältida. Kohtus 11.03.2024

ärakuulamisel võlgnik soovis aega mõelda, kas ta jääb pankroti väljakuulutamise juurde ning

soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik jäi 13.03.2024 avalduses

pankroti väljakuulutamise juurde ning soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

4. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud

tõendite alusel tõendatuks, et A. V. on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine.

5. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik

rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on vähemalt 27 848,81 eurot. Võlgnikul vara puudub.

Võlgniku makseraskuste ületamiseks on sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Indrek

Lepsoo on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks.

6. Kohus kuulutab välja A. V.i pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Esimene

võlausaldajate üldkoosolek toimub resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.

7. Kohus algatab ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lõikes 3

sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid kohus ei tuvastanud. Kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte

hiljem kui resolutsioonis märgitud ajal.

8. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab

viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikul on kohustus teha

usaldusisikuga koostööd ning esitada viivituseta usaldusisiku nõutavad andmed ja dokumendid.

Võlgnik peab olema kohtule ja usaldusisikule kättesaadav.

9. Kohus selgitab võlgnikule, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega

menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku

aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes

kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema

kohustustest vabastamise menetluse ajal kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.

10. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik

kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7).

11. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe

kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist

(FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Usaldusisiku tasu

12. Usaldusisikul on FiMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

13. Usaldusisik on esitanud tasunõude 13,5 töötunni eest kokku 1350 eurot (100 eurot tund,

millele lisandub käibemaks). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust

arvestades on taotletud tasu põhjendatud (FiMS § 54 lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele

kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb

PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku taotlusel ja FiMS § 54 lg 9 alusel mõistab

kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on

käibemaksukohustuslane (KMKR nr 100900660), sisaldub tasus käibemaks 22% (PankrS § 29

lg 3 ja § 65 lg 11). Kohus mõistab usaldusisiku tasu välja võlgnikult.

14. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik

on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p

2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat

sissetulekut, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Usaldusisik on taotlenud tasu

hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega ja asjas

kogutud tõenditega, on seisukohal, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara arvel kanda.

Kuna võlgniku pankrot kuulutatakse välja üksnes seetõttu, et ta taotles kohustustest vabastamist,

tuleb usaldusisiku tasu vastavalt taotlusele hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest summas

1000,40 eurot (sh käibemaks) (FiMS § 54 lg-d 2 ja 7, PankrS § 23 lg 4 ja 51, TsMS § 183 lg 2

ning justiitsministri 01.02.2021.a määrus nr 2 Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord § 2 lg 1). Arvestuse aluseks olev tehe: 13,5 pooltundi

* 33 eurot * 1,22 (käibemaks). Seega jääb A. V.il tasuda usaldusisiku tasu summas 646,60 eurot

(sh käibemaks). Usaldusisiku tasu väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb

– OÜ-le INC Partner (a/a EEXXX).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik