4-24-506/43 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-24-506 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind, Elina Elkind ja Inna Ombler Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi X (X) väärteoasi NPALS § 151 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 28. veebruari 2024 otsus Kohtuistungi toimumise aeg

9. mai 2024 Apellant

menetlusaluse isiku X (ik XXXXXXXXX, XXX) kaitsja advokaat Toomas Metsma Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik X, tema ema C ja kaitsja Toomas Metsma ning kohtuvälise menetleja esindajad Kristi Kostenok ja Keiju Püvi

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada apellatsioonimenetlus X väärteoasjas apellatsioonist loobumise tõttu.

2. Määrata Xle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid vandeadvokaadi abi Toomas Metsmale makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 666,12 eurot.

3. KrMS § 185 lg 1, § 188 ja § 180 lg 3 alusel mõista menetluskulud 100 euro ulatuses välja alaealise X vanematelt C-lt ja Ylt solidaarselt, ülejäänud osas jätta aga riigi kanda. Andmed menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendiga.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel.

2(4)

Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti 15. jaanuaril 2024 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1590820 kohaselt tarvitas alaealine X 9. jaanuaril 2024 kella 22.30 paiku narkootilist ainet amfetamiini ilma arsti ettekirjutuseta. X rikkus sellega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politseija Piirivalveamet saatis väärteoasja 5. veebruari 2024 kohtualluvusse saatmise määrusega arutamiseks Pärnu Maakohtule. Kohtuväline menetleja taotles X suhtes alaealisele kohaldatava mõjutusvahendi – kinnisesse lasteasutusse suunamise – kohaldamist.

Maakohtu otsus

2. Pärnu Maakohus tunnistas 28. veebruari 2024 otsusega X süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ja kohaldas tema suhtes KarS § 87 lg 2 p 8 alusel mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist üheks aastaks. Maakohus leidis, et Xle etteheidetud väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust ja süüvõimet välistavad asjaolud puuduvad ning X pani väärteo toime kavatsetult. Kohus asus seisikukohale, et X paigutamine kinnisesse lasteasutusse on põhjendatud. X ei käi koolis (ta on sel õppeaastal kooli jõudnud ainult kahel päeval). Tema käitumine on olnud juba väga pikka aega õiguskorda ja ühiskonnas kokkulepitud reegleid eirav – ta on toime pannud vargusi, ei täida koolikohustust ega allu vanemate korraldustele. Sellele lisandub joovastavate ainete tarvitamine, mis seab ohtu tema elu ja tervise. Vanematel puudub X üle kontroll. Kohus leidis, et alkoholi ja mõnuainete tarvitamise, piiride seadmata jätmise jms võivad kaasneda uued ja järgmisel korral juba raskemad õigusrikkumised.

Apellatsioon 3. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja Toomas Metsma, kes palus tühistada maakohtu otsus Xle kohaldatud mõjutusvahendi osas ja kohaldada Xle mõjutusvahendina üldkasulikku tööd. Menetluskulud palus kaitsja jätta riigi kanda.

Menetlus ringkonnakohtus 4. Ringkonnakohus määras 12. aprilli 2024 määrusega X väärteoasja arutamiseks kinnise kohtuistungi 24. aprillil 2024 kell 10.00. Kohus tegi Xle ja kohtuvälisele menetlejale kohtuistungist osavõtu kohustuslikuks. Ringkonnakohus lükkas 12. aprillil 2024 toimuma pidanud istungi edasi, kuna videosilla teel istungil osaleda soovinud X ja tema emaga videoühenduse loomine ei õnnestunud. Uueks istungiajaks määras kohus 9. mai 2024 kell 10.00.

3(4)

5. Ringkonnakohtu 9. mai 2024 istungil teatas X, et soovib kaitsja esitatud apellatsioonist loobuda. Pärast nõupidamist kaitsealusega teatas ka kaitsja, et loobub esitatud apellatsioonist. Kaitsja esitas kohtule tasutaotluse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Soovist apellatsioonist loobuda teatas ringkonnakohtu istungil esmalt menetlusalune isik ning pärast kaitsealusega nõu pidamist ka kaitsja. Ringkonnakohus nendib, et VTMS § 146 lg-st 1 ja § 127 lg-st 3 tulenevalt alaealine menetlusalune isik kaitsja esitatud apellatsioonist loobuda ei saa – menetlusalusel isikul, kelle puhul on kaitsja osavõtt menetlusest kohustuslik, kaitsja esitatud kaebusest loobumise õigust pole. Alaealise puhul on kaitsja osavõtt menetlusest kohustuslik. Küll on vastavalt VTMS § 146 lg-le 1 ja § 127 lg-le 1 kaitsjal õigus loobuda esitatud kaebusest. Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid materiaalõiguse kohaldamisel tehtud vigu või väärteomenetlusõiguse rikkumisi, mis oleks anud põhjust loobumist mitte vastu võtta. Kui kaebusest loobutakse kohtuliku arutamise ajal, lõpetab kohus VTMS § 127 lg 5 teise lause kohaselt menetluse määrusega.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 146 lg-st 1 ja VTMS § 127 lg-dest 1 ja 5, lõpetab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse.

8. Kaitsja on esitanud taotlused osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks esindatava seisukoha väljaselgitamise ja apellatsiooni koostamise eest (ajakulu 105 minutit) makstavaks tasuks 126 eurot, millele lisandub käibemaks 27,72 eurot. Lisaks taotleb kaitsja, et kohus määraks istungiks ettevalmistamise (ajakulu 30 minutit), kohtuistungitel osalemise (24. aprillil 2024 toimuma pidanud istungi ajakulu 45 minutit ja 9. mai 2024 istungi ajakulu 40 minutit) ja sõidule kulutatud aja ning sõidukulu eest makstavaks tasuks 420 eurot, millele lisandub käibemaks 92,40 eurot. Seega kokku on taotletava tasu suurus 153,72+512,40=666,12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tehtud toimingud on olnud vajalikud ja kaitsja taotlus põhjendatud. Sõidukuludes on läbitud vahemaaks märgitud 740 km ning selgitatud, et sõidetud on marsruudil Tartu-Tallinn. Kuivõrd kaitsja advokaadibüroo asub Tartus, on seegi kulu korra § 151 lg 1 p 4 kohaselt põhjendatud ning kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kaitsja taotles apellatsioonis menetluskulude riigi kanda jätmist. Ringkonnakohus nendib, et kuivõrd kaebemenetlus ei viinud maakohtu otsuse tühistamiseni, ei ole alust menetluskulu täies ulatuses riigi kanda jätta. Ka ei anna menetluskulude täies ulatuses riigi kanda jätmiseks alust see, et menetlusalune isik on alaealine. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 188 näeb ette, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et kuivõrd riigi õigusabi kulusid suurendas tõik, et esialgsel kohtu määratud istungiajal ei õnnestunud tehnilistel põhjustel istungit pidada, kusjuures ei selgunud, milles

4(4)

probleem seisnes, saab kohaldada KrMS § 180 lg-t 3, mis lubab jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et KrMS § 188 alusel tuleb panna menetluskulud 100 euro ulatuses solidaarselt X vanemate kanda, ülejäänud osas riigi kanda.

Allkirjastatud digitaalselt