1-19-2263/70 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

9. mai 2024

Kohtuasja number

1-19-2263

Kohtukoosseis

Mario Truu, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Andrei Hodjuki (Hodjuk, isikukood 38405252260) vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. aprilli 2024. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Andrei Hodjuki kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga

Teine määruskaebemenetluse

pool

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

Margit Luga

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus Viru Maakohtu 9. aprilli 2024. a määruse peale läbi vaatamata.

2. Määrata OÜ-le K.Kooga Advokaadibüroo käesolevas määruskaebemenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 87,84 eurot (sealhulgas käibemaks 15,84 eurot). Jätta

see menetluskulu Andrei Hodjuki kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et Andrei Hodjuki kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu

tuleb see jätta kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kaebuse

saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja

kaebuse põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu

lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale

kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas

ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c) ringkonnakohtul pole

KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKK 16.12.2022, 1-22-

510/38, p-d 8–13). Need tingimused on käsilolevas kohtuasjas täidetud. Seda leides juhindub

ringkonnakohus KrMS § 145 lg-test 2–4 ja Riigikohtu määruse nr 1-22-510/38 p-dest 15–18,

jättes senise menetluse kokkuvõtte esitamata ning märkides lühidalt järgmist.

2. Karistusseadustiku § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku kaalutlusruumi (RKKK 12.09.2022, 1-15-

2671/174, p 12 koos viitega). Maakohus ei teinud A. Hodjuki vabastamata jätmise otsustamisel

kaalutlusviga. Kohus esitas selged, asjakohased ja nõustumisväärsed kaalutlused, miks A. Hodjuki

2(2)

vabastamine oleks ennatlik. Maakohus põhjendas seda muu hulgas sellega, et A. Hodjuki 3 aasta

11 kuu ja 26 päeva pikkune vangistus jäeti esialgu täitmisele pööramata, kuid korduvate

käitumiskontrolli nõuete rikkumiste tõttu pöörati see täitmisele. Kriminaalhooldusel viibides

tarvitas A. Hodjuk järjepidevalt alkoholi ja isegi vanglasse saabus ta alkoholijoobes. Maakohus

võttis arvesse sedagi, et A. Hodjuk kannab karistust korduva kehalise väärkohtlemise ning grupis

ja sissetungimisega toime pandud korduva röövimise eest. Kohus tuvastas A. Hodjuki varasema

elukäigu põhjal, et ta on korduvalt pannud kuritegusid toime alkoholijoobes. Lisaks on

kohtumääruses tuginetud sellele, et A. Hodjukil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus helistamise

eeskirjade rikkumise tõttu ja ta on keeldunud sotsiaalprogrammi läbimisest, täitmata selles osas

individuaalset täitmiskava. Kohus asus seisukohale, et kriminaalhooldusele allutamine poleks

A. Hodjuki suhtes tulemuslik. Määruskaebuses on märgitud, et distsiplinaarrikkumine ei olnud

pahatahtlik ega vaenulik ning sotsiaalprogrammi läbimisest keeldumist saab põhjendada

A. Hodjuki madala arengutasemega. Kolleegium leiab, et maakohus võttis õigustatult arvesse

distsiplinaarkaristuse olemasolu ja sotsiaalprogrammi läbimisest keeldumist ning arvestas neid

kogumis ülejäänud asjaoludega, mis kõnelevad A. Hodjuki vabastamata jätmise kasuks.

Vaidlustatud määruses on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimus lahendatud

ammendavalt. Lisaks ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest KrMS § 340 lg 1 järgi.

3. Kuna kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge põhjendamatuse tõttu on võimalik ka

määruskaebemenetluses (vt nt RKKK 30.01.2020, 1-15-330/45, p 10), jätab Tartu

Ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel kaitsja määruskaebuse Viru Maakohtu

9. aprilli 2024. a määrusele läbi vaatamata.

4. Kaitsja

esitas

taotluse

määruskaebemenetluses

osutatud

riigi

õigusabi

87,84

euro

(sh käibemaks 15,84 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu määrusega

tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit. Kolleegium peab taotlust põhjendatuks

ja rahuldab selle, ehkki määruskaebus jääb läbi vaatamata kaebuse ilmse põhjendamatuse tõttu.

KrMS § 187 lg-st 2 lähtudes tuleb see menetluskulu kanda A. Hodjukil. Kolleegium selgitab, et

juhul kui A. Hodjuk ei tasu 87,84 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest

makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtumääruse ärakiri KrMS § 423 ja § 417

lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)