4-24-410/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-24-410

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2024. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-410 Kohtunik Marek Vahing Väärteoasi W.R Kuuse kaebus Politseija Piirivalveameti 24.01.2024. a kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2780,24,001366 Menetlusalune isik W.R

(isikukood: 37409014711, elukoht: XXX, e-post: XXX, telefon: XXX) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur (registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond) RESOLUTSIOON Jätta Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 24.01.2024. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,24,001366 muutmata ja W.R Kuuse kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24.01.2024. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,24,001366 määrati W.R Kuusele liiklusseaduse (LS) § 242 lg 2 alusel rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot. Otsusest nähtuvalt juhtis W.R 16.01.2024 kella 18.59 ajal Tartu linnas Lääneringtee tänaval mootorsõidukit, sõites sõidutee teises sõidureas ning alustas reavahetuse sooritamist paremale esimesse sõiduritta ilma veendumata, et see oleks ohutu. Reavahetusega põhjustas ta liiklusohtliku olukorra ohustades paremas sõidureas liikuvat sõidukit, kes pidi teo tagajärjel muutma oma sõidukiirust ning sõidusuunda. Samuti põhjustas W.R liiklusohtliku olukorra peale reavahetust põhjendamatult järsult pidurdades, kuigi see polnud ohutuse tagamiseks vajalik.

2. Tartu Maakohtusse saabus 30.01.2024. a menetlusaluse isiku W.R Kuuse kaebus eelnimetatud väärteootsusele. Kaebuse kohaselt ei nõustu W.R otsusega, kuivõrd temapoolseid ütlusi ei ole arvestatud. Kaebaja sõnul on videomaterjalilt näha, et toimub

2

rahumeelne reastumine. Tema autol oli reastumise hetkeks suunatuli juba piisavalt kaua vilkunud, kui järku kiirendas tagumine sõiduk. Hetk hiljem oli pardasalvestuse saatnud sõidukijuhil signaal mõnda-aega peal ning W.R otsustas pidurdada, kuna mõtles, et midagi võis olla teise juhi jaoks mitte sobiv ja W.R oleks meeleldi abi pakkunud. Kaebaja kinnitab, et tema tegu ei olnud tahtlik, vaid pigem hooletusest toime pandud. W.R lubab edaspidi olla liikluses hoolsam ja palub kohtul karistuse määramisel arvesse võtta, et XXX ning XXX. XXX ja kulud käivad nende perel üle jõu. 27.02.2024. a kohtule saadetud e-kirjas kinnitab W.R, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku seisukoha 08.03.2024. a, milles nõustus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et puudub alus väärteo otsuse muutmiseks ja karistuse tühistamiseks. Tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et W.R-i i veendunud enne paremasse ritta reastumist, et see oleks ohutu ja ei takistaks kõrval liikunud sõidukit, mistõttu tekitas liiklusohtliku olukorra ja sellele järgnevalt peatas sõiduki põhjendamatult keset paremapoolset sõidurada, millega omakorda takistas taga liikunud sõidukite teekonda. Taga liikunud sõiduk oli sunnitud W.R Kuuse poolt sooritatud ohtlike manöövrite tõttu pidurdama ja seisma jääma. Kuigi kaebuses on menetlusalune isik väitnud, et tegu ei olnud tahtlik, on videomaterjali uurides kohtuvälise menetleja hinnangul pigem tegemist tahtliku paremasse ritta trügimisega ning seejärel ka tahtliku sõiduki peatamisega, mistõttu väide hooletusest ei ole eluliselt usutav. W.R Kuusele karistuse määramisel on arvesse võetud kõiki argumente ja asjaolusid ning määratud rahatrahv on igati proportsionaalne ja omab eripreventiivset eesmärki. Karistuse eesmärgiks peaks olema isiku mõjutamine oma liikluskäitumise parandamise suunas. Kokkuvõtvalt on kohtuväline menetleja veendumusel, et isik on talle etteheidetava teo toime pannud ja tekitanud oma käitumisega liiklusohu, mistõttu peaks ta saama karistada. Siiski leiab kohtuväline menetleja, et kui rahaline karistus on antud isiku jaoks ülejõu käivalt koormav, siis on võimalik taotleda rahatrahvi maksmist ositi 12-kuu jooksul.

4. Kuivõrd kohtule edastatud väärteoasja toimikus ei olnud andmeid asja juures oleva DVD- plaadi päritolu kohta, saatis kohus 22.04.2024 kohtuvälisele menetlejale sellekohase nõudekirja. Kohtuvälise menetleja 22.04.2024. a vastusest selgub, et väärteoasja materjalide juurde kuuluv videosalvestis edastati digitaalselt Politseija Piirivalveameti e-postile ppa@politsei.ee 16.01.2024 kell 22.03 (e-kiri on lisatud kohtuvälise menetleja vastusele). Nimetatud videosalvestis salvestati menetleja poolt politsei arvutisse ja DVD-plaadile. KOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, leiab, et PPA 24.01.2024. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,24,001366 tuleb jätta muutmata.

3

9. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse W.R Kuusele ette, et ta 16.01.2024 kell

18.59 juhtis mootorsõidukit sõites sõidutee teises sõidureas, alustas sooritamist reavahetust paremale esimesse sõiduritta ilma veendumata, et see oleks ohutu. Reavahetusega põhjustas ta liiklusohtliku olukorra, ohustades paremas sõidureas liikuvat sõidukit, kes pidi teo tagajärjel muutma oma sõidukiirust ning sõidusuunda. Samuti põhjustas ta liiklusohtliku olukorra peale reavahetust põhjendamatult järsult pidurdades, kuigi see polnud ohutuse tagamiseks vajalik.

10. Rikkumine on tõendatud kaasliikleja pardakaamera videosalvestisega. E-posti aadressilt XXX 16.01.2024 kell 22.03 PPA e-posti aadressile saadetud videosalvestiselt (DVD-plaadil) nähtub, et rikkumine leiab aset 16.01.2024 kella 18.59 paiku Lääneringtee tänaval. Videol on näha, kuidas pardakaameraga sõiduk sõidab parempoolses sõidurajas ning temast vasakule ilmub tumedat tooni Range Rover, kes lülitab sisse parema suunatule ning hakkab seejärel kohe paremasse sõiduritta reastuma. Reastumine toimub pardakaameraga sõidukile võrdlemisi lähedalt. Kui Range Rover on reastumise lõpetanud, pidurdab ta hoo oluliselt maha, sundides ka pardakaameraga sõidukit pidurdama. Salvestiselt ei nähtu mingit takistust, mis Range Roveril oleks ees olnud ja oleks sundinud teda selliselt pidurdama. Seejärel hakkab Range Roveri juht uuesti kiirendama ning pardakaameraga sõiduk laseb talle pikalt signaali. Range Roveri juht lülitab sisse suunatule ja jääb paremal sõidurajal seisma, seistes selliselt umbes 16 sekundit. Seejärel sõidab Range Rover edasi.

11. Samuti tõendavad rikkumist menetlusaluse isiku poolt 24.01.2024. a antud ütlused, millest nähtuvalt ei pööranud ta reastumisel piisavalt tähelepanud tagant lähenevale sõidukile, kuna viimase eelnev sõidukiirus oli tunduvalt väiksem. W.R pidurdas peale reastumist, kuna pikalt kõlas signaal ja ta tahtis veenduda, et kõik oleks korras. W.R kahetses oma hooletust. Kaebuses toob W.R välja, et kohtuväline menetleja ei ole tema antud ütlustega arvestanud. Ka kaebuses viitab W.R enda hooletusele ning selgitab veel, et tegu oli rahumeelse reastumisega. Samuti viitab ta sarnaselt varem antud ütlustele asjaolule, et reastumist tehes hakkas teine sõiduk järsku kiirendama.

12. LS 242 lg 2 järgi on karistatav mootorsõidukijuhi poolt selliste liiklusnõuete rikkumine, mis ei moodusta eraldi väärteokoosseisu ja millega on tekitatud liiklusoht. W.R Kuusele heidetakse ette LS § 33 lg 2 p-s 8 ning § 50 lg 7 p-s 2 sätestatud nõuete rikkumist. Tulenevalt LS § 33 lg 2 p-st 8 on juht kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. LS § 50 lg 7 p 2 kohaselt ei tohi juht järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks.

13. Kohus loeb W.R Kuusele etteheidetud väärteo toimepanemise tõendatuks. Pardakaamera salvestiselt on selgelt näha, kuidas W.R Kuuse juhitud sõiduk reastub ohtlikult paremasse sõiduritta ning seejärel vajaduseta pidurdab. Kaebuses väidetu, et teine sõiduk oli pikalt signaali andnud ja seetõttu otsustas W.R pidurdada, käib juba järgmise olukorra kohta. Ehk kui Range Rover oli taas kiirendama hakanud, lasi teise sõiduki juht signaali, mille peale menetlusalune isik uuesti pidurdas ning sõiduki peatas. Kuid reastumisejärgne pidurdus leidis aset vahetult peale reastumist ja enne seda, kui teise sõiduki juht oli signaali laskma asunud. Mingisugust põhjendust sellisele pidurdusele videopildist ei selgu. Samuti ei leia videosalvestiselt kinnitust kaebaja väide selle kohta, et tema autol oli suunatuli enne reastumist juba piisavalt kaua vilkunud. Tegelikult on näha, kuidas W.R lülitab suunatule sisse ja hakkab seejärel kohe reastuma, tehes seda kaasliikleja sõidukile äärmiselt lähedalt. Kokkuvõtvalt nähtub väärteoasja materjalidest, et W.R ei veendunud oma manöövri ohutuses ning teostas järsu pidurduse olukorras, kus see ei olnud vajalik ohutuse tagamiseks. Oma tegevusega on W.R tekitanud liiklusohu, mis LS § 2 p 31 mõttes on olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. Seega on W.R oma tegevusega rikkunud LS § 33 lg 2 p-s 8 ja § 50 lg 7 p-s 2 sätestatud nõudeid ja täitnud sellega LS § 242 lg 2 objektiivse koosseisu.

4

14. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. Kohus ei nõustu W.R Kuuse väitega, et ta on teo toime pannud hooletusest. KarS § 16 lg 1 tulenevalt on tahtlus kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. W.R on väärteo toime pannud otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Videosalvestiselt nähtuv W.R Kuuse käitumine ei viita hooletusele. Menetlusalune isik on teadlikult teostanud reavahetuse paremas reas liikunud sõiduki lähedalt, mida võib nimetada ka paremasse ritta trügimiseks. Samuti on isik peale reavahetust tahtlikult hoo äkiliselt maha pidurdanud olukorras, kus selline pidurdamine ei olnud vajalik ohutuse tagamiseks.

15. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud.

16. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

17. LS § 242 lg 2 näeb karistusena ette rahvatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. KarS § 47 lg 1 järgi on rahatrahvi kohaldamise

alammääraks kolm trahviühikut. Seega on karistuse keskmine määr 50 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega on W.R Kuusele määratud karistuseks 45 trahviühikut ehk 180 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et W.R Kuusele määrati sanktsiooni keskmisest määrast

väiksem karistus, ei ole põhjust uskuda, et kohtuväline menetleja ei võtnud karistuse määramisel arvesse süüdlase antud selgitusi. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine. Karistust kergendava asjaoluna on otsuses märgitud asjaolu, et W.R Kuusel puuduvad kehtivad karistused. Kohus leiab, et määratud

karistus on keskmisest sanktsiooni määrast madalam. Tegemist ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras karistusega, mille eesmärgiks on mõjutada W.R-i edaspidi korrektselt järgima mootorsõidukijuhile kehtestatud nõudeid. Kuivõrd ka kaebuses esitatud väide teo toimepanemisest hooletuse tõttu ei leidnud kinnitust, puudub põhjus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamiseks.

18. Kaebuses on W.R palunud kohtul karistuse määramisel arvestada asjaoluga, et ta XXX ning XXX, mistõttu käivad erinevad kulud nende perele üle jõu. Kohtuväline menetleja on selles osas märkinud, et kui rahaline karistus on W.R Kuuse jaoks üle jõu käiv, siis on tal võimalik taotleda rahatrahvi maksmist ositi 12-kuu jooksul. Nimelt sätestab VTMS § 209 lg 2, et kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus või kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Seega, kui W.R Kuusel ei ole võimalik rahatrahvi määratud tähtajaks tasuda, tuleks tal esitada kohtuvälisele menetlejale ehk PPA Lõuna prefektuurile motiveeritud taotlus rahatrahvi ositi tasumise tähtaja pikendamiseks.

19. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24.01.2024. a otsuse väärteoasjas nr 2780,24,001366 muutmata ja W.R Kuuse kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik