1-23-7329/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-23-7329

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2024. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-7329 (23261050684)

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Kriminaalasi

Martin Ranna süüdistuses KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi

lühimenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Evelin Merilaine

Süüdistatav

MARTIN RAND

Isikukood:

39007256520,

elukoht:

XXX;

XXX,

emakeel: XXX, XXX, XXX

Tõkend: puudub

Karistatus

1 kehtiv kriminaalkaristus: Tartu Maakohtu 12.04.2023.

a otsusega nr 1-23-2082 karistatud KarS § 424 lg 2 järgi

10 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati KarS § 69

alusel 298 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise

tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud;

1 kehtiv väärteokaristus

Kaitsja

vandeadvokaat Marina Valge (riigi õigusabi korras)

Kohtuistungi toimumise aeg 2. aprill 2024

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Martin Rand KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1

alusel mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Martin Rannale mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, s.o 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ning mõista ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

3. KarS 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.04.2023. a

otsusega kriminaalasjas nr 1-23-2082 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 106,5

tunni üldkasuliku töö ehk 3 (kolme) kuu ja 16 (kuueteistkümne) päeva pikkuse vangistuse

võrra ning mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust.

Vangistuse kandmise alguseks tuleb KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda Martin Ranna

vanglasse saabumise aeg.

4. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Martin Rannale pärast kohtulahendi

jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse

kandmiseks ilmuma.

Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse

süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3.

5. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Martin Rannalt riigituludesse menetluskuludena

sundraha 1230 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 457,78 eurot, s.o kokku 1687,78

eurot.

6. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb

tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank)

või

EE401700017002872300

(Luminor

Bank

AS).

Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99924700011732. Selgitusse tuleb märkida „1-23-7329,

menetluskulud, Martin Rand“.

Kohustuse mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

1. Martin Randa süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda karistati 12.04.2023 Tartu

Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-2082 KarS § 424 lg 2 järgi 10-kuulise vangistusega, mis

asendati KarS § 69 alusel 298 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud ning

mille jooksul oli ta KarS § 75 lg 4 alusel kohustatud tegema pärast kohtuotsuse jõustumist kuni

üldkasuliku töö tegemise perioodi lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks

laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse hiljemalt kolme

tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest ja vereanalüüside

näidud pidid kõikidel kordadel olema 50 ng/ml või väiksemad,

- võltsis tahtlikult kriminaalmenetluse käigus tuvastamata ajal ja kohas 19.05.2023 Synlab Eesti

OÜ-s

koostatud

PEth

vereanalüüsi

proovi

nr

24000558201

tulemust,

muutes

fosfatidüületanooli tegeliku tulemuse 272 ng/ml kohta tulemuseks 32 ng/ml kohta, eesmärgiga

tõendada

Tallinna

Vangla

Tartu

kriminaalhooldusosakonna

Võru

esinduse

kriminaalhooldusametnik Merilin Juhkamile, et on korrektselt täitnud talle 12.04.2023 Tartu

Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-2082 KarS § 75 lg 4 alusel määratud kohustuse;

- võltsis tahtlikult kriminaalmenetluse käigus tuvastamata ajal ja kohas 10.07.2023 Synlab Eesti

OÜ PEth vereanalüüsi proovi nr 2400073201 vastuse, luues ise eelnimetatud dokumendi, milles

kasutas kolmandale isikule kuuluvat tellimuse numbrit ning märkis enda PEth vereanalüüsi

proovi tulemuseks 50 ng/ml kohta kuigi tegelikult ta 10.07.2023 vereanalüüsi ei andnud. Martin

Rand võltsis eelnimetatud vereanalüüsi tulemust tõendava dokumendi eesmärgiga tõendada

Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik

Kerttu Klausile, et on korrektselt täitnud talle 12.04.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr

1-23-2082 KarS § 75 lg 4 alusel määratud kohustuse.

- võltsis tahtlikult kriminaalmenetluse käigus tuvastamata ajal ja kohas 31.08.2023 Synlab Eesti

OÜ PEth vereanalüüsi proovi nr 2400080170 vastuse, luues ise eelnimetatud dokumendi, milles

kasutas tellimuse numbrit, mida Synlab Eesti OÜ andmebaasis ei leidu ning märkis enda PEth

vereanalüüsi proovi tulemuseks 50 ng/ml kohta kuigi tegelikult ta 31.08.2023 vereanalüüsi ei

andnud. Martin Rand võltsis eelnimetatud vereanalüüsi tulemust tõendava dokumendi

eesmärgiga tõendada Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse

kriminaalhooldusametnik Kerttu Klausile, et on korrektselt täitnud talle 12.04.2023 Tartu

Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-2082 KarS § 75 lg 4 alusel määratud kohustuse.

- 06.06.2023 edastas kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas oma e-posti aadressilt XXX

Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik

Merilin Juhkamile e-kirja teel e-posti aadressile merilin.juhkam@just.ee teadvalt võltsitud

dokumendi, s.o Synlab Eesti OÜ-s 19.05.2023 tehtud PEth vereanalüüsi proovi nr

24000558201 tulemuse, milles muutis fosfatidüületanooli tegeliku tulemuse 272 ng/ml kohta

tulemuseks 32 ng/ml kohta eesmärgiga tõendada 12.04.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr

1-23-2082 KarS § 75 lg 4 alusel määratud kohustuse täitmist olukorras, kus tegelikult ta

soovitavat Peth vereanalüüsi tulemust ei saavutanud.

- 19.07.2023 edastas kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas oma e-posti aadressilt XXX

Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnikule

Kerttu Klausile e-kirja teel e-posti aadressile kerttu.klaus@just.ee teadvalt võltsitud

dokumendi, s.o Synlab Eesti OÜ 10.07.2023 PEth vereanalüüsi proovi nr 2400073201 vastuse

eesmärgiga tõendada 12.04.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-2082 KarS § 75 lg 4

alusel määratud kohustuse täitmist olukorras, kus tegelikult ta 10.07.2023 Synlab Eesti OÜ-s

Peth vereanalüüsi ei andnud, vaid võltsis enda PEth vereanalüüsi vastuse.

- 14.09.2023 edastas kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kohas oma e-posti aadressilt XXX

Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik

Kerttu Klausile e-kirja teel e-posti aadressile kerttu.klaus@just.ee teadvalt võltsitud

dokumendi, s.o Synlab Eesti OÜ 31.08.2023 PEth vereanalüüsi proovi nr 2400080170 vastuse

eesmärgiga tõendada 12.04.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-2082 KarS § 75 lg 4

alusel määratud kohustuse täitmist olukorras, kus tegelikult ta 31.08.2023 Synlab Eesti OÜ-s

Peth vereanalüüsi ei andnud, vaid võltsis enda PEth vereanalüüsi vastuse.

2. Sellega pani Martin Rand süüdistuse kohaselt toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik vabaneda kohustustest, võltsimise ning KarS

§ 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise

eesmärgiga vabaneda kohustustest.

II Kohtu hinnang faktilistele asjaoludele

3. Selles, et Martin Rand on temale süüdistuses ette heidetud teod toime pannud, vaidlust ei

ole. Seda kinnitavad ka kogutud tõendid.

4. Martin Randa karistati 12.04.2023 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 424 lg 2 sätestatud

kuriteo eest kümne kuu pikkuse vangistusega, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg

(tl 26). KarS § 69 lõigete 1 ja 3 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga tähtajaga poolteist

aastat. Muu hulgas pidi ta üldkasuliku töö tegemise ajal täitma kontrollnõudeid, osalema

sotsiaalprogrammis, registreerima ennast vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise

häire ravi teenuse raames ja mis antud asjas olulisim, ta kohustus andma üldkasuliku töö

tegemise perioodi lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid

alkoholi biomarkeri vereanalüüse.

5. 19.09.2023 allkirjastas Martin Ranna kriminaalhooldusametnik Kerttu Klaus süüteoteate

koos lisadega (tl 1-12). Süüteoteate kohaselt on Martin Rand kriminaalhooldajale teadaolevalt

kolmel korral, s.o 06.06.2023, 19.07.2023 ja 14.09.2023 esitanud valeandmeid oma

vereanalüüside kohta.

6. 13.10.2023 kuulati Kerttu Klaus tunnistajana üle, kus ta selgitas täpsemalt valeandmete

esitamise asjaolusid. Tema selgituse kohaselt esitas Martin Rand talle kolmel korral e-kirja teel

andmeid vereanalüüsi kohta. Esimesel korral 06.06.2023, siis oli e-kirjaga kaasas Synlab Eesti

OÜ vereanalüüsi vastus, mille kohaselt oli Martin Ranna PEth näit 32 ng/ml kohta (tl 3). Teisel

korral esitas Martin Rand vereanalüüside tulemused e-kirja teel 19.07.2023, näit oli 50 ng/ml

kohta (tl 5). Kolmandal korral esitas Martin Rand näidud e-kirja teel 14.09.2023, ning näit oli

50 ng/ml kohta (tl 6).

7. Kerttu Klausi sõnul avastas ta pettuse septembri kuus, kui küsis Synlabist päringuga Martin

Ranna kohta infot. Esimesest Synlab Eesti OÜ vastusest kriminaalhooldajale nähtub, et Martin

Rand andis viimase vereproovi 12.06.2023 (tl 8). Teise vastuskirja kohaselt oli Martin Ranna

19.05.2023 antud vereanalüüsi tulemus 272 ng/ml kohta ja 12.06.2023 antud vereanalüüsi

tulemus 50 ng/ml kohta (tl 10-12). Ühtlasi selgitab Synlab Eesti OÜ, et tellimuse numbrid, mis

olid kantud vereanalüüside vastuskirjadele Martin Ranna 19.07.2023 ja 14.09.2023 e-kirjades

kriminaalhooldajale, ei lähe kokku Marin Ranna vereanalüüsidega. 19.07.2023 saadetud

10.07.2023 Synlab Eesti OÜ PEth vereanalüüsi proov nr 2400073201 kuulub kolmandale

isikule. 14.09.2023 saadetud 31.08.2023 Synlab Eesti OÜ PEth vereanalüüsi proovi nr

2400080170 andmebaasis ei leidu. Ehk et tõele ei vasta teave, mida Martin Rand

kriminaalhooldajale edastas - esimesel korral ei vastanud näit, kahel järgmisel korral Martin

Rand vereproove ei andnudki.

8. 19.10.2023 kuulati kahtlustatavana üle Martin Rand, kes tunnistas oma tegusid (tl 22-23).

Ta selgitas, et kirjutas ise vereanalüüsi tulemused ümber oma sülearvutis, seda oli lihtne teha.

Ta tegi seda seetõttu, et tal ei olnud raha vereanalüüside tegemiseks.

9. Eeltoodule tuginedes saab lugeda tuvastatuks süüdistuses Martin Rannale ette heidetud

teod. Lisaks nähtub prokuröri kirjavahetusest kriminaalhooldajaga täpselt see, milliselt

e-posti aadressilt ja millisele e-posti aadressile Martin Rand oma e-kirjad kriminaalhooldajale

saatis (tl 43).

10. Martin Ranna teod on õigesti subsumeeritud võltsimiste ja võltsitud dokumentide

kasutamistena. KarS § 344 puhul seisneb kuriteo objektiivne koosseis dokumendi võltsimises

ja võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks

ning dokument on kirjalik akt, mis mõeldud õiguskäibes tõendama õigusliku tähtsusega

asjaolusid ning millest selgub ka siis väljaandja. Nõustuda saab prokuröriga selles, et võltsimine

on dokumendi järeletegemine, aga ka ümbertegemine. Martin Rand tegi esimesel korral

vereanalüüsi vastuse ümber nii, et ta muutis ära selle tulemuse. Dokumendi saanud

kriminaalhooldusametnik pidas saadud dokumenti ehtsaks ja selle ümbertegemine selgus alles

hiljem. Teisel ja kolmandal korral Martin Rand vereproovi ei andnud ja tegi ise järele

vereanalüüside vastused.

11. KarS § 345 järgi kasutatakse teadvalt võltsitud dokumenti ning kasutamise all mõeldakse

selle dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. Ehk et võltsing

esitatakse isikule, kellest võltsingu esitaja arvates oleneb kasutamise eesmärk, s.o õiguse

omandamine või kohustusest vabanemine ning kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi

esitamisega. Martin Rand esitas võltsitud vereanalüüside vastused kriminaalhooldusametnikele

tõendamaks, et ta on täitnud temale kohtuotsusega määratud kohustuse. Tegelikult ta kohustust

esimesel korral nõuetekohaselt ei täitnud ning teisel ja kolmandal korral jättis kohustuse üldse

täitmata. Kriminaalhooldusametnik pidas saadud dokumente ehtsateks. Vereanalüüsi vastused

on dokumendid, mille alusel Martin Rand vabanes esimesel korral kohustusest oma tegelikku

alkoholitarbimist tõestada ja teisel ja kolmandal korral vabanes ta kohustusest vereanalüüse

anda.

12. Martin Rand pani oma teod toime kavatsetult. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt

peab seda võimalikuks. Martin Rand võltsis dokumente eesmärgiga vabaneda kohustustest.

Sama tahtlusega tegutses ta neid võltsitud dokumente kriminaalhooldajale edasi saates, sest ta

tahtis oma kohustustest, mis tulenesid temale kohtuotsusest, vabaneda. Ta tegutses ühtse

tahtlusega.

13. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, seega tuleb Martin Rand süüdi

mõista ja teda karistada.

III Karistus

14. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et

vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema

karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid,

kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas

omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17,

p 9.). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi

ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-113-

12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr

3-1-1-52-13, p 19).

15. KarS § 344 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

KarS § 345 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega

tuleb esmalt otsustada, kas Martin Randa karistada rahalise karistuse või vangistusega.

16. Martin Rand XXX, XXX. Seega puudub tal kindel igakuine sissetulek. Lisaks on kaitsja

sõnul Martin Rannal suured võlad. Dokumentide võltsimise ja nende kasutamise pani Martin

Rand samuti toime põhjusel, et tal ei olnud raha minna kohustuseks määratud vereproove

andma. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus karistusliigina rahalist karistust võimalikuks, kuivõrd

on äärmiselt tõenäoline selle täitmise võimatus. Sellest tulenevalt ei täidaks rahaline karistus

Martin Ranna puhul ei üldpreventiivseid ega eripreventiivseid eesmärke ning isikut tuleb

karistada vangistusega.

17. Prokurör on seisukohal, et Martin Ranna kuriteod olid kantud ühtsest tahtlusest ja ajalis-

ruumiliselt omavahel tihedalt seotud, mistõttu moodustavad need kuriteod ideaalkogumi ning

karistus tuleks mõista juhindudes KarS § 63 lg-st 1. Kohus nõustub siinkohal prokuröriga.

Riigikohtu maksva praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu

olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse

tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav

ühtse, kokkukuuluva teona. Teisisõnu tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist

siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse

kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (RKKK 18.06.2018, 1-17-

7206, p 23). Loomuliku elukäsitluse põhjal antava hinnangu puhul on Martin Ranna teod, s.o

dokumendi võltsimine ja selle võltsitud dokumendi kasutamine faktiliselt kokkukuuluvad.

Martin Rand ise võltsis vereanalüüside vastuseid ja seejärel ise edastas need samad võltsitud

dokumendid kriminaalhooldajale. Samuti olid tema teod kantud ühtsest tahtlusest. Martin Rand

võltsis dokumendid eesmärgiga neid kasutada ehk edastada need kriminaalhooldusametnikule

ning seeläbi vabaneda kohustusest tegelikult vereanalüüse anda. Kuigi kuriteod on toime

pandud järjestikku, s.o kõigepealt dokumendi võltsimine ja seejärel kasutamine, on selge, et

Martin Ranna tahtlus hõlmas juba dokumentide võltsimise ajal ka tahtlust järgmise teo osas.

Seega tuleb Martin Rannale karistus määrata juhindudes KarS § 63 lg-st 1.

18. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis

näeb ette raskeima karistuse. Antud juhul näeb raskeima karistuse ette KarS § 345 lg 1, mis

sätestab karistusena kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse keskmine sanktsioonimäär on

seega 1 aasta ja 6 kuud.

19. Prokurör taotles Martin Rannale karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. Kohus

leiab, et karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik saavutada ka keskmisest madalama

karistusmääraga. Martin Ranna teosüüd saab pidada keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Martin

Rand võltsis ja kasutas kolme dokumenti, mis ei ole väga suur arv võrreldes kriminaalasjadega,

kus süüdistatavad on pika aja jooksul võltsinud paljusid erinevaid dokumente. Ka ei ole

võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamisega kaasnenud mingisugust ohtlikku tagajärge või

varalist kahju. Võltsitud dokumendid ja nende kasutamine puudutas vaid ühte inimest ehk

Martin Randa ennast. Martin Ranna pettuslikud teod nähti läbi ning mingeid negatiivseid

tagajärgi ei kaasnenud.

20. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole kohus Martin Ranna teos

tuvastanud.

21. Kuigi Martin Randa on kriminaalkorras karistatud ühel korral, ei tähenda see, et talle ei

võiks mõista sanktsiooni keskmisest leebemat karistust. Varasem karistus on teist liiki kuriteo

eest (s.o KarS § 424 lg 2) ning selle eest mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Seega

ei ole teada vangistuse kui karistusliigi eripreventiivne mõju Martin Rannale. Kohus on

seisukohal, et ka sanktsiooni keskmisest madalama karistusmääraga on võimalik Martin Randa

mõjutada tulevikus kuritegude toimepanemisest hoiduma.

22. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus Martin Ranna süüdi KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1

järgi ning mõistab talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 9 kuud vangistust.

23. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada

süüdistatavale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, s.o vastavalt 6 kuu pikkuse vangistuseni.

24. KarS § 65 lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne

karistuse täielikku ära kandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud

karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, järgides KarS §

64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära.

25. Martin Randa on viimati karistatud Tartu Maakohtu 12.04.2023. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-23-2082 10 kuu pikkuse vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvestati maha

eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati Martin Rannale mõistetud

karistus 9 kuud ja 28 päeva vangistust 298 tunni üldkasuliku tööga. Kohtuotsuse tegemise

seisuga on Martin Rannal jäänud teha veel 106 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd.

26. KarS § 69 lg 7 sätestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue

kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö

tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse

vastavalt karistusseadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.

27. Eeltoodust tulenevalt suurendab kohus käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, s.o 6

kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 12.04.2023. a otsusega mõistetud karistuse ära

kandmata osa, s.o 106,5 tunni üldkasuliku töö ehk 3 kuu ja 16 päeva pikkuse vangistuse võrra

ning mõistab liitkaristuseks 9 kuud ja 16 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest tingimuslik

vabastamine on välistatud (RKKK 3-1-1-104-10, p 9) ning seega tuleb Martin Rannal asuda

karistust kandma vanglas. Vangistuse kandmise alguseks tuleb KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda

Martin Ranna vanglasse saabumise aeg.

28. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Martin Rannale pärast kohtulahendi jõustumist

teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu

suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3.

IV Menetluskulud

29. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates

arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi

kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

30. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 kohaselt on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks

määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses summas 457,78 eurot ja sundraha teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 1230 eurot, s.o kokku 1687,78 eurot. See summa

tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Martin Rannalt.

31. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda

ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sellisel juhul on lootust, et Martin Rand asub

mingilgi määral talle määratud menetluskulusid tasuma. Märkida tuleb, et keegi

menetluskulude vähendamist ei taotlenud. Ilmselt peeti seda asja asjaolusid arvestades

iseenesestmõistetavaks, sest pani Martin Rand enda sõnade kohaselt uued kuriteod toime just

seetõttu, et tal ei olnud raha vereanalüüside eest maksmiseks. Tõsi, prokurör küll möönas, et

Martin Rand ei peaks menetluskulusid ühe korraga ära tasuma. Kohus kaalus lisaks

menetluskulude tasumise ajatamisele ka nende vähendamist, kuid jõudis järeldusele, et see ei

ole siiski mõistlik. Martin Rand saab tööd teha, miski seda ei takista. Ometi ta tööd ei leia ja

pigem leiab lohutust alkoholist. Ehk et kohtu arvates ei ole probleemiks mitte niivõrd see, et

Võrus ei ole töökohti, kuhu Martin Rand sobiks, vaid ta mingil põhjusel ise ei ole piisavalt

innukas endale tööd leidma. See vähene innukus aga ei peaks olema põhjuseks, mis riik ei peaks

inimeselt välja nõudma menetluskulusid, mis tema tõttu on tekkinud. Vastupidi, need kulud

peaksid inimest motiveerima tööle minema ja riigi ees oma kohustused ära täitma. Eelmise

kohtuotsusega (tl 26-28) jäeti osa menetluskulusid riigi kanda, kuid see vastutulek ei ole Martin

Randa positiivselt mõjutanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

Kohtunik