4-24-833/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2024. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-833 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Priit Sannamehe (Sannamees) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25.02.2024. a otsusele väärteoasjas nr 2780,24,003278 Menetlusalune isik Priit Sannamees isikukood 38909102722; elukoht XXX; telefon XXX, e- post XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur asukoht Riia 132, Tartu; e-post louna@politsei.ee Väärteoasja arutamise viis kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Priit Sannamehe (Sannamees) kaebus osaliselt. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25.02.2024. a otsus väärteoasjas nr 2780,24,003278 mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus. 3. Mõista Priit Sannamehele liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 30 (kolmkümmend) trahviühikut, so 120 (ükssada kakskümmend) eurot. 4. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25.02.2024. a otsuses nr 2780,24,003278 märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

25.02.2024. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Annemari Koller kiirmenetluse otsuse selle kohta, et Priit Sannamees juhtis 25.02.2024. a kella

2 / 8

18:10 paiku Tartu maakonnas Elva vallas Elva linnas XXX juures liikudes Peedu tee suunas mootorsõidukit Škoda Kodiaq registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,12 mg/l. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,17 mg/l +/- 0,05 mg/l. Sellega rikkus Priit Sannamees liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. P. Sannameest karistati LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut ehk 240 eurot.

04.03.2024. a esitas P. Sannamees Tartu Maakohtule e-kirja, milles ta soovib trahvi ülevaatamist seoses temapoolse nägemusega, et teda survestati trahviotsusele alla kirjutama. Kinnipidamise hetkel viibisid P. Sannamehe autos tema XXX (XXX). Kui ametnik palus tal alkomeetrisse puhuda, siis oli ta nõus, sest ta oli endas kindel, et see ei saa midagi näidata. Kahjuks ka temale täieliku üllatusena näitas see siiski jääknähtusid. P. Sannamees siiralt kahetseb, et selline olukord üldse tekkida sai. P. Sannamees väidab, et tal paluti kohe autost väljuda ja korduspuhumine teha, mida ta ka tegi. P. Sannamees üritas kõne teha, kas keegi saaks XXX järgi tulla. Kõne tegemise ajal suunas politseiametnik P. Sannameest õlast politseiautosse istuma, jättes XXX XXX. P. Sannamees ei saanud XXX enam midagi selgitada. Autosse istudes hakati talle võimalusi seletama, aga kuna politseiautol olid aknad lahti, kuulis P. Sannamees eemalt XXX. Politseiametnik lihtsalt mainis, et XXX, võimaldamata P. Sannamehel nende juurde minna. P. Sannamees tunneb, et sellel hetkel rööviti temalt võime selgelt mõelda, sest ta suutis mõelda ainult sellele, kuidas XXX. P. Sannamees tunneb, et antud olukorras kasutati XXX mõjutusvahendina tema vastu. P. Sannamehe hinnangul oleks ta saanud rohkem analüüsida võimalusi ja keskenduda, millega ta nõus on ja millele alla kirjutab.

14.03.2024. a määrusega jättis kohus P. Sannamehe kaebuse käiguta ning määras talle tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks.

26.03.2024. a esitas P. Sannamees kohtule allkirjastatud kaebuse. Menetlusaluse isik selgitab kaebuses, et 25.02.2024. a kella 18:00 paiku peeti teda regulaarse kontrolli käigus kinni. Autos viibisid koos temaga XXX. P. Sannamees puhus kahel korral alkomeetrisse ning mõlemal juhul näitas alkomeeter positiivset näitu. Koheselt paluti tal auto tagumine aken alla lasta, et kontrollida, kas XXX on kinnitatud nõuetekohaselt turvavarustusega. Kontrolli käigus veenduti, et XXX on nõuetekohaselt kinnitatud ning ametnikud pidid nägema, kui XXX. Sellest hetkest peale P. Sannamehele enam XXX kontakti ei võimaldatud. Kaebuse kohaselt oli P. Sannamees alkomeetri näidust šokis ja eriti veel asjaolust, et XXX. P. Sannamees üritas oma XXX helistada, kuid juba samal hetkel suunas politseiametnik teda politseiautosse. Järgmisena helistas P. Sannamees XXX, kas XXX saaks kohale tulla. XXX läks XXX juurde jõudmiseks enam kui 20 minutit. Autos jäi P. Sannamees ootama tõendusliku alkomeetrisse puhumise võimalust. Ka tõenduslik alkomeeter oli näiduga. Siis hakkas politseiametnik talle selgitama, millised võimalused ning õigused tal on. Kogu ametniku öeldusse pidi ta suutma keskenduda, samal ajal kuulates XXX.

P. Sannamees tunneb, et olukorda XXX kasutati tema mõjutamiseks ära, talle ei antud võimalust ratsionaalselt mõelda ning olukorda adekvaatselt analüüsida. Talle rõhutati, et kiireim ja soodsaim viis oleks nõustuda kiirmenetlusega, väites, et vereprooviga võib minna hilisõhtuni ja üldmenetluse puhul oleks karistused karmimad ja tõenäoliselt võetakse ära ka juhtimisõigus. Et kiiresti XXX juurde tagasi saada, oli P. Sannamees kiirmenetlusega nõus, tegelikult adumata, millele ta alla kirjutas. Menetlusalune isik leiab, et tema rikkumise tõsidus ja politseinike käitumine tema ja XXX suhtes ei ole proportsioonis. Samuti on P. Sannamees seisukohal, et karistus ning kogu menetlusprotsess oli ebaõiglane, tal puuduvad varasemad samalaadsed rikkumised, ta oli koostööaldis ja ei kujutanud endast ohtu, et teda oleks olnud

3 / 8

vaja politseiautosse toimetada ja XXX. P. Sannamees oleks soovinud selgust saada vereanalüüsiga, mida talle ei võimaldatud.

Kohtuväline menetleja palus kirjalikus seisukohas jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe, mõõtevahend oli taadeldud (taatlustunnistus TTRC-24-00016) ning mõõteseadme väljatrüki kohaselt järgiti mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid.

Kohtuväline menetleja tõi välja, et 2022. aastal oli inimvigastustega liiklusõnnetuste hulk viimaste aastate suurim – politseis registreeriti 1697 kannatanuga liiklusõnnetust, nendes sai vigastada 1920 ning hukkus 50 inimest. Möödunud aastal tegi politsei 890 000 joobekontrolli. Liiklusest kõrvaldati 6552 alkoholi tarvitanud juhti, mida on 550 võrra rohkem kui üle- eelmisel aastal. Iga alkoholi tarvitanud juht on liikluses suureks ohuks, sest paraku toovad joobes juhid endaga kaasa õnnetusi, vigastusi ja surma. 2023 aastal hukkus liiklusõnnetustes 69 inimest.

Väärteoasjas on tõendatud, et Priit Sannamehe väljahingatavas õhus oli alkoholisisalduse lõplik näit 0,12 mg/l (0,17 mg/l +/-0,05 mg/l). Selline üleastumine mootorsõiduki juhi poolt kvalifitseerub liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi ning on sanktsioneeritav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega loetleb LS § 224 lg 1 kaks karistusliiki, millest kohtuväline menetleja otsustas määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi sanktsiooni keskmisest pisut kõrgemas määras 240 eurot (keskmine 200 eurot). Patrullpolitseinik arvestas kohapeal otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga - selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kohtuväline menetleja karistuse määramisel kohapeal ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises kergendavaid asjaolusid, milleks oleks olnud puhtsüdamlik kahetsus. Menetlusalusel isikul ei ole karistusregistri väljavõtte kohaselt kehtivaid karistusi. Kuigi kohtuvälisele menetlejale on inimlikult mõistetav, et rahatrahv keskmisest kõrgemas määras võib menetlusaluse isiku igapäevast elukorraldust raskendada, siis karistus peabki olema süüdlasele koormav, et täita karistuse eripreventiivset eesmärki. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks.

Kohtuväline menetleja ei ole P. Sannamehe kaebuses toodud aspektiga päris nõus, et isiku rikkumise tõsidus ja politseinike käitumine isiku ja tema XXX suhtes ei olnud proportsioonis. Kohtuväline menetleja tutvus ka videosalvestusega, milles nähtub, et menetlusaluse isiku sõiduk seisis kogu menetlemise ajal paralleelselt politseisõiduki kõrval. Seega oli XXX olemas pidev silmside. Samuti ei täheldanud kohtuväline menetleja videosalvestuse põhjal politseinike poolt ebaviisakat käitumist.

P. Sannamees avaldas nii 04.03.2024. a e-kirjas kui ka 26.03.2024. a kaebuses, et ta ei soovi kohtulikust arutelust osa võtta ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ka kohtuväline menetleja nõustus kohtule esitatud kirjalikus seisukohas asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui

4 / 8

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kuivõrd nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata.

Kohtuotsuse põhjendused

VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

P. Sannamees heitis kaebuses kohtuvälisele menetlejale ette seda, et temale ei võimaldatud vereanalüüsi tegemist. P. Sannamehele rõhutati, et kiireim ja soodsaim viis oleks nõustuda kiirmenetlusega, vereprooviga võib minna hilisõhtuni ja üldmenetluse puhul oleks karistus karmim. Menetlusalune isik oleks selles olukorras soovinud selgust saada vereanalüüsiga, kuid seda talle ei võimaldatud.

Kohus sellise väitega ei nõustu. Nimelt on kohtule esitatud ka politseiametniku vormikaamera videosalvestis 25.02.2024. a kuupäevast. Sellelt on muuhulgas kuulda, kuidas naispolitseinik ütleb juhile: „Priit, ma pakun teile välja sellist asja, et indikaatorvahend nö näitab alkoholi, siis on õigus panna teid puhuma tõenduslikku alkomeetrisse, mis on täppisseade, mis näitab siis seda, mis on reaalne alkoholisisaldus seal väljahingatavas õhus. Kui te sellega nõus ei ole, siis peame minema haiglasse verd võtma. Juht vastab: „Ei, loomulikult olen nõus. Ei ole üldse probleemi. Loomulikult.“.

Salvestis lükkab ümber P. Sannamehe väite selle kohta, et tal ei võimaldatud vereanalüüsi anda. Vastupidi, naispolitseinik A. Koller selgitas menetlusalusele isikule joobe kontrollimise korda ning pakkus välja tõenduslikku alkomeetrisse puhumise keeldumisel võimaluse anda haiglas vereanalüüs. P. Sannamees oli nõus puhuma tõenduslikku alkomeetrisse ja selles mingit probleemi ei näinud.

P. Sannamees väitis kaebuses, et 25.02.2024. a kasutati tema XXX mõjutusvahendina tema vastu. P. Sannamees ei saanud XXX rahustada, seetõttu ei saanud ta kõrval autos XXX tõttu piisavalt analüüsida võimalusi ega keskenduda sellele, millega ta nõus on ja millele alla kirjutab. Et kiiresti XXX juurde tagasi saada, oli ta lõpuks kiirmenetlusega nõus, tegelikult adumata, millele ta alla kirjutas. Tänaseni jääb talle selgusetuks, miks oli vaja teda XXX nii lahutada.

Kohus selgitab, et menetlusalusel isikul oli õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale ning selleks on ette nähtud kindel kord, mis tuleneb VTMS §-dest 76-79. P. Sannamehel oli menetlusosalisena õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Alles seejärel, kui kohtuvälise menetleja juht on kaebuse määrusega lahendanud ja isik ei nõustu kaebust lahendades tehtud määrusega ning vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on tal õigus esitada kaebus maakohtule.

5 / 8

Väärteomaterjalide hulgas on Politsei- ja Piirivalveameti 13.03.2024. a vastuskiri P. Sannamehe 02.03.2024. a kirjale. Kohtule ei ole menetlusaluse isiku 02.03.2024. a kirja esitatud. Küll aga nähtub vastuskirjast, et kohtuväline menetleja analüüsis kirjeldatud olukorda ning tõdes, et P. Sannamehe poolt edastatu ei leia kinnitust sellisel kujul, nagu ta oma kirjas välja tõi. Siiski tunnistas kohtuväline menetleja, et igas menetluses on ruumi parendusteks, eriti, kui tegemist on inimlike ja emotsionaalsete aspektidega. Kohtuväline menetleja kinnitas, et P. Sannamehe tagasisidet arvesse võttes vaadatakse mh üle koolitusprogrammid, eriti seoses suhtlemisoskuste ja empaatilise lähenemisega olukordades, kus on mõjutatud lapsed ja pered.

Vastuskirja sisust lähtudes saab järeldada, et P. Sannamees kaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale ei esitanud, vaid ta saatis kirja, mida kohtuväline menetleja käsitles tagasisidena politsei tööle ning milles menetlusalune isik kirjeldas olukorda tema vaatest lähtuvalt.

Praeguse väärteoasja kaebemenetluse käigus peab kohus kaebuse lahendamisel selgitama VTMS §-s 133 nimetatud küsimused, sh peab kohus hindama väärteo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisusega seotud asjaolusid ning seda, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. VTMS § 150 lg 1 sätestab, millistel juhtudel on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud. Kohus ei tuvastanud praeguses väärteoasjas ühtegi VTMS § 150 lg-s 1 nimetatud asjaolu, mis oleksid käsitatavad väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena.

Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi.

Asjaolu, et P. Sannamees juhtis mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, on tuvastatav nii tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kui ka videosalvestisega.

Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtub, et 25.02.2024. a kella 18:29-18:34 vahel Elva linnas XXX juures tegi Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik Annemari Koller alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE kindlaks, et P. Sannamehe ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,17 mg alkoholi. Eelnevast tulenevalt ning arvestades seda, et nimetatud alkomeetri puhul on mõõtemääramatuseks 0,05 mg/l, tuleb lugeda tõendatuks, et P. Sannamehe väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,12 mg/l, mis on enam kui LS § 69 lg-s 3 sätestatud piirmäär.

31.01.2023. a teatis kinnitab, et PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik A. Koller on läbinud 27.01.2021. a tõendusliku alkomeetri, narko kontrolli koolituse ning Metrosert taatlustunnistus kinnitab tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE ehk mõõtevahendi kordustaatluse läbimist ja nõuetele vastamist. Seega mõõdeti joove vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt ning mõõtevahend oli taadeldud. Eeltoodust tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, mistõttu pole kohtul alust kahelda mõõtevahendi näidu usaldusväärsuses.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub P. Sannamehe juhitud sõiduki mark ja registreerimisnumber, samuti P. Sannamehe sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise aeg, asukoht

6 / 8

ning põhjus. Otsuse kohaselt kõrvaldati P. Sannamees 25.02.2024. a kell 18:10 sõiduki Škoda Kodiaq registreerimismärgiga XXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

25.02.2024. a koostatud kiirmenetluse otsuses andis P. Sannamees väärteo kohta järgnevad ütlused: „Tarvitasin eile õhtul alkoholi ja läksin magama hilja õhtul (2.00). XXX haiguse tõttu sain magada kusagil 4 tundi. Käisin autoga poes ning ei teadnud, et minu organismis võib veel esineda alkoholi jääke.“.

Kohtule esitatud politseiametniku vormikaamera salvestiselt nähtub järgnev. Salvestis algab 25.02.20214. a kell 18:11 sellega, et heledat värvi maastur sooritab vasakpöörde ja vormikaamerat kandev naispolitseinik juhendab meesterahvast sõiduki juhti, kuhu auto parkida ja küsib juhilt, kas tal on dokument kaasas. Juht vastab, et jaa, loomulikult ning selgitab, et ta eile XXX käis õhtust söömas, aga isegi ei tarbinud palju, võtsid küll natukene. Õhtust sõid 9-10 paiku, magama läks ta 2 paiku öösel, aga ta ei tarbinud palju. Naispolitseinik ütleb juhile, et juht seisaks natuke aega õues ja siis vaatavad, kas näit jääb samaks või on klaasipesuvedelikust. Juht küsib, kas ta võib XXX helistada, kuna tal on XXX auto peal. Naispolitseinik küsib juhilt, kas tal on varasemalt sarnaseid probleeme olnud või liiklusalaseid rikkumisi. Juht vastab, et ei ole, paar kiiruse ületamist on olnud, aga juba ammu. Naispolitseinik küsib juhilt, kas sõidudokumente on. Juht läheb neid autost otsima ja ulatab naispolitseinikule, kes palub juhil uuesti alkomeetrisse puhuda. Alkomeetri näit on salvestisel näha 0,20. Naispolitseinik selgitab juhile, et mingi alkohol tal väljahingatavas õhus on. Juht ei suuda tulemust uskuda. Naispolitseinik ütleb juhile: „Priit, ma pakun teile välja sellist asja, et indikaatorvahend nö näitab alkoholi, siis on õigus panna teid puhuma tõenduslikku alkomeetrisse, mis on täppisseade, mis näitab siis seda, mis on reaalne alkoholisisaldus seal väljahingatavas õhus. Kui te sellega nõus ei ole, siis peame minema haiglasse verd võtma. Juht vastab: „Ei, loomulikult olen nõus. Ei ole üldse probleemi. Loomulikult.“. Naispolitseinik küsib juhilt, kui kaugel kodu on ning kas XXX tuleb jala talle järgi. Juht vastab, et autot tal ei ole jah. Naispolitseinik ütleb, et puhumisest peab ootama 15 minutit ja kui juht soovib, võib ta XXX helistada, et ta tuleks, kuna XXX on ka autos. Naispolitseinik selgitab juhile, et nad peavad puhumise enne ära tegema, enne kui teda koju lasevad. Naispolitseinik lubab juhil helistada ja juht vastab „aitäh“.

Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et P. Sannamees juhtis 25.02.2024. a kella 18:10 paiku Tartu maakonnas Elva vallas Elva linnas J. Kärneri tn 38 juures liikudes Peedu tee suunas mootorsõidukit Škoda Kodiaq registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,17 mg/l. Kuivõrd laiendmääramatuseks on 0,05 mg/l kohta, siis loeti lõplikuks tulemiks alkoholisisaldus 0,12 mg/l kohta. Järelikult on P. Sannamehe tegevuses tõendamist leidnud LS § 224 lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, so mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi.

Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. Kohtu hinnangul pani P. Sannamees LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt kergemeelsusest. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Menetlusalune isik tunnistas, et ta tarvitas eelmisel õhtul alkoholi ja ta läks magama öösel kella 2 ajal. P. Sannamehe sõnul ta ei teadnud, et tema organismis võib veel alkoholi jääke olla. Isegi juhul, kui alkoholi tarvitamisest oli möödunud menetlusaluse

7 / 8

isiku poolt väidetav aeg, on kohus veendunud, et P. Sannamees teadis, et ta võib olla juhile keelatud seisundis, kuid ta lootis, et tagajärge ei saabu. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut P. Sannameest tuleb toimepandu eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühikut, so 240 eurot.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida korrigeeritakse vastavalt süü suurusele.

Menetlusaluse isiku süü hindamisel arvestab kohus sellega, et P. Sannamees ei põhjustanud liiklusohtlikku olukorda ning rikkumisega ei kaasnenud varalist kahju. Süü suurusel tuleb arvestada ka sellega, et menetlusaluse isiku ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,12 milligrammi, seega LS § 224 lg-s 1 sätestatud vahemiku (0,10-0,24 milligrammi) alammäärale lähedases määras. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et P. Sannamehe süü on väiksemapoolne.

P. Sannamehe tegevuses KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Menetlusalune isik on tehtut kahetsenud, seega arvestab kohus süüd kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsusust (KarS § 57 lg 1 p 3). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt P. Sannamehel kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi ei ole.

Joobes juhtimise näol on tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt karistuse kohaldamisega vaja anda ühiskonnale signaal, et selline käitumine ei ole tolereeritav. Alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juht ei taju liikluspilti adekvaatselt ning seoses sellega väheneb juhi reaktsioonikiirus. Juhtides mootorsõidukit seisundis, kus inimese organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära, ei ole juht võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ega oma käitumist vastavalt suunama. Alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juhi tegevus liikluses kujutab endast väga suurt ohtu nii sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Praegusel juhul tuleb arvestada aga sellega, et toime pandud rikkumine oli P. Sannamehe jaoks esmakordne ning varem teda joobes juhtimise eest karistatud ei ole.

Arvestades väärteo toimepanemise ja P. Sannamehe isikust tulenevaid asjaolusid, karistust kergendavat asjaolu ning raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab P. Sannamehe karistamisel eesmärke rahatrahvi kohaldamine sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja määratud karistus 60 trahviühikut, so karistus üle sanktsiooni keskmist määra ei vasta praegusel

8 / 8

juhul ei teo raskusele ega ole põhjendatud ka isikust tulenevate asjaolude ega ka karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. Seega leiab kohus, et KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt põhjendatud P. Sannameest karistada rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 120 eurot.

Tuginedes ülaltoodule, leiab kohus, et P. Sannamehe kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning menetlusalusele isikule tuleb liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi toimepandud väärteo eest mõista karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut ehk 120 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik