3-22-784/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-784

Haldusasi

X kaebus Kaitseressursside Ameti 27.10.2021 otsuse nr

13-4.1/2021/3098,

27.10.2021

otsuse

nr

11-

9.1/2021/3839

ja

Kaitseministeeriumi

22.02.2022

vaideotsuse nr 8 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja advokaat Hannes Olli

Vastustajad

–

Kaitseressursside

Amet

ja

Kaitseministeerium, esindajad EJ ja SS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.06.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

02.05.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.06.2023 otsus

haldusasjas nr 3-22-784 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.06.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-22-784

2(8)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Ameti (KRA) arstlik komisjon tegi 27.10.2021 otsuse nr 13-

4.1/2021/3098, mille järgi X terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslaste tervisenõuetele.

Samal päeval tegi KRA otsuse nr 11-9.1/2021/3839 X ajateenistusse kutsumise kohta

18.07.2022.

2. X esitas KRA 27.10.2021 otsustele vaide, mille Kaitseministeeriumi arstlik

vaidekomisjon jättis 22.02.2022 vaideotsusega nr 8 (08.03.2022 nr 10.5-1/21/4330)

rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt tutvus vaidekomisjon 22.02.2022 koosolekul

vaide,

esitatud

meditsiinilise

dokumentatsiooni,

tervise

infosüsteemis

(TIS)

ja

kaitseväekohustuslaste registris kajastatud X terviseseisundit kirjeldava teabe ja täiendavalt

teostatud endokrinoloogi konsultatsiooni otsusega ning tuvastas, et Xl ei esine

endokrinoloogilisi haigusi. KRA arstlikus komisjonis 27.10.2021 toimunud terviseseisundi

hindamise kohta dokumenteeritud andmetest jääb arusaamatuks, miks on KRA arstlik

komisjon X terviseseisundi hindamisel jätnud arvestamata eelnevalt tuvastatud diagnoosi R64

(kahheksia ehk kurtumus) ning mille alusel on tuvastanud Xl kehamassiindeks KMI 19 kg/m².

Samas, lähtudes TIS-i kantud teabest, vastab X terviseseisund diagnoosi R64 alusel

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. X KMI on KRA arstlikes komisjonides

viimase kahe aasta jooksul teostatud arstlike läbivaatuste andmetel püsinud piiripealsena ja

võrreldes 2019. a andmetega suurenenud: 2021. a-l 17,43‒17,76 kg/m² (pikkus 176 cm, kaal

54‒55 kg); 2020. a-l 17,5 kg/m² ja 2019. a-l 16,6 kg/m². Kuna alakaalulisus ei põhjusta Xl

tervisehäireid ega probleeme igapäevases toimetulekus ning tema töövõime on Vabariigi

Valitsuse 21.03.2013 määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele

teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ (määrus nr 45) mõistes rahuldav,

vastab X terviseseisund diagnoosi R64 alusel tervisenõuetele. Diagnoosi R64 alusel võib

terviseseisundi tunnistada tervisenõuetele ajutiselt mittevastavaks kuni 1 aasta. Xl ei esine

tuvastatud diagnoos R64 määral, mis oleks terviseseisundi tervisenõuetele ajutiselt või

alaliselt mittevastavaks tunnistamise aluseks, mh ei leidnud kinnitust, et töövõime on määruse

nr 45 mõistes häiritud. KRA arstliku komisjoni 27.10.2021 otsuse nr 13-4.1/2021/3098

kehtetuks tunnistamiseks otsusele kandmata jäänud diagnoosi R64 tõttu puudub alus

(haldusmenetluse seaduse, HMS, § 58).

3. X esitas 06.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada KRA

27.10.2021 otsused nr 13-4.1/2021/3098 ja nr 11-9.1/2021/3839 ning Kaitseministeeriumi

22.02.2022 vaideotsus nr 8 (08.03.2022 nr 10.5-1/21/4330) ja tuvastada, et kaebaja ei vasta

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

Kaebaja terviseseisund ei vasta püsivalt eakohastele võimetele juba lapseeast saati. Kaebaja

kannatab lapsest saadik ja jätkuvalt füsioloogilise arengupeetuse all, mida nimetatakse ka

kahheksiaks ehk kurtumuseks. Tegemist on kurnatuse ja kõhnusega, mille korral organismil

puudub rasvavaru. Kahheksiat põhjustavad nälgus ja haigused. Nälguse põhjustab keha poolt

toitainete omistamata jäämine. Lisaks organismi rasvavaru püüdmisele on probleemiks ka

3-22-784

3(8)

lihasmassi kadu ning see puudutab kõikide organite lihaseid. See toob omakorda kaasa

jõuetuse. Tavatoit kahheksiat põdeva inimese energiavaru ei kata. Haigusele on iseloomulik,

et haigel on kehakaalu väga raske hoida.

Määrus nr 45 ja selle lisa 1 kohustavad kutsealuse tervisliku seisundi hindamisel võtma

arvesse isiku tervisehäire püsivat või tihti korduvat iseloomu. Kaebaja puhul ei ole seda

tehtud, kuigi tema terviseseisund ei ole kaitseväeteenistuskohustuslase teenistusülesannete

täitmiseks vastavaks osutunud alates tema ajateenistusikka jõudmisest. Selle asemel on KRA

iga-aastase arstliku komisjoni läbiviimisel iga kord uut hindamistsüklit alustanud ja sellele

eelneva perioodi tervisenäite ignoreerinud. KRA arstliku komisjoni otsustest nähtub ühtpidi

praktiline ja loogiline, kuid teisalt kutsealuse terviseseisundi hindamise eesmärke eirav ja

tulemusi moonutav töömetoodika. Nimelt läheneb KRA arstlik komisjon kutsealuse tervisliku

seisundi vastavuse hindamisele selliselt, et kui hindamise läbiviimisel ilmneb esimene

kriteerium, mille tõttu kutsealune ei ole tervisenõuetele vastav, siis kirjutatakse vastav otsus

terviseseisundi edasise hindamiseta välja. Sellisel juhul tekibki olukord, kus arstliku

hindamiskomisjoni otsustest nähtuvalt oleks kutsealusel nagu ühel aastal olnud üks krooniline

haigus, teisel teine. Ehk mitut koos esinevat põhjust ei fikseerita ning otsus kajastab

haiguslikku seisundit, mille kontrollimisest juhuslikult arstliku läbivaatuse käigus alustati. Kui

selle metoodika tulemusel tehtud arstliku komisjoni otsuste sisu järgi kutsealuse tervislikku

seisundit hinnata, siis jääbki mulje, et kutsealuse tervisehäiretel ei ole püsivat või korduvat

iseloomu, ehk saadakse moonutatud ja ebaõige tulemus. Määruse nr 45 lisas 1 toodud tabeli

kohaselt ei vasta kutsealune tervisenõuetele, kui tal esinevad R64 koodiga tähistatud

sümptomid ja tunnused – kahheksia ehk kurtumus püsivalt vähemalt 3 aastat, s.o kehamassi

indeks KMI väiksem kui 18 kg/m2. Ainuüksi vaideotsuses viidatud andmetest nähtub, et

vähemalt kolmel aastal on kaebaja terviseseisundit füsioloogilise taandarengu tõttu peetud

kaitseväeteenistuseks mittevastavaks.

4. Kaitseressursside Amet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja põhiprobleem on alakaal. Kaebaja perearstide poolt TIS-i tehtud sissekannetest

selgub, et alates 2018. a-st on kaebaja KMI olnud järgmine: 31.08.2018 ‒ KMI 17; 14.12.2018

‒ KMI 17,5; 01.11.2021 ‒ KMI 17,76. Kaitseväekohustuslaste registri e-tervisekaarti tehtud

arstliku komisjoni läbivaatuse sissekannete alusel oli kaebajal 23.10.2019 KMI 16,6,

26.10.2020 KMI 17,5 ja 27.10.2021 KMI 19. Seega on kaebaja KMI püsinud vahemikus

16,6–17,76. Kui KMI on 16‒16,99, siis tegemist on keskmise alakaaluga ja kui KMI on

17‒18,49, siis tegemist on kerge alakaaluga. Kaebajal esineb kerge alakaal. Kaebajale ja

vaidekomisjonile on jäänud arusaamatuks, mille alusel arstlik komisjon tuvastas 27.10.2021

kaebajal KMI 19 kg/m². Arvatavasti oli tegemist vigase põrandakaaluga ning asjaoluga, et

kaebajat kaaluti riietega. Seepärast palub vastustaja jätta KMI 19 kg/m² tähelepanuta ja pidada

õigeks vaidekomisjoni poolt 22.02.2022 teostatud läbivaatuse tulemusel saadud KMI 17,2.

Kaebajal esinev diagnoos R64 ei kuulu mitte haiguste, vaid seisundite/sümptomite hulka.

Seega puudub kaebajal kroonilise või ägeda haiguse diagnoos, mis võiks olla selle seisundi

põhjuseks. Kuna rahvusvahelises haiguste klassifikaatoris (RHK) puudub haigus nimega

„Alakaal“ või „Puudulik kehakaal“ (nagu on olemas näiteks rasvumuse puhul – E66),

käsitletakse R64 n-ö üldistava diagnoosina erinevate terviseprobleemide puhul (nt anoreksia

noortele naistele, kelle söömishäire viib kehakaalu kriitilise languseni, millega kaasnevad

psüühikahäired, seedekulgla, südame, naha jm organite ja süsteemide kahjustus pideva

toitainete puuduse tõttu). Samuti siis, kui tegemist on füsioloogilistest iseärasustest tingitud

madalama kehakaaluga, millega ei kaasne olulisi organismi funktsioonide häireid.

3-22-784

4(8)

Numbrilised KMI märgistused 18‒25 peegeldavad üldist normi, see ei pruugi peegeldada

inimese kehalist vormi või võimekust. Näiteks uuriti maratonidel osalenud jooksjate tervist,

mille tulemusel selgus, et nende KMI oli vahemikus 15,78–23,05. Inimestel, kelle KMI on üle

25, ei pruugi olla ülekaalu juhul, kui tegemist on hästi arenenud lihaskonnaga (näiteks

jõutõstmisega tegelevad sportlased). Sellest tulenevalt ei ole õige käsitleda numbrit (mis on

alla 18) ainukeseks kehalise võimekuse mõõtjaks, eriti arstliku komisjoni terviseseisundi

hindamise kontekstis.

Kaebajal esinev alakaalulisus on küll püsiva tervisehäire iseloomuga, kuid TIS-i andmed ei

kinnita väiteid, et kaebaja igapäevaelu oleks oluliselt häiritud ja kaebajal esinev alakaalulisus

pärsib oluliselt igapäevaelus hakkamasaamist, st esineks töövõime häire määruse nr 45 lisa 1

tähenduses – nt vajadus kasutada abivahendeid või piirata kehalist koormust vmt.

5. Kaitseministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vaide läbivaatamisel on kohaldatud määrust nr 45 ja selle lisas 1 märgitut, millest saab

järeldada, et kaebaja terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ning

kaebaja füüsiline suutlikkus, sh relva kandmist ja käsitsemist eeldav sooritusvõime, on piisav,

et täita teenistusülesandeid sõjaväeliselt korraldatud tegevuskeskkonnas sõjaväelise väljaõppe

läbimisel. Kaebajal tuvastatud diagnoos R64 ei ole haigus, vaid erinevatest teguritest

(enamasti kroonilistest haigustest, kuid ka füsioloogilistest iseärasustest) tingitud

terviseseisund (sündroom).

Kui kaebajal oleks tegemist püsiva iseloomuga, tihti korduva või pidevat ravi vajava tõsise

tervisehäirega või mitme tervisehäire koosmõjust tingitud organi või organsüsteemi

funktsionaalse häirega, oleks vastav teave nähtav TIS-st. Kaebaja kaebused terviseseisundi

osas on paljasõnalised ega tugine objektiivsetele leidudele ega eriarstide konsultatsioonide

otsustele. Terviseseisundi hindamise aluseks ei ole isiku enda subjektiivne hinnang oma

terviseseisundile, vaid objektiivsed terviseuuringud ja terviseuuringute vastuste alusel antud

ekspertide (eriarstide) hinnangud. Praegusel juhul on ekspertideks olnud KRA arstliku

komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni liikmeks olevad arstid ning

kaebajale terviseuuringuid teostanud ja kaebajat konsulteerinud arstid, kelle (TIS-i kantud

konsultatsioonide) otsustest ei nähtu asjaolusid, mille alusel tunnistada kaebaja terviseseisund

kaitseväeteenistuskohuslase tervisenõuetele mittevastavaks.

Vaidekomisjon tuvastas 22.02.2022 teostatud arstlikul läbivaatusel kaebajal väiksema

kehakaalu ja KMI, kui oli märgitud KRA 27.10.2021 otsuses nr 13-4.1/2021/3098 ning

kinnitas vaideotsuses, et kaebajal esineb diagnoos R64. Samas, olles kontrollinud kaebaja

terviseseisundit kajastavaid dokumentaalseid tõendeid (nii kaebaja esitatud kui ka TIS-i

kantud konsultatsioonide otsuseid ning teostatud terviseuuringute vastuseid) ja kuulanud ära

kaebaja seletused, tuvastas vaidekomisjon, et diagnoos R64 ei põhjusta kaebajal tõsiseid

tervisehäireid ega probleeme igapäevases toimetulekus (mh võimaldab kaebajal töötada

hotelli vastuvõtus öövahetustes, seega teha intensiivset tööd) ega ole takistuseks

teenistusülesannete täitmisel ega sõjaväelise väljaõppe läbimisel.

6. Tallinna Halduskohus jättis 30.06.2023 otsusega kaebuse ja kaebaja taotluse

kaitseväekohustuslaste registri andmete väljanõudmiseks rahuldamata ning menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

KRA arstlik komisjon ja Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon on õigesti leidnud, et

kaebaja terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Seetõttu on

põhjendatud kaebaja ajateenistusse kutsumine. Kaebuses esitatud tuvastamisnõue on hõlmatud

3-22-784

5(8)

terviseseisundi

hindamise

otsuse

tühistamisnõudega.

Kohus

nõustub

vaideotsuse

põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2).

Määruse nr 45 lisa 1 XVI peatükist „Mujal klassifitseerimata sümptomid, tunnused ja

kliiniliste ning laboratoorsete leidude hälbed R00‒R99“ nähtub, et diagnoosi R64 alusel võib

terviseseisundi tervisenõuetele vastavaks tunnistada juhul, kui töövõime on rahuldav. Arstlik

vaidekomisjon on kaebaja terviseseisundit kajastava meditsiinilise dokumentatsiooni alusel

tuvastanud, et kaebaja KMI on KRA arstlikes komisjonides viimase kahe aasta jooksul

teostatud arstlike läbivaatuste andmetel püsinud piiripealsena ning võrreldes 2019. a

andmetega suurenenud. Kuna alakaalulisus ei põhjusta kaebajal TIS-i kantud terviseseisundit

kajastava meditsiinilise teabe alusel tervisehäireid ega probleeme igapäevases toimetulekus

ning vaidekomisjoni hinnangul on kaebaja vaimne ja füüsiline suutlikkus täita

teenistusülesandeid sõjaväeliselt korraldatud tegevuskeskkonnas ning taluda füüsilist

koormust, sh relva kandmist ja kasutamist eeldav sooritusvõime enam kui rahuldav, asusid

vastustajad põhjendatult seisukohale, et kaebaja terviseseisund vastab diagnoosi R64 alusel

tervisenõuetele. Arstliku vaidekomisjoni selgituse kohaselt võib diagnoosi R64 alusel isiku

terviseseisundi tunnistada tervisenõuetele vastavaks olenemata tema KMI-st ja lähtudes vaid

isiku töövõimest määruse nr 45 mõistes (vt määruse nr 45 lisa 1, lk 2).

Vaideotsusest nähtuvalt on arstlik vaidekomisjon tuvastanud, et TIS-i andmetel (kus

sisaldusid ka kaebaja poolt koos vaidega esitatud andmed) ei esine kaebajal diagnoosi R64

põhjustavaid kroonilisi ega endokrinoloogilisi haigusi. Kui kaebajal oleks diagnoosi R64

puhul tegemist keha poolt toitainete omistamata jätmise või kroonilistest haigustest või

endokrinoloogilistest terviseprobleemidest põhjustatud või mõne muu tervisehäirega,

kajastuks vastav teave TIS-i kantud kaebaja terviseseisundit kirjeldavas teabes, sh Tallinna

Endokrinoloogia Kliiniku endokrinoloogi VF 11.02.2022 konsultatsiooni otsuses (dtl 72‒75).

Arvestades, et kaebaja osas eeltoodud teave puudub, ei saa kaebaja puhul olla tegemist püsiva

iseloomuga, tihti korduva või pidevat ravi vajava tõsise tervisehäirega või mitme tervisehäire

koosmõjust tingitud organi või organsüsteemi funktsionaalsete häiretega, nagu kaebaja

ekslikult arvab. Terviseseisundi hindamise aluseks ei ole isiku subjektiivne hinnang oma

terviseseisundile, vaid objektiivsed terviseuuringud ja terviseuuringute vastuste alusel antud

ekspertide (eriarstide) hinnangud. Praegusel juhul on ekspertideks olnud arstliku komisjoni ja

arstliku vaidekomisjoni liikmeteks olevad arstid ning kaebajale terviseuuringuid teostanud ja

kaebajat konsulteerinud arstid, kelle TIS-i kantud konsultatsioonide otsustest ei nähtu

asjaolusid, mille alusel tunnistada kaebaja terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele mittevastavaks. Kaebajale vajalik keha- ja lihasmassi suurendamine ning

tervislik ja tasakaalustatud toitumine on ajateenistuses Kaitseministeeriumi kinnitusel tagatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. X palub 31.07.2023 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 30.06.2023

otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus või saata asi uueks läbivaatamiseks

halduskohtule.

Kuna halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kaitseväekohustuslaste registrist kaebaja

terviseandmete väljanõudmiseks, ei saanud kohus jõuda järeldusele, et kaebajal ei esine koos

diagnoosiga R64 kroonilist või endokrinoloogilistest terviseprobleemidest põhjustatud või

muud tervisehäiret. Kaebaja terviseseisundit on KRA poolt hinnatud neljal korral ja kolmel

korral on tuvastatud tal füsioloogiline arengupeetus ja kurtumus.

Halduskohus on kaebuse ebaõigesti lahendanud ka materiaalõiguslikult. Määruse nr 45 lisa 1

kohaselt R-koodiga tähistatud sümptomeid ja tunnuseid võib üldjuhul kasutada ainult koos

3-22-784

6(8)

põhihaiguse koodiga selle täpsemaks iseloomustamiseks. R-koodi võib kasutada üks kord

ajapikenduse andmiseks, kui tegemist on ajutiste või täpsustamata sümptomite või tunnustega,

ning erandjuhtudel tunnistada isik tervisenõuetele mittevastavaks, kui ravist hoolimata on

tervisekahjustus püsiva iseloomuga ega parane sel määral, et võimaldaks teenistusülesandeid

täita. Tingimus, et R-koodi võib kasutada vaid üks kord, tähendab seda, et kui terviseseisund

tingiks R-koodi korduva kasutamise, ei ole tegemist kaitseväeteenistusekõlbuliku isikuga,

vaid kroonilise haigega nagu kaebaja. Kaebaja ei põe haigust omal soovil ja parandaks oma

sooritusvõimeid ning lihasmassi juba ainuüksi sotsiaalsetel kaalutlustel, kui see oleks

võimalik.

Kaebaja on halduskohtule esitanud tõendid selle kohta, et kaebaja põeb seda haigust juba

lapsest saadik. Halduskohus on jätnud tõendid hindamata.

Vaidlustatud haldusaktid tuleb tühistada, kuna ignoreeritud on kaebaja halva terviseseisundi

püsivat iseloomu. KRA arstlik komisjon kasutab tervisliku seisundi hindamisel metoodikat,

mille tulemusel tehtud arstliku komisjoni otsuste sisu järgi kutsealuse tervisliku seisundi

hindamisel jääbki mulje, et kutsealuse tervisehäiretel ei ole püsivat või korduvat iseloomu,

ehk saadakse moonutatud ja ebaõige tulemus. Määruse nr 45 lisas 1 toodud tabeli kohaselt ei

vasta kutsealune tervisenõuetele, kui tal esinevad R64 koodiga tähistatud sümptomid ja

tunnused – kahheksia ehk kurtumus ‒ püsivalt vähemalt 3 aastat.

8. Kaitseressursside Amet ja Kaitseministeerium paluvad 11.09.2023 ühises vastuses

jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Alusetu on kaebaja väide, et halduskohus jättis rahuldamata taotluse kaitseväekohustuslaste

registrist andmete väljastamiseks. Kaitseressursside Amet on koos 03.05.2022 vastusega

kaebusele esitanud lisa nr 1 „Kaitseväekohustuslaste registri e-tervisekaardi väljatrükk“,

milles kajastuvad kaebaja terviseandmed tema terviseseisundi hindamise hetkel.

Diagnooside lõikes tagab terviseseisundi hindamise otsuste ühetaolisuse ja objektiivsuse

otsuste tegemise ajal kehtinud määrus nr 45. Kaebajal esinev diagnoos R64 ei kuulu mitte

haiguste, vaid seisundite/sümptomite hulka. Seepärast puudub kaebajal kroonilise või ägeda

haiguse diagnoos, mis võiks olla selle seisundi põhjuseks. Diagnoosi R64 käsitletakse n-ö

üldistava diagnoosina erinevate terviseprobleemide puhul (nt anoreksia), samuti siis, kui on

tegemist füsioloogilistest iseärasustest tingitud madalama kehakaaluga, millega ei kaasne

olulisi organismi funktsioonide häireid. KRA arstlik komisjon on hinnanud kaebaja

terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele neljal korral. Otsus

„ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele“ tehakse isikul tuvastatud

tervisehäire ravimise või terviseseisundi jälgimise eesmärgil juhul, kui lõpliku otsuse

tegemiseks ei ole piisavalt andmeid ravi efektiivsuse, tervisehäire avaldumise sageduse,

püsiva funktsioonihäire ulatuse, vms asjaolude kohta. Seega asjaolu, et kaebajale anti

eelnevalt kolmel korral ajapikendust, ei tähenda, et sellega kaasneb tingimata ja alaliselt

terviseseisundi mittevastavaks tunnistamine kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

Kaebajal esineb kerge alakaal. Vastustajad ei vaidle vastu sellele, et kaebajal esinev

alakaalulisus on püsiva tervisehäire iseloomuga, kuid TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja

igapäevaelu oleks oluliselt häiritud või kaebajal esinev kerge alakaal pärsib oluliselt

igapäevaelus hakkamasaamist (st esineks töövõime häire määruse nr 45 lisa 1 tähenduses – nt

vajadus kasutada abivahendeid või piirata kehalist koormust vmt). Määruse nr 45 lisas 1

sisalduvast tabelist nähtub, et tervisenõuetele mittevastavaks tunnistamine on põhjendatud, kui

üheaegselt esineb kaks tingimust: KMI on püsinud alla 18 vähemalt 3 aastat ja töövõime on

madal. TIS-s puuduvad andmed selle kohta, et kaebajal on alakaalu tulemusel töövõime

häiritud. Samuti puuduvad andmed alakaalulisusest tingitud vajadusest kõrvalabile või

3-22-784

7(8)

olulistest elundisüsteemide funktsioonide häiretest. Isik vastab tervisenõuetele, kui tema

töövõime on rahuldav. Kui KMI on alla 18 ja töövõime on rahuldav, vastab isik

tervisenõuetele. Ainuüksi asjaolu, et KMI on alla 18 kg/m2, ei ole aluseks terviseseisundi

mittevastavaks tunnistamiseks. Seejuures on kaebaja KMI võrreldes 2019. a-ga olnud

tõusutrendis.

Apellatsioonkaebuses viidatud tõendid ei ole aktuaalsed, sest käsitlevad kaebajal lapseeas

olnud seisundit. See puudutab arengut, mis on lapse organismi ning muutumise tavapärane

protsess. Lapsed võivad teatud seisunditest välja kasvada. Kaebaja arengut on tagasiulatuvalt

hinnatud normikohaseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või

tühistamiseks.

10. R-koodiga ei ole määruse nr 45 lisas 1 kirjeldatud diagnoosi või haigust, vaid

sümptomeid, tunnuseid ja kliiniliste ning laboratoorsete leidude hälbeid, mida üldjuhul

kasutatakse ainult koos põhihaiguse koodiga selle täpsemaks iseloomustamiseks. Kaebaja

puhul ei ole esitatud tõendeid, et tal esineks mingi haigus, mis kurtumust põhjustab (vt

endokrinoloogi epikriis, dtl 72), kuid vaidlus puudub selles, et tal on KMI püsinud vähemalt 3

aastat alla 18 kg/m2 kohta (vt varasemad terviseseisundi hindamise otsused, dtl 64 jj). Ka ei

ole kaebaja väitnud, et tal esineks mingi diagnoos, mis kurtumust põhjustab. Asjas on

vastustajate poolt esitatud kaitseväekohuslase e-tervisekaardi väljavõte (dtl 220 jj). Sellises

kontekstis jääb arusaamatuks apellatsioonkaebuse etteheide tõendite kogumata jätmise kohta ‒

milliseid andmeid soovis kaebaja lisaks kaitseväekohuslaste registrist välja nõuda, mida

nendega tõendada ja kuidas mõjutas tõendite välja nõudmata jätmine halduskohtu otsuse

õiguspärasust.

11. Määruse nr 45 lisa 1 koodi R64 puhul ei vasta isik kaitseväe tervisenõuetele, kui tema

KMI on vähemalt 3 aastat püsinud alla 18 kg/m2 ja tema töövõime on oluliselt langenud.

Määruse sissejuhatavate märkuste kohaselt ei vasta isik tervisenõuetele, kui isiku töövõime on

püsivalt vähenenud, mistõttu ei ole ta võimeline teenistusülesandeid täitma. Isik vastab

tervisenõuetele, kui isiku töövõime on heal või rahuldaval tasemel ning võib esineda ka teatud

sooritusvõime piirang, kuid ta on võimeline teenistusülesandeid täitma. Määruses käsitatakse

töövõime all isiku vaimsest ja füüsilisest terviseseisundist tulenevat suutlikkust täita

teenistusülesandeid sõjaväeliselt korraldatud tegevuskeskkonnas ning füüsilist koormust,

varustuse (sh relva) kandmist ja kasutamist eeldavat sooritusvõimet. Asjas ei ole esitatud

tõendeid, et kaebaja töövõime oleks vähenenud. Selliseid andmeid ei nähtu tema

terviseandmetest ja ka arstliku komisjoni ambulatoorsest epikriisist (dtl 24) nähtuvalt ei

esinenud tal tervisekontrollis kaebuseid. Vastustajate esindaja dr S. Saadi ringkonnakohtu

istungil esitatud selgituste kohaselt sai kaebaja eelnevatel aastatel ajapikendust, kuna tema

kehamassiindeksi dünaamikat ja sellega seonduvaid võimalikke kõrvalekaldeid sooviti jälgida

ning kood R64 pandi kaebajale n-ö küsimärgiga. Kuid kuna töövõimele mõju pikas

perspektiivis puudus (kaebuseid terviseandmetest ei nähtunud ja kaebaja neid ka ise

läbivaatusel ei avaldanud), sai isiku tervise lugeda nõuetele vastavaks.

12. Puuduvad tõendid, mille alusel asuda eelnevalt toodust erinevale seisukohale. Sellisteks

tõenditeks ei ole kaebaja lapseiga ja koolivalmidust puudutavad tõendid (dtl 62 ja 63), sest

kaebaja tervist ja töövõimet tuli hinnata tervisekontrolli tegemise aja seisuga.

3-22-784

8(8)

13. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). KRA 27.10.2021 terviseseisundi hindamise otsuse vead (diagnoos üksnes

müoopia ehk lühinägevus ja KMI 19) parandati vaideotsuses ja viidatud vead ei mõjutanud

lõppjäreldust, et kaebaja terviseseisund on nõuetele vastav. Kaebaja viited eelnevate aastate

tervisekontrolli ebajärjekindlusele ja komisjoni töömetoodikale võivad küll olla õiged, kuid

need ei ole mõjutanud vaideotsuse seisukohtade õiguspärasust.

14. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1

ja § 109 lg-le 1 nende endi kanda.

15. Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)