4-24-1070/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

19.aprillil 2024 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor Kaebuse esitanud isik Rauno Tiesel Isikukood: 37412150280 elukoht: xxxx töökoht: Xxxx Vaatas 19.04.2024 avalikul kohtuistungil läbi Rauno Tiesel kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi

A. H. 28.02.2024 otsuse väärteoasjas nr 2302,24,001815 muutmiseks ja karistuse kergendamiseks.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. 28.02.2024 otsuse nr 2302,24,001815 kohaselt on Rauno Tiesel süüdi tunnistatud selles, et tema 07.02.2024 kella 21:48 ajal Pärnu mnt (Rapla tn ja Vineeri tn vahel juhtis mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust või isikut tõendavat dokumenti. Juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 74 km/h+-3 km/h, lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Rikkus liiklusseaduse § 15 lg 1p2, § 88 lg 1, § 38 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi. Rauno Tieselile määrati juhindudes KarS § 63 lg 1 liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Rauno Tiesel vaidlustas A. H.i 28.02.2024 otsuse väärteoasjas nr 2302,24,001815 paludes kergendada karistust. Kaebuse põhjenduste kohaselt vajab juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks ja lapse eest hoolitsemiseks.

Rauno Tiesel jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu.

Kohtuistungil andis ütlusi kaebuse esitanud isik Rauno Tiesel.

Kohus uuris järgmisi dokumente: - väärteoprotokoll (lk 1-2); - isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 4); - LaserCam salvestuse andmete väljatrükk (lk 5-6); - mõõtja pädevuse tõend (lk 7-8); - taatlustunnistus (lk 9); - 08.03.2024 vastus väärteoasjas (lk 10-11); - sõiduki detailandmete päring laiendatud isikuandmetega (lk 12); - detailandmete päring isiku kohta (lk 13); - otsus väärteoasjas nr 2302,24,001815 (lk 14-15); - kiri seoses otsusega vääteoasjas nr 2302,24,001815 (lk 16);

Väärteoasi nr 4-24-1070

-

R. Tieseli karistusregistri väljatrükk (lk 17); - kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-2); - otsus väärteoasjas nr 2302,24,001815 (kohtutoimik lk 5-6); - väljavõte trahvide tasumise kohta (kohtutoimik lk 13).

Kohus vaatas videosalvestist.

Kaebuse esitaja tunnistab kiiruse ületamist, kuid vaidlustab karistuse. Dokumendi esitamise nõue jäi kahe silma vahele, ei mäleta, miks ei esitanud. Soovib, et juhtimisõiguse äravõtmine asendataks rahatrahviga. Leiab, et menetleja hinnang tema kohta on liiga karm. Ei ole paadunud liiklusrikkuja, kes kihutab mööda linna teistest mööda või suurel kiirusel. Kiiruseületamine oli inimtühjal tänaval, mäest ülesse, öisel ajal.

Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil seisukohale, et politsei poolt määratud karistus on igati õiglane ja proportsionaalne. Rikkumisi menetleja poolt ei ole. Varasemad rikkumised olid isikul olema. Isik teadis uut väärtegu toime pannes, et tal võidakse karistusena juhtimisõigus ära võtta. Ta teadis, et juhtimisõigus on vajalik elatise teenimiseks, kuid see ka ei hoidnud rikkumist ära. Kuu varem oli talle määratud rahatrahv pea maksimummääras, 2023 augustis oli teda samuti rahatrahviga karistatud. Need isikule mõju ei avaldanud, iga järgmine karistus peab olema raskem. Riigikohus on öelnud, et tõenäosus, et isik jätkab rikkumiste toimepanemist, tuleb korduvuse faktist. Isik ei ole võtnud leebemaid karistusi arvesse, et oma käitumist korrigeerida. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, vaadanud videosalvestist, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, alljärgnevatele seisukohtadele:

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Lähtuvalt VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseinik A. E. koostas 07.02.2024 väärteoprotokolli nr 20240207504302 väärteoasjas nr 2302,24,001815, mille kohaselt Rauno Tiesel 07.02.2024 kella 21:48 ajal Pärnu mnt (Rapla tn ja Vineeri tn vahel) juhtis mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust või isikut tõendavat dokumenti. Juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 74 km/h+-3 km/h, lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Rikkus liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2, § 88 lg 1, § 38 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi.

Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 28.02.2024 otsuses väärteoasjas nr 2302,24,001815.

Väärteoasjas on tõendatud ja vaidlust ei ole selles, et Rauno Tiesel väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas, sõitis kiirusega 74 km/h+-3 km/h. Nimetatut kinnitab LaserCam 4 salvestuse andmete väljatrükk, isikusamasuse tuvastamise protokoll ning videosalvestis. Teo toimepanemist tunnistab ka R. Tiesel ise. Vaidlus puudub ka selles, et suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli

50 km/h. Seega, ületas R. Tiesel kiirust mitte vähem kui 21 km/h. Väärteoasjas on tõendatud ning selles puudub ka vaidlus, et mõõtmist teostati nõuetekohaselt, seadmega LaserCam 4, millel on kehtiv taatlustunnistus ning pädeva mõõtja poolt (kinnitab mõõtja pädevuse tõend, lk 7-8). Tõendid on omavahel kokkulangevad ning need haakuvad ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Seega on leidnud tõendamist, et Rauno Tiesel rikkus liiklusseaduse (edaspidi ka LS) § 15 lg 1p2 sätet, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis ja ületas lubatud kiirust vähemalt 21 km/h tunnis.

Seega on liiklusseaduse § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo, s.o kiiruse ületamine vähemalt 21 km/h, objektiivne koosseis täidetud.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on R. Tiesel täitnud LS § 227 lg-st 2 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Võttes arvesse R. Tieseli ütlusi, et oli öine aeg ning mäest ülesse sõites oli mõtetes ja see on ainuke koht, kus endise jalgratturina ületas kiirust ning et tegelikult ta jälgis kiirust, on põhjust järeldada, et R. Tiesel teadis hästi, et ületab kiirust, kuid leidis enda jaoks kiiruse ületamist õigustavad asjaolud, millest tulenevalt rikkumise ka toime pani. Sellest tulenevalt leiab kohus, et R. Tiesel pani kiiruse ületamise toime otsese tahtlusega.

Arvestades eeltoodut on leidnud tõendamist, et R. Tiesel on toime pannud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo.

LS § 242 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Kohtuväline menetleja on isikule ette heitnud LS § 38 lgs 2 ja § 88 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumist. Ka Riigikohus on lahendis 4-23-3306/16 p 6 nõustunud, et kui isikul ei olnud kaasas sõiduki registreerimistunnistust s.o ühte LS § 88 lg 1 loetletud dokumenti, on ta pannud toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

LS § 38 lg 2 kohaselt mootorsõidukija trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid. LS § 88 lg 1 kohaselt juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. LS § 88 lg 2 lubab alternatiivselt, et kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasas kandmine kohustuslik.

Vaidlust ei ole selles, et Rauno Tiesel ei esitanud 07.02.2024 politseiametnikule viimase nõudel juhiluba ega ka isikut tõendavat dokumenti. R. Tiesel selgitas kohtuistungil, et tal oli dokument kaasas, ei tea kuidas see küsimus kahe silma vahele jäi. Kirjutas protokollile alla, et rikkus. Oli nõus sellega, ja tunnistas, aga dokumendi klauslit ei tutvustatud. Vastulauses ja kaebuses ei ole

R. Tiesel kordagi märkinud, et tal oleks nimetatud etteheite osas vastuväiteid. Kohtuistungil kohtu küsimustele vastates selgitas, et ei meenu, miks pidi ütlema, et tal ei ole dokumenti. Võibolla oli šokis, et kolmandat korda kiiruse ületamine, võib-olla kartis tagajärgi. Täpselt ei tea. Samuti on isik väitnud, et tal on dokument rahakotis kogu aeg, hiljem jälle ütles, et dokument on autos kogu aeg. Kuid sõltumata sellest, kas isikul oli dokument tegelikult kaasa või mitte, kinnitavad isiku enda ütlused, et politseile ta dokumenti ei esitanud. Juhtimisõigust kinnitava dokumendi või isikut tõendava dokumendi esitamata jätmist kinnitab ka isikusamasuse tuvastamise protokoll, millest nähtuvalt tuvastati isik rahvastikuregistri andmete ja isiku küsitlemise teel ning isikut võrreldi andmebaasis olemasoleva fotoga. Nimetatud toiminguteks puudub vajadus, kui isik esitab kehtiva juhtimisõigust kinnitava dokumendi (nt juhiloa) või isikut tõendava dokumendi politseiametnikule. Väärteoasjas on leidnud tõendamist, et R. Tiesel politseiametnikule dokumenti ei esitanud ning antud väide, et dokument oli kaasas esitati esmakordselt alles kohtuistungil ja seda ei kinnita ükski tõend. Seega on tõendamist leidnud kohtuvälise menetleja otsuses toodud etteheide. Isegi juhul, kui R. Tieselil oli dokument autos või rahakotis, puuduvad selle kinnituseks väärteoasjas tõendid ning antud juhul ei ole see LS §

242 lg 1 objektiivse koosseisu täitmiseks ka määrava tähtsusega, sest LS § 38 lg 2 näeb ette, et isik peab dokumendi kontrollija nõudel ka esitama, mida R. Tiesel ei teinud. See tähendab, et LS § 38 lg-s 2 sätestatud nõuetest vähemalt ühe nõude rikkumise (dokumendi esitamata jätmise) on

R. Tiesel toime pannud, olenemata sellest, kas tal dokument füüsiliselt oli kaasas või mitte.

Rauno Tiesel on täitnud LS § 242 lg-st 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt ettevaatamatusest, s.o kergemeelsusest või hooletusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Rauno Tiesel on istungil selgitanud, et ei tea kuidas see dokumendi küsimine kahe silma vahele jäi ning ei mäleta, miks dokumenti ei esitanud. Sellest tulenevalt puudub alus ümberlükkamatult järeldada, et isik tahtlikult ei andnud dokumenti politseiametnikule, seda enam, et on võimalus, et isikul oli dokument autos siiski olemas. Samas kinnitas R. Tiesel, et juhistaaži on tal vähemalt 30 aastat, samuti ei puutunud R. Tiesel politseiga kokku esimest korda, mistõttu oleks pidanud isik juba senise eluja juhtimiskogemuse pinnalt teadma, et selleks, et politseiametnik saaks menetlust läbi viia, on vaja isik esmalt tuvastada ning selleks kiireim ning loogilisem viis on juhtimisõigust või isikut tõendava dokumendi esitamine politseile. Hiljemalt isikusamasuse tuvastamise protokolli koostamisel ja sellele ka ise alla kirjutades, pidi R.Tiesel aru saama, et ta ei ole esitanud ei juhiluba ega isikut tõendavat dokumenti. Juhtimisõigust või isikut kinnitava dokumendi kaasaskandmine on seaduses sätestatud nõue ning mis iganes põhjusel R. Tiesel selle politseile esitamata jättis, oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et rikub dokumendi esitamata jätmisega liiklusnõudeid. Kuivõrd isik on selgitanud, et väärteoprotokolli ta ka korralikult ei lugenud, asub kohus seisukohale, et R. Tiesel pani dokumendi esitamata jätmise toime hooletusest.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärtegudes tuvastatud. R. Tiesel on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

LS § 242 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 21-

40 kilomeetrit tunnis ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 63 lg 1 ja LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Kuna isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule tuleb LS § 242 lg 1 ja LS § 227 lg 2 järgi karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja õigesti mõistnud karistuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest. R. Tieselil karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. R. Tiesel küll ütleb, et on oma järeldused teinud, et ei saa ikka niimoodi jätkata, kuid ei ole oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Karistusregistri väljatrükk kinnitab, et R. Tieselil on eelnevalt kaks kehtivat väärteokaristust kiiruse ületamise eest vähemalt 21 km/h võrra, mille eest on temale määratud rahatrahvid. Kohtule esitatud väljavõte trahvide tasumise kohta kinnitab, et 09.01.2024 toimepandud kiiruse ületamise eest määratud rahatrahv on R. Tieselil tasumata ning 19.08.2023 toimepandud rikkumise eest on 128-eurosest rahatrahvist tasutud 23,44 eurot. Märkimisväärne on, et rahatrahvi osaline tasumine toimus alles täitemenetluse käigus. Isik vabatahtlikult seda ei tasunud. Ka mõjutustrahve ei tasunud isik õigeaegselt vabatahtlikult ja need edastati kohtutäiturile menetlemiseks. Kõik see näitab isiku negatiivset suhtumist riigi poolt talle määratud rahalistesse kohustustesse. Oma sissetulekute osas selgitas isik, et sissetulek on ebastabiilne ning kohtu küsimusele, palju isik keskmiselt kuus teenib, konkreetset vastust ei tulnud. Olukorras, kus isikul on tasumata eelnevad rahatrahvid, pooleli täitemenetlused ning tema sissetulek on tema enda sõnul ebastabiilne, ei ole uuesti rahatrahvi määramine põhjendatud. Samuti ei ole eelnevalt määratud rahatrahvid positiivse eripreventsiooni tähenduses mitte mingisugust tulemust andnud, st isik jätkas samalaadsete liiklusalaste rikkumiste toimepanemist.

R. Tiesel teadis, et tal on juba kaks kehtivat karistust kiiruse ületamise eest, et need rahatrahvid ei ole tal tasutud, teadis ka seda, et juhtimisõigus on vajalik töö tegemiseks, kuid see ei hoidnud teda uut rikkumist toime panemast. R. Tieseli väide, et sõidab igapäevaselt palju, ei ole kuidagi kergendav ega liiklusalaseid rikkumisi õigustav asjaolu. Samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et isiku süüd arvestades oleks põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Kuna juhtimisõiguse äravõtmine juba iseenesest on raskem karistus kui rahatrahv ning isiku süü antud asjas ei ole suur, on kohtu hinnangul proportsionaalne määrata R. Tieselile karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine esialgu minimaalses võimalikus määras, s.o üheks kuuks.

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust ning VTMS §-st 2, otsustab kohus väärteoasjas oleva asitõendi – CD-plaadi – jätta väärteoasja materjalide juurde.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134,

Otsustas

1. Rauno Tiesel kaebus rahuldada osaliselt.

2. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. 28.02.2024 otsus väärteoasjas nr 2302,24,001815 tühistada karistuse määramise osas, muus osas jätta otsus muutmata.

Juhindudes KarS § 63 lg 1 määrata Rauno Tieselile liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Rauno Tiesel kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. CD plaat jätta materjalide juurde Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 09.05.2024