3-22-2559/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-2559

Haldusasi

Xi (X) kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seonduvalt saatmistega Ida-Viru

Keskhaiglasse perioodil 1. jaanuar 2022 kuni 10.

august 2022

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2024. a

määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2024. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas viibiv kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse erinevate nõuetega

Viru Vangla vastu.

2. Tartu Halduskohus 5. veebruari 2024. a määrusega osaliselt lõpetas menetluse ja osaliselt

tagastas kaebuse. Seetõttu jäi kaebuse nõudeks rahalise hüvitise 8000 eurot saamine

mittevaralise kahju eest, mis seondub saatmistega Ida-Viru Keskhaiglasse perioodil 1. jaanuar

2022 kuni 10. august 2022.

Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse vabastada ta kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu

tasumisest.

3. Tartu Halduskohus 8. märtsi 2024. a määrusega jättis rahuldamata kaebaja taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja andis riigilõivu 240 eurot tasumiseks tähtaja

kolm päeva määruse jõustumisest arvates.

Halduskohus leidis, et kaebuse eduväljavaade on kasin, mistõttu ei ole menetlusabi andmine

kaebajale põhjendatud vastavalt HKMS § 111 lg-tele 1 ja 3.

Kaebaja etteheidete kohaselt väljaviimise ajal ei lubatud tal kanda isiklikke riideid.

Saatmisautos, sihtkohta jõudes ja arsti vastuvõttudel kasutati tema suhtes käe- ja jalaraudu, mis

olid omavahel ketiga ühendatud, ning arsti vastuvõtu ajaks ei lahkunud ametnikud kabinetist.

Kaebaja väljaviimisel demonstreeris saatemeeskond avalikult oma relvastust, nuia, käeraudu,

kuuliveste, pisargaasi. Kaebuses viitab kaebaja sellele, et ta oli vangla tegevusest tingituna

stressis, ta tundis end alandatuna, talle põhjustati hingelisi kannatusi ning ta oli solvunud ja

nördinud.

Halduskohus sedastas, et VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust.

Lühiajalisel väljaviimisel ei ole erandit ette nähtud. Kinnipeetavate saatmisel väljaspool vanglat

on ohjeldusmeetme kohaldamine ennetav meede. Saatmisega kaasneb kõrgendatud

julgeolekuoht ning kinnipidamisasutusega võrreldes on julgeoleku tagamine ja põgenemise

vältimise võimalused saatmisel, sh saatebussis väiksemad. Kaebaja kannab eluaegset

vanglakaristust seoses raske isikuvastase kuriteoga. Ei saa öelda, et ohjeldusmeetmete

kasutamisega oleks kaebajale tekitatud rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult

vangistusega kaasnevad. Kaebaja ei väida, et ohjeldusmeetmed oleks takistanud

meditsiiniteenuse osutamist. Saatmisel on saatemeeskonna liikmed kohustatud teostama

saadetava üle pidevat visuaalset järelevalvet ning hoidma ära saadetava kontakti kõrvaliste

isikutega. Õigusaktidest ei tulene, et tervishoiuteenuse osutamisel on saatemeeskonnal kohustus

jätta tervishoiuteenuse osutaja ja kinnipeetav omavahele. Kaebaja viimine väljaspoole vanglat,

sealjuures tervishoiuteenuse osutaja juurde sai VangS § 109 lg 1 järgi toimuda üksnes

relvastatud saatemeeskonnaga. Kaebaja väidetest ei ilmne saatemeeskond oleks neil kaasas

olnud relvastust ning erivahendeid mingil viisil eriliselt demonstreerinud ja selliselt oma

käitumisega tavapärasest enam ümbritsevate inimeste tähelepanu tõmmanud.

4. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus

tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest ja saata asi

halduskohtule menetlusse võtmiseks.

Määruskaebuses viitab kaebaja kohtupraktikale, mille kohaselt tagab kaebeõiguse isiku

subjektiivse õiguse riive ning haldusakti või -toimingu õiguspärasusele annab kohus hinnangu

asja sisulisel läbivaatamisel. Seetõttu ei ole on ennatlik vangla tegevuse õiguspäruse hindamine

halduskohtu poolt menetluse praeguses faasis. Seejuures on halduskohus jätnud tähelepanuta

HKMS § 158 lg-st 3 tuleneva keelu asuda ise teostama kaalutlusõigus, samuti et vastustaja

tegevus võib olla vastuolus Eestile siduva välislepinguga.

14. märtsil 2024 presidendi poolt välja kuulutatud vangistusseaduse muudatustega on ette

nähtud isiklike riiete kandmine väljaspool vanglat. Seetõttu oli kaebaja demonstreerimine

vangla riietuses õigusvastane juba ka tema väljaviimisel Ida-Viru Keskhaiglasse perioodil

1. jaanuar 2022 kuni 10. august 2022.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus asub seisukohale, et Xi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.

6. Halduskohus selgitas põhjalikult, miks ei ole põhjendatud kaebajale menetlusabi andmine.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203

lg 2).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

7. Kaebaja heidab halduskohtule ekslikult ette, nagu eitanuks halduskohus kaebaja õiguste

riivet ja seega ka kaebeõigust halduskohtusse pöördumiseks. Vastupidi, riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotluse lahendamiseni sai halduskohus jõuda alles pärast seda, kui ta

möönis, et kaebaja õiguste riive kaebuses toodu asjaoludel on võimalik. Seega on kaebajal

kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1) ning põhjendatud ei ole kaebuse tagastamine kaebeõiguse

puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Seetõttu on asjakohatud kaebaja väited ja põhjendused

õiguste riive, kaebeõiguse ja kaebuse tagastamise lubamatuse kohta.

8. Kaebaja eksib samuti, kui leiab, et halduskohtul oli keelatud enne kaebuse menetlusse

võtmist anda eelhinnang vastustaja tegevuse õiguspärasusele. Riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamise taotluse lahendamisel näeb HKMS § 111 lg 1 otsesõnu ette kohtu kohustuse

hinnata kaebaja menetluses osalemise edukust, lubades anda menetlusabi üksnes juhul, kui on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega oli halduskohus

õigustatud andma eelhinnangu ka kaebaja väite kohta, et vastustaja tegevus oli õigusvastane.

Kohtumenetlus toob paratamatult kaasa kulud. Kulude kandmine avalike vahendite arvel

olukorras, kus kaebaja ei panusta menetlusse isegi riigilõivu tasumise kaudu, ei ole

põhjendatud, kui menetlus kaebaja õiguslikku positsiooni eeldatavalt ei paranda. Kasina

eduväljavaatega kaebuse sisuline läbivaatamine omakorda koormab kohtuid ning pikendab

seeläbi kohtuasjade lahendamise tähtaega üldiselt.

9. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks praegusel juhul ei ole põhjust eeldada, et

kaebaja menetluses osalemine oleks edukas. Erinevalt kaebaja väidetust ei ole halduskohus

seejuures asunud teostama kaalutlusõigust vastustaja eest, vaid on andnud üksnes esialgse

hinnangu, kas kaebuse asjaoludel võib pidada tõenäoliseks, et vastustaja tegevus oli

õigusvastane. Halduskohtu määruse põhjendused on selgelt jälgitavad ning tuginevad kehtival

õigusel ja õiguse kohaldamise praktikal. Määruskaebuses ei ole kaebaja halduskohtu määruse

põhjendustele vastu vaielnud ega selgitanud, miks lühiajalisel väljaviimisel siiski ei olnud

õigustatud vangla riietuse kandmine, relvastatud saatemeeskonna ja ohjeldusmeetmete

kasutamine ning kaebaja pidev visuaalne jälgimine. Ka kaebuses esitatud väited jäävad selles

osas üldsõnaliseks. Kaebaja ei ole oma etteheiteid seostanud konkreetsete väljaviimise

episoodide või väljaviimisel toimunud intsidentidega.

Ringkonnakohus osutab siinkohal veel sellele, et Riigikohtu 30. aprilli 2024 otsusega asjas 3-

21-939 jäi täielikult rahuldamata kaebaja sarnaste etteheidetega kaebus mittevaralise kahju eest

hüvitise saamiseks seoses väljaviimisega Ida-Viru Keskhaiglasse praeguses kaebuses

nimetatust varasemal perioodil. Ringkonnakohus ei näe, et kahe kaebuse asjaolud oleks

sedavõrd erinevad, et oleks põhjust eeldada, et käesolev kaebus laheneks teisiti kui asja nr 3-

21-939 esitatud kaebus. Seega toetab kaebaja varasema kaebuse kohta tehtud jõustunud

kohtuotsus halduskohtu järeldust, et praeguses asjas ei ole põhjust eeldada, et kaebaja

menetluses osalemine oleks edukas.

10. Kaebaja viitab veel 1. aprillil 2024 jõustunud vangistusseaduse muudatustele, leides et

nende alusel tuleks lugeda õigusvastaseks vangla riietuse kasutamine kaebaja väljaviimisel ka

kaebuses märgitud ajal, s.o 1. jaanuarist 10. augustini 2022.

Kaebajaga ei saa selleski nõustuda. Nimelt, tulenevalt HKMS § 158 lg 2 ls-st 2 hindab kohus

haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.

Seega peab kohus kaebuse lahendamisel lähtuma nendest õigusnormidest, mis kehtisid 2022.

aastal ega saa vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamisel rakendada alles käesoleval kevadel

jõustunud õigusnorme. Kuid ka praegusel ajal kehtiv vangistusseaduse redaktsioon, erinevalt

kaebaja väidetust, ei näe ette kinnipeetava väljaviimisel vältimatu tagajärjena isikliku riietuse

kasutamist. VangS § 46 lg 11 sätestab, et vanglateenistuse ametnik võib lubada kinnipeetaval

kanda väljaspool vangla territooriumi isiklikku riietust. Seega peab vastustaja ametnik kaaluma,

kas isikliku riietuse kandmise lubamine on põhjendatud, arvestades väljaviimise iseloomu,

kinnipeetava isikut, väljaviimisega seotud riske ja muid olulisi asjaolusid. Lisaks on isiklike

riiete kandmise lubamise eelduseks, et kinnipeetav kindlustab oma kuludega riiete puhastuse,

korrashoiu ja korrapärase vahetuse.

11. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et kaebuse eduväljavaade

on kasin ja see ei õigusta kaebaja vabastamise riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse

esitamisel. Määruskaebus jääb rahuldamat.

(allkirjastatud digitaalselt)