2-24-2218/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-24-2218

Määruse tegemise aeg ja koht

08. mai 2024 kell 15.20, Pärnu

Tsiviilasi

V.D.’i

maksejõuetusavaldus

pankroti

välja

kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik V.D. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx)

Usaldusisik: Andrus Õnnik asukoht Lai 10, Pärnu 80010;

e-post: pinker@hot.ee; tel 44 313 13).

RESOLUTSIOON

1. V.D.’i maksejõuetusavaldus rahuldada.

2. Kuulutada välja V.D.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 8. mail 2024 kell 15.20.

3. Nimetada V.D.’i pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht

Lai 10, Pärnu 80010; e-post: pinker@hot.ee; tel 44 313 13).

4. V.D.’i võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 28. mail 2024 algusega kell 16.00

virtuaalselt. Üldkoosolekul saab osaleda veebi vahendusel. Võlausaldajad peavad osalemise

soovist teatama pakrotihaldurile. Koosoleku link saadetakse enne üldkoosolekut nõuded

tähtaegselt esitanud võlausaldajatele.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude

täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu,

alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja

kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist

võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Tsiviilasi nr 2-24-2218

2(8)

6. Algatada V.D.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab

võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta

möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

7. Pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur Andrus Õnnik usaldusisiku kohustusi,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste

täitmise üle järelevalve teostamises.

8. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 05. maiks, esimene aruanne esitada 05. maiks 2025.

9. V.D.’i peab täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47 sätestatud kohustusi.

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad V.D.’i kanda.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1625 eurot, millele lisandub käibemaks

375,10 eurot, kokku koos käibemaksuga 1982,50 eurot.

14. Anda V.D.’ile menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 820 euro ja lisanduva käibemaksu

180,40 euro ulatuses, kokku summas 1000,40 eurot. V.D. ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi

maksma.

15. Maksta usaldusisiku tasu katteks 1000,4 eurot (tasu 820 eurot + käibemaks 180,4 eurot) välja

riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb,

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

16. Usaldusisiku tasu osas, mida menetlusabi ei kata, jääb võlgniku kanda. Mõista V.D.’ilt

Andrus Õnniku kasuks välja 805 eurot ja sellele lisanduv käibemaks 177,10 eurot, kokku 982,10

eurot, mis maksta V.D.’i pankrotivara arvelt OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole

nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

17. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

18. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

19. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.D. esitas 08. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse.

Avalduse kohaselt on V.D.il on võlgnevused viie võlausaldaja ees, võlgade summa avalduse

esitamise ajal on 15 799,06 eurot, algatatud on neli täitemenetlust. Avaldaja põhjendab, et tuli

Ukrainast Eestisse 2021. aastal sõja tõttu. Makseraskused tekkisid 2023. a keskel, mil ei suutnud

võetud kohustusi enam korrektselt tasuda, sest olemasolevatest sissetulekutest nendeks ei

jätkunud. Võttis järjest erinevaid kiirlaene, saamata aru tagajärgedest ning oskamata ette näha

seda, et satub veelgi raskemasse olukorda. Hetkel on stress ja pingeline olukord võlgniku elus

igapäevane, mistõttu on mul raske ka tööl käia. Kohustused ületavad sissetulekuid ning ei ole

suutnud võlasituatsiooniga kuidagi toime tulla. 2023. a detsembris pöördus ka võlanõustaja

vastuvõtule. Selgus tõsiasi, et oma kohustuste tasumisega võlgnik kahjuks majanduslikult toime

Tsiviilasi nr 2-24-2218

3(8)

ei tule. V.D. taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

sest ei näe muud võimalust sellest olukorrast väljumiseks.

Avalduses toodud kohustuste nimekirja järgi on võlgnikul kohustusi viie võlausaldaja ees

15 799,06 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole mingit vara, peale igakuise töötasu u 1300 eurot.

2. Kohus 11. aprilli 2024 määrusega võttis avalduse menetlusse, nimetas usaldusisikuks Andrus

Õnniku, määras talle tähtaja võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu

esitamiseks ja määras maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks istungiaja.

USALDUSISIKU HINNANG

3. Tuginedes tema käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis usaldusisik

seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus

ei ole ajutise iseloomuga.

Usaldusisiku hinnangul on V.D.’i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks maksevõimet ületavate

kiirlaenude võtmine igapäevaseks tarbimiseks V.D. muutus maksejõuetuks 2023. aasta keskel,

kui ei suutnud enam laenumakseid tasuda ja võlausaldajad asusid nõudeid kohtu kaudu sisse

nõudma. V.D.’i teadaolevad kohustused on kuue võlausaldaja ees kokku 17 994,22 eurot, mis

kõik on muutunud sissenõutavaks. Nõuetest 75% (13 575,18 eurot) aluseks on kohtulahendid.

Avalduses võlausaldjana näidatud Placet Group OÜ on oma nõude loovutanud Aktiva Finance

Group OÜ-le. Varasemalt võlausaldajateks olnud Omaraha OÜ ja Multitude Bank p.l.c on oma

nõuded loovutanud OK Inkure OÜ-le. Avalduses on võlausaldajana näidatud Creditea-d, mis on

IPF Digital AS laenutoode.

Võlgnik elab Eestis elamisloa alusel alates 28. juulist 2021, elamisluba kehtib kuni 01. märts

2027. Alates 24. jaanuarist 2023 on tema elukoht Pärnu linnas.

Võlgnikul vara ei ole. Võlgnikul on II pensionisamba osakud (Swedbank’i pensionifond 1990-

99 sündinutele, 2399,205 osakut väärtusega 3107,57 eurot), millele ei ole pankrotimenetluses

lubatud sissenõuet pöörata. Osakud on arestitud neljas täiteasjas. Võlgniku suhtes on avatud viis

täitetoimikut ajavahemikul 18. oktoobrist 2023 – 14. märtsini 2024. Võlgniku suhtes on pooleli

maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasjas nr xxxxxxxxxxx.

Võlgnikul on arvelduskontod Swedbank AS-is (aruande koostamise seisuga konto jääk 7,15

eurot, kontol broneering 5,5 eurot) ja LHV pangas (jääk 0 eurot) Võlgniku kinnitusel ei kuulu

talle praegu ega ole kuulunud viimase 5 aasta jooksul Eestis ega Ukrainas kinnisvara, sõidukeid,

tulirelvi ega äriühingute osalusi. Tehnikavahenditest kuulub talle nutitelefon Xiaomi, väärtus u

30 eurot. Võlgniku valduses on üürikorteris olev mööbel ja kodutehnika. Teiste isikute käes ei

ole võlgnikule kuuluvat vara. Võlgnik on vallaline (elab koos elukaaslasega), lapsi ei ole.

Tagasivõidetavaid tehinguid usaldusisik ei ole tuvastanud.

Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 1300 eurot kuus, millest on lubatud arestida ca 320 eurot

kuus. Samas on töötasu kuude lõikes erinev, mistõttu ka arestitav summa võib osadel kuudel olla

oluliselt väiksem. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja

vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks.

4. Usaldusisiku hinnangul tuleb välja kuulutada V.D.’i pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Piisava sissetuleku puudumise tõttu ei ole võlgade

ümberkujundamine tema suhtes sobiv menetlusliik.

Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja V.D.’i pankrot; nimetada pankrotihaldur (oma

nõusoleku selleks on A. Õnnik andnud); kohustada V.D.’i vandega kinnitama, et esitatud andmed

vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged; algatada V.D.’i kohustustest vabastamise

menetlus.

Tsiviilasi nr 2-24-2218

4(8)

5. Usaldusisik taotleb kinnitada usaldusisiku tasuks 12,5 töötunni eest 1625 eurot, millele

lisandub käibemaks 375,10 eurot. Sellest 1000,40 eurot (820 eurot + lisanduv käibemaks 180,40

eurot) taotleb haldur hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja 805 eurot + käibemaks

177,10 eurot mõista välja võlgnikult pankrotivara arvelt.

KOHTUISTUNG

6. Kohus arutas maksejõuetusavaldust ja kuulas võlgniku ning usaldusisiku isiklikult ära Pärnu

maakohtus kohtuistungil 07. mail 2024. Võlgnik kinnitas, et on usaldusisiku aruandega tutvunud.

Võlgnik istungil tõlgi vahendusel tutvus usaldusisiku tasu nõudega, nendele vastuväiteid ei esita.

Võlgnik selgitas, et soovis rikkaks saada ja hakkas investeerima krüptovaluutasse, võttis selleks

laenu. Tegi ebaõnnestunud investeerimisotsuseid, tekkisid võlad. Võttis võlgade tasumiseks uusi

laenusid. Laenusid võttis ka igapäevakulude katmiseks ja vajalike tarbeesemete ostmiseks.

Võlgnik teab, et tema kahjuks on tehtud kohtulahendeid, ta ei ole vastuväiteid esitanud, sest

teadis, et on võlgu.

Võlgnik jäi maksejõuetusavalduse juurde, palub pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Võlgnik teab, et kohustustest vabastamise menetlus kestab 3 aastat, aga

tal on õigus võlad ennetähtaegselt tasuda. Arvab, et suudab kuus tasuda 300 - 500 eurot, kui

võimalik tasub rohkem. Võlgnik on nõus, et pankrotihalduriks nimetatakse Andrus Õnnik.

7. Usaldusisik kohtuistungil jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Võlgnik on maksejõuetu

ja pankrot tuleb välja kuulutada, usaldusisik ei ole tuvastanud alust kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmiseks. Andrus Õnnik kinnitas nõusolekut hakata täitma pankrotihalduri

ülesandeid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse

esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest

vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta

sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

2. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi kokku ligi 18 000 eurot, kõik nõuded on

muutunud sissenõutavaks. Nõuetest 75% aluseks on jõustunud kohtulahend. Võlgniku

kohustused ületavad sissetuleku suuruse, võlgnikul ei ole mingit muud vara, mille arvelt oleks

võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku sissetulekust (2024.a nelja esimese kuu

keskmine 1325 eurot) kõikide kohustuste täitmiseks ei piisa.

3. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgnikul piisava sissetuleku ja likviidse vara puudumise tõttu ei ole võimalik makseraskusi

ületada näiteks võlgade ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

4. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et V.D. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on

maksevõimet ületavate kiirlaenude võtmine igapäevaseks tarbimiseks. Maksejõuetuse põhjuseks

on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2023.a.

aasta keskel, kui ei suutnud enam laenumakseid tasuda ja võlausaldajad asusid nõudeid kohtu

Tsiviilasi nr 2-24-2218

5(8)

kaudu sisse nõudma.

5. V.D. taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse

algatamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks.

Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab

V.D.i pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45

sätestatule.

6. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja

temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

7. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS §

36 lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

8. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse

jätkamiseks.

9. V.D.i usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema

nimetamiseks pankrotihalduriks. Andrus Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele,

on usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg

1 esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni

pankrotimenetluse lõpuni. Võlgnik nõustus Andrus Õnniku pankrotihalduriks nimetamisega.

10. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 järgi täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

11. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.

−

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

−

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

Tsiviilasi nr 2-24-2218

6(8)

−

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning

vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

−

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

−

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

12. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

13. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv, usaldusisiku tasu

ettemaks) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. Samuti jäävad võlgniku kanda usaldusisiku

tasu ja kulud.

14. FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11

sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 08. detsembri 2023 määruse nr 113 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2024

kuupalga alammäär 820 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164

eurot.

Tsiviilasi nr 2-24-2218

7(8)

15. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel

arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku

tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

V.D.i pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule

oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist

usaldusisik ei taotle.

Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 12,5 tundi,

arvestusega 130 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 1625 eurot, millele lisandub käibemaks

22%.

16. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu summas 1000,4 eurot (sh käibemaks 180,4

eurot) menetlusabi korras riigi vahenditest, arvestades PankrS § 23 lg 4 ja 5¹ viidatud määruses

sätestatud piirmäära. Ülejäänud 982,10 eurot (805 eurot + käibemaks 177,10 eurot) palub

usaldusisik välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt. Usaldusisik palub tasu määrata OÜ-le

Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.

17. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1625 eurot, millele lisandub 22% käibemaksu, summas

375,10 eurot.

18. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku

tasu maksmiseks.

Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik

taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

19. PankrS § 23 lg 51 kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste

suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 01. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 12,5 tunni

(s.o 25 pooltunni) eest tasu menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korral oleks tasu

suurus seega 825 eurot (=25 x 33), millele lisandub käibemaks. Selle tunnitasu järgi arvutatav

tasu ületab alates 1. jaanuarist 2024 kehtivat kuutasu alammäära (820 eurot). Usaldusisik taotleb

võlgnikule anda menetlusabi 820 euro ja lisanduva käibemaksu ulatuses.

20. Kohus leiab, et V.D.ile menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole vara ega

Tsiviilasi nr 2-24-2218

8(8)

piisavat sissetulekut võlausaldajate nõuete täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks.

Pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest vabastamise menetluse

algatamist. Pankrotimenetluses on võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vähene.

Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt

ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele.

21. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi taotletud ulatuses,

1000,40 eurot (820 eurot + käibemaks), mida võlgnik TsMS § 182 lg 2 kohaselt ei pea riigile

tagasi maksma. Usaldusisiku tasust ülejäänud 982,10 eurot (sisaldab käibemaksu) mõistab kohus

välja võlgnikult. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik