3-24-1331/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

08.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1331

Haldusasi X. X. esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Vabastada X. X. riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel.

2. Jätta X. X. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 03.05.2024 X. X. esialgse õiguskaitse taotlus

(täiendatud 05.05.2024, 06.05.2024, 07.05.2024, 08.05.2024), milles X. X. palub lõpetada enda

üksikkambris hoidmine ning anda talle meditsiinilist abi.

Taotluse kohaselt paigutati X. X. üksikkambrisse 03.05.2024, ent vangla ametnikud ei

selgitanud talle, mis alusel ta üksikkambrisse paigutatakse (sh ei andnud haldusakti). Taotlejal

on tõsised probleemid psüühikaga (taotleja võtab päevas 12 tabletti) ning üksikkambris

viibimine ainult süvendab neid probleeme ning on ohtlik tema elule ja tervisele. X. X. on enda

sõnul taotlenud üksikkambris olles arstiabi, aga tema taotlust on ignoreeritud. Lisaks märgib X.

X., et vanglaametnikud piinavad teda. Seda näitab ka see, et X. X. on perioodil 2005-2024

esitanud halduskohtusse 389 kaebust / taotlust. Samuti võib X. X.i taotlusest aru saada, et ka

teised kinnipeetavad on teda aastatel 2007-2024 rünnanud (sh psüühiliselt). Ühtlasi on X. X.

välja toonud, et ta on esitanud Tallinna Vanglale nii 03.05.2024, 05.05.2024 kui ka 06.05.2024

vaided.

3-24-1331

2(5)

2. Kohus tegi 06.05.2024 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus vanglal selgitada,

mis alusel paigutati X. X. 03.05.2024 üksikkambrisse ning kui kaua teda seal plaanitakse hoida,

samuti seda, kas X. X.ile on tagatud vajalik arstiabi (sh kas X. X. saab ravimeid või teraapiat

seonduvalt tema vaimse tervise probleemiga). Lisaks palus kohus vanglal teatada, kas

eelnimetatud nõuete osas on käesoleval hetkel käimas vaidemenetlus ning kui jah, siis esitada

kohtule ka sisuline vastus X. X.i esialgse õiguskaitse taotlusele. Ühtlasi palus kohus vanglal

kohtule esitada kõik X. X.i 03.05.2024 taotlusega seonduvad haldusmenetluse materjalid.

3. Tallinna Vangla esitas 07.05.2024 seisukoha, milles palus jätta X. X.i esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

1) Tallinna Vangla kolmanda üksuse juhi 03.05.2024 käskkirja nr 5-1/24/820 alusel lukustati

03.05.2024 alates kl 13.45 julgeolekukaalutlustel R1 eluosakonna kambrite uksed.

Lukustamise põhjuseks oli vanglale laekunud teave, et R1 osakonnas on kinnipeetavate

vahel konfliktioht ja osakondi hoiti lukus kuni asjaolude selgumiseni. X. X. esitas

03.05.2023 vanglale vaide (registreeritud nr 5-15/24/103-1) seoses kambri lukustamisega ja

tema üksikvangistuses hoidmisega. Vaie on menetlemisel.

2) Tallinna Vangla kolmanda üksuse juhi 06.05.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/845 lõpetati

osakonna R1 lukustamine ja 06.05.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/193 kohaldati X. X.i suhtes

vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta õhutas

osakonnas konflikti tekkimist ja ohustas sellega vangla julgeolekut. X. X. paigutati eraldatud

lukustatud kambrisse ning lisaks liikumisele piirati ka suhtlemist ja kehakultuuriga

tegelemist. X. X. esitas 05.05.2024 ja 06.05.2024 Tallinna Vanglale pöördumised seoses

enda lukustatud kambris hoidmisega. Vangla registreeris pöördumised vaidena nr 5-

15/24/1061 ja vaie on menetlemisel.

3) R1 osakonna lukustamine ajavahemikul 03.05.-06.06.2024 ja X. X.i suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine alates 06.05.2024 on põhjendatud. VangS § 69 lg 1

kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt

rikub VangS-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi-

või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla

julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise

ärahoidmiseks. Riigikohus on leidnud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse

preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Eeltoodut arvestades ei ole alati nõutav, et täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar-,

väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava

õigushüve kahjustamises.

4) Vangiregistri andmetel on X. X.il olnud vangistuse ajal mitmeid tõsiseid intsidente:

14.03.2024 ühest kambrist teise ümberpaigutamise ajal viskas X. X. plasttopsi täie tundmatut

vedelikku, mis meenutas väljaheidet, vastu kambri ust. Keegi vedelikuga pihta ei saanud;

14.03.2024 oli X. X.il kaaskinnipeetavaga verbaalne konflikt ja X. X. tõukas jõuliselt teist

kinnipeetavat. Mõne aja pärast loopis X. X. selle kinnipeetava riided, mis olid majandusruumi

kuivatuskappi kuivama pandud, ruumi põrandale; 21.02.2024 jalutuskäigule minnes näitas X.

X. üles oma negatiivset meelsust eestlaste vastu, sõimas valvurit natsionalistiks, fašistiks,

kommunistiks ja avaldas, et varsti hakkavad kõik vanglas temaga vaid vene keeles rääkima.

Läbiotsimise ajal kinnipeetav lasi kõhutuult ja käskis ametnikul seda nuusutada; 17.12.2023

toimus Tallinna Vanglas X. X.i ja kaaskinnipeetava vahel füüsiline konflikt; 26.01.2024 näitas

X. X. kaaskinnipeetavale oma suguelundit; 14.02.2024 viis X. X. osakonna ühiskasutatavast

3-24-1331

3(5)

ruumist omale kott-tooli kambrisse ja istus sellel. Valvuri antud korduvatele korraldustele, tulla

toolilt maha ja viia kott-tool ühiskasutatavasse ruumi tagasi, kinnipeetav ei allunud. Valvur

suunas kinnipeetava toolilt maha tulema, misjärel X. X. tõusis püsti, tõstis kott-tooli kambrist

välja ja seejärel sülitas valvuri suunas, tabades pritsmetega valvuri peapiirkonda. Lisaks nimetas

X. X. ametnikku ebatsensuursete väljenditega ning võttis püksist välja ja näitas ametniku

suunas oma suguelundit; 29.06.2023 Tartu Vanglas karjus ja ähvardas valvureid roppude

sõnadega ning näitas ametnikele oma suguelundeid; 21.06.2022 Tartu Vanglas toimus X. X.i ja

kaaskinnipeetava vahel kaklus;

09.03.2022 Tartu Vanglas läks X. X. võõrasse kambrisse ja hakkas kaaskinnipeetaval käsi

väänama; 12.21.2021 Tartu Vanglas käitus X. X. vanglaametnikega agressiivselt, kasutas nende

suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, ei allunud korraldustele, osutas füüsilist

vastupanu ja sülitas valvuri suunas, kuid ei tabanud; 03.12.2021 Tartu Vanglas käitus X. X.

vanglaametnikuga ebaviisakalt, kasutas ametniku suhtes solvavaid väljendeid, ei allunud

korraldustele ja võttis sisse ründeasendi, et valvuriga kakelda; 04.10.2021 Tartu Vanglas tõukas

X. X. mööda minnes jõuliselt kaaskinnipeetavat, kes rääkis telefoniga.

Need on vaid mõned intsidendid, mis näitavad, et X. X.i käitumine on agressiivne ja

ettearvamatu ning ta on ohtlik. Vangla ei saanud jätta teabe- ja uurimisosakonnale laekunud info

põhjal reageerimata ning julgeoleku kaalutlustel tuli X. X. lukustatud kambrisse isoleerida.

Täiendavad julgeolekuabinõud lõpetatakse, kui vangla on veendunud, et X. X. suudab

õiguskuulekalt käituda ja ta enam teistele isikutele ohtlik ei ole. Hetkeseisuga ei ole

julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ära langenud. Oluline on märkida, et ka

kaaskinnipeetavatelt on vanglale laekunud pöördumisi X. X.i käitumise kohta ja kinnipeetavad

avaldavad, et tunnevad muret eluosakonnas toimuva pärast. See näitab, et teisi kinnipeetavaid

X. X.i käitumine häirib ja nad tajuvad temast ohtu.

5) Kahtlemata sekkuti osakonna lukustamisega ja sekkutakse täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisega intensiivselt kaebaja õigustesse, kuid käesoleval juhul kaalub vajadus kaitsta

kaaskinnipeetavaid ja vangla üldist julgeolekut üles X. X.i vajaduse vabalt liikuda, suhelda

ja sportida.

6) X. X. on lukustatud kambris viiendat päeva, seega ei saa rääkida pikaajalisest

üksikvangistuses hoidmisest. Enne osakonna lukustamist 03.05.2024 oli X. X. olnud ca kuu

aega avatud osakonnas ning tema liikumis- ja suhtlemisvabadust ei piiratud. X. X.il on

varasemalt diagnoositud segatüüpi isiksusehäired F61.0 ja kaasneva diagnoosina F68.1, kuid

tal ei ole selliseid terviseprobleeme, mis välistaksid tema lukustatud kambrisse paigutamise.

Psühhiaater on märkinud, et kinnipeetav uhkustab oma F61.0 diagnoosiga ja loodab sellega

lisasoodustusi saada. Seega esineb X. X.il manipuleerivat käitumist ja oma

terviseprobleemidele hakkab ta rõhuma siis, kui satub enda jaoks ebasoodsasse olukorda, nt

suletud režiimile sattudes. Tallinna Vangla psühhiaater on 18.04.2024 tervisekaarti teinud

sissekande, milles ta palub vanglal küll jälgida mõistlikku tasakaalu distsiplinaarsete

meetmete rakendamise ja võimalike tagajärgede vahel, kuid absoluutset keeldu X. X.i

ajutiselt isoleerimiseks ei esine (vt haigusjuht A7084). Ajavahemikul 19.04.2024 kuni

tänaseni ei ole V.

X. ühegi kaebusega meedikute poole pöördunud. Samuti ei ole meedikud ega teised

vanglateenistujad X. X.i käitumises ega tervises seoses lukustatud kambris hoidmisega

negatiivseid muutuseid täheldanud. X. X. saab regulaarselt arsti poolt määratud ravimeid.

Vangiregistri andmetel on X. X. esitanud 07.05.2024 sooviavalduse arsti vastuvõtule saamiseks.

Vastuvõtu aeg ei ole hetkel veel teada.

3-24-1331

4(5)

7) X. X. ei ole täielikus isolatsioonis. Ta saab käia jalutuskäigul, ta saab lähedastele helistada

ja kirjutada, ta saab kambris kuulata raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid, ta saab vestelda

vanglateenistujatega, sh kohtuda kaplaniga, kui X. X. selleks soovi avaldab. Senini ei ole X.

X. kohtumist soovinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Taotleja majanduslikku seisu arvestades leiab kohus, et põhjendatud ja otstarbekas on

anda X. X.ile menetlusabi riigilõivu tasumiseks (HKMS §-d 110-112).

5. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka

vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla teatas 07.05.2024 kohtule, et X. X. on seoses tema

lukustatud kambrisse paigutamisega esitanud Tallinna Vanglale nii 03.05.2024 kui ka

06.05.2024 vaided ning vaided on vanglas menetlemisel. Seega on taotleja esialgse õiguskaitse

taotlus lubatav.

6. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Seega esmalt tuleb tuvastada esialgse õiguskaitse vajadus ehk

tuvastada, kas taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks ja selle olemasolul arvestada HKMS § 249 lg 3 esimeses lauses nimetatud asjaolusid.

7. Kohus möönab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Samas on kohus seisukohal,

et esialgse õiguskaitse kohaldamine seonduvalt X. X.i üksikvangistuses hoidmisega võib

ohustada vangla julgeolekut, teisi kinnipeetavaid ja ka taotlejat ennast, arvestades taotleja toime

pandud rikkumisi ning uute õigusrikkumiste ohtu. Tallinna Vangla on 07.05.2024 vastuses

selgitanud julgeolekuabinõude rakendamise vajadust ja esitanud osalise ülevaate taotleja

rikkumistest alates 04.10.2021. Tallinna Vangla on kohtule 07.05.2024 kinnitanud, et X. X. saab

talle arsti poolt määratud ravimeid, vanglaametnikud ei ole tema tervisega seonduvalt

negatiivseid muutuseid täheldanud ning X. X.i taotlus arsti juurde saamiseks on registreeritud,

ent veel ei ole vastuvõtu aega määratud. Tallinna Vangla esitas kohtule X. X.i raviskeemi kui

ka väljavõtte haigusjuhtumitest, millest nähtuvad regulaarsed arsti külastused. Sealjuures on

taotleja ka ise 08.05.2024 täiendavates seisukohtades kinnitanud, et ta saab igapäevaselt

ravimeid, et toetada tema vaimset tervist. Seega puudub kohtul alus kahelda selles, et X. X.ile

on vanglas tagatud vajalik arstiabi ja ravimid (VangS § 52). Lisaks ei ole psühhiaater välistanud

X. X.i suhtes üksikvangistuse kohaldamist (vt psühhiaatri 18.04.2024 sissekannet

haigusjuhtumi nr A7084 kohta), vaid üksnes palunud vanglal järgida mõistlikku tasakaalu

distsiplinaarsete meetmete rakendamise ja võimalike tagajärgede vahel. Vangla on kohtule ka

kinnitanud, et taotleja ei ole täielikus isolatsioonis ning tal on jätkuvalt võimalus käia

jalutuskäikudel, helistada ja kirjutada, kuulata kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid,

kinnipeetavaga vestleb inspektor-kontaktisik ja ta saab kohtuda kaplaniga, kui selleks soovi

avaldab.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval hetkel kaalub vajadus tagada vangla julgeolek

(sh teiste kinnipeetavate, vanglateenistujate ja ka taotleja enda ohutus) üles taotleja vajaduse

vabalt liikuda, suhelda ja sportida (vaidemenetluse kestel). VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine nende aluseks olnud asjaolude äralangemisel.

3-24-1331

5(5)

Kohus lisab siinkohal, et kuivõrd täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli tingitud

eeskätt taotleja enda käitumisest, siis on taotlejal piirangu kohaldamise kestust kui ka

edaspidiselt lukustatud kambrisse sattumist võimalik vältida, muutes oma käitumist ja järgides

vanglas kehtestatud käitumiseeskirju.

8. Eeltoodud põhjustel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajaks

põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee kohtunik