2-22-13607/301 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. mai 2024

Tsiviilasja number

2-22-13607

Tsiviilasi

K.S. avaldus lepitusmenetluse algatamiseks

C.C. avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealiste

laste suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. jaanuari 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.S. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja I):

K.S.

(ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja Erika Scholler

Vastustajad:

Avaldaja II: C.C. (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja Peeter

Malve

Puudutatud isikud:

A.A.

(ik: XXXXXXXXXXXX)

ja

B.B.

(ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Marit Seesmaa

Jõhvi vald (vallavalitsuse kaudu), seaduslik esindaja Maris

Toomel

Toila vald (vallavalitsuse kaudu), seaduslik esindaja Maarika

Tarum

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 5. jaanuari 2024 määrus

muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Alaealistele lastele A.A. ja B.B. riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jätta

Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. K.S. (isa) esitas 13.09.2022 maakohtule avalduse lepitusmenetluse algatamiseks (tsiviilasi

nr 2-22-13607).

Avalduse kohaselt rikub C.C. (ema) Viru Maakohtu 27.10.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-21-

2402 ja 21.04.2022 määrust tsiviilasjas nr 2-21-18687. Ema halvustab isa ning takistab isal laste

A.A. ja B.B. suhelda ja kohtuda.

28.09.2022 kohtumäärusega suunati vanemad osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses

sätestatud lepitusmenetluses, tsiviilasja menetlus peatati kuni lepitusmenetluse lõppemiseni.

14.10.2022 edastas sotsiaalkindlustusamet kohtule riikliku perelepitusteenuse edutuse tõendi,

mille kohaselt ema keeldus perelepituses osalemast, kuna isa on olnud tema suhtes vägivaldne.

Isa soovis osaleda perelepituses. Maakohus uuendas 18.10.2022 määrusega asjas menetluse.

Isa oli kokkuvõtvalt seisukohal, et 21.04.2022 kohtumäärusega kehtestatud suhtluskord tuleb

tühistada. Lastega kohtumised peaksid toimuma isa elukohas ilma valla esindaja juuresolekuta.

Isa eesmärk on, et lapsed elaksid võrdselt mõlema vanemaga, s.o et neil oleks vahelduv elukoht.

2. Ema leidis, et suhtluskord tuleb tühistada ja isa suhtlusõigus piirata täielikult, kuna isaga

suhtlemine kahjustab laste tervist. Isa rikkus kõikidel 21.04.2022 määruse alusel toimunud

kohtumistel kehtestatud korda, sest isa poolt lastega algatatud vestluste sisuks oli ema

halvustamine. Sotsiaaltöötaja juuresolek ei avaldanud isale mingit mõju. Ema lõpetas

kohtumised, sest need kahjustasid vanema poja psüühikat. 19.01.2023 taasalustatud ja kuni

16.02.2023 toimunud kohtumistel jätkas isa lapsi kahjustavat käitumist. Isa ei ole võimeline

probleemi teadvustama.

Ema esitas 23.11.2022 maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja

emale ainuhooldusõiguse andmiseks (tsiviilasi nr 2-22-17662). 12.04.2023 määrusega liideti

tsiviilasjad nr 2-22-13607 ja 2-22-17662 ühte menetlusse numbriga 2-22-13607.

Avalduse kohaselt lahutati vanemate abielu 28.09.2020, vanemad elavad eraldi alates

oktoobrist 2020. Lapsed elavad emaga. Laste ühine kasvatamine on muutunud isa

agressiivsuse, valede kasvatusmeetodite ja ettearvamatu käitumise tõttu võimatuks. Ema on

pidanud kogema isa füüsilist vägivalda ning peab jätkuvalt kogema isa verbaalseid solvanguid

ja rünnakuid. Laste huvides on ühine hooldusõigus lõpetada ning anda emale ainuhooldusõigus.

3. Laste esindaja, advokaat Marit Seesmaa leidis, et isa suhtlusõiguse teostamine tuleb lõpetada,

kuni isa saab pärast psühholoogi, kes on nii laste kui isaga tegelenud, nõustamist kohtumisi

uuesti alustada. Kohus on kahel korral piiranud isa ja laste suhtlust selliselt, et kohtumiste juures

viibib kohaliku omavalitsuse töötaja, ning keelanud vanematel laste juuresolekul halvustada

teineteist või teineteise lähikondseid. Isa on jätkanud laste kuuldes ema halvustamist.

Kohtumised on kahjustanud laste vaimset tervist, seda eriti vanemal pojal. Ka ühine

hooldusõigus tuleb lõpetada.

4. Jõhvi vald oli seisukohal, et suhtluskorra jätkumine ei ole laste huvides ja isa suhtlusõigust

tuleb piirata, kuna kohtumised kahjustavad laste vaimset tervist. Hoolimata valla töötaja

juuresolekust isa käitumine kohtumistel ei muutunud. Seoses isa poolt määruse korduva

rikkumisega keeldus ema suhtluskorda täitmast. Vald korraldas vanematele pereteraapia, mis

tulemust ei andnud. Isa käitumine 2023. a jaanuaris taasalustatud kohtumistel ei paranenud,

lisaks alustas isa vanema lapse mõjutamist, mida laps peab kohtule rääkima.

Jõhvi vald toetas ema avaldust. Vanemad ei ole suutelised ühist hooldusõigust teostama. Emal

on nii vaimne kui ka majanduslik valmisolek lapsi kasvatada, ta on pühendunud laste eest

hoolitsemisele ning on loonud lastele väga head arengu- ja elamistingimused.

5. Toila vald toetas Jõhvi valla ja laste esindaja seisukohti ning selgitas, et alates 15.09.2021

elab pere Jõhvi vallas ning asjaga tegeleb Jõhvi Vallavalitsus.

6. Isa leidis, et ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ei ole laste huvides. Isa on valmis

suhtlema emaga Viberi või e-posti teel, et võtta ühiselt vastu otsused laste suhtes.

7. Kohus kuulas lapsed ära 02.05. ja 06.12.2023. Lapsed on vanemate vaidlusest väsinud, kuid

tunnevad ennast paremini kui vaidluse alguses. Laste tahe oli muutunud võrreldes ajaga, mil

esindaja ja kohtunik nendega 08.03. ja 02.05.2023 vestlesid. Vanem laps (A.) avaldas, et ei

soovi isa juures elada ja temaga enne kohtuda, kui isa muutub. Noorem laps (B.) ütles, et isa

räägib emast kogu aeg halvasti, aga ta ei julge seda öelda. Varem tahtis rohkem isaga olla, enam

ei taha. Mõlemad ütlesid, et ei taha isa juurde koju minna, seal on teine pere ja uus laps.

MAAKOHTU LAHEND

8. Viru Maakohus muutis 5. jaanuari 2024 määrusega Viru Maakohtu 21. aprilli 2022

määrusega tsiviilasjas nr 2-21-18687 kehtestatud suhtluskorda ning lõpetas isa suhtlusõiguse

teostamise laste A.A. ja B.B. suhtes ning lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse A.A. ja B.B.

osas ning andis emale ainuhooldusõiguse.

Menetlusosaliste menetluskulud jäeti nende endi kanda, ekspertiisikulu ning laste esindaja riigi

õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.

Määruse kohaselt on vanemate vahel vaidlused alates 2021. aastast. Perele oli määratud tugiisik

ja pere oli MARAC juhtumimudeli töös. Vanemad olid suunatud perelepitusse ja -teraapiasse,

mis ebaõnnestusid.

27.10.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2402 keelati vanematel laste juuresolekul halvustada

teineteist või teineteise lähikondseid. Kehtestati isa ja laste suhtlemise kord: kohtumised

toimuvad 3 korda nädalas kuni 2 tundi korraga lastekaitse-, sotsiaaltöötaja või tema poolt

volitatud isiku juuresolekul. Vanemaid kohustati ühe aasta jooksul läbima programm „Imelised

aastad“ ja isa läbima programm „Hoolivad isad“ (ema on programmi läbinud, isa mitte). Isa

soovis ka siis lastele vahelduvat elukohta. Kohus selgitas, et ei näe selleks võimalust, arvestades

vanemate äärmuslikult halbu suhteid ning laste psüühilist ja emotsionaalset seisundit.

21.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-18687 tunnistati lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ja

muudeti 27.10.2021 määrusega kehtestatud suhtluskorda: kohtumised toimuvad kuni 3 korda

nädalas 2 tundi korraga sotsiaaltöötaja või tema poolt volitatud isiku määratud kohas ja

juuresolekul. Isal keelati lastega suhelda määruses märkimata aegadel ja viisil, sh lasteaias,

koolis, huviringides, ning teemadel, mis puudutavad vanemate eraelu ja ei ole lastele

eakohased. Isale jäeti õigus suhelda lastega mõistlikus ulatuses telefoni teel või sotsiaalmeedia

vahendusel, arvestades määruse p-s 7 toodut ja laste päevakorda. Isa oli jäänud samadele

seisukohtadele, s.o lapsed peavad olema vanematega võrdse aja ning ema on läbinisti paha.

Olukord vanemate vahel muutunud ei olnud. Isal puudus arusaam, et tema käitumine ohustab

laste heaolu. Isa ei täitnud suhtluskorda ja avaldas lastele, eelkõige vanemale pojale, jätkuvalt

negatiivset mõju, olukorras, kus vanem poeg vajas spetsialistide abi, mida isa eitas. Tartu

Ringkonnakohtu 15.06.2022 määrusega jäeti maakohtu 21.04.2022 määrus muutmata.

Kehtiv suhtluskord ei toimi. Määruse täitmist ei ole suuteline tagama ka kohalik omavalitsus.

Eelnevates menetlustes on kohus proovinud leida mõistlikku võimalust, mil viisil isa saaks

lastega suhelda. Isa leiab, et eelnevaid määrusi, eeskätt 21.04.2022 määrust, ei oleks tohtinud

teha, ning süüdistab kohut jt asjaga seotud isikuid, et sellega rikuti ära isa ja laste suhtlus ning

et sellele aitab kaasa ema, keda kõik toetavad. Isa ei saa aru enda osast selles. Isa seisukohad ei

haaku teiste menetlusosaliste seisukohtadega.

Kohtu hinnangul ei ole kehtivat suhtluskorda võimalik tühistada ega muuta isa soovitud viisil,

kuna see ei ole laste huvides. Suhtluskorra määramisel arvestatud asjaolud põhiosas muutunud

ei ole. Vanemate vahel ei ole endiselt selliseid suhteid, et määrata lastele vahelduv elukoht või

suhtlemine isa juures. Isa ei ole muutnud oma käitumist ega näidanud, et suudab seada suhtluses

laste ja teise vanemaga esikohale laste huvid. Isa ei mõista, et tema negatiivne suhtumine

emasse mõjutab lapsi. Seda kinnitab isa käitumine menetluses, sh kohtuistungitel. Ema

käitumisele üldjoontes etteheiteid teha ei saa, kuigi ka ema ei ole kohtumäärust täitnud,

põhjendades seda sellega, et isa on jätkanud ema halvustamist ja süüdistamist laste ees, mis

mõjub laste psüühikale halvasti. Kuigi isa eitab ema halvustamist laste ees, on see asjaolu teiste

menetlusosaliste, eeskätt Jõhvi valla seisukohtadega tuvastamist leidnud. Seda on kinnitanud

ka lapsed ärakuulamisel. Kohus ei ole tuvastanud isa poolt emale tehtud etteheiteid, s.o et ema

oleks laste suhtes vägivaldne, manipuleeriks lastega, et ema ainsaks prioriteediks on raha. Ema

väidete usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda, kuna sarnased seisukohad on esitanud ka teised

menetlusosalised, v.a isa. Laste esindaja on täitnud kohustust laste esindamisel nõuetekohase

hoolsusega ning lähtunud laste huvidest. Laste huvidest on lähtunud ka Jõhvi ja Toila vallad.

Kohus määras asjas ekspertiisi. Ekspertiisiaktis on laste ja vanemate suhteid analüüsitud

võõrandamise teoreetilistest alustest lähtudes, et tuvastada potentsiaalselt lapsi kahjustavad

käitumised (ebaturvaline suhtlus, lojaalsuskonflikti tekitamine), kas vanemad lähtuvad enda või

laste huvidest, kas on vastastikust halvustamist ja lugupidamatust ning milline on selle mõju

laste vaimsele tervisele. Ekspert on vastanud kõigile kohtu küsimustele, arvestanud menetluses

esitatud tõendeid ja seisukohti ning tuginenud erialakirjandusele. Eksperdi järeldused on

kontrollitavad. Isa süüdistused eksperdi suhtes on emotsionaalsed ja üldsõnalised, kaebuse

sisust peegeldub rahulolematus töö tulemustega. Kohus ei kahtle eksperdi erapooletuses.

Kohtu hinnangul andis ekspertiis vastuse küsimusele laste parimate huvide tagamisest. Kohus

ega menetlusosalised täiendavat ekspertiisi (s.o kohtupsühhiaatrilist) vajalikuks ei pidanud.

Vanem laps on kohtus ärakuulamisel avaldanud, et rääkis eksperdi juures vabalt. Lapsed on

võrreldes varasemaga detsembris avaldanud, et ei soovi isa juures elada ega temaga kohtuda

enne, kui isa muutub. Kohus tuvastas, et lapsed on isast eemaloleku ajaga muutunud

rahulikumaks. Vaatamata laste soovidele on selge, et laste huvides on lõpetada isaga

suhtlemine, kuna see kahjustab laste tervist ja arengut. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et isa

lähtub kõiges enda huvist ja vajadustest, arvestamata laste huve. Kohus leidis, et isa suhtlemist

lastega ei ole võimalik enam korraldada ka kolmanda isiku kaasabil ja/või juuresolekul.

Kohtumiste kasulikkus lastele ilmneb vaid juhul, kui isa ei ründa ei verbaalselt ega füüsiliselt

kedagi, ei õhuta lastes vihatundeid, ei manipuleeri nendega. Isa ei ole võimeline sellesisulistest

kokkulepetest kinni pidama ega ole suutnud oma käitumist muuta selliselt, et see oleks laste

huvides. Ka ei saa määrata erieestkostjat suhtlemist korraldama, kuna see oleks laste huvide

vastane. Laste esindaja taotlus, et isa suhtlusõigus tuleb ära võtta seni, kuni isa on teinud oma

käitumises korrektuurid, on umbmäärane ja mittetäidetav. Suhtlusõiguse taastamiseks ei ole

võimalik määrata konkreetset ajalist tingimust, kuna suhtlusõiguse lõpetamine on tingitud isa

isikuomadustest, mida ei pruugi olla võimalik muuta.

Isa esitatud tõendid, s.o tsiviilasja nr 2-21-7610 (isa hagi ema vastu lepingu tühistamisavalduse

kehtetuks tunnistamiseks/ema vastuhagi ühisvara jagamiseks) ning kriminaalasjade

nr 1-21-1847 (isa ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontroll) ja nr 1-21-8206 (isa süüdistus

KarS § 120 lg 1; § 121 lg 2 p 3; § 3312 järgi) materjalid, politsei ja prokuratuuri vastused,

illustreerivad vanemate pingelisi suhteid. 29.05.2021 videost nähtub, et vanem laps on sunnitud

olukorras, ta ei saa aru, miks isa temalt küsimusi küsib ja filmib, ning püüab vastata isa poolt

soovitult. Viidatud tõendid ei lükka ümber ekspertiisi järeldusi, vaid pigem kinnitavad neid.

Psühholoog/psühhoterapeut Žanna Boberi arvamus isa psühhoemotsionaalse seisundi kohta

(15.06.2022, 03.05.2023 seisukohad; uuring viidi läbi isa pöördumise alusel programmi

„Ohvriabi“ raames 2022. aastal) ja Ž. Boberi 23.10.2023 kokkuvõte (konsultatsioon viidi läbi

isa pöördumise alusel 2023. aastal), dr Andrei Tashkini 10.10.2023 tõend, et isa võib olla

eestkostja, SA Ahtme Haigla 12.04.2019 tõend, et isal ei ole vastunäidustusi relva

omamiseks/relvaga töötamiseks, OÜ Peremed 15.04.2019 relvaloa taotleja tervisetõend ja

Kaitseliidu vanemveebli Anu Veitmaa iseloomustus isa kohta, on olemuselt erinevad võrreldes

kohtuliku ekspertiisiga, ei anna vastust küsimusele laste huvide tagamisest ega lükka ümber

ekspertiisi järeldusi. Isa on 29.06.–06.10.2023 läbinud sotsiaalprogrammi „Viha ohjamine“

(mis oli kriminaalhoolduse raames kohustuslik), kuid arvestades isa käitumist kohtuistungitel

ei ole sellest abi olnud. Fotod perest ei oma tähtsust, kuna need on aastatest 2014–2019.

Kohtuliku ekspertiisi järeldusi kinnitavad psühholoog Jelena Habrenkova 10.10.2022 ja

10.05.2023 arvamused vanema lapse osas ning psühholoog Jelena Riisi pereteraapia kokkuvõte.

Statsionaarsest epikriisist nähtub, et vanem laps viibis SA Viljandi Haigla lastepsühhiaatria

osakonnas 05.–10.09.2021, diagnoos aktiivsus-tähelepanuhäire, kohanemishäire – segatüüpi

ärev-depressiivne reaktsioon, esineb autoagressiivset käitumist alates 2020. a detsembrist.

Seega tuleb 21.04.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-18687 kehtestatud suhtluskorda

muuta ja lõpetada isa suhtlusõiguse teostamine laste suhtes.

Viru Maakohus lõpetas 27.10.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2402 vanemate ühise

hooldusõiguse osaliselt ning andis emale ainuotsustusõiguse laste huvihariduse ja tervishoiu

küsimustes. B. huvihariduse küsimustes on emale otsustusõigus antud kuni B. koolieelse

lasteasutuse lõpetamiseni. Ülejäänud osas säilis vanematel ühine hooldusõigus.

Kohus leidis, et perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1, lg 3 eeldused ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja emale ainuhooldusõiguse andmiseks on täidetud. Vanemate erimeelsused on

olnud pikaajalised, korduvad ning on kahjustanud laste heaolu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

9. K.S. (isa) esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. jaanuari 2024 määruse

tühistamist osas, millega muudeti 21. aprilli 2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-18687

kehtestatud suhtluskorda ning lõpetati K.S. suhtlusõiguse teostamine laste A.A. ja B.B. suhtes.

Viru Maakohtu 21. aprilli 2022 määrusega kehtestatud suhtluskord tuleb jätta muutmata või

alternatiivselt saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Samuti palub K.S. (isa) tühistada maakohtu määruse osas, milles vanemate ühine hooldusõigus

lõpetati ja anti C.C. ainuhooldusõigus. Selles osas tuleb teha uus määrus, millega lõpetada

vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ning anda hooldusõigus, v.a laste A.A. ja B.B.

viibimiskoha määramise osas väljaspool Eesti Vabariiki, C.C..

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) puudub isa suhtlusõiguse teostamise lõpetamiseks alus. Suhtlusõiguse teostamise lõpetamine

on äärmuslik meede, mis kahjustab nii lapsi kui isa, kelle suhted võivad pöördumatult katkeda,

ning rikub isa õigust suhelda lastega isiklikult (PKS § 143 lg 1). Suhtlusõiguse lõpetamiseks

peavad kõik asjaolud viitama, et suhtlus kahjustab laste heaolu. Sellist olukorda ei esine.

Kohus on valdavalt tuginenud Kaire Talviste-Baiocco kohtulikule ekspertiisile, kes leidis, et

isaga suhtlemine ei vasta laste huvidele, sest isa ja laste suhe on ambivalentne, mis tuleneb isa

muutlikust, agressiivsest ja äkilisest käitumisest. Psühholoog Ž. Boberi arvamuse järgi on isa

psühholoogiline seisund normikohane, kuid suutmatus oma laste eest hoolitseda mõjutab isa

psühholoogilist seisundit negatiivselt. Kohus on õigesti leidnud, et K. Talviste kohtulik

ekspertiis ja Ž. Boberi arvamus on olemuselt erinevad ning et isa tõendid ei kaalu üle kohtulikku

ekspertiisi. Menetluses on aga leitud, et isa iseloomustatakse nii positiivsest kui negatiivsest

küljest ning isal on tahe oma laste eest hoolitseda ja nende huve tagada. Seega ei ole tegemist

olukorraga, kus isa pidevalt kahjustab laste huve ega ole huvitatud laste heaolust. Tõendid

räägivad sellest, et isa on võimeline laste eest hoolitsema ning laste huve ja heaolu tagama.

Ekspertide arvamuste alusel on põhjendatud suhtlusõiguse piiramine (ehk 21.04.2022

määrusega kehtestatud suhtluskorra muutmata jätmine või määruse täitmise piiramine).

Isa emotsionaalne seisund ning isa ja laste suhted halvenesid praeguse menetluse tõttu. Lastega

seotud vaidlustes on vanemate käitumine emotsionaalne. Liigne emotsionaalsus pika aja

jooksul mõjub isiku psühholoogilisele seisundile negatiivselt. Tsiviilasjas nr 2-21-2402 ei ole

kohus täheldanud isal kontrollimatut viha ja agressiivsust laste suhtes, et kohustada isa

vihahalduse programmi läbima. 23.07.2021 määruses kriminaalasjas nr 1-21-1847 leidis kohus,

et ei ole mingeid tunnuseid, et lapsed kardaksid isa või et tema juuresolek tekitaks lastes

negatiivseid emotsioone. Seega enne praegust menetlust oli isa psühholoogiline seisund

normikohane. Emotsionaalne käitumine kohtuistungitel näitab, et isal on huvi oma laste vastu

ja ta soovib laste huve kaitsta. Kohtumenetluse lõppemine annab võimaluse stressist taastuda.

Olukorras, kus emotsionaalse käitumise on põhjustanud käimasolevad kohtumenetlused, ei ole

võimalik teha kaugeleulatuvaid järeldusi, kas isik on võimeline oma käitumist muutma. Kohus

ei ole nimetanud neid isikuomadusi, mis annaksid aluse isa suhtlusõiguse teostamine lõpetada.

Põhjendatud ei ole seisukoht, et isa suhtlemist lastega ei ole võimalik korraldada ka kolmanda

isiku kaasabil ja/või juuresolekul. Kohalik omavalitsus ei taganud, et suhtluskord oleks täitnud

oma eesmärki ning mõjunud positiivselt isa ja laste suhetele. Kohtumised toimusid ühes laste

mängutoas, st ei olnud korraldatud selliselt, et isa saanuks lastega suhelda turvalises ja rahulikus

keskkonnas. Kui kohalik omavalitsus tagaks, et kohtumised toimuksid erinevates kohtades ja

tingimustes, kus isa ja lapsed saavad rahulikult ning turvaliselt aega veeta, oleksid kohtumised

sotsiaaltöötaja juuresolekul laste ja isa suhetele kasulikud;

2) peab ühine hooldusõigus säilima laste viibimiskoha määramisel väljaspool Eesti Vabariiki.

Kui ringkonnakohus leiab, et isa suhtlusõiguse teostamise lõpetamine ei ole põhjendatud, siis

vanemate erimeelsusi arvestades on oht, et ema võib kolida lastega välisriiki, et suhtlemist

takistada. Välisriiki kolimine ei ole laste huvides, kuna sel juhul on suhtlust isaga raske tagada.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

10. C.C. seisukoha kohaselt on emal ja lastel igasugune suhtlus isaga vastunäidustatud, v.a ehk

tulevikus, kui isa jõuab arusaamisele, mida ta valesti teeb, saab viharavi ning asub

diametraalselt oma käitumist muutma. Siiani ei ole isa suutnud oma käitumist parandada. Isa

menetlusdokumentidest nähtub meeltesegadust, kontrollimatut viha ema, riigi ja kohtusüsteemi

vastu. Tartu Ringkonnakohus on 08.12.2022 otsuses kriminaalasjas nr 1-21-8206 (p 40.7)

samuti leidnud, et isa kannab jätkuvalt viha ema vastu, isal on probleeme oma emotsioonide

kontrollimisega, mistõttu võivad vihahood edaspidigi päädida agressiivsuse ilmingutega. Isa on

emale ja lastele ohtlik ning määrus on proportsionaalne ja seaduslik.

Arusaamatuks jääb väide, et kohtumised ei olnud korraldatud selliselt, et isa saanuks lastega

suhelda turvalises ja rahulikus keskkonnas. Isa rikkus kohtumistel oma käitumisega kõigi rahu

ja turvatunnet ning seetõttu ei saanud kohtumisi enam korraldada.

Emal ei ole kavatsust kolida lastega välisriiki, ta peab Eestit enda ja laste jaoks heaks elukohaks,

kus tal on olemas elukoht, töö ja sissetulek.

11. Laste esindaja, advokaat Marit Seesmaa, palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Laste esindaja seisukoha kohaselt:

1) ei võimalda isa suhtlusõiguse piiramine kaitsta laste huve. Kohtumised olid korraldatud

turvaliselt ja rahulikus keskkonnas, kuid isa jätkas ema halvustamist ja laste mõjutamist. Isa

teatas vanemale pojale, et ei kavatse vallavalitsusega kokku leppida suhtlemise aegu, sest

kohtumisi ei toimu ema süül. Ema on reetur ja on teinud kõik, et isal poleks raha. Psühholoogile

tuleb rääkida, et andke mulle isa tagasi. Isa hakkas vanemat poega kohtunikuga kohtumiseks

ette valmistama, käskides kohtunikule öelda, et laps soovib olla isaga ja ema on võtnud lastelt

isa. Vanem laps oli hakanud kogelema. Noorema lapse jättis isa kohtumistel kõrvale.

Ekspertiisiaktist nähtub, et lapsed on kogenud isa agressiivsust (füüsiline, psühholoogiline) ema

suhtes, pere lemmiklooma suhtes ja ka enda suhtes. Lapsed kardavad, et isa võib emale haiget

teha või ta ära tappa. Vanem laps kardab, et isa võib venna ära võtta ning teda mitte enam ema

juurde tagasi lubada. Isa on vanema lapse hoovist kaasa haaranud. Isa tähelepanu on tema

käitumise kahjulikkusele korduvalt juhitud, ent see ei ole toonud kaasa muutusi. Isal esineb

tõsine vanemlik puudujääk, mis väljendub laste jätkuvas psühholoogilises väärkohtlemises.

Kuivõrd isa on pikema aja jooksul rääkinud lastele emast halvasti ja seda ka lastekaitsetöötajate

juuresolekul, ei ole suhtlust võimalik korraldada ka kolmanda isiku kaasabil ja/või juuresolekul.

Nõustuda ei saa seisukohaga, et kohus oleks pidanud arvestama, et isa emotsionaalne seisund

ning isa ja laste suhted halvenesid praeguse menetluse tõttu. Kohtul tuleb lähtuda eelkõige laste

huvidest, mida kohus on ka teinud. Isa ei pidanud vajalikuks osaleda programmides, milleks

teda tsiviilasjas nr 2-21-2402 27.10.2021 määrusega kohustati. Kui isa mõistis, et

kohtumenetlus mõjub talle raskelt, pidanuks ta pöörduma abi saamiseks spetsialistide poole.

Isal on võimalik esitada kohtule avaldus suhtlemise taastamiseks, kui ta saab välja tuua

asjaolud, mis kinnitavad, et suhtlemine ei mõju lastele kahjulikult;

2) ei ole ühise hooldusõiguse jätkamine laste huvides ka mitte viibimiskoha määramisel

väljaspool Eesti Vabariiki, kuna see võtaks emalt võimaluse reisida lastega välisriiki. Vanemad

ei ole võimelised leidma üheski lastega seonduvas küsimuses üksmeelt. Ka ekspert on toonud

välja, et tegu pole vanematevahelise konflikti, vaid kõrge riskiga lähisuhtevägivallaga. Laste

huvides on õigusrahu, et kõigil osapooltel oleks võimalik rahuneda.

12. Jõhvi vald vaidleb määruskaebusele vastu. Maakohus on põhjalikult kaalunud asjaolusid ja

otsustused lähtuvad laste huvidest. Jõhvi vald jääb esitatud seisukohtade juurde.

13. Toila valla vastuse kohaselt elavad lapsed alates 2021. aastast Jõhvi vallas. Toila vald on

esitanud menetluses oma seisukohad ja täiendavalt asjaolusid lisada ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

05.01.2024 määrus muutmata.

15. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et määruskaebuses ei ole esile

toodud selliseid asjaolusid, mis põhjendaksid maakohtu määruse tühistamist või muutmist.

Ringkonnakohus

nõustub

maakohtu

määruse

põhjendustega

ning

kooskõlas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei korda neid kõiki.

16. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.

Nii lastega suhtlemise korra määramine, suhtlusõiguse teostamise lõpetamine kui ka ühise

hooldusõiguse lõpetamine on kohtu kaalutlusotsused. Kõrgema astme kohus sekkub alama

astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude

kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi.

Ringkonnakohtu hinnangul maakohtu määruses eeltoodud puudusi ei esine ja seetõttu puudub

alus maakohtu otsustusi muuta. Ainuüksi see, et üks vanem ei nõustu maakohtu otsustuste ja

põhjendustega, ei tähenda, et maakohus oleks teinud ebaõige ja kaalutlemata kohtulahendi.

17.1. Maakohus on lähtudes PKS § 123 lg-st 1 asja lahendades õigesti seadnud esikohale laste

huvid. Kuigi PKS § 143 lg-st 1 tulenevalt on eelduslikult lapse huvides see, et laps saab lahus

elava vanemaga suhelda, siis PKS § 143 lg 3 kohaselt lapse huvides võib kohus piirata

suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse

teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise.

Maakohus on põhjendatult juhindunud Riigikohtu selgitustest 06.04.2018 lahendis

nr 2-15-16111 (p 18), mille kohaselt kohus võib PKS § 143 lg 3 järgi lapse huvides

suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse

teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada, kui vanema ja lapse

suhtlemine ei ole kooskõlas lapse huvidega ning kahjustaks lapse tervist ja arengut. PKS § 143

lg 3 järgi lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel ei ole määravaks lapse tahe või vanema soov

lapsega suhelda, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse

huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut.

17.2. Ringkonnakohus ei kahtle selles, et isa oma lastest hoolib ning soovib nende elus ja

kasvatamises osaleda. Isa nägemus sellest, mis on laste huvides ning kuidas peaks laste elu

olema korraldatud, erineb aga kõigi teiste menetlusosaliste arvamusest. Isa on kogu menetluse

olnud järjekindlalt seisukohal, et lapsed peavad elama vanematega võrdse aja, nädal ühe, nädal

teise vanema juures. Seda, et laste vahelduv elukoht ei ole mõeldav olukorras, kus vanemate

vahel puudub normaalne suhtlus ja koostöö, on nii maa- kui ka ringkonnakohus juba selgitanud

kahes eelmises laste hooldusõiguse ja suhtluskorra kohtuasjas (2-21-2402, 2-21-18687).

Kuivõrd määruskaebuses on isa teinud oma nõudmistes järeleandmise, paludes jätta kehtima

21.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-18687 kehtestatud suhtluskorra, siis ringkonnakohus

vahelduva elukoha teemat pikemalt ei puuduta.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu (ja kõigi menetlusosaliste, v.a isa) seisukohaga, et kuivõrd

kolmanda isiku juuresolek ei suutnud ära hoida isa poolt laste vaimse tervise jätkuvat

kahjustamist, ei ole hetkel laste huvides ka 21.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-18687

kehtestatud suhtluskorra kehtima jätmine ning isa suhtlusõiguse teostamine tuleb lõpetada.

Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 143 lg 3 alusel suhtlusõiguse teostamise lõpetamine ei ole

vanema suhtes karistuslik meede, vaid selle aluseks on lapse huvid.

17.3. Vanemate suhted on olnud pikka aega äärmuslikult konfliktsed ja on andnud ainet lisaks

mitmele tsiviilvaidlusele ka kriminaalasjadele. Isa vihkamine (või põlgus, nagu ta ise seda

nimetab) ema suhtes on täiesti mõõdutundetu ja irratsionaalne. Isa väidete kohaselt on ema

kurjategija, sadist, tapja, kellel on esikohal raha ja oma ego, ainuüksi ema on süüdi, et vanemate

abielu purunes, ema manipuleerib lastega ja teeb neile ajupesu, valetab, et näidata isa vägivaldse

inimese ja psühhopaadina, seda kõike eesmärgiga võtta isalt lapsed, hävitada ta, saada isalt raha.

Ehkki isa eitab ema halvustamist laste kuuldes, on tema selline käitumine asjas tõsikindlalt

tõendamist leidnud. Seda on kinnitanud Jõhvi Vallavalitsus, kelle sotsiaaltöötaja on isa ja laste

kohtumiste juures viibinud (I kd, tl 119; II kd, tl 50, 103, 134p–135) ning on rääkinud lapsed

ärakuulamisel kohtunikule, nende esindajale advokaat M. Seesmaale (II kd, tl 96p) ja terapeut

Kaire Talviste-Baioccole. Isa käitumist K. Talviste-Baiocco juures on terapeudi arvamuses

põhjalikult kirjeldatud – nt on isa lastele öelnud, et ta ei helista neile, sest ema ei taha seda; et

ema tahab teda hävitada ja tal on kombeks valetada jms (III kd, tl 144). Seega isa ei ole suutnud

end tagasi hoida ka olukorras, kus ta teadis, et kohtumise eesmärgiks on arvamuse andmine

laste ja vanemate suhete kohta.

K. Talviste-Baiocco arvamusest nähtuvalt on isa lisaks ema halvustamisele ja süüdistamisele

püüdnud ka terapeudi juuresolekul lastega (eriti vanema pojaga) manipuleerida – nt küsib, kas

laps näeb ka olukorda selliselt, et neilt on isa varastatud, tekitab lastes kaastunnet, et isal on

raske, püüab lapsi mõjutada avaldama soovi elada nädala kaupa isaga jms (III kd, tl 144p).

Jõhvi Vallavalitsus ja laste esindaja on toonud välja sarnase asjaolu – isa mõjutab vanemat last,

mida on vaja kohtunikule rääkida (s.o et laps soovib olla isaga ja ema on võtnud lastelt isa

(II kd, tl 97, 134p).

Ei Jõhvi Vallavalitsuse ja laste esindaja seisukohtades ega K. Talviste-Baiocco arvamuses

toodu tõele vastavuses ei ole alust kahelda, sest need on kooskõlas kogu asja materjalidega.

Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul kahtlust selles, et isa ärritub kergesti ja võib siis olla

ka füüsiliselt vägivaldne. Kriminaalasjas nr 1-21-8206 tehtud Viru Maakohtu ja Tartu

Ringkonnakohtu otsustest, millega on isa kriminaalkorras karistatud ema ja ema uue kaaslase

(L. Laanemäe) suhtes toime pandud vägivallakuritegude eest, nähtub, et isa on kasutanud ema

suhtes füüsilist vägivalda laste nähes. Seda on rääkinud ka vanem laps K. Talviste-Baioccole.

Vanema lapse sõnul on isa ka teda löönud ja vägisi auto peale võtnud (ning on üldse kogu aeg

kuri ja närviline, karjub kõigi peale). Samuti on lastel hästi meeles isa julmus pere lemmiklooma

vastu (III kd, tl 141p–142). Isa ühelt poolt eitab oma vägivaldsust, samas on ta tunnistanud nii

vestluses K. Talviste-Baioccole kui ka oma menetlusdokumentides, et on laste emale kõrvakiilu

andnud, peksnud ema uut partnerit, löönud kahel korral pere koera. Isa leiab, et temapoolne

füüsiline vägivald on olnud õigustatud (III kd, tl 143), samuti et üks kõrvakiil (isa arvates ema

provotseeritud) ei saa olla perevägivallaks (II kd, tl 115).

Isa ei ole võimeline aru saama, et tema ülalkirjeldatud käitumine on laste väärkohtlemine, mis

kahjustab laste psüühikat.

17.4. Isa poolsest väärkohtlemisest lastele tekkinud tagajärgede ja laste huvide tuvastamisel on

maakohus tuginenud suures osas gestaltpsühhoterapeudi K. Talviste-Baiocco arvamusele, mis

on antud maakohtu 14.06.2023 määruse alusel ja mida ringkonnakohus käsitleb dokumentaalse

tõendina, kuid on hinnanud ka ülejäänud tõendeid ning leidnud, et K. Talviste-Baiocco

arvamust toetavad psühholoog J. Habrenkova 10.10.2022 ja 10.05.2023 arvamused ja SA

Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku 05.–10.09.2021 statsionaarne epikriis vanema lapse kohta

ning psühholoog J. Riisi pereteraapia kokkuvõte.

Tõenditest ja menetlusosaliste (v.a isa) väidetest nähtuvalt on isa kahjustanud eelkõige vanema

poja vaimset tervist (isa tähelepanu on olnud pööratud vanemale lapsele, noorem laps ei ole

isapoolset väärkohtlemist oma vanusest tulenevalt sedavõrd tajunud).

Vanemal lapsel diagnoositi SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus 2021. a sügisel aktiivsus-

ja tähelepanuhäire, segatüüpi ärev-depressiivne reaktsioon ning perekonna lõhestumine

lahkumineku või lahutuse teel. Epikriisi järgi oli põhiprobleemiks, millega laps

lastepsühhiaatria osakonda statsionaarsele ravile suunati, autoagressiivne käitumine,

ähvardused ennast vigastada, suitsidaalsed mõtted, ebatõhus impulsside kontroll, mille taustaks

on vanemate lahutus ja vanemate komplitseeritud suhted (I kd, tl 156–158).

Maakohus kehtestas tsiviilasjas nr 2-21-2402 27.10.2021 määrusega isa ja laste suhtlemise

korra selliselt, et kohtumised toimuvad kolm korda nädalas kuni kaks tundi korraga kolmanda

isiku (lastekaitse-, sotsiaaltöötaja või tema poolt volitatud isiku) juuresolekul, ning kohustas

mõlemat vanemat läbima programmid, mis on mõeldud aitama vanematel laste kasvatamisega

paremini toime tulla ning tagada oma laste turvalisus ja heaolu. 27.10.2021 määrusest nähtuvalt

oli isa suhtlusõiguse piiramise aluseks asjaolu, et vanema poja psüühiline seisund oli muutunud

sedavõrd halvaks, et lapsel esines suitsiidirisk, isa ei tunnistanud vähimalgi määral, et lapse

vaimse tervise probleemid võiksid olla tingitud isa käitumisest, ning oli seisukohal, et lapse

psühholoogiline nõustamine ei ole vajalik.

Kuivõrd isa jätkas vanema poja häirimist emast halvustavalt ja kohatult rääkides, muutis

maakohus 21.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-18687 27.10.2021 määrusega kehtestatud

suhtluskorda ning keelas isa vahetu suhtlemise lastega määruses märkimata aegadel ja viisil,

s.o isa suhtlemine lastega oli lubatud vaid kuni kolm korda nädalas kaks tundi korraga

kolmanda isiku (sotsiaaltöötaja või tema poolt volitatud isiku) määratud kohas ja juuresolekul,

ning isale oli määruse resolutsiooniga üheselt ja selgelt kehtestatud keeld suhelda lastega

teemadel, mis puudutavad vanemate eraelu ja ei ole lastele eakohased.

Psühholoog J. Habrenkova on perioodil 2022. a september kuni 2023. a veebruar korduvalt

kohtunud vanema lapsega ning psühholoogi tähelepanekud on välja toodud MTÜ Virumaa laste

ja perede tugikeskuse 10.10.2022 ja 10.05.2023 hinnangutes (I kd, tl 120; III kd, tl 43).

Psühholoog on täheldanud, et lapsel oli pärast 2022. a juulis isaga kohtumist tulnud tagasi

kogelemine, mis vähenes märgatavalt, kui lapsel oli isaga suhtlemises paus. Laps on närviline,

emotsionaalselt pinges. Lapse jutust tuli välja, et ta kardab väga kaotada ema, sest isa tahab

ema häbistada ning erinevate pettustega vangi panna. Viha sellise olukorra pärast tekitab lapsele

suurt hingevalu, laps tunneb end abitu, nõrga, süüdlasena, tal on välja kujunenud ebatervislik

psühholoogiline „ei kuula“ kaitsemehhanism, kui isa räägib ema kohta „vastikuid asju“. Laps

elab üle mälestusi isa vägivallast ema vastu, mis tekitavad temas hirmu, meeleheidet ja valu,

laps tunneb häbi isa pärast ning soovib ema kaitsta. See roll on lapsele ülejõukäiv, isa käitumine

ema suhtes mõjub lapsele hävitavalt. Laps on psühholoogile öelnud ka, et isa võib olla vihane

ja kuri ning see hirmutab teda.

Psühholoog J. Habrenkova arvamus on kooskõlas terapeut K. Talviste-Baiocco arvamusega,

kus on laste ja vanemate suhteid hinnatud lähtudes võõrandamise teoreetilistest alustest ning on

samuti isapoolse väärkohtlemise tagajärjed (sh võimalikud kaugeleulatuvad tagajärjed) lastele

välja toodud. Muu hulgas on leitud, et lastel on isa äkilisuse, füüsilise vägivalduse ja

psühholoogiliste manipulatsioonide (ema ja tema uue kaaslase halvustamine, lastes vihatunde

õhutamine) tulemusena kujunenud isaga ebaturvaline kiindumussuhe. Eriti vanem laps on

rahutu, ärev, emotsionaalselt labiilne (sh esineb ekstreemseid elemente, s.o soov end tappa),

laps ei julge avaldada isale seisukohti, mis isa omadest erinevad, esineb ka lojaalsuskonflikt.

Lapsed kardavad, et isa võib emale haiget teha ja ta ära tappa, kardavad hoovis mängida, sest

neil on hirm, et isa tuleb neid röövima (vanema lapsega on see korra toimunud), on ärevil, kui

keegi annab uksekella, sest kardavad, et isa tuleb ja pelgavad, mida ta võib teha.

Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et psühholoog Ž. Boberi 15.06.2022, 03.05.2023

ja 23.10.2023 arvamused (I kd, tl 28–30; III kd, tl 27–28; IV kd, tl 90) ei lükka ümber eespool

toodud tõendeid ega anna infot selle kohta, millisel viisil ja kas üldse on laste huvides isaga

suhtlemine. Ž. Bober on oma arvamused andnud isaga toimunud kohtumiste põhjal. Seega on

ta kogu info saanud isalt, ta ei ole näinud isa ja laste suhtlemist ning ilmselt ei ole teadlik

vanemal lapsel tekkinud vaimse tervise probleemide tõsidusest.

17.5. Käesoleva määruse eelmisest punktist nähtuvalt on maakohus enne praegust menetlust

juba kahes tsiviilasjas (alates 2021. aastast) püüdnud leida viisi, kuidas tagada laste suhtlemine

lahuselava isaga selliselt, et suhtlemine ei kahjustaks lapsi, ning on määranud sel eesmärgil

suhtlemise kolmanda isiku juuresolekul.

Ema lõpetas 21.04.2022 määruses ettenähtud kohtumised 2022. a juulist, kuna ema arvates

kahjustasid kohtumised vanema lapse psüühikat. Kohtumised taastati kohtumenetluse ajal ja

need toimusid 19.01.2023 kuni 16.02.2023. Kohtumiste juures viibis Jõhvi Vallavalitsuse

sotsiaaltöötaja. Jõhvi Vallavalitsuse seisukohtadest nähtuvalt isa jätkas kohtumistel

järjekindlalt lastele nende ema halvustamist ning lisandus veel vanema lapse mõjutamine.

Isa etteheide, et kohalik omavalitsus korraldas kohtumised ühes laste mängutoas, need tulnuks

korraldada aga erinevates kohtades ja tingimustes, võib iseenesest olla isegi põhjendatud, kuid

see ei õigusta mingil viisil isa käitumist.

17.6. Ringkonnakohtu hinnangul on tõsine murekoht ka terapeut K. Talviste-Baiocco

arvamuses väljatoodu, et isa üritab ema vanemlikku autoriteeti nõrgestada, ässitada last halvale

käitumisele, valetamisele, vastuhakule emale (ja ema uuele kaaslasele). Puudub alus kahelda

vanema lapse sõnades, et isa on talle öelnud, et laps läheks ilma emale ütlemata vanaema (isa

ema) juurde ja et laps hakkaks kodus streikima (III kd, tl 142). Selline tegevus raskendab

oluliselt emal laste kasvatamist ning võib põhjustada lastele äärmiselt tõsiseid tagajärgi.

Ka Riigikohus on selgitanud (nt 30.05.2011 lahendis nr 3-2-1-32-11, p 15), et vanemad peavad

oma vanema õigusi teostama ja vanema kohustusi täitma heas usus ning sealhulgas hoiduma

tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist

(PKS § 143 lg 2).

17.7. Isa tunnistab määruskaebuses, et menetlus on tema emotsionaalsele seisundile halvasti

mõjunud. Ringkonnakohus ei kahtle selles. Asjaolu, et isa ei suuda oma viha ja emotsioone

kontrollida, nähtub ka maakohtu istungite protokollidest (nt II kd, tl 136). Samuti on seda

täheldanud laste esindaja, kes on viimasel kohtuistungil maininud, et isa on menetluse jooksul

tundmatuseni muutunud (IV kd, tl 163p).

Samas ei anna eeltoodu alust teha asjas teistsugust lahendit. Ringkonnakohtu arvates on

ilmselge, et isa ei mõista laste tundeid ja vajadust emotsionaalsele turvalisusele. Isa ei ole teinud

mingeid järeldusi kahest eelmisest määrusest (tsiviilasjades nr 2-21-2402 ja 2-21-18687),

ühtegi nõuannet (mida talle on antud ka maakohtu istungitel) ta kuulda ei ole võtnud. Samuti ei

ole isa pidanud vajalikuks osaleda ühelgi vanemakoolitusel, seda vaatamata asjaolule, et

maakohus teda selleks 27.10.2021 määrusega kohustas (isa ei ole vaidlustanud maakohtu

väidet, et talle kohustuslikuks tehtud programme ei ole ta läbinud). Selle asemel teeb isa

paljusõnaliselt ja agressiivselt etteheiteid kõigile isikutele, kes aastate jooksul perekonna

probleemidega on tegelenud (kohtunikud, laste riigi õigusabi korras esindaja, kohalike

omavalitsuste ametnikud, terapeut K. Talviste-Baiocco) ning ei ole isa seisukohti ja soove

toetanud. Ringkonnakohus ei näe, et kohtul (riigil, kohalikul omavalitsusel) oleks veel

vahendeid, mida kasutada, et viia isa mõistmisele, kuidas ta oma käitumisega laste psüühikat

kahjustab ning milliseid muudatusi ta peaks oma käitumises tegema.

17.8. Ringkonnakohus märgib, et nõustub laste esindaja poolt 30.10.2023 kohtuistungil öelduga

(IV kd, tl 162p), et positiivne on see, et kuigi isa käitumine vanemana on olnud täiesti puudulik,

ei ole lastel isaga suhe täiesti katkenud.

Terapeut K. Talviste-Baiocco arvamuse kohaselt soovivad lapsed isaga sooja ja head suhet ning

isa tähelepanu (III kd, tl 147p).

Ema on avaldanud arvamust (nt 05.04.2023 kohtuistungil (II kd, tl 133), vastuses

määruskaebusele), et lapsed armastavad isa ning ehkki hetkel on lastele suhtlemine isaga

vastunäidustatud, ei pruugi see olla välistatud tulevikus, juhul kui isa jõuab arusaamisele, mida

ta valesti teeb, saab viharavi ja muudab diametraalselt oma käitumist.

Kohtumenetluse lõppemisega peaksid kõigil asjaosalistel pinged vähenema. Isal on vaatamata

suhtlusõiguse teostamise lõpetamisele võimalik tegeleda enda vaimse tervisega, sh nt pöörduda

psühhiaatri vastuvõtule (kliiniline psühholoog-psühhoterapeut J. Riis on 24.02.2023

kokkuvõttes (II kd, tl 91) leidnud, et pereteraapia ei ole vanemate konflikti lahendamisel sobiv

abinõu, kuna vanemate emotsionaal- ja käitumisreaktsioonid on seotud neurobioloogilise

probleemiga). Samuti on isal võimalik parandada oma vanemlikke oskusi ja arusaamist laste

vajadustest, nt läbides asjakohased vanemakoolitused omal algatusel.

Lapsed on viimasel ärakuulamisel olnud seisukohal, et nad ei taha isaga suhelda enne, kui isa

muutub. Ringkonnakohtu arvates on võimalik, et kui lapsed on saanud mõnda aega rahuneda,

võib neil tekkida soov proovida isaga suhtlemine mingil kujul taastada (esialgu nt telefoni teel).

Ema on viimasel maakohtu istungil, 30.10.2023, rääkinud, et vanem laps soovis eelmisel

nädalal isale helistada ja isaga suhelda, isa ütles lapsele telefonis, et mine vanaema juurde ja

kui ema tuleb varem, siis ütle, et jalutad; mine kooli sotsiaalpedagoogi juurde ja ütle, et ema

karjub su peale. Isa väitis vastu, et tema küsis lapselt, et „mis toimus selle päti Laanemäega

[ema uus kaaslane], mis olukord oli, kas ta kahjustas sind, kas karjus sinu peale, kas tegi sulle

füüsilist valu?“ ning ütles lapsele, et „kui keegi kahjustab sind, mine politseisse või

sotsiaalpedagoogi või lihtsalt klassijuhataja juurde ja mine ütle temale, et sul on probleemid

kodus“ (IV kd, tl 161p–162). Seega ka isa enda väidetest nähtuvalt jätkas isa lapsega suheldes

sisseharjunud käitumismustrit – selle asemel, et lapsega rahumeelselt vestelda, väljendas isa

koheselt lapsele oma usaldamatust ema suhtes, andes selgelt mõista, et isa arvates toimub lapse

kodus (ema juures) midagi, mis annab lapsele põhjust otsida kaitset väljastpoolt.

Ringkonnakohus ei kahtle ema väites, et laps oli telefonikõnes väga pettunud.

Juhul kui isa tegelikult soovib lastega suhtlemise taastada, on ringkonnakohtu arvates

möödapääsmatu, et isa tunnistab talle tehtud etteheiteid, lõpetab laste kuuldes igasuguse kriitika

ja kahtlustused ema suhtes (milleks ei nähtu asja materjalidest mitte mingit alust), lõpetab

lastega manipuleerimise ning tunnistab ema kui lapsi kasvatava vanema autoriteeti ja õigust

teha lapsi puudutavad otsused.

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ka ühist hooldusõigust lõpetades ja emale

ainuhooldusõigust andes rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega väljunud

kaalumispiiridest.

Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et asjas puuduvad igasugused andmed, et ema sooviks

asuda lastega elama välismaale. Põhjendatud on laste esindaja vastuses määruskaebusele välja

toodu, et isa taotletud ulatuses ühise hooldusõiguse säilitamine tooks kaasa vajaduse saada isalt

nõusolek lastega väljapoole Eestit reisimiseks. Arvestades, kuidas vanemate äärmiselt

konfliktsed suhted on lapsi kahjustanud, ei ole laste huvides sundida ema isaga suhtlema ning

jätta isale sisuliselt õigus sekkuda ema ja laste puhkuseplaanidesse.

19. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist on kestva toimega lahendiga. Huvitatud isik võib

asjaolude olulisel muutumisel tulenevalt TsMS § 480 sätetest esitada kohtule avalduse määruse

muutmiseks või tühistamiseks.

20. Kuivõrd lahend on tehtud eelkõige laste huvides, jätab ringkonnakohus menetlusosaliste

kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda. Lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)