4-24-1202/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-24-1202

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2024, Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-24-1202 (2570,24,000257) Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi Urmas Prikk kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 25.03.2024 otsusele väärteoasjas nr 2570,24,000257 LS § 224 lg 1 järgi Menetlusosalised Kaebuse esitaja Urmas Prikk (ik 36807134720, elukoht XXX) Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu linn Haapsalu linn Lääne maakond, e-post: laane@politsei.ee, esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. Jätta Urmas Priki kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 25.03.2024 otsus väärteoasjas nr 2570,24,000257 muutmata. 2. 3-kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumisest. 3. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 peab Urmas Prikk 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 4. Edastada kohtuotsus Urmas Prikile ja kohtuvälisele menetlejale. 5. Jõustunud kohtuotsus saata teadmiseks Transpordiametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 25.03.2024 otsusega väärteoasjas nr 2570,24,000257 karistati Urmas Prikki selle eest, et tema 25.02.2024 kella 16:48 ajal xxx linnas juhtis mootorsõidukit Toyota Proace reg. nr XXX juhile keelatud seisundis kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,18+-0,05 mg/l ehk mitte vähem kui 0,13 mg/l kohta. Oma teoga rikkus Urmas Prikk LS § 69 lg 3 ning pani toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud Urmas Prikki LS § 224 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

4-24-1202

2

Kaebus 5.04.2024 saabus Pärnu Maakohtusse Urmas Priki kaebus ning 17.04.2024 esitas Urmas Prikk kohtule kaebuses puuduste kõrvaldamise avalduse. U. Prikk selgitab, et ta ei olnud alkoholi tarbinud. Oli joonud alkoholivaba õlut. Politsei tuli kontrollima siis, kui auto oli juba koduõue ära pargitud. U. Prikk palub juhtimisõigus alles jätta, kuna see on töötamisele oluline. Samuti on ka isiklikud sõidud ema ja naisega Tallinnasse arstide juurde. Kahetseb rikkumist (kohtutoimik, edaspidi KT, tlk 2, 8). 3.05.2024 saatis U. Prikk kohtule täiendava avalduse, millise kohaselt silmad punetasid tal silmade hõõrumise pärast. Alkoholivaba õlu sisaldab siiski 0,5 % alkoholi. Palub karistuse leevendamist (KT tlk 16).

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas nr 2570,24,000257 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust (KT tlk 12-13).

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT lk 8, 12-13). VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis (väärteotoimik, edaspidi VTT, lk 13) ja väärteootsuses (VTT lk 14-15) olev teokirjeldus kattub. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Urmas Prikk on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. 2. Kohus uuris järgmisi tõendeid: 25.02.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (VTT lk 7), mille kohaselt kell 16.48 oli Urmas Priki kontrollimisel indikaatorvahendi näit positiivne; joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (VTT lk 7 pöördel) - Urmas Prikil esinesid - silmade punetus ja rahutu käitumine; tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk (VTT lk 8-9), mille kohaselt 25.02.2024 kell 16.54-16.58 kasutati Urmas Priki suhtes mõõteseadet DRÄGER ALCOTEST7110, taatlustunnistuse nr TTRC-23-00130 lõplik lugem 0,18±0,5 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,13 mg/l; VTT tl 9 näitab, et U. Prikile on tutvustatud indikaatorvahendiga alkoholisisalduse mõõtmisel tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki; 25.02.2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (VTT lk 10) näitab, et Urmas Prikk kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 25.02.2024 kell 16.48 LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis; tunnistaja E T on rääkinud (VTT lk 12), et liiklusjärelevalve käigus märkasid nad sõidukit Toyota Proace reg märgiga XXX. Kohale jõudes sai juht just sõiduki pargitud ja nad asusid juhiga vestlema, mille käigus tundis juhil suust alkoholi lõhna. Sõiduki juhiks osutus Urmas Prikk. Nad teostasid indikaatorvahendiga joobekontrolli, näit oli positiivne. U. Prikk sai toimetatud politseijaoskonda, kus teostati mõõtmine tõendusliku alkomeetriga, lõplik mõõtetulemus 0,13 mg/l; menetlusaluse isiku Urmas Priki ülekuulamise protokoll (VTT lk 11), kus ta selgitas, et jõi 10 minutit enne sõiduki juhtimist alkoholivaba õlut „Carlsberg“ 2 pudelit 0,33 ml.

4-24-1202

3 3. Eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et Urmas Prikk juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,13 mg/l. Urmas Priki poolt kaebuses väljatoodu, et kinnipidamise hetkel oli auto juba ära pargitud, ei ole asjakohane, kuna tõendikogumist nähtub, et ta vahetult enne parkimist autot juhtis. U. Prikk avaldas, et ta 10 minutit enne juhtima asumist ja u 20 minutit enne tõendusliku alkomeetri kasutamist jõi ära kaks 0,33 liitrist pudelit alkoholivaba Carlsbergi õlut. Lisades, et alkoholivaba õlu sisaldab siiski 0,5% alkoholi. Ongi suuremalt jaolt alkoholivabade toodete letist ostetud toodete tarbija, ei ole probleeme tekkinud. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud väljavõttest Carlsberg õlu tooteandmete kohta (VTT lk 3) ei nähtu, et toode sisaldaks alkoholi, kuid on üldteada, et nn alkoholivabad joogid võivad sisaldada vähesel määral alkoholi. Ka alkoholiseaduse § 2 lg 3 kohaselt on õlu alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi. Nii näiteks sisaldab Carlsbergi ökoloogiline alkoholivaba õlu 0,5 mahuprotsenti alkoholi (https://www.saku.ee/et/products/carlsberg/carlsbergokoloogiline-alkoholivaba-olu/?CKey=). Kohus leiab, et U. Priki ütlused alkoholivaba õlle joomise kohta vahetult enne auto juhtima asumist ei selgita tema väljahingatavas õhus alkoholi olemist. 12 g puhast alkoholi tekitab 85 kg kaaluva mehe veres 0,2 promillise alkoholi sisalduse ja 12 g puhast alkoholi sisaldub näiteks 1 väikeses pudelis – 0,33 liitrit 4,5 ‰ õlles (https://www.liikluskasvatus.ee/et/taiskasvanule/2/soidukijuht-ja-soitja/joobesjuhtimine). Kuna U. Priki joove mõõdeti väljahingatavas õhus milligrammides liitris, siis tuleb teisendada see mõõtühik, et saada alkoholisisaldus promillides. Selleks tuleb näit 0,13 korrutada 2,1-ga: 0,13 x 2,1, mis tähendab, et U.Priki väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

0,27 promilli (https://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-toime/purjusolek-ja-joobeastmed/). Eelkirjeldatu näitab, et U. Priki poolt vahetult enne juhtima asumist kahe alkoholivaba 0,33 liitrise õlle joomine ei põhjustanud tal tuvastatud alkoholisisaldust väljahingatavas õhus. Kohus ei tea, millal U. Prikk oli enne auto juhtima hakkamist tarvitanud jooki, mille tõttu tema väljahingatavas õhus oli alkoholi rohkem kui juhil lubatud. Alkoholi sisaldava joogi tarbimise aeg, joogi mark ja alkoholisisaldus iseenesest ei oma tähtsust, sest tuvastatud on, et U. Prikk oli juhile keelatud seisundis. Ka U. Priki väide, et silmade punetus tekkis silmade hõõrumisest, ei muuda olematuks, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi rohkem kui juhile lubatud. Eelkirjeldatu viitab selgelt selle, et U. Prikk oli enne mootorsõiduki juhtima asumist alkoholi tarbinud ja sõidukit juhtides oli ta seisundis, mis ei luba mootorsõidukit juhtida. 4. Sellega Urmas Prikk rikkus LS § 69 lg 3, mis sätestab, et mootorsõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et Urmas Priki poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades – täidab LS § 224 lg 1 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. 5. Kohus leiab, et Urmas Prikk on teo toime pannud kergemeelsusest. U. Prikil tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,13 mg/l, tal ei tuvastatud häireid reaktsioonides, tajudes ega koordinatsioonis. U. Prikk ei ole avaldanud, et ta oleks midagi ette võtnud, et kontrollida, kas peale alkoholi tarvitamist on tema seisund selline, et ta võib mootorsõidukit juhtida. Kohus leiab, et U. Priki rahutu käitumine politseiametnikega suhtlemisel näitab, et ta pidas võimalikuks, et ta on juhile keelatud seisundis, kuid kohusetundetuse tõttu lootis, et see pole nii.

4-24-1202

4 6. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Urmas Prikk on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. 7. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Urmas Priki poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. 8. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Karistus 9. Kohus kontrollib, kas kohtuväline menetlja on Urmas Prikile karistuse määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. 10. Karistamise alus on isiku süü – Urmas Prikk pani väärteo toime ettevaatamatusest, alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli keelatud seisundi miinimummäära lähedane, ta rikkus ühte liiklusseaduse normi. Seega U. Priki süü ei ole suur. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning kohus nõustub selle seisukohaga. Urmas Prikk on kaebuses küll märkinud, et kahetseb juhtumit, kuid kohus on seisukohal, et isiku kahetsus ei ole puhtsüdamlik, sisuliselt on U. Prikk seisukohal, et ta ei ole midagi valesti teinud. 11. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse erija üldpreventiivse eesmärgiga. Karistusregistri väljavõtte (VTT lk 16) kohaselt on Urmas Prikki kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 07.02.2023 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga, kohustuseks oli mitte tarvitada alkoholi, (karistus täidetud 07.02.2024). Karistusregistri väljavõtte kohaselt (VTT lk 16) ja VTT lk 4- 6 nähtuvalt on Urmas Prikki Pärnu Maakohtu 21.06.2023 otsusega väärteoasjas 2570,23,000482 karistatud LS § 224 lg 1 toime pandud väärteo eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks (tegu toime pandud 18.04.2023; otsus jõustunud 27.07.2023). Seega eelmise LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani U. Prikk toime kriminaalasjas kohtuotsusega määratud katseajal. Seekordne tegu on toime pandud 18. päeval peale katseaja lõppemist. Kohus leiab, et eelkirjeldatu näitab, et U. Prikk ei ole aru saanud, et alkoholi tarvitamine ja mootorsõiduki juhtimine kokku ei sobi. Ta ei ole midagi ette võtnud, et peale alkoholi tarvitamist kontrollida, kas tema seisund lubab tal mootorsõidukit juhtida. See näitab tema ükskõiksest suhtumist õigusnormidesse. Urmas Priki puhul on suurim uute liiklussüütegude toimepanemise risk jätkuvalt alkoholi tarvitamine. Karistuse mõistmisel omab tähtsust ka karistuse üldpreventiivne eesmärk. Mootorsõiduki juhtimist keelatud seisundis esineb hoolimata politsei järjepidevast teavitustööst väga sageli. Mootorsõiduki juhtimine keelatud seisundis ei ole karistatav mitte ainult juhi enda vaid ka kaasliiklejate turvalisuse tagamiseks. Ajaks kui isik, kes

4-24-1202

5 on korduvalt juhtinud mootorsõidukit keelatud seisundis, on liiklusest kõrvaldatud, on kaasliiklejatel liikluses turvalisem. 12. Urmas Prikk on avaldanud, et juhtimisõigus on talle hädavajalik töö tegemiseks ning ema ja naisega Tallinnas arstide juures käimiseks. Väärteootsusest nähtuvalt töötab Urmas Prikk XX Juba eelmisel korral väärteootsuse peale kaebust esitades palus Urmas Prikk juhtimisõigus alles jätta seoses vajadusega täita tööülesandeid. Seega teadis ta väga hästi, et jätkuvalt liiklussüütegusid toime pannes on võimalik, et juhtimisõigus taas ära võetakse. 13. Kohus kordab juba eelmise väärteoasja kohtuotsuses väljatoodud seisukohta, et üldjuhul tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, kuid töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (Vt RKKKo nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11). Urmas Prikk ei ole kohtule avaldanud ühtki asjaolu, miks ta saab töötada ainult juhtimisõigust nõudval töökohal (sh XXX). On olemas mitmeid töökohti, mis ei nõua juhtimisõiguse olemasolu. Juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ei välista Urmas Priki töötamist. Väited ema ja naisega Tallinnas arstide juures käimise vajadusest on paljasõnalised, kuid ka see asjaolu ei välista Urmas Prikilt juhtimisõiguse äravõtmist. Kui U.Prikk teab, et tal on juhtimisõigus vajalik tööülesannete täitmiseks ja teiste inimeste abistamiseks, siis saab ta õiguskuuleka käitumisega tagada, et tal juhtimisõigus olemas on. U.Prikk ei ole ka eelkirjeldatud põhjustel oma alkoholi tarvitamise ja liikluskäitumist muutnud. 14. Kohtuväline menetleja on Urmas Prikki karistanud LS § 224 lg 1 järgi põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega keskmises määras. Kohtuväline menetleja on Urmas Priki põhikaristuse määra valinud vastavalt karistuse mõistmise alustele. 15. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Urmas Priki kaebuse rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 25.03.2024 otsuse väärteoasjas nr 2570,24,000257 muutmata. 16. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 1, § 69 lg 3, KarS § 56 lg 1, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 1. (allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik