4-24-1567/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-24-1567

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2024, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-24-1567 Kohtunik Regiina Lebedeva Taotluse esitaja Sergei Jerin isikukood 36901142260; määramata kodakondsus; elukoht xxx Taotlus Kaebus politseija tolliametnike 17.03.2024. a tegevuse peale RESOLUTSIOON Jätta Sergei Jerini kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri ja Maksuja Tolliameti 17.03.2024. a tegevuse peale läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitajale. Kohtumäärus edastada kaebuse esitajale. Edasikaebekord KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai tõkendi muutmata jätmisest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud Viru Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 6.05.2024 registreeris Viru Maakohus Sergei Jerini kaebuse politseija tolliametnike 17.03.2024. a tegevuse peale. Kaebuses on viidatud Maksuja Tolliameti 17.03.2024. a aktile nr 24LA0412811-1, kus kaebuse esitaja avaldab rahulolematust ametiisikute tegevuse suhtes. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. Kohus, tutvunud S. Jerini kaebusega, asub seisukohale, et S. Jerini kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri ja/või Maksuja Tolliameti 17.03.2024. a tegevuse peale tuleb maakohtul selleks menetlusliku pädevuse puudumise tõttu jätta sisuliselt läbi vaatamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

3. Esmalt märgib kohus seda, et menetluses puuduvad viited väärteomenetluse algatamise kohta. Kui tegemist on väärteoasjaga, siis on seadusandja ette näinud kindlaks määratud kohustusliku menetluskorra. Kui aga tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, kus toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse

4-24-1567

halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras (HMS § 109). Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine kuulub HKMS § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevusse.

4. VTMS § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. VTMS § 77 lg 1 alusel lahendab kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses. VTMS § 78 lg 1 sätestatu järgi, kui isik ei nõustu VTMS § 77 lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule.

5. Kaebeõiguse andmine kohtuvälise menetleja menetlustoimingute ja määruste peale loob eelduse kiiresti ning juba menetluse käigus kõrvaldada võimalikud isiku õiguste rikkumised, aidates seeläbi kaasa õige ning põhistatud lahendi tegemisele. S. Jerin on esitanud aga ise kaebuse kohtule ja kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt ei ole seda esitatud kohtuvälisele menetlejale. Kaebuse esitamine kohtule kohtuvälise menetleja poolt koos kõigi asja materjalidega ei ole üksnes formalistlik nõue, kuna kohtul on kaebuse läbivaatamiseks aega vaid viis päeva selle saamisest. Seega on sisulise tähtsusega, et kohtule jõuaks materjal terviklikul kujul. Terviklik materjal on aga kohtuvälisel menetlejal. Lisaks on materjalidest arusaadav, et S. Jerini avalduse näol on oma sisult tegemist kaebusega kohtuvälise menetleja tegevuse peale, mille läbivaatamine ja lahendandamine ei ole käesolevas menetlusstaadiumis maakohtu pädevuses.

6. Kaebajal tuleb väärteomenetluses kohtuvälise menetleja tegevusega mittenõustumisel esitada kaebus esmalt kohtuvälisele menetlejale ehk Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurile ja/või Maksuja Tolliametile. Kui kohtueelse menetluse tulemus ei rahulda isikut, on isikul lõppastmes võimalik esitada kaebus maakohtule (VTMS § 78). Kuna läbimata on kohustuslik menetlusetapp ehk puudub kohtuvälise menetleja juhi või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametniku määrus (VTMS § 77 lg 2), siis ei kuulu kaebuse lahendamine maakohtu pädevusse.

7. Eeltoodud põhistusel jätab kohus S. Jerini kaebuse läbi vaatamata ning tagastab selle esitajale. Kohus teeb määruse juhindudes VTMS §-st 78.

(allkirjastatud digitaalselt)