3-24-996/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-24-996 3-24-1292 Määruse kuupäev

7. mai 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu tuvastamis-, kohustamisja hüvitamisnõuetes (direktori vastuvõtt, teenistuslik järelevalve) Menetlusosalised Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustajad Viru Vangla, Justiitsministeerium RESOLUTSIOON

1. Liita kohtuasjad 3-24-996 ja 3-24-1292. Kohtuasja numbriks jääb 3-24-996.

2. Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 9).

Asjaolud

1. Kaebaja Jaak Reinomägi esitas 03.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis registreeriti kohtuasjana 3-24-996. Kaebuse nõueteks on:

- tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 21.03.2024.a vastus nr 6-10/24/2877-2, millega vangla ei rahuldanud kaebaja taotlust saada direktori vastuvõtule;

- tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi 28.03.2024.a vastus nr 11-7/2683-2, millega ministeerium ei algatanud Viru Vangla ja Prokuratuuri suhtes järelevalvemenetlust;

- hüvitada kaebajale Justiitsministeeriumi tegevusetusega tekitatud mittevaraline kahju

10 000 eurot.

Kaebuse põhjal on kaebaja mitu kuud taotlenud vangla direktori vastuvõtule saamist, s.h 19.02.2024 esitatud taotlusega, mille vangla jättis rahuldamata 21.03.2024. Kaebaja soovis direktoriga rääkida kontaktisikust, kuid vangla suunas teda pöörduma kontaktisiku poole. Kaebaja pöördus Justiitsministeeriumi poole, kuna vanglas ei lastud tal asju selgeks rääkida. Mõttetu on vaidlustada vangla tegevust Justiitsministeeriumis. Prokuratuur menetleb kuriteokaebusi valesti. Kahju on tekkinud tervise kahjustamisega. Õigusvastasuse tuvastamisel on preventiivne huvi.

2. Kaebaja esitas 30.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis registreeriti kohtuasjana 3-24- 1292. Kaebuse nõueteks on:

- tuvastada õigusvastasus Viru Vangla direktori vastuvõtu võimaldamata jätmises,

- kohustada Viru Vangla direktori vastuvõtule saamiseks.

Kaebaja soovib direktoriga arutada kahju hüvitamise taotlusi, mida direktor on tema hinnangul valesti lahendanud, ning arutada kompromissi.

Kohtu seisukoht

3. Kohus liidab halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 48 lg 1 alusel kohtuasjad 3-24-996 ja 3-24-1292, kuna kaebuste nõuded ja nende alused osaliselt kattuvad. Liidetud kohtuasja numbriks jääb 3-24-996.

4. Kohus lahendab asja, lähtudes kaebustes esitatud andmetest. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 50 lg 2 kohaselt peavad menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed ning menetlusosalist, kes esitab kohtule teadvalt või raskest hooletusest faktiväite, mis ei ole tõene, võib kohus trahvida eelneva hoiatuseta.

5. Kohus tagastab kaebuse tuvastamisja kohustamisnõuetes Viru Vangla direktori vastuvõtule pääsemiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

Õigusnormid ei näe ette Viru Vangla kohustust võimaldada kaebajale direktori vastuvõttu. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §

4 lg 1 sätestab, et riigivõi kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutuse juht korraldab isikute vastuvõtmise selleks pädeva ametniku või töötaja poolt või võtab isikud ise vastu selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et teda peab vastu võtma just vangla direktor. Kaebaja on saanud vastuse oma taotlusele, milles talle anti juhiseid, millise ametniku poole kaebaja saab suuliselt pöörduda.

Kohus selgitab lisaks, et viidatud säte reguleerib märgukirja ja selgitustaotluse esitamist. Sellele sättele tuginedes ei ole kaebajal võimalik taotleda haldusakti andmist või toimingu tegemist, esitada vaiet, vaidlustada vangla antud haldusakti vms.

Kui kaebaja soovib algatada haldusmenetluse (s.t soovib saavutada, et vangla annab haldusakti või teeb toimingu) või soovib esitada vaide või kahju hüvitamise taotluse, siis tuleb kaebajal teha seda kirjalikult. Kaebaja viitab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõikele 1, kuid see ei ole kaebaja suhtes kohaldatav. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 4 sätestab erinormina, et kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Ka HMS § 14 lg 1 ütleb, et haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis, kuid seadusega või selle alusel võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi.

6. Kohus tagastab kaebuse järelevalvemenetluse algatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lg 1 kohaselt korraldatakse teenistuslikku järelevalvet valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks. VangS § 105 lg 4 sätestab, et teenistuslikku järelevalvet vangla üle teostab Justiitsministeerium. Prokuratuuriseaduse § 9 lg 1 alusel teostab teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle Justiitsministeerium.

Teenistuslikku järelevalvet reguleerivate normide eesmärk ei ole kaebaja õiguste kaitsmine. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda teenistusliku järelevalve läbiviimist. Kui kaebaja hinnangul rikub vangla haldusakt või toiming tema õigusi, siis saab kaebaja vaidlustada selle haldusakti või toimingu kohtueelses menetluses ja halduskohtus.

7. Kohus tagastab kaebuse kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kohus ei ole kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas kahju hüvitamise nõude on kaebaja esitanud. Lähtuda saab sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Praeguses asjas seisneb kaebaja võimalik kasu rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega.

Kaebaja tugineb kahju hüvitamise nõude alusena Justiitsministeeriumi tegevusetusele, mis seisneb selles, et ministeerium ei teinud teenistuslikku järelevalvet Viru Vangla ja Prokuratuuri üle. Selline tegevusetus ei saa intensiivselt riivata kaebaja õigusi, kuna teenistuslik järelevalve ei ole suunatud kaebaja õiguste kaitsmisele. See ühtlasi tähendab, et täidetud ei ole riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused ja kaebajale ei ole võimalik hüvitist määrata.

8. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.

9. Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks