4-24-838/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 07.05.2024 Kohtuasja number 4-24-838 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 19.03.2024. a

määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi arestiga asendamise kohta Määruskaebuse esitaja W.U (isikukood XXX) Tei

ne määruskaebemenetluse pool Politseija Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 19.03.2024. a

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseivõi Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

M

enetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.09.2016. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2330,15,000716 karistati W.U-d karistusseadustiku ( ) 218 lg 1 KarS § järgi rahatrahviga 25 100 eurot. trahviühikut, s.o Rahatrahv oli võimaldatud tasuda ositi 4 võrdses osas hiljemalt 16.01.2017 . Kiirmenetluse o 04.10.2016. kuupäevaks tsus jõustus

2. W.U rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. miseks algatati Rahatrahvi sissenõud täitemenetlus. Kohtutäitur teavitas kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.

3. 04.03.2024 esitas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse W.U-le asenduskaristuse kohaldamiseks. W.U-l on tasumata kogu trahvisumma.

4. 19.03.2024 toimus Viru Maakohtus istung. W.U palus kohtul asendada talle mõistetav arest üldkasuliku tööga.

2

Maakohtu määrus

5. Viru Maakohus rahuldas 19.03.2024. a - ja Piirivalveameti Ida määrusega Politsei prefektuuri taotluse ning asendas KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel W.U-le 16.09.2016. a kiirmenetluse 2 W.U otsusega määratud rahatrahvi päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et ei ole rahatrahvi tasunud ning tal puuduvad rahalised vahendid ja realiseeritav vara. W.U taotluse asendada arest üldkasuliku tööga jättis esimese astme kohus rahuldamata, leides, et elukoha puudumine. selle välistab

Määruskaebus

6. W.U esitas Viru Maakohtu 19.03.2024. a määruse peale kaebuse, sest ta ei ole nõus arestiga ning tema hinnangul ei ole otstarbekas raisata maksumaksja raha, kui on võimalus teha üldkasulikku tööd. Samuti on W.U vanaema haige ja vajab hoolt. W.U on oma vanaema ainuke lähedane, sest ka tema ema kannab hetkel vanglakaristust. Isik on juba 3,5 aastat vangistuses viibinud ja ta vabaneb 22.07.2024. W.U palub endale määrata asenduskaristuseks üldkasulik töö. Vabanemisel saab tema elukohaks XXX.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.

8. Arvestades Viru Maakohtu määruse koostamise ja määruskaebuse W.U esitamise aega, tuleb ringkonnakohtul esmalt välja selgitada, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. W.U emakeel on vene keel ning ta sai kohtumääruse kätte 20.03.2024, misjärel

taotles selle tõlkimist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai tõlke kätte W.U 18.04.2024. Vastavalt KrMS §-dele 387 lg 1, 10 lg 10, 389 lg 1 ja 319 lg 3 hakkas tema edasikaebetähtaeg kulgema 18.04.2024. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt.

9. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et W.U-l on Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 16.09.2016. a kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv 100 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna W.U-l ei ole sissetulekut ega vara, millele sissenõuet pöörata. Seega rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 esinevad lg-le 1. Samuti ei ole r lg 4 kohaselt aegunud. Maakohtuga ahatrahvi sissenõue KarS § 82 nõustuvalt sedastab ka ringkonnakohus, et W.U viibis kinnipidamisasutuses 16.01.-

21.01.2018, 21.11.2018-16.01.2019 ja 05.08.2019, s.o kokku 2 kuud 3 päeva, ning alates 22.10.2020 kuni käesoleva ajani Rahatrahvinõue ei aegunud 04.10.202 kannab vangistust. 0, sest aegumine pikeneb kinnipidamisasutuses viibitud aja võrra. Järelikult on rahatrahvi arestiga asendamine põhjendatud.

10. W.U palub aresti asendamist üldkasuliku tööga. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, kuid ei pea seda tegema. Seadus ei sätesta mingeid pidepunkte, millest lähtuvalt kohus selle diskretsioonotsustuse tegema peab. Siiski saab öelda, et üldkasulik töö pole põhjendatud vähemasti siis, kui ei ole alust uskuda selle töö edukasse tegemisse. Maakohus just sellest lähtuski ja ringkonnakohtu hinnangul tegi ta seda korrektselt. Maakohus viitas, et W.U-l puudub üldkasuliku töö kohaldamise jaoks elukoht. Ka ringkonnakohus ei suutnud toimikumaterjalide pinnalt tõsikindlalt sedastada, et W.U-l kindel elukoht vabaduses olemas on, mille olemasolu on aga KarS § 69 lg 4 ja § 75 lg 1 alusel

3

üldkasuliku töö kohaldamisel nõutav – üldkasuliku tööga kaasneb isiku allutamine

käitumiskontrollile. Aga isegi kui eeldada, et W.U-l on elukoht, ei pea ringkonnakohus siiski võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud vangistusega, mis tähendab, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega. d toime katseajal. Ta on ka rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ja pannud kuriteo Lisaks eelnevale Kohtute infosüsteemist leitava 11.10.2023 koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt kriminaalasjas nr 1-21-3967 on W.U-l probleeme alkoholija narkosõltuvusega. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole mõeldav inimese suhtes, kellel on sõltuvusprobleemid (vt RKKKo 3-1-1-87-08, p 13; TrtRnKo 4-17-6191/12, p 8). ja narkootikumidest hoidumine Ainuüksi vangistuses alkoholist ei garanteeri, et isikul ei esineks vabaduses tagasilangust, eriti pikaaegse tarbimise korral. Samuti nähtub Kohtute infosüsteemist, et W.U-l on ka varasemalt olnud probleeme asenduskaristusena üldkasuliku töö sooritamisega (väärteoasi nr 4-17-1679). Ringkonnakohtu hinnangul kuulub W.U riskigruppi, kelle puhul on määratud üldkasuliku töö kohustuse täitmine ebarealistlik. Sellest tulenevalt ei täidaks üldkasuliku töö määramine tema puhul oma eesmärki ning mõistetud rahatrahv on põhjendatult asendatud arestiga. Aresti on võimalik üldkasuliku tööga asendada vaid siis, kui on kindla teadmisega külgneva tõenäosusega prognoositav, et süüdlane suudab üldkasuliku töö vastavalt nõuetele ja tähtaegselt ära teha. Inimlikult on mõistetav, et W.U soovib oma vanaema aidata, kuid tema käitumine vabaduses pigem viitab sellele, et ta ei ole senini oma pere vajadusi esikohale seadnud. L

ähedastel on võimalik vajadusel abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

11. Toodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg st 2, § 194 lg - -test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu . a määruse - 19.03.2024 muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)