4-24-846/10 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2024, Tartu Väärteoasja number 4-24-846 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 19. märtsi 2024. a määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kirill Sidjakini (Sidjakin; isikukood 39301083757) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 19. märtsi 2024. a määrus muutmata ja Kirill Sidjakini määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseivõi Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur 23. augusti 2019. a otsusega karistati Kirill Sidjakinit väärteoasjas nr 2330,19,003531 karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 175 trahviühikut, s.o 700 eurot ning KarS § 280 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 20. septembril 2019. 2. Viru Maakohus asendas 19. märtsi 2024. a määrusega väärteoasjas nr 4-24-846 Kirill Sidjakinile Ida prefektuuri 23. augusti 2019. a otsusega väärteoasjas nr 2330,19,003531 määratud rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, 7 päeva arestiga ning rahatrahvi 175 trahviühikut, s.o 700 eurot, 17 päeva arestiga. Maakohus määras, et Kirill Sidjakinil tuleb 24 päeva aresti ära kanda vahetult pärast vangistusest vabanemist. 2.1. Maakohus tuvastas kõigepealt, et väärteoasjas tehtud otsuse täitmine ei ole aegunud, kuna Kirill Sidjakin kannab alates 22. oktoobrist 2020 vangistust ning aegumine pikeneb vangistuses viibitud aja võrra. Kohtutäituri teatest Ida prefektuurile nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik. Kirill Sidjakin ei ole rahatrahvi suutnud tasuda. Tal puuduvad selleks vahendid ja vara, mida oleks võimalik realiseerida. Mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi

2 tasumata jätmiseks ei ole ning puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Rahatrahv tuleb asendada arestiga. Üldkasuliku töö määramine pole otstarbekas, sest isikul puudub kindel elukoht. 3. Maakohtu määruse peale esitas 2. mail 2024 määruskaebuse Kirill Sidjakin, kes ei nõustu maakohtu määrusega ja palub aresti asendada üldkasuliku tööga. Üldkasulikku tööd tehes saaks ta teha midagi ühiskonnale kasulikku, mitte viia riigikassast raha välja. Lisaks on ta ainukene lähedane, kes saaks hoolt kanda haige vanaema eest, sest ka Kirill Sidjakini ema kannab vanglas karistust. Kirill Sidjakin vabaneb vanglast 22. juulil 2024, mistõttu on võimalik talle üldkasulikku tööd kohaldada. Vabanedes asub elama aadressile XXX.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Esmalt tuleb ringkonnakohtul teha kindlaks, kas määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Viru Maakohtu 19. märtsi 2024. a määrus toimetati Kirill Sidjakinile kätte 20. märtsil 2024. Kuna Kirill Sidjakini emakeel on vene keel, esitas ta 2. aprillil 2024 taotluse määruse tõlke saamiseks. Määruse tõlge toimetati Kirill Sidjakinile kätte 18. aprillil 2024. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 193 lg 1 järgi võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. VTMS § 2, kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 10 lg 10, § 390 lg 1 ja § 319 lg 3 järgi hakkas kaebetähtaeg Kirill Sidjakini jaoks kulgema 19. aprillil 2024, s.o maakohtu määruse tõlke kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kirill Sidjakin esitas määruskaebuse 2. mail 2024, mistõttu on see esitatud tähtaegselt.

5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult asendanud rahatrahvi arestiga. Sellest tulenevalt jääb Kirill Sidjakini määruskaebus rahuldamata.

6. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et Kirill Sidjakin ei ole tasunud rahatrahvi väärteoasjas nr 2330,19,003531. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna Kirill Sidjakinil ei ole sissetulekut ega vara, millele sissenõuet pöörata. KarS § 84 lg-st 4 tulenevalt ei ole rahatrahvi sissenõue aegunud, sest aegumine peats alates 22. oktoobrist 2020, mil Kirill Sidjakin asus kandma vangistust. Seetõttu on KarS § 72 lg-s 1 nimetatud asenduskaristuse kohaldamise eeldused täidetud.

7. Aresti üldkasuliku tööga asendamisel tuleb hinnata üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi. Maakohus viitas määruses, et üldkasuliku töö kohaldamine on ebaotstarbekas, kuna Kirill Sidjakinil puudub elukoht. Määruskaebuses väidab isik, et tal on olemas elukoht aadressil XXX. Ühtki tõendit Kirill Sidjakin selle kohta esitanud ei ole. Isegi eeldusel, et isikul on vanglast vabanedes kindel elukoht olemas, ei oleks aresti asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud. Kirill Sidjakini puhul ei ole tegemist seaduskuuleka inimesega. Vangla iseloomustuse andmetel on teda varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on pannud kuritegusid toime katseajal ja rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kuigi Kirill Sidjakin on vahepeal kandnud reaalset vangistust, et ole alust arvata, et ta teeks üldkasulikku tööd nõuetekohaselt. Mõistetav on, et Kirill Sidjakin soovib oma vanaemale abiks olla, kuid isiku korduv karistatus näitab, et varem ei ole ta oma pereliikmete heaolu ja nende toetamist oluliseks pidanud.

8. Lisaks selgub kohtute infosüsteemist, et üldkasuliku töö sooritamisega on Kirill Sidjakinil varemgi probleeme olnud. Väärteoasjas 4-17-1679 asendati rahatrahv 5 tunni üldkasuliku tööga, kuid Kirill Sidjakin hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning arest pöörati täitmisele. Väheoluline üldkasuliku töö sooritamise perspektiivi hinnates ei ole seegi,

3 et kriminaalasjas nr 1-21-3967 esitatud kinnipeetava iseloomustuse järgi on Kirill Sidjakin alkoholi liigtarvitaja, kes jõi viimasel aastal enne vangistust iga päev alkoholi ning ta on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, tarvitades alkoholi hoolimata talle seatud keelust. Vanglast vabanemisel on jätkuvalt oht, et Kirill Sidjakin jätkab alkoholi tarvitamist. See aga seab kahtluse alla üldkasuliku töö tegemise edukuse. Kohtupraktikas on süüdlase probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13). Seega puudub veendumus, et üldkasuliku töö nõuete järgimist saadaks edu, mistõttu ei ole põhjendatud asendada aresti omakorda üldkasuliku tööga.

9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, § 194 lg-st 2 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 19. märtsi 2024. a määruse muutmata ja Kirill Sidjakini määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)