2-23-17945/23 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-17945 Tsiviilasi E.S hagi P.S vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E.S (isikukood xxx) Kostja: P.S (isikukood xxx) Kohtuistung 07.05.2024

RESOLUTSIOON

1. Lahutada E.S ja P.S abielu.

2. Taastada E.S varem kantud perekonnanimi U.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Edastada jõustunud kohtuotsus registrikande tegemiseks vallavalitsusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

E.S esitas hagi P.S vastu abielu lahutamiseks. P. S elab perest eraldi 2023. a aprillist. Hagiavalduse kohaselt on suhte jooksul esinenud palju vaimset vägivalda, füüsilise vägivalla kohta on olnud kriminaalasi. Pooltel on erimeelsusi olnud ka laste kasvatamisel. P. S on võtnud palju laene ja pannud pere raskesse olukorda. P. S ei ole nõus abielu kokkuleppel lahutama.

2-23-17945

Kostja vaidles mitmele hagiavalduses toodud asjaolule vastu, kuid on olnud läbival seisukohal, et abielu tuleb lahutada.

Kohtuistungil jäi hageja lahutamise nõude juurde ning kostja nõustus sellega.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 sätestab, et abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 1 sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

PKS § 67 lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kuigi pooled ei ole veel kahte aastat eraldi elanud, on mõlemad kinnitanud abielusuhete lõppemist ning leppimisaega ei soovinud. Kohus veendus hageja edastatud ekirjade ja istungil kogetu alusel selles, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning lahutab abielu.

Hageja on soovinud enda perekonnanimeks pärast lahtust enda abielueelset nime „U“. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. NS § 11 lg 2 p 1 sätestab, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Päringust rahvastikuregistrile selgus, et hageja abielu eel viimati kantud perekonnanimi oli U. Seega on võimalik hageja taotlus rahuldada.

PKS § 66 punkti 2 kohaselt lõppeb abielu kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 456 lg 2 punkti 1 kohaselt jõustub maakohtu otsus eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 (hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise) jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. TsMS § 455 lg 2 sätestab, et kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 48 lg 1 p 2 sätestab, et abielulahutuse registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse abielueelne nimi, kui abikaasa taastas abielu lahutamisel perekonnanime nimeseaduse kohaselt. Kohus edastab jõustunud kohtulahendi vallavalitsusele kande tegemiseks (PKTS § 3 lg 1; lg 2 p 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik