2-24-100352/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-24-100352 Lk 1 / 3

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

07. mai 2024, Pärnu Kohtuistungi toimumise aeg

06. mai 2024 Kohtunik Leanika Tamm Tsiviilasja number 2-24-100352

Tsiviilasi K.M. hagiavaldus A.M. vastu 313 eurot elatise saamiseks Menetlustoiming Istungimenetlus, nõudest loobumine, menetluse lõpetamine Tsiviilasja hind 2817 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K.M., IK xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja: M.S., IK xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx E-post: xxxxxxxxxxx

Kostja: A.M., xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust kuna pooled on kaebeõigusest loobunud (TsMS § 630 lg 2) RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja K.M. seadusliku esindaja M.S.a 06.05.2024 kohtuistungil tehtud avaldus hagist loobumiseks.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-100352 menetlus.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.

4. Määrus saata menetlusosalistele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on alates 26.03.2024 K.M. hagi A.M. vastu elatise nõudes.

2. Kostja vastas 17.04.2023 hagile tähtaegselt. Kostja vastusest nähtuvalt on poolte vahel 06.07.2016.sõlmitud notariaalne kokkulepe (notari ametitegevuse raamatu registri numbri 1656) hageja seadusliku esindaja ja kostja kaasomandis olnud Xxxxxxxxxxx korteriomandi müügilepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, asjaõiguslepingud ning elatise maksmise kokkuleppe. Müügilepingu kohaselt võõrandas kostja oma kaasomandi osa hageja seaduslikule esindajale. Hageja seadusliku esindaja ja kostja ühiseks eesmärgiks oli võõrandada kostjale kuuluv kaasomandi osa Xxxxxxxxxxx korteriomandist laste emale M.S.ale seetõttu, et nende ühistel lastel oleks tagatud kodu ka pärast kostja pere juurest lahkumist ja nimetatud kinnisasja väärtus katab osaliselt lastele igakuiselt makstavat elatist. Nimetatud kokkulepet tõendab hagiavalduses hageja seadusliku esindaja poolt tehtud avaldus, et Xxxxxxxxxxx korteriomandi müügilepinguga

2-24-100352 Lk 2 / 3

soovisid pooled nende ühiste alaealiste laste elatise tasaarvestada kostja kaasomandi osaga Xxxxxxxxxxx korteriomandist. Kokkuleppe punkti 7.3. järgi leppisid A.M. ja M.S. kokku, et A.M. maksab oma vara arvel K.M.le elatist kuni tema täisealiseks saamiseni igakuiselt summas, mis moodustab ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast täistööajaga töötamise korral. Kostja kinnitab, et on kokkulepet nõuetekohaselt täitnud, praegu maksab kostja hagejale elatist kuus 205 eurot. Kostja viitab PKS § 100 lg 1, mille esimese lause kohaselt makstakse elatist reeglina perioodiliste maksetena, kuid PKS § 100 lg 1 teine lause võimaldab alaealisele lapsele ülalpidamist anda ka muul viisil.

3. Kohus menetleb asja istungimenetluses. 06.05.2024 kohtuistungil selgus, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on notariaalsest lepingust tulenevalt elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Lastetoetus laekub hageja seadusliku esindaja pangakontole. Käesoleval aja tasub kostja hagejale elatist 205 eurot kuus. Miinimumelatis alates 01.04.2024 oleks elatiskalkulaatori kohaselt 287,72 eurot. Vaidlus puudub selle üle, et hageja seaduslik esindaja omandas kostjalt ½ korteriomandist. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et on korteri 2023 aastal võõrandanud müügihinnaga 86 000 eurot ning tasunud ülal viidatud kokkuleppest tulenevalt laenumakseid 11957 eurot. Seega on hageja seaduslik esindaja saanud talle kostja poolt varasemalt üle antud korteriomandi käsutamisest rahalisi vahendeid, mida kasutada hageja ülalpidamiseks. Seega on kostja ülal pidanud hagejat käesoleva ajani muuhulgas kostjale kuulunud kaasomandi osa arvel. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja on korteri võõrandanud ei ole antud juhul aluseks, millest tulenevalt tekiks hagejal õigus täiendava elatisenõude esitamiseks.

Eeltoodust tulenevalt loobus hageja seaduslik esindaja hagist. Kostja oli loobumisega nõus ning nõustus ka sellega, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetlusosalised loobusid edasikaebeõigusest.

4. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega.

5. Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist loobunud. Kohtu hinnangul ei ole ülal viidatud elatise tasumise kokkuleppe asjaolude tõttu hagist loobumine vastuolus alaealise hageja huvidega. Tulenevalt TsMS § 431 lg lõpetab kohus menetluse määrusega.

6. Tulenevalt TsMS § § 432 on hagist loobumise korral menetluse lõpetamise tagajärjeks see, et hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

7. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

2-24-100352 Lk 3 / 3

Kohtunik Leanika Tamm