3-24-426/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-426

Haldusasi

Mikhail Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlus seoses

kauba kättetoimetamise tasuga Viru Vanglas

Menetluse alus ringkonnakohtus

Mikhail Simtsovi ja Viru Vangla määruskaebused

Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2024. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Mikhail Simtsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja määruskaebuse ja Tartu Halduskohtu 5. aprilli

2024. a määruse resolutsiooni punkti 1 muutmata.

2. Jätta rahuldamata vastustaja määruskaebus ja Tartu Halduskohtu 5. aprilli

2024. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 4 muutmata

3. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 248 lg 4). Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Mikhail Simtsov esitas 11. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule

esialgse õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse. Esialgse õiguskaitse taotluse nõudeks oli

keelata Viru Vanglal võtta 5,08 eurot kaupade kohaletoimetamise eest vangla kaupluse (Makro

Trade Baltic) kasuks. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal, s.o enne

põhinõudes kaebusega halduskohtusse pöördumist.

2. 27. märtsil 2024 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse sama nõudega.

3. Tartu Halduskohus 5. aprilli 2024 a. määrusega jättis esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 4), võttis asja materjalide juurde Viru Vangla esitatud dokumendi

„236950_pakkumuse_408390_hindamis-kriteeriumid.pdf“

(resolutsiooni

p

1),

jättis

rahuldamata taotluse piirata M. Simtsovi õigust tutvuda selle dokumendiga (resolutsiooni p 2)

ning jättis rahuldamata Viru Vangla taotluse kaasata Makro Trade Baltic OÜ menetlusse

kolmanda isikuna.

Halduskohus sedastas, et Riigihangete seaduse § 461 lg 1 p 1 alusel ei või pakkuja ärisaladusena

märkida pakkumuse maksumust ega osamaksumusi. Asja juurde võetud dokument kujutab

endast riigihangete keskkonnas avalikult kättesaadavat pakkumuse vormi, millele pakkuja on

märkinud oma pakkumuse maksumuse. Seega ei saa tegemist olla ärisaladusega ning puudub

alus piirata kaebaja õigust tutvuda dokumendiga.

HKMS § 20 lg-s 1 sätestatud eeldused Makro Trade Baltic OÜ kaasamiseks menetlusse

kolmanda isikuna ei ole täidetud. Vaide ja esialgse õiguskaitse taotluses esitatud nõude

rahuldamine on põhimõtteliselt võimalik nii esialgse õiguskaitse menetluses kui ka kaebuse

lahendamisel. Kui kohus peaks sellise nõude rahuldama, siis ei tähenda see kohtu sekkumist

riigihanke menetlusse või tulemusse, vastustaja sõlmitud halduslepingusse või eraõiguslikesse

suhetesse, vaid paneb vanglale eeltoodust sõltumatu kohustuse korraldada kaebuse esitanud

isikule poeteenus. Kuidas vangla seda teeb, see jääks juba vangla otsustada.

Kauba kättetoimetamise kulu on taotleja majanduslikku olukorda ja võimalusi oluliselt mõjutav

väljaminek. 5,08 suurune kättetoimetamise kulu ei pruugi olla kooskõlas VangS § 48 lg 1

nõuetega, seda ka taotlejale esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud neljakuulise

perioodi alusel igakuiselt vabaks kasutamiseks jäänud summat (14,10 eurot) arvestades. Alates

1. jaanuarist 2024 on taotleja sissetulek olnud aga üksnes 15,14 eurot kuus ning see on tervikuna

kulunud mahaarvamisteks nõuete fondi ja vabanemisfondi ja tasumiseks elektri eest. Enamus

taotleja kontole tehtud kannetest on töötasu kanded. Selles olukorras ei ole esialgse õiguskaitse

kohaldamine põhjendatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei muudaks taotleja tegelikku

olukorda, sest tal puuduvad vahendid ostude sooritamiseks.

4. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 5.

aprilli 2024. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada esialgse

õiguskaitse taotlus.

Kaebaja avaldas rahulolematust sellega, et halduskohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse

5. aprillil 2024, mitte varem.

Samuti märgib kaebaja, et vangla ei väljasta talle pesupulbrit, pesuaineid ega muid vahendeid

koristamiseks ning palub lisada toimikusse vangla vastused, mis seda kinnitavad. Samuti

kinnitab kaebaja, et ta ei tööta praegusel ajal ja tema rahalised võimalused ei ole paranenud.

Samas leiab kaebaja, et esialgse õiguskaitse kohaldamine siiski parandaks tema olukorda. Sel

juhul saaks kaebaja isa talle natuke rohkem raha üle kanda ja kaebaja seda kasutada.

5. Vastustaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu

5. aprilli 2024. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 tühistamist ja uue määruse tegemist,

millega piirata kaebaja võimalust tutvuda vastustaja esitatud dokumendiga ja kaasata Makro

Trade OÜ menetlusse kolmanda isikuna.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuste esitamise lubatavust, tähtaega ning

määruskaebuste esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebused menetlusse.

Halduskohtu määrus on selge ning määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Nendel asjaoludel

ei pea ringkonnakohus põhjendatuks küsida menetlusosalistel vastastikku seisukohta teise poole

määruskaebuse osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning

HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda.

Määruskaebuste kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on siiski vajalik, kuna sel juhul saaks

kaebaja ise kanda talle rohkem raha ja kaebaja saaks soetada poest vajalikke vahendeid.

Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et esialgse õiguskaitse kohaldamist õigustab

hüpoteetiline võimalus, et kaebaja rahanduslikud võimalused tulevikus paranevad. Kaebaja

huvides võib tõepoolest olla see, et lähedased toetaks teda igakuiselt suurema summa

ülekandmisega kui senini. Samas puuduvad andmed, mis lubaks arvata, et kaebaja sissetulek

tõesti suureneb sedavõrd, et tal on tegelikkuses võimalik vangla poest sisseoste teha. Kaebaja

lähedased käesoleva ajani ei ole leidnud võimalusi toetust suurendada. Kaebaja väidetest ei

selgu, mis on muutunud või muutumas, mis annab alust arvata, et edaspidi toetuse summa siiski

suureneb. Olukorras, kus kaebaja ei saa vangla poest sisseoste teha rahaliste vahendite

puudumise tõttu, leidis halduskohus põhjendatult, et kauba kättetoimetamise tasu suuruse kohta

vastustajale esialgse õiguskaitse korras kohustuste panemine ei aita kaasa kaebaja õiguste

kaitsele ja koormaks seega vastustajat ülemääraselt.

8. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlusega

viivitamises. Halduskohus pidas vajalikuks kaebaja taotluse lahendamiseks kuulata ära

vastustaja seisukoha ja koguda tõendeid. Selline õigus on kohtule HKMS § 252 lg 1 ls-ga 2 ette

nähtud. Seejuures ei näe ringkonnakohus, et halduskohus oleks taotluse lahendamisega

põhjendamatult oodanud ja sellega kaebaja õigusi või huve kahjustanud. Vastupidi, halduskohtu

tegevusest nähtub, et kohus uuris põhjalikult kaebaja õiguste riivet ja hindas esialgse õiguskaitse

kohaldamise võimalusi ning võimalikke tagajärgi. Vastustaja ärakuulamine ja temalt andmete

küsimine oli seejuures ilmselgelt vajalik, sest taotlus rahuldades oleks halduskohus teinud

vastustajale ettekirjutuse, mille tulemusel olnuks vastustaja pidanud oma tegevuse ümber

korraldama. Selles olukorras olnuks taotluse kohene lahendamine võimalik üksnes juhul, kui

halduskohus oleks pidanud taotlust ilmselt põhjendamatuks ega vajanuks seetõttu vastustaja

seiskohta ega täiendavaid andmeid.

9. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja taotlus koguda täiendavaid tõendeid ja võtta asja juurde

vastustaja vastused, millest ilmneb, milliseid tooteid vastustaja kaebajale ei väljasta. Need

asjaolud ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel vaidluse all. Praegusel juhul ei ole

need asjaolud taotluse lahendamisel ka olulised, kuna kaebajal puuduvad vahendid vangla poest

sisseostude tegemiseks.

10. Vastustaja heidab halduskohtule ette kolmanda isiku pakkumuse maksumust sisaldava

dokumendiga tutvumise piiramise taotluse rahuldamata ja kolmanda isiku menetlusse kaasmata

jätmist. Seejuures leiab vastustaja, et kuna riigihanke viis läbi Registrite ja Infosüsteemide

Keskus (RIK), ei saanud kohus otsustada küsimust, kas dokument on ärisaladuseks määratud

õigesti seejuures kolmandat isikut menetlusse kaasamata.

Ringkonnakohus vastustaja etteheitega ei nõustu.

11. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kuigi vastustaja märkis määruskaebuses, et soovib

Makro Trade OÜ menetlusse kaasamist kolmanda isikuna, mõistab ringkonnakohus vastustaja

määruskaebuse väidetest, et vastustaja peab silmas siiski Makro Trade Baltic OÜ-d. Selle

äriühinguga on sõlmitud kontsessioonileping ning selle äriühingu menetlusse kaasamise taotluse

jättis halduskohus rahuldamata kaevatava määrusega.

12. Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et kohus oli õigustatud ja kohustatud ise

otsustama, kas lubada kaebajal tutvuda vastustaja esitatud tõendiga või mitte. Nagu vastustaja

õigesti osutas, HKMS § 88 lg 2 järgi võib kohus piirata menetlusosalise õigust tutvuda

toimikuga ja saada seal olevatest menetlusdokumenditest ärakirju HKMS § 79 lg 1 loetletud

alustel ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest

toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks. HKMS § 79 lg 1 toodud aluste hulgas on

punktina 5 vajadus ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks. Erinevalt vastustajast

leiab ringkonnakohus aga, et neist normidest tuleneb halduskohtule kohustus teha kindlaks, kas

teave on ärisaladus või mitte. Seejuures ei ole haldusmenetluses teabele antud hinnang kohtule

siduv. Haldusmenetluse materjalid saavad olla tõendiks, mida kohus teabe hindamisel arvestab.

Halduskohus ongi selgitanud, miks riigihanke menetluses ärisaladusena määratud teave selleks

tegelikult ei ole. Seejuures ei ole vastustaja seadnud kahtluse alla, et RHS § 461 lg 1 otseselt

keelab käsitada ärisaladusena teavet pakkumuse maksumust ega osamaksumust. Kuna Makro

Trade Baltic OÜ pakkumuse maksumuse hind ei saa seadusest tulenevalt olla ärisaladus, siis

puudus vajadus küsida teabe kaebajale teatavaks saamise kohta seisukohta äriühingult. Isegi,

kui seisukoha küsimine äriühingult oleks vajalik, ei oleks siiski lubatav tema kaasamine

menetlusse kolmanda isikuna, sest kohtumenetluses tehtava kohtulahendiga ei otsustata tema

õiguste ja kohustuste üle (HKMS § 20 lg 1).

13. Ringkonnakohus selgitab veel, et käesolevaks ajaks on kaebaja esitanud halduskohtule

kaebuse esialgse õiguskaitse taotlusega samas nõudes ja halduskohus on võtnud kaebuse

menetlusse 25. aprilli 2024. a määrusega. Seega ei saa kolmanda isiku menetlusse kaasamise

taotlust vaadata kitsalt esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse raames. Kaebuse esitamise

ja selle menetlusse võtmisega muutus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine osaks

halduskohtumenetluses kaebuse lahendamiseks. Seetõttu hindab ringkonnakohus taotlust

kaasata Makro Trade Baltic OÜ menetlusse kolmanda isikuna haldusasja kui terviku

seisukohast. Määruskaebuses on vastustaja selgitanud kolmanda isiku kaasamise vajadust

üksnes sellega, et asja juurde tõendi võetud dokument sisaldab Makro Trade Baltic OÜ

ärisaladust. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, on see küsimus reguleeritud seadusega,

lisaks ei tingi üksnes äriühingu võimalikku ärisaladust sisaldava tõendi esitamine selle äriühingu

kaasamist menetlusse kolmanda isikuna.

21. veebruari 2024. a menetlusdokumendis leidis vastustaja veel, et juhul kui esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldatakse, siis puudutab see otseselt Makro Trade Baltic OÜ tulu.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Halduskohus selgitas vaidlustatud määruses

põhjendatult, et esialgse õiguskaitse taotluse (ja ka kaebuse) aluseks on kaebaja õigus nõuda, et

vastustaja korraldab talle sisseostude tegemise võimaluse kooskõlas VangS § 48 lg 1 ja muudes

vangistust reguleerivates õigusnormides sätestatuga. Kui kohus kontrollib, kas vastustaja on

täitnud sellele subjektiivsele õigusele vastava kohustuse, siis ei ole alust eeldada, et see mõjutaks

selle isiku õigusi, keda vastustaja lepingulise suhte kaudu kasutab oma kohustuse täitmiseks.

Vastavalt ei ole Makro Trade Baltic OÜ ka kaebuse lahendamisel isikuks, kelle õiguste ja

kohustuste üle kohtulahendiga otsustataks. Seega ei ole alust tema kaasamiseks menetlusse

kolmanda isikuna. Kui menetluse käigus siiski selgub asjaolusid, mis lubavad arvata, et asjas

tehtav kohtulahend puudutab äriühingu õigusi või kohustusi, siis saab kohus otsustada äriühingu

kaasamise ka menetluse hilisemas staadiumis.

14. Eeltoodu

alusel

jäävad

määruskaebused

rahuldamata.

Kaebaja

menetluskulud

ringkonnakohtus tuleb samuti jätta tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)