3-24-546/7 · 3-24-546/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-24-546 Määruse kuupäev 6. mai 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Viru Vangla 8. veebruari 2024. a käskkirja nr 3- 24/1-3/36 ja 21. veebruari 2024. a vaideotsuse nr 6-12/24/45- 3 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus. 2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla tunnistas 8. veebruari 2024. a käskkirjaga nr 3-24/1-3/36 X (kaebaja) süüdi Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla Avavangla kodukorra“ (avavangla kodukord) p 7.1.17 nõuete rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks noomituse. Käskkirja kohaselt ostis kaebaja 20. jaanuaril 2024 väljaspool vangla territooriumi asuvast kauplusest kaks musta värvi pastapliiatsit ning omas neid vanglas, kuigi avavangla kodukorra p 7.1.17 kohaselt on kinnipeetavale lubatud üksnes sinised pastapliiatsid.

2. Kaebaja esitas 12. veebruaril 2024 Viru Vanglale eelnimetatud käskkirja peale vaide, mille vangla jättis 21. veebruari 2024. a vaideotsusega nr 6-12/24/45-3 rahuldamata.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 24. veebruaril 2024 kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks distsiplinaarmenetluse algatamine ning tühistada Viru Vangla 8. veebruari 2024. a käskkiri nr 3-24/1-3/36 ja 21. veebruari 2024. a vaideotsus nr 6-12/24/45-3. Vangla on kaebajat karistanud ebaõigesti ning rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust. Kaebaja taotles riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi.

3-24-546 2 4. Viru Vangla esitas kohtule 27. veebruaril 2024 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid, sh distsiplinaarmenetluse materjalid.

5. Tartu Halduskohus sai 29. veebruari 2024. a määruses kaebaja tahtest aru nii, et ta nõuab Viru Vangla 8. veebruari 2024. a käskkirja nr 3-24/1-3/36 ja 21. veebruari 2024. a vaideotsuse nr 6-12/24/45-3 tühistamist. Kuigi kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks ka distsiplinaarmenetluse algatamine, siis ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus hindab distsiplinaarmenetluse algatamise õiguspärasust Viru Vangla 8. veebruari 2024. a käskkirja nr 3-24/1-3/36 tühistamisnõude raames. Kohus jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni p 3). Sama määrusega jättis kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5).

6. Kaebaja esitas eelnimetud määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus tagastas 25. aprilli 2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse. HKMS § 119 lg 1 alusel oli ringkonnakohtu määrus lõplik, kuid kaebaja esitas samal päeval siiski määruskaebuse Riigikohtule.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

8. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis 29. veebruari 2024. a määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu summas 20 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja 7 päeva arvates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2024. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust 25. aprillil 2024, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (HKMS § 119 lg 1 ja § 179 lg 3). Asjaolu, et kaebaja esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, ringkonnakohtu ja halduskohtu määruste jõustumist ei mõjuta. Ka ringkonnakohus selgitas kaebajale 25. aprilli 2024. a määruses, et määrus ei ole edasikaevatav. Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema 26. aprillil 2024 ning möödus 2. mail 2024. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider