2-24-5749/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON

1. A Ki hagi rahuldada.

2. Välja mõista A Kilt elatis A Ki kasuks alates 15.01.2024. a kuni xxx (s.o kuni xxx. a) summas 260 (kakssada kuuskümmend) eurot 33 senti (sh baassumma 249,78 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50 eurot 55 senti, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

3. Väljamõistetud elatise summa kanda I A arveldusarvele xxxx iga kuu 05 (viiendaks) kuupäevaks.

4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuasja number 2-24-5749 Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2024. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A Ki hagi A Ki vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A K (isikukood xxx, elukoht: xxx)

A K (isikukood xxx, elukoht: xxx)

2

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest arvates taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJAOLUD

1. A K esitas Viru Maakohtule hagi A Ki vastu elatise nõudes. A K on A Ki isa. Hagiavalduse kohaselt õpib hageja xxx ja eeldatava õpingute lõpetamse aeg on xxx. a. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas.

2. Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest.

A Kile toimetati kohtudokumendid kätte 15.04.2024. a isiklikult allkirja vastu. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

6. Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 2, § 100, § 101 lg 1.

7. PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.

3

Tulenevalt PKS § 97 lg 2 on elatist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, keskvõi kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

8. PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 249,87 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,87 + 50,55 =300,33 eurot.

9. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

10. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 2, põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridusja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 300,33 - 40 =260,33 eurot.

11. Käesolevas tsiviilasjas taotleb hageja elatist miinimumsummas.

12. Hageja esitas xxx 09.04.2024. a nr xxx tõendi, millest nähtub, et A K (xxx) õpib xxx. Eeldatav õpingute lõpetamise aeg on xxx. a.

13. Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1. Sellises asjas ei saa kohaldada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama (vt Riigikohtu 19.10.2015. a otsuse p 10 tsiviilasjas 3-2-1-119-15).

14. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Hageja märkis igakuisteks kuludeks 585 eurot.

15. Kuivõrd hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult ja kostja omapoolseid vastuväiteid ei esitanud, loeb kohus et ta on nõude omaks võtnud ja vastuväiteid ei ole.

16. Kohus rahuldab hagi hagiavalduses nõutud ulatuses tagaseljaotsusega.

17. Vastavalt TsMS § 468 lg 3, tunnistab kohus otsuse elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

18. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

19. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

4

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik