2-23-13357/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-13357

Kohtuasi

Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu)

avaldus Xlt alaealise lapse C suhtes isiku- ja

varahooldusõiguse täielikult äravõtmiseks ja Cle

eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.01.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu)

Puudutatud isik I (laps): C (isikukood XXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Robert Suir

Puudutatud

isik

II

(lapse

ema):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 22.01.2024 määrus muutmata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda

kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-23-13357

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, avaldaja) esitas 20.09.2023 Harju Maakohtule

avalduse Xlt (puudutatud isik II, lapse ema) C (puudutatud isik I, laps) isikuhooldus- ja

varahooldusõiguse täielikult äravõtmiseks ning lapsele eestkostja määramiseks.

2. Avalduse kohaselt ei tule lapse ema toime oma lapse kasvatamise ja tema eest

hoolitsemisega. Lapse ema on koos alaealise lapsega olnud Tallinna linna sotsiaaltöötajate

vaateväljas alates lapse sünnist. Pere on elanud alates 2011. aastast toetatud elamise teenusel

sotsiaalmajutusüksuses, kus on olnud probleeme puhtuse ja korra tagamisega, korteris toimusid

joomingud, öörahu rikkumised ning väikese lapse juures viibisid võõrad inimesed. Lapse emal

on probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mida lapsevanem ka ise tunnistab.

Alates 2019. aastast osutati lapse emale toetavat pereteenust, mille eesmärgiks oli ema

vanemlike oskuste arendamine ja lapse koolikohustuse tagamine. Ema vajas tuge ja nõustamist

lapse kasvatamisel, samuti seoses majandusliku toimetulekuga ning oma tervisega. Lapsel on

olnud probleeme koolikohustuse täitmisega – laps hilineb või ei jõua kooli, puuduvad

õppevahendid. Laps elab alates 2023. aasta aprillist püsivalt Tallinna Laste Turvakeskuses,

kuhu suunamisega oli nõus ka lapse ema. Avalduse kohaselt ei ole lapse ema suuteline võtma

vanemlikku vastutust. On alust arvata, et lapse ema ohustab oma käitumise ja suhtumisega lapse

elu ja tervist ning tema suutmatus hooldusõigust teostada on püsiv.

3. Avaldaja ei nõustunud lapse esindaja ettepanekuga peatada lapse ema isiku- ja

varahooldusõigus alaealise lapse suhtes üheks aastaks. Hooldus- ja varaõiguse peatamine ei ole

lapse heaolu, turvalisuse ning stabiilsuse huvides. Avaldaja on arvamusel, et ettekirjutuste

tegemisel puudub perspektiiv, kuivõrd emale on antud aastaid aega oma elu kordaseadmiseks.

Ka kohtumenetluse ajal ei ole ema teinud reaalseid samme oma toimetuleku parandamiseks ega

ole võtnud ühendust lastekaitsetöötajatega. 2024. aasta jaanuaris on üles öeldud lapse ema

eluruumi rendileping, kuna üürileandja ees oli tekkinud võlgnevus 1725 eurot. Lapse ema ei

ole külastanud oma poega, samuti ei ole teinud koostööd lastekaitsetöötajatega (ei ole vastanud

kõnedele või on tundunud telefonikõne ajal olevat ebakaines olekus).

Puudutatud isikute seisukohad

4. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldas, et vaidlus puudub selle üle, et lapse

emal on sõltuvusprobleemid ning probleemid eluaseme puhtuse ja korra tagamisega. Samas on

lapse ema lapse esindajale kinnitanud, et kuivõrd ema soovib ise last kasvatada, on ta valmis

vastu võtma abi nii vanemlike oskuste arendamiseks kui ka sõltuvushäiretega tegelemiseks.

Lapsele määratud esindaja on seisukohal, et kohus võiks kaaluda lapse ema hooldusõiguse

peatamist üheks aastaks ning võiks teha lapse emale ettekirjutusi, mille põhisisuks oleks

alkoholi- ja narkosõltuvusega tegelemine ning tööle asumine.

5. 08.12.2023 ärakuulamisel avaldas lapse ema, et ta tahaks ennast muuta. Lapse ema soovib

lapsega suhelda ja tema kasvatamist jätkata. Lapse ema kinnitas, et ta elab hetkel sõbra juures,

tal on plaan teha dokumendid ja asuda tööle kokaabina. Lapse ema oli kaine 2023. a juunist

2-23-13357

septembrini. Sel ajal elas ta Tallinna lähedal talus, mis oli omamoodi alkoholi võõrutusravi,

mida korraldas meesterahvas nimega Sergei.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohtu 22.01.2024 määrusega avaldus rahuldati. Maakohus võttis lapse emalt

täielikult ära isiku- ja varahooldusõiguse lapse suhtes ning määras kuni lapse täisealiseks

saamiseni lapse eestkostjaks avaldaja. Maakohus märkis, et avaldajale kuulub lapse isiku- ja

varahooldusõigus

ning

määras

kindlaks

eestkostja

kohustused.

Maakohus

jättis

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.

7. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-le 2, § 124 lg-le 1, §-le 127, § 123 lg-le 1

ning märkis, et lapse emalt tuleb PKS § 134 lg-te 1 ja 3 ning PKS § 135 lg 2 alusel täielikult

ära võtta lapse isiku- ja varahooldusõigus.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole lapse ema võimeline lapse hooldusõigust

nõuetekohaselt teostama. Lapse ema sõltuvuse tõttu on laps sattunud korduvalt turvakodusse

põhjusel, et lapse elu ja heaolu on sattunud ohtu ema joobeseisundi tõttu. Samas on ema ka ise

oma probleemi teadvustanud ning palunud laps turvakodu teenusele vastu võtta. Lapse ema ei

ole vaatamata toetavatele teenustele ning korduvatele lubadustele suutnud hooldusõigust

kohaselt teostada. Alates 2023. aasta aprillist viibib laps püsivalt Tallinna Laste Turvakeskuses

turvakodu teenusel. Laps suunati sinna avaldaja poolt ja ema nõusolekul. Turvakodusse

sattumise põhjuseks on ema alkoholitarbimine. Ka alates turvakodusse suunamisest ei ole lapse

ema teinud mõistlikke pingutusi hooldusõiguse teostamiseks. Lapse ema vajab ise tuge ega

suuda olla lapsele piisavaks toeks. Vaatamata avaldaja pikaaegsele abile ja toetusele ei ole lapse

ema olnud võimeline tagama oma alaealisele pojale normaalset, turvalist ja arengut toetavat

elukeskkonda.

Lapse

ema

küll

teadvustab

vajadust

tegeleda

alkoholi-

ja

narkootikumisõltuvusega, kuid ei ole leidnud endas piisavalt jõudu ravi järjekindlalt läbida.

Samal ajal ei ole lapse ema arusaam sõltuvusprobleemi suurusest ilmselt adekvaatne, samuti ei

ole adekvaatne tema arusaam sellest, kuidas see lapse eest hoolitsemist mõjutab. Lapse ema on

avaldanud soovi oma lapse eest ise hoolitseda ning lapsega koos elada, samuti soovib seda laps.

Kohtu hinnangul ei ole lapse ema arusaam hakkamasaamisest adekvaatne. Lapse ema ei ole

teinud sisulist koostööd lapse heaolu spetsialisti ega turvakoduga, samuti ei ole ta asunud tööle

ega vormistanud endale dokumente, mis oleksid eelduseks tööle asumisel või töötuna arvele

võtmisel. Üürivõla tõttu on üles öeldud lapse ema elamispinna üürileping ning lapse ema peab

vabastama üüripinna 02.01.2024. Samuti ei ole ema lapsega suhelnud ega teda turvakodu uues

peremajas külastanud. Eelnevast saab järeldada, et lapse ema on ise sisuliselt loobunud

hooldusõiguse teostamisest. Lapse jätmine tema ema kasvatusele ei ole lapse huvides. Lapse

ema ei ole arvestanud lapse turvalisuse, stabiilsuse ja heaoluga ning on seadnud esikohale oma

soovid, vajadused ning huvid.

9. Lapse ema on avaldanud kohtule, et ta oleks valmis järgima kohtu poolt talle tehtavaid

ettekirjutusi. Kohtu hinnangul ei ole lapse esindaja välja toodud ettekirjutused perspektiivikad,

kuivõrd avaldaja on proovinud aastaid lapse ema toetada ja aidata. Lapse ema on küll kohati

tegelenud probleemidele lahenduste otsimisega, kuid lahendused ei ole olnud aastate jooksul

püsivad. Ka kohtulikul ärakuulamisel tunnistas lapse ema alkoholisõltuvust ning tõi välja, et

see on takistuseks hooldusõiguse kohasel täitmisel. Kohus andis lapse emale võimaluse

edastada kohtule isiku kontaktid, kelle juures lapse ema 2023. aasta suvel oma alkoholisõltuvust

ravis. Lapse ema kohtule lubatud andmeid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et programmid,

kus lapse ema on osalenud (Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi koosolekud, Wismari

2-23-13357

haigla, erateenuse pakkujad) ei ole olnud ilmselt piisavad sõltuvuse raviks. Kuna hetkel ei toimu

aktiivset ravi, mis võiks anda mingi aja möödudes tulemusi, siis ei saa rääkida ka hooldusõiguse

peatamisest ravi lõppemiseni. Kuni lapse emal ei ole õnnestunud sõltuvusest vabaneda

eksisteerib suur oht lapse heaolule.

10. Alkoholi- ja narkosõltlasest lapsevanem ei ole võimeline hoolitsema lapse vajaduste eest ja

tagama talle vajalikku järelevalvet. Alkoholi kuritarvitamisega lapse juuresolekul on lapse ema

seadnud otseselt ohtu lapse elu ja tervise. Kuna suutmatus lapse huve tagada ei ole ajutise

iseloomuga (on kestnud sisuliselt juba aastaid ning lähimas tulevikus ei ole näha selle seisundi

möödumist), siis ei esine praegusel juhul hooldusõiguse peatamise aluseid.

11. Lapse ema ei ole suuteline ise oma last kasvatama ning lapse heaolu, turvalisust ja

jätkusuutlikku ning stabiilset elukorraldust tagama. See tähendab ohtu lapse kehalisele,

vaimsele ja hingelisele heaolule. Kohtu hinnangul puuduvad sellised toetavad abinõud, mis

võimaldaks lapse vanemaga koos kasvamise korral kõrvaldada ohu lapse heaolule. Seega on

täidetud PKS § 135 lg-s 2 toodud eeldus, s.o on põhjust eeldada, et täiendavate abinõude

rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

12. Kui tulevikus langevad ära hooldusõiguse teostamist takistavad asjaolud, saab vanem

pöörduda kohtu poole hooldusõiguse taastamise avaldusega (PKS § 1231 lg 2).

13. Maakohus määras lapse eestkostjaks avaldaja (PKS § 171 lg 1).

14. Maakohus jättis lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ning muud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 172 lg-d 1 ja 3).

Määruskaebus

15. Puudutatud isik I (laps) esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel

määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ning teha asjas uus lahend,

millega peatada lapse ema isiku- ja varahooldusõigus lapse suhtes üheks aastaks alates

kohtumääruse jõustumisest, määrata lapse eestkostjaks avaldaja üheks aastaks alates

kohtumääruse jõustumisest ning teha lapse emale järgmised ettekirjutused:

1) lapse ema kohustub tegema koostööd lastekaitsetöötajaga ning tema kaasatud isikutega;

2) lapse ema kohustub registreeruma Tervisekassa avalikul veebilehel loetletud keskusesse

alkoholitarvitamise häire nõustamisele ja ravile hiljemalt 1 kuu jooksul alates

ettekirjutuse tegemisest;

3) lapse ema kohustub registreerumisest viivitamatult informeerima Põhja-Tallinna

Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda, teatades pöördumise kuupäeva ja eriarsti või

eriõe nime;

4) lapse ema kohustub järgima eriarsti ja eriõe ravisoovitusi alkoholisõltuvusest

vabanemiseks;

5) lapse ema kohustub esitama ravitulemuste kohta Põhja-Tallinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonnale teabe viivitamatult alates ravi lõppemisest ja

katkemisest.

Kaebaja palus kohustada lapse ema elukohajärgset kohalikku omavalitsust kontrollima

ettekirjutuste täitmist hiljemalt 10 kalendrikuu möödumisel alates määruse tegemisest ja

esitama vajadusel kohtule avaldus muudatuste tegemiseks lapse ema vanemaõigustes.

16. Määruskaebuse kohaselt kohtus lapse esindaja lapsega 22.01.2024 ning selgitas lapsele

lõpplahendit ja edasikaebevõimalusi ning küsis lapse arvamust. Laps väljendas, et ta soovib

2-23-13357

lõpplahendi edasikaebamist. Lapse arvates tuleks kohtul anda emale selged ettekirjutused ja

suunis ravida alkoholisõltuvust.

17. Maakohtu määrus ei ole jälgitavalt ja piisavalt põhjendatud. Praegusel juhul ei ole piisavalt

põhjendatud ultima ratio põhimõttest lähtumist, st miks on kõige sobivamaks abinõuks emalt

hooldusõiguse täielik äravõtmine. Kohaldama peaks leebemaid meetmeid. Avaldusest

nähtuvalt on lapse ema põhimõtteliselt suuteline abi vastu võtma ja selle kaudu on reaalsed

positiivsed muudatused peres võimalikud. Avaldaja poolt minevikus proovitud meetmete

vahelduv edu ei tähenda automaatselt seda, et kohtumäärusega ette kirjutatavad meetmed

ebaõnnestuksid. Praegusel juhul ei ole ilmne, et hooldusõiguse peatamisel ja emale

ettekirjutuste tegemisel ei oleks positiivset mõju.

18. Kohus ei ole nõudnud enne lõpplahendi tegemist lapse emalt selgitusi selle kohta, miks ta

kohtule lubatud andmeid ei esitanud. Minetus seonduvalt selliste andmete esitamata jätmisega

on selgelt ebapiisav PKS § 135 lg 2 kohaldamiseks. Lisaks ei ole kohus selgitanud lapse emale

võimalust saada riigi õigusabi. Praegusel juhul on ilmne, et lapse ema ei ole võimeline ise

kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad jääda advokaadi abita kaitseta.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

19. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

19.1. Lapse emale ettekirjutuste tegemine ei ole lapse huvides. Alaealise lapse huvides ei ole

elada aasta võltslootuses, et tema ema selle aasta jooksul muutub. Laps vajab stabiilsust,

turvalist ja tema arengut toetavat keskkonda, kus ta ei pea mõtlema, kas tal on iga päev kodus

süüa, millal või kellega ja mis olekus ema tuleb, kas ta saab öösel magada või peab kuulma ema

ja tema külaliste pidutsemist või sootuks trepikojas ootama. Lapsel on õigus rahulikule

lapsepõlvele ja stabiilsele elule, turvalisele ja puhtale kodule, igapäevasele toidule, puhastele

riietele. Lapse emal on olnud alates lapse eraldamisest 2023. aasta aprillis, s.o tänaseni 9,5 kuud

aega otsida abi alkoholisõltuvusele, maksta üüri ja kogunenud võlga, et säilitada endale ja

lapsele elukoht. Lapse ema ei ole seda teinud.

19.2. Lapse ema on alates

lapse sünnist

elanud toetatud

keskkonnas

Tallinna

Sotsiaaltöökeskuse majutusüksuses, talle on Tallinna linna poolt antud üürile korter, teda on

iseseisval elama asumisel toetanud, juhendanud ja jõustanud Tallinna Perekeskuse

sotsiaaltöötajad, kes on seda teinud mitme aasta vältel. Põhja-Tallinna Valitsuse lapse heaolu

spetsialistid on perega aktiivselt tegelenud alates isiku kolimisest aadressile XXX, Tallinn

2019. aasta kevadest. Peret on toetanud Tallinna Perekeskuse pereteenistuse spetsialistid ja

MTÜ Lastekeskus Tähetorn töötajad. Lapse emale on makstud Tallinna linna poolt erinevaid

sotsiaaltoetusi. Lapse heaolu spetsialist on isikut igakülgselt nõustanud ja jõustanud, aidanud

vormistada dokumente, seisnud seoses kasvava üürivõlaga tema eest Tallinna Linnavalitsuse

linnavara osakonnas. Vaatamata pikaaegsele ning mitmekülgsele abile ja toetusele ei ole lapse

ema olnud võimeline tagama oma alaealisele pojale turvalist ja arengut toetavat elukeskkonda,

vaid on seadnud jätkuvalt ohtu poja turvalisuse ja heaolu. Isikule on korduvalt antud uusi ja

uusi võimalusi enda käsile võtmiseks, et tegeleda oma probleemidega ja muuta oma elu. Lapse

ema on vaatamata aastaid kestnud igakülgsele abile ja toele jätkanud eluviisi, mis ei ole kohane

lapsele vajaliku turvalisuse loomiseks. Lapsele stabiilsuse, turvalisuse ja arengut toetava

kasvukeskkonna tagamiseks ei ole enam muid meetmeid.

19.3. Lapse perest eraldamise tingis 28.04.2023 toimunud kodukülastusel avanev vaatepilt.

Lapse ema oli tugevas alkoholijoobes ja lamas põrandal. Voodil lesis tundmatu meesterahvas.

2-23-13357

Korter oli räpane, segamini, haises. Selle kõige keskel oli laps. Lapse heaolu spetsialist toimetas

lapse Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla turvakoju. Sarnast segadust ja antisanitaarseid

tingimusi oli esinenud korteris korduvalt ning sellele pöörati viie aasta jooksul korduvalt

tähelepanu.

19.4. Lapse heaolu spetsialisti vestlusel naabritega 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses on

selgunud, et korteri uksest on avanenud sarnane vaatepilt (ääretu segadus, hais, tühjad

alkoholipudelid). Samuti on lapse heaolu spetsialist hinnanud korduvates telefonikõnedes, mis

on toimunud peale lapse perest eraldamist, et lapse ema on hääle järgi otsustades

(alkoholi)joobes (jutt on segane ja ebaadekvaatne ning ebaselge diktsiooniga). 03.11.2023

kohtus lapse heaolu spetsialist juhuslikult Sõle tn ja Randla tn ristmikul pandimaja ees lapse

ema ja lapsega. Lapse ema oli ilmselgete alkoholijoobe tunnustega (alkoholilõhn, näost

punetav, kõne diktsioon oli ebaselge).

19.5. Puuduvad alused hooldusõiguse peatamiseks PKS § 140 järgi. Lapse ema hooldusõiguse

teostamine ei ole olnud faktiliselt takistatud. Ta ei ole viibinud pikema aja vältel eemal, samuti

puuduvad tal muud kõrvalised takistused (vanema vangistus, raske haigus või teadmata

kadumine) hooldusõiguse teostamiseks. Lapse ema eluviisi ja tegevust ei saa määratleda kui

kestvat võimetust. Lapse ema eluviis ja tegevus on tema teadlik valik ja see kahjustab lapse

vaimset ja füüsilist heaolu ning seab ohtu alaealise elu, tervise ning igakülgsed

arenguvõimalused.

20. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga

659 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

22. Vanemalt hooldusõiguse äravõtmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme

kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud

oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-99-16, p 17). Maakohtu määruses

neid puudusi kolleegiumi hinnangul ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval

juhul oli põhjendatud PKS § 134 lg 1 ja § 135 lg 2 alusel lapse emalt hooldusõiguse täielikult

äravõtmine ning nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6

(koosmõjus §-ga 659) alusel neid ei korda.

23. PKS § 134 lg-st 1 tuleneb, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara

ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus

täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised

ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas sama

paragrahvi lõikes 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus

vanemalt hooldusõiguse täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi

andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

24. Riigikohus on selgitanud, et perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus

oma last ise kasvatada. Vanemalt lapse suhtes isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine on

äärmuslik meede ning lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem

2-23-13357

piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja

proportsionaalsed. Seejuures tuleb eelistada abinõusid, mis toetavad perekonda (vt RKTKm

14.11.2012, 3-2-1-121-12, p 15; RKTKm 04.05.2011, 3-2-1-13-11, p 14). Vanemalt lapse

hooldusõiguse täielikult äravõtmine on seega põhjendatud üksnes juhul, kui lapse heaolu

tagamiseks rakendatud muud perekonda toetavad meetmed ei ole tulemust andnud või on ilmne,

et neil ei oleks positiivset mõju.

25. Avaldaja hinnangul on lapse emalt hooldusõiguse äravõtmine põhjendatud lapse ema

alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamise, lapse hooletusse jätmise, lapsele ebasobiva (must

ja räpane) kasvukeskkonna loomise, lapse ema pideva valetamise ja kokkulepete rikkumise

tõttu (dtl 115).

26. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et muud abinõud lapse

olukorra parandamiseks ei ole piisavaid tulemusi andnud või ei oleks need tõenäoliselt

tulemuslikud. Lapse emal on probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mida lapse

ema ka ise tunnistab. Pere probleemidega on kohalik omavalitsus tegelenud 2019. aastast.

Lapse ema on suunatud Tallinna Perekeskuse toetavale pereteenusele ning laps on osalenud

MTÜ Lastekeskuse Tähetorn töös. Naabrite sõnul on lapse ema korteris toimunud aastate

jooksul pidevad joomingud ja kaklused ning korteris viibivad võõrad inimesed (dtl 19, 56).

04.12.2019 politsei külastusel lapse ema elukohta tuvastati lapse emal narkojoove ning laps

toimetati turvakodusse (dtl 27). 09.12.2019 vestles lapse heaolu spetsialist emaga ning sõlmis

lapse emaga kokkuleppe, kus muu hulgas oli välja toodud, et lapse ema kohustub mitte

tarvitama alkohoolseid jooke ning narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (dtl 29). 14.09.2020

teostatud kodukülastuse käigus suunati laps taas turvakodu teenusele (dtl 35), kuna lapse ema

korter oli väga halvas seisukorras (igal pool vedelesid konid ja alkoholipudelid, hallitama läinud

söök oli segamini riiete ja muu kolaga) (dtl 39-40). Tallinna Perekeskuse klienditöö

kokkuvõttest perioodil 17.12.2019 – 11.01.2022 nähtub, et lapse emale on osutatud järgnevaid

teenuseid: nõustamine, abistamine stabiilse ja turvalise igapäevaelu korraldamisel, sobiva

kasvukeskkonna loomisel ja hoidmisel, oma sõltuvusega tegelemisel, peresuhete parandamisel,

lapsele piiride seadmisel, lapse toetamisel õpingutes ja asjaajamises (dtl 42). Koostöö lõppedes

oli ema ja lapse elukorraldus stabiilne: ema käis ametlikult tööl, väidetavalt alkoholi ei

kuritarvitanud ning enda sõnul osales aeg-ajalt Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi

koosolekutel (dtl 43). Kuigi pärast Tallinna Perekeskuse osutatud pereteenuse lõppemist pere

olukord teatud määral paranes, on avaldaja välja toonud, et pärast teenuse lõppemist on lapse

ema jätkanud talle omast eluviisi – tarvitab alkoholi, ei käi tööl, valetab ja ignoreerib isikuid,

kes püüavad teda aidata. Lisaks on üürivõla tõttu lõpetatud lapse ema eluruumi üürileping

(dtl 115). 28.04.2023 lapse heaolu spetsialisti poolt teostatud kodukülastusel oli lapse ema

tugevas alkoholijoobes ja lamas põrandal. Korter oli must, segamini ja haises. 28.04.2023

toimetas lapse heaolu spetsialist lapse Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla turvakoju (dtl 20-

23). Avaldaja on välja toonud, et alates 28.04.2023, s.o pärast lapse eraldamist ja

turvakoduteenusele suunamist, ei ole lapse ema teinud sisulist koostööd lapse heaolu

spetsialistiga ega turvakoduga. Lapse emal on pärast lapse eraldamist 28.04.2023 olnud

piisavalt aega, et oma probleemidega tegeleda (otsida abi alkoholisõltuvusega tegelemiseks,

taotleda uut elamisluba, otsida tööd ja maksta korteri kommunaalkulud ning võla osamaksed).

Lapse ema ei ole seda teinud.

27. Määruskaebuses palutakse peatada lapse ema hooldusõigus lapse suhtes üheks aastaks ning

teha lapse emale täitmiseks ettekirjutused. PKS § 140 lg 1 järgi peatab kohus vanema

hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Riigikohus on

selgitanud, et kuigi hooldusõiguse peatamise ajal ei saa vanem PKS § 140 lg 3 järgi

hooldusõigust teostada, saab hooldusõiguse peatamise ajal vanema suhtes kohaldada ka PKS §-

2-23-13357

des 134 ja 135 nimetatud abinõusid (RKTKm 04.12.2014, 3-2-1-142-13, p 16). PKS § 134 lg 3

esimese lause järgi võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta

hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde,

samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Riigikohus on

selgitanud, et olukorras, kus vanem soovib last ise kasvatada ja osaleb lapse elus ka pärast lapse

perekonnast eraldamist ning on nõus oma elukombeid ja senist elukorraldust muutma ja tegema

selleks avaldajaga koostööd, tuleb vanemale enne hooldusõiguse äravõtmist kohaldada muid

abinõusid ja anda võimalus näidata, kas ta suudab olukorda muuta ja last ähvardanud ohu

kõrvaldada (RKTKm 16.09.2015, 3-2-1-78-15, p 18).

28. Maakohus on 08.12.2023 ärakuulamisel arutanud menetlusosalistega võimalust peatada

lapse ema hooldusõigus üheks aastaks ning määrata lapse emale täitmiseks ettekirjutused ema

käitumise muutmiseks. Ärakuulamisel avaldas lapse ema, et ta oleks valmis järgima kohtu

tehtavaid ettekirjutusi. Seejärel määras maakohus lapse emale tähtaja kohtule selle isiku

kontaktide edastamiseks, kelle juures lapse ema 2023. aasta suvel oma alkoholisõltuvust ravis,

samuti lapse ema potentsiaalse tööandja kontaktide edastamiseks. Lapsele määratud esindajal

palus kohus esitada ettepaneku emale tehtavate ettekirjutuste osas. Lapse ema kohtule nõutud

andmeid ega dokumente ei edastanud ning seetõttu tegi maakohus asjas lõpplahendi, millega

rahuldas avaldaja avalduse lapse emalt hooldusõiguse äravõtmiseks.

29. 15.03.2024 kirjaga andis ringkonnakohus lapse emale võimaluse esitada seisukoht

määruskaebuses välja toodud ettekirjutuste kohta ning selgitada, kas ja millisel määral oleks

lapse ema valmis määruskaebuses välja toodud ettekirjutusi täitma. Ringkonnakohus selgitas

ka, et lapse emal on võimalik enda esindamiseks kohtumenetluses ja menetlusdokumendi

koostamiseks taotleda kohtult riigi õigusabi korras advokaadist esindaja määramist ning märkis,

et selleks tuleb esitada kohtule taotlus riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus lisas

15.03.2024 kirjale ka riigi õigusabi infovoldiku vene keeles ning riigi õigusabi taotluse

näidisvormi. Lapse ema teatas 08.04.2024 telefonivestluses kohtule, et talle võib dokumendid

saata aadressile XXX ning kinnitas, et ta on teadlik, et kohus saadab talle dokumendid tema

öeldud postiaadressile. Ringkonnakohus saatis lapsele emale dokumendid tema poolt viidatud

aadressile, kuid lapse ema ringkonnakohtu 15.03.2024 kirjale ei vastanud.

30. Arvestades eeltoodut, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et praegusel juhul oli kõige

sobivamaks abinõuks emalt hooldusõiguse täielik äravõtmine. Lapse emale on antud korduvalt

võimalusi oma vanemlikke oskusi parandada ja otsida ravi alkoholisõltuvusele. Kohaliku

omavalitsuse lapse heaolu spetsialistid on perega aktiivselt tegelenud alates 2019. aastast. Peret

on toetanud Tallinna Perekeskuse pereteenistuse spetsialistid ja MTÜ Lastekeskus Tähetorn

töötajad. Vaatamata sellele on laps mitmel korral sattunud turvakodu teenusele. Lapse ema on

osalenud Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi koosolekutel ning on väidetavalt 2023. aasta

suvel ravinud alkoholisõltuvust tuttava juures, mis ei ole aga andnud sõltuvuse ravis tulemusi.

Ringkonnakohus on andnud lapse emale võimaluse esitada seisukoht määruskaebuses märgitud

ettekirjutuste kohta. Lapse ema ringkonnakohtule ei vastanud. Ringkonnakohus leiab, et kohus

ei saa kohustada lapse ema täitma ettekirjutusi, kui lapse ema sellest ise huvitatud ei ole ning

tõenäoliselt ettekirjutusi täitma ei hakka. Praegusel juhul ei ole lapse ema tõendanud, et ta oleks

võimeline oma elukombeid ja senist elukorraldust parandama. Seega tuleb ringkonnakohtu

hinnangul lugeda, et muud toetavad abinõud ei ole tulemust andnud või ei oleks need

tõenäoliselt tulemuslikud.

31. Kolleegium selgitab ka, et hooldusõiguse äravõtmine ei ole tingimata lõplik.

PKS § 1231 lg 1 kohaselt on vanemal võimalik esitada avaldus hooldusõiguse taastamiseks, kui

hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele. Kohus peab hooldusõiguse piiramist lõpetava

2-23-13357

avalduse menetlemisel tuvastama, et lapse huvid ei ole enam ohus ning et hooldusõiguse

täiemahuline taastamine ei kahjusta last. Seega peaks lapse ema hooldusõiguse taastamise

taotlemisel tõendama, et ta on edukalt tegelenud oma alkoholi- ja narkosõltuvusega ning on

reaalselt valmis oma last ise nii kasvatama, et tagatud oleks lapse heaolu, turvalisus ja

jätkusuutlik ning stabiilne elukorraldus.

32. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasud ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.

33. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt