2-24-2519/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg

6. mai 2024 Tsiviilasja number 2-24-2519 Tsiviilasja hind 3500 eurot Tsiviilasi Q Q hagi W-W Wi vastu isaduse vaidlustamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Q Q (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostja W-W W (isikukood xxx), seaduslik esindaja E W (isikukood xxx, e-post: xxx) Menetlustoiming Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Q Q hagi.

2. Tuvastada, et W-W W ei põlvne Q Qst ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt Q Q on W-W Wi isa.

3. Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks W-W Wi sünniaktis ja registriandmetes.

4. Otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning kostja riigi õigusabi kulu riigi kanda. Kohtuotsus tuleb saata jõustumise järgselt perekonnaseisuasutusele kande tegemiseks. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

2-24-2519

2(3) menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja kostja vastuväited

1. Harju Maakohtu menetluses on Q Q hagi W-W Wi vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tutvusid kostja vanemad interneti kaudu 2019. a mais, lähedased suhted tekkisid 2019 aastal novembris. Pooled hakkasid elama koos alates 2021 aastast ning abielu registreeriti xxx. Kostja sündis xxx. Kostja ema teatas 2023 detsembris tüli käigus, et kostja ei ole hageja laps. Hageja vaidlustab oma isaduse kostja suhtes ning palub tuvastada, et ta ei ole W-W Wi bioloogiline isa.

2. Kostja võttis 28.02.2024 hagi õigeks.

3. Kohus viis läbi DNA ekspertiisi, mille järelduste kohaselt ei saa hageja olla kostja isa.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus ei ole TsMS § 440 lg 1 p

4 kohaselt põlvnemisasjas seotud hagi õigeksvõtuga. Kohtu hinnangul puudub praegu põhjus jätta õigeksvõtt vastu võtmata ning kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

5. Põlvnemise üle otsustades peab kohus lapse huvide tagamiseks kontrollima avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-s 1 on sätestatud, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest. PKS § 91 lg 1 esimese aluse kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaksvõtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.

Vaidlus puudub selles, et hageja on kostja isaduse omaks võtnud ja et Q Q on kantud W-W Wi sünniakti isana. Antud asjaolu nähtub ka Rahvastikuregistri päringust. Seega on hagejal õigus esitada hagi isaduse vaidlustamiseks.

6. Asjas on 28.03.2024 kohtumääruse alusel viidud läbi bioloogilise suguluse hindamise ekspertiis põlvnemise tuvastamiseks. 19.04.2024 koostatud ekspertiisiakti nr xxx järelduste kohaselt ei saa Q Q olla W-W Wi bioloogiline isa.

7. PKS § 93 lg-st 1 tuleneb isaduse vaidlustamise tähtaeg. Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hagiavalduse kohaselt sai hageja teada asjaoludest, mis andsid aluse arvata, et hageja ei ole kostja isa, detsembris 2023. Hagi on kohtusse esitatud 14.02.2024, seega vähem kui üks aasta pärast eelviidatud asjaoludest teadasaamist. Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaks aluse jõuda järeldusele, et hageja oli teadlik viidatud asjaoludest varasemalt kui üks aasta enne hagi esitamist.

2-24-2519

3(3)

8. Kuna hagi on esitatud seadusest tuleneva tähtaja jooksul ning eksperdi järeldustega on tõendatud, et kostja ei põlvne hagejast, siis kuulub hagi rahuldamisele.

9. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.

10. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

11.Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik