15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-11-4895

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mail 2011.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 24.05.2011.a avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides. Kriminaalasja number 1-11-4895 (10240106449) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Jana Pelepelina Tõlk Riina Palmi Kriminaalasi J.M-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9, § 209 lg 2 p 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sofja Hristoforova Süüdistatav J.M

Elukoht XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood xxx, ilma

kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, töövõimetupensionär, töövõimetus 60%.

Varasemad karistatused: - 10.04.2001.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2,3,4, § 139 lg 2 p 2,3, § 202-5 lg 1 järi vabaduskaotusega 2 aastat; - 07.09.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud; - 11.06.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8, 9 järgi KarS § 68 lg 1, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 7 kuud 18 päeva katseajaga 2 aastat. Tõkend – vahistamine alates 02.12.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON

Tunnistada J.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi (25.09.2008.a, 07.11.2009.a,

detsembris 2009.a, 31.12.2009.a, 22.05.2010.a varguste episoodides) ning mõista talle

1-11-4895

2 karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Tunnistada J.M süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista J.M-ile liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J.M-i vangistusega 6 (kuus) kuud.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.06.2010.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 7 (seitse) kuud ja

18 päeva ning mõista J.M-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 7 (seitse) kuud ja 18 päeva vangistust.

Tunnistada J.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (29.09.2010.a, 14.10.2010.a, 15.10.2010.a, 01.12.2010.a varguste episoodides) ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J.M-i vangistusega 6 (kuus) kuud.

KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva

kohtumaja 11.06.2010.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (7 kuud ja 18 päeva vangistust) ning mõista J.M-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

Karistusaeg arvestada alates 02.12.2010.a.

J.M-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata.

Kannatanute hagid rahuldada. Välja mõista J.M-ilt kuritegudega tekitatud kahjud:

- kannatanu Y M (xxx) kasuks - 3590 (kolm tuhat viissada üheksakümmend) krooni ehk 229 (kakssada kakskümmend üheksa) eurot ja 44 senti;

- kannatanu P B (xxx) kasuks – 20000 (kakskümmend tuhat) krooni ehk 1278 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 23 senti;

- kannatanu N E (xxx) kasuks - 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ehk 115 (ükssada viisteist) eurot ja 04 senti;

- kannatanu B E (xxx) kasuks – 13290 (kolmteist tuhat kakssada üheksakümmend) krooni ehk 849 (kaheksasada nelikümmend üheksa) eurot ja 39 senti;

- kannatanu O K (xxx) kasuks – 6200 (kuus tuhat kakssada) krooni ehk 396 (kolmsada üheksakümmend kuus) eurot ja 25 senti;

- kannatanu L G (xxx) kasuks – 14940 (neliteist tuhat üheksasada nelikümmend) krooni ehk 954 (üheksasada viiskümmend neli) eurot ja 84 senti.

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin`i taotlus ning hüvitada talle riigieelarvest kaitsjatasu J.M-ile 24.05.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 22 senti, millest käibemaks on 22,37 eurot.

1-11-4895

3

Mõista J.M-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 39 senti, kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise eest 22 (kakskümmend kaks) eurot ja 40 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 21.03.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 22 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada J.M osaliselt sundraha tasumisest. Mõista J.M-ilt riigituludesse välja sundraha summas 200 (kakssada) eurot, ülejäänud osa sundrahast jätta riigi kanda.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas,

arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „J.M

, kriminaalasja nr 1-11-4895, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 27. maist 2011.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 17. juunist 2011.a.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu J.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

taas võõra vallasvara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 25.09.2008.a ajavahemikul kl. 14.30 – 17.30, kasutades tähelepanu puudumist Ljubov Jermakova poolt, kes jättis xxx asuva

korteri ukse lukustamata, tungis korterisse ja varastas B J kuuluva sülearvuti Dell 1525 maksumusega 12940 krooni ja juhtmevaba hire maksumusega 350 krooni, millega tekitas B J materiaalset kahju 13290 krooni; samuti tema võõra vallasvara ebaseadusliku omastamise eesmärgil 07.11.2009.a päevasel ajal (täpne kellaaeg ei ole uurimisega tuvastatud), viibides xxx asuvas korteris ja kasutades J M poolt tähelepanu puudumist, varastas mobiiltelefoni №kia maksumusega 300 krooni, rahakoti koos ID-kaardi ja pangakaardi J M nimele ning raha sulasummas 800 krooni. Pärast seda, kasutades varastatud pangakaarti, võttis sularahaautomaadist J M pangakontolt 2050 krooni, millega tekitas J M materiaalset kahju summas 3150 krooni;

1-11-4895

4

samuti tema võõra vallasvara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades P B saadud pangakaarti ja selle parooli, 28.12.2009.a kella 04.30 paiku võttis Sillamäel, Viru pst. 2

asuvast panga sularahaautomaadist P B pangakontolt välja raha summas 19500 krooni

vaatamata sellele, et B lubas tal võtta arvelt ainult 500 krooni, oma tegevusega tekitas J.M B materiaalset kahju summas 19500 krooni; samuti tema võõra vallasvara ebaseadusliku omastamise eesmärgil 22.05.2010.a kella 01.00

paiku viibides xxx asuvas korteris ja kasutades korteri elaniku O K poolt tähelepanu

puudumist, varastas elektridrelli maksumusega 2000 krooni, mobiiltelefoni №kia

maksumusega 1200 krooni, käekella maksumusega 3000 krooni, millega tekitas O K materiaalset kahju summas 6 200 krooni;

samuti tema võõra vallasvara ebaseadusliku omastamise eesmärgil 29.09.2010.a kella 20.40

paiku, viibides Sillamäel, Viru pst. 2 asuva Rimi Eesti Food AS-i kaupluses Säästumarket,

püüdis varastada 500 grammi kaaluva kohvipaki Luxus maksumusega 56.90 krooni, kuid ei jõudnud oma tegevust lõpule viia, kuna oli kaupluse turvatöötaja poolt kinnipeetud; samuti tema võõra vallasvara ebaseadusliku omastamise eesmärgil 14.10.2010.a kella 14.50

paiku, viibides Sillamäel, Viru pst. 2a asuva Järva TÜ Sillamäe Konsumis, püüdis varastada

meeste tualettvett Fa maksumusega 75.90 krooni, kuid ei jõudnud oma tegevust lõpule viia, kuna oli kaupluse turvatöötaja poolt kinnipeetud;

samuti tema võõra vallasvara ebaseadusliku omastamise eesmärgil 15.10.2010.a kella 17.00

paiku, viibides Sillamäel, Viru pst. 2 asuva Rimi Eesti Food AS-i kaupluses Säästumarket,

püüdis varastada kolm pakki želette Gilette Mach 3 maksumusega a´75.90 krooni, kokku

maksumusega 227.70 krooni, kuid ei jõudnud oma tegevust lõpule viia, kuna oli kaupluse turvatöötaja poolt kinnipeetud;

samuti tema võõra vallasvara ebaseadusliku omastamise eesmärgil 01.12.2010.a kella 09.00

paiku, saades L G poolt tema xxx asuva korteri võtme, sisenes korterisse ja varastas L G

kuuluvaid esemeid: kuldne kett ristiga maksumusega 2000 krooni, hõbedane kett

maksumusega 470 krooni, kuldne abielusõrmus, suurus 17.5 maksumusega 1000 krooni,

kuldsed kõrvarõngad maksumusega 170 krooni, roostevaba terasest potid ja pann kokku

maksumusega 800 krooni, rätsepakäärid maksumusega 300 krooni, importpäritolu

elektritriikraud maksumusega 500 krooni, on varastatud külmkapi Samsung mootor ja

külmkapp maksumusega 5000 krooni on viidud kõlbmatusse, varastatud on elektripliidi

sisselülitamise juhe ja elektripliit maksumusega 3000 krooni on kõlbmatusse viidud, lõhki

löödud arvutimonitor maksumusega 200 krooni; oma tegevusega on J.M tekitatud kannatanule L G materiaalset kahju kogusummas 14940 krooni. Oma tegudega J.M pani toime võõra vallasvara äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, e. KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteod.

samuti tema 2009.a detsembris (täpne kuupäev ei ole uurimisega tuvastatud) xxx asuvas

korteris varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt lõi J M ebaõige ettekujutuse, et tahab

vahetada telefoni kaane, sellel ettekäändel sai J M mobiiltelefoni LG enda kätte ja lahkus koos telefoniga, millega tekitas kannatanule materiaalset kahju 590 krooni; samuti tema 31.12.2009.a pärast seda, kui tema palvel N J soetas järelmaksuga oma nimele Tele 2 esinduses mobiiltelefoni №kia 6003C maksumusega 2688 krooni, viibides xxx asuvas

korteris, varalise kasu saamise eesmärgil lõi teadvalt J ebaõige ettekujutuse sellest, et mobiiltelefon on praagiga, telefoni vahetamise ettekäändel võttis telefoni kannatanult ära ja lahkus sellega, millega tekitas N J materiaalset kahju 2688 krooni; samuti tema 04.01.2010.a viibides xxx asuvas korteris, varalise kasu saamise eesmärgil lõi N

J ebaõige ettekujutuse sellest, et peab sulgema tema pangaarve, muidu varastatakse seda

tühjaks ja selleks nõudis, et J annaks talle enda pangakaardi ja ütleks selle parooli, pärast

seda, kui J tegi seda, võttis J.M 05.01.2010.a Sillamäel, Viru pst. 6 asuvast

1-11-4895

5 sularahaautomaadist N J pangakontolt välja sularaha summas 1800 krooni, millega tekitas N J materiaalset kahju nimetatud summas. Oma tegudega J.M pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest

teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, e. KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteod.

II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas

Kohtulikul uurimisel tunnistas J.M ennast süüdi kogu esitatud süüdistuse

mahus, ei taotlenud enda ülekuulamist, jättes oma varasemate ütluste juurde, võttis omaks kõik esitatud tsiviilhagid.

Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt.

J.M-i süüdistus 22.07.2010, 25.09.2008 Boris Ermakovi vara varguses. Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid:

Kannatanu B E 29.09.2008.a. ütlused, millest nähtub,

et aadressil xxx, teises sissekäigus neljandal korrusel vasakul elab koos temaga tema ema J L , sünd. 24.10.1924.a. 2008.a suve lõpul - sügise alguses, teatas tema ema, et B varastati kaasaskantav arvuti. Kontrolli käigus

tegi E kindlaks, et toast on tõepoolest kadunud sülearvuti „DELL", maksumusega 12940 krooni koos juhtmevaba hiirega maksumusega 350 krooni. Kui ta peensusi hakkas välja

selgitama, siis ema rääkis, et ta läks korterist välja ja jättis välisukse lukustamata, aga kui tagasi tuli, siis leidis korterist 2 noormeest, kellest üks teatas talle E arvutile osutades, et see on tema oma ja võttis sülearvuti ära. Ema vastu väitma ei hakanud. E jaoks ei ole see imelik, kuna emal on tõsised terviseprobleemid. Ta ajab segast juttu, vahel sonib, ajab sündmusi segi. Ta on invaliid, kuid üldhaigestumisega. Kahju kokku moodustas 13290 krooni. Arve S0681 koopia, mille kohaselt sülearvuti Dell 1525 maksumus 12940 krooni, Kahtlustatava J.M-i 21.01.2010 ütlused, millest nähtub, et 2009.a kevadel, täpset

kuupäeva ta ei mäletanud, otsustas ta minna sõbrale külla viiekorruselisse majja, teise sissekäiku, majja, mis asub kaupluse Natali kõrval. Maja on vahetult lasteaia taga, mis asub Sillamäel, Gagarini tänava juures. Ta sisenes trepikotta ja nägi, et 4-ndal korrusel vasakule on välisuks lahti. Korteriperenaine oli korrus kõrgemal ja rääkis seal kellegagi. J.M läks tasakesi korterisse, nägi toas laual sülearvutit - musta värvi moodi korpusega, võttis selle ära

ja lahkus. Samal päeval müüs ta sülearvuti tundmatule inimesele 2500 krooni eest. Ostjat kirjeldada ei suutnud. Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb kohus tuvastatuks ja tõendatuks, et J.M võttis B E kuuluvad sülearvuti ja juhtmevaba hiire, millega pani toime varguse.

Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole

antud isiku omandis. J.M-ile sülearvuti ja hiir olid võõrasteks vallasasjadeks,

sest nad olid ostetud B J poolt ning olid tema omandis ja valduses. Asja äravõtmine ehk

valduse üleminek tähendab asja kui kehalise eseme äravõtmist. Seega peab toimuma võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Valduse murdmine eeldab valduse üleminekut senise

valdaja nõusolekuta. Senise valdaja nõusolek asja valduse loovutamiseks välistab süüteo

kvalifitseerimise vargusena. J.M teadis, et sülearvuti koos hiirega on temale võõrad vallasasjad, võttis J vara salaja ja kannatanu nõusolekuta Väljudes J korterist koos varaga, lõpetas J.M senise valduse ja kehtestas uue - enda valduse, saavutades võimu asja üle. J.M pani teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1-11-4895

6

J.M-i süüdistus Yuri Maksimovi 07.11.2009 vara varguses ja detsembris 2009 kelmuses. Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid: Kannatanu Y M 11.11.2009.a. ja 07.10.2010 ütlused, millest nähtub, et 08.11.2009.a päeva ajal tuli tema juurde korterisse aadressil xxx, talle võõras noormees - kes helistas uksekella ja

ta lasi noormehe korterisse. Ta usaldab inimesi ja see inimene temas kahtlusi ei tekitanud.

№ormees küsis temalt raha bensiini jaoks ja ta andis talle 100 krooni. Seejuures võttis ta rahakoti esikus peegli alt sahtlist. Rahakotti jäi veel kusagil 800 krooni. Peegli ees riiulikesel lebas mobiiltelefon №kia, marki ta ei mäletanu, maksumusega umbes 300 krooni. Samuti oli

sahtlis rahakotis ID-kaart ja Swedpanki kaart. №ormees palus temalt juua ja ta läks kööki talle vett tooma. №ormees jõi ja lahkus. Rahakoti ja telefoni olemasolu ei kontrollinud ta

kuni esmaspäevani. Esmaspäeval, 09.11.2009.a avastas ta, et sahtlis rahakotti ei ole, kuid

arvas, et naine võttis rahakoti ära. Sama päeva õhtul ütles talle naine, et tema rahakotti ei võtnud. Samuti avastas M mobiiltelefoni kadumise. Naine kontrollis arvuti kaudu tema pangaarvet ja ütles, et tal ei ole sellel raha. Enne kaardi kadumist oli arvel 1900 krooni. Seega läksid tal kaduma: ID-kaart, pangakaart, mobiiltelefon maksumusega 300 krooni, 800 krooni sularaha ja arvelt 1900 krooni. M oli noormeest, kes tema juures käis, varem linnas näinud, tema nimi oli just nagu Š ( S ), ta oli natuke üle 20 aasta vana ja tema ema elab xxx esimesel korrusel esimeses sissekäigus. Seesama noormees tuli jälle detsembris 2009, ta avaldas, et on

vaja välja vahetada mobiiltelefoni kaane ning võttis veel ühe telefoni, maksumusega 580 krooni. №ormees ei ole telefoni tagastanud. Y M konto väljavõte, millest nähtub, et 07.11.2009 on kannatanu kontolt võetud ära sularaha, Tunnistaja V M 23.12. ütlused, millest tuleneb, 15 või 16. 12.2009.a. kella 20 paiku õhtul helises korteri uksekell. Mees läks ukse juurde ja küsis: „Kes seal on?". Talle vastati: "Omad".

Pärast seda tegi mees ukse lahti. Esikusse sisenes kaks võõrast noormeest. Kapuutsiga

noormees ütles mehele: „ Anna telefon, me vahetame kaane ära." Mees läks tuppa ja tõi noormeestele telefoni. Telefoni võttis ära kapuutsiga noormees. Mees karjus neile järgi, et nad telefoni tagasi annaksid. Nad hüüdsid talle ainult, et vahetavad koridoris kaane ära ja toovad tagasi. Loomulikult ei tagastatud mehele mingit telefoni. Pärast noormeeste lahkumist selgitas mees V , et kapuutsiga oli see noormees, kellele ta 2009.a novembris andis võlgu 100 krooni ja kelle lahkudes läks kaduma telefon ning rahakott koos raha, kaardi ka dokumentidega.

Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt V M tundis ära J.M kui isikut, kes detsembris 2009 tuli nende korterisse ja võttis ära mobiiltelefoni. Kahtlustatava J.M-i ütlused, millest nähtub, et 2009.a sügisel, täpset kuupäeva ta ei mäletanud, saatis ta koju purjus meesterahva. Möödus mitu kuud ja J.M oli raha

vaja. Ta otsustas minna selle mehe juurde ja raha võlgu küsida. Aadressi mäletas ta mälu

järgi. J.M läks tema juurde õhtul, üksinda, oli juba pime, kuid täpset aega ta ei mäletanud ning küsis laenuks 100 krooni. Mees võttis kapist raha ja andis talle. J.M nägi, et rahakotis oli pangaautomaadi kaart. Ta küsis mehelt vett. Kui mees kööki läks, siis

võttis J.M kapikesest rahakoti ja peitsin selle tasku. Kui mees tagasi tuli, siis sai

temaga jutuotsa peale ja ühtlasi ka teada tema kaardi parooli, pärast seda Dmitri lahkus.

Rahakotis, mille ta varastas, oli pangaautomaadi kaart, 800 krooni ja ID-kaart. ID-kaarti

polnud tal vaja, seda ta spetsiaalselt ei varastanud. Teades PIN-koodi läks ta kaupluse Tsentrum juures oleva pangaautomaadi juurde ja võttis arvelt natuke alla 2000 krooni. Raha

kulutas ära. Pangakaardi, ID-kaardi ja rahakoti viskas kusagil apteegi piirkonnas minema, täpset kohta ei mäletanud. Möödus mitu nädalat, kui J.M oli jällegi raha vaja ja ta läks uuesti selle mehe juurde.

Peale mehe oli korteris veel tema naine. Kui Dmitri tema juurde korterisse läks, siis seisis trepiplatvormil talle võõras noormees, keda J.M kirjeldada ei suutnud. J.M nägi

papil uut musta värvi mobiiltelefoni LG ja otsustas selle ära võtta. Ta hakkasin papile

1-11-4895

7

rääkima, et paneel on vaja ära vahetada ja nimetas mingi perekonnanime. Ta tahtis vaid pettusega mehelt telefoni ära võtta ja kui ta lõpuks selle talle andis, siis ta jooksis minema. Jooksult lubas ta muidugi paneeli vahetada ja telefoni tagastada, kuid ise müüs selle kaupluse juures tundmatule mehele 100 krooni eest.

Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt Y M tundis ära J.M kui isikut, kes novembri 2009 tuli tema korterisse palvega anda temale 100 krooni ning peale tema lahkumist kadusid ära mobiiltelefon ja rahakott.

Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb kohus tuvastatuks, et J.M sisenes Y M korterisse ja salaja võttis kannatanule kuuluvad mobiiltelefoni ja rahakoti koos

salarahaga, ID ja pangakaardiga, ning tõendatuks J.M-i poolt varguse toimepanemist.

J.M-ile mobiiltelefon ja rahakott koos sees olevate asjadega olid võõrasteks

vallasasjadeks, millest J.M teadis. Tema võttis M vara salaja ja kannatanu

nõusolekuta. Väljudes M korterist koos varaga, lõpetas J.M senise valduse ja kehtestas uue - enda valduse, saavutades võimu asja üle. J.M pani teo toime otsese tahtlusega.

KrMS § 268 lg 2 kohaselt prokurör võib kohtulikul arutamisel enne kohtuliku uurimise

lõpetamist muuta või täiendada esitatud süüdistus. Kui süüdistust täiendatakse või oluliselt muudetakse, koostab prokurör uue süüdistusakti. Uue süüdistusakti koostamine ei ole vajalik, kui prokurör muudab esitatud süüdistust, kergendades süüdistatava olukorda. Sama paragrahvi

lg 7 kohaselt prokurör võib kohtuvaidlustes kuriteo samadest asjaoludest lähtudes muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades süüdistatava olukorda.

Prokurör lähtudes samadest asjaoludest muutis kuriteo kvalifikatsiooni. J.M-ile oli esitatud süüdistus 07.11.2009 Y M kuuluvate mobiiltelefoni ja rahakoti (koos sularahaga,

ID ja pangakaardiga) varguses ning samal päeval Y M pangakontolt raha summas 2050

krooni varguses. Prokurör kvalifitseeris ümber J.M-i tegevused pangakontolt raha

äravõtmise osas KarS § 213 lg 1 peale. Kuna KarS § 213 lg 1 ja § 199 lg 2 sanktsioonid

näevad ette karistusena rahaline karistus või kuni viieaastase vangistus, seega J.M-i teo kvalifitseerimine KarS § 213 järgi ei raskenda süüdistatava olukorda.

Kohtu hinnangul J.M-i teos pangakontolt raha äravõtmise osas puuduvad

varguse koosseisu objektiivsed tunnused. Varguse koosseis seisneb võõra vallasasja

äravõimises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Asi peab olema omaniku valduses, ning kui oli varem öeldud, asja äravõtmine ehk valduse üleminek tähendab asja kui kehalise

eseme äravõtmist. Panga arvelduskontol olev raha ei ole käsitatav asjana tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 mõttes, tegemist on arvelduskonto omaniku varalise nõudega panga vastu

arvelduskontol näidatud ulatuses. Varaline nõue ei saa olla isiku valduses, kuna valdus on

tegelik võim asja üle (asjaõigusseaduse § 30). Pangakaardi omanikul puudub tegelik võim

kontol oleva raha üle seni, kui kontoomanik ei saa raha kätte sularaha näol. Seega antud juhul puuduvad varguse element – asja valdus. KarS § 213 näeb ette kriminaalkaristust varalise kasu saamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Objektiivne koosseis on varalise

kasu saamine lubamatu sekkumise teel andmetöötlusprotsessi. Koosseis annab nimetatud sekkumise vormide mitteammendatava loetelu. RKKK lahendi nr 3-1-1-83-07 kohaselt juhul, kui arvelduskontole juurdepääsu võimaldavad

vahendid satuvad isiku valdusesse (või saavad talle teatavaks) arvelduskonto omaniku

1-11-4895

8

nõusolekuta, samuti kui neid antakse talle vaid hoiule või edasiandmiseks ilma konto

kasutamise ja käsutamise õiguseta, selles olukorras tuleb kõne alla arvutikelmuse koosseis

(KarS § 213). Arvuti all tuleb mõista arvutisüsteemi, mille definitsioon on antud arvutikuritegevusvastases konventsioonis (RT II 2003, 9, 32). Selle kohaselt on arvutisüsteem

andmeid programmi järgi automaatselt töötlev seade (s.o programmeeritav seade).

Kolleegium leidis, et andmete ebaseaduslik sisestamine hõlmab ka arvelduskontole juurdepääsu ja sellel oleva varaga toimingute tegemist võimaldavate andmete sisestamise, kui selleks puudub arvelduskonto omaniku nõusolek.

Kohus loeb tuvastatuks, et peale M vara vargust, J.M avastas rahakotist M

pangakaarti, seejärel varalise kasu saamise eesmärgil pangakontol oleva raha näol, sisestas

konto omaniku nõusolekuta sularahaautomaadi pangakaardi ja ladus PIN-koodi. Peale

andmete ebaseadusliku sisestamist, avastas J.M, et M kontol on raha ning seejärel ebaseaduslikult tegi korraldust - raha väljaandmist. Kui pangaautomaat väljastas sularaharaha,

J.M sai varalise kasu. Andmete töötlemise tulemust mõjutatakse seejuures

andmetöötlusprotsessi lubamatu käivitamise kaudu, kuna vastasel korral andmeid ei

töödeldaks. Seega J.M-i teos on KarS § 213 lg 1 järgi kuriteokoosseisu tunnused.

Samuti prokurör muutis kuriteo kvalifikatsiooni Y M kelmuses detsembris 2009. Prokurör kvalifitseeris ümber J.M-i tegevused KarS § 199 lg 2 p 5 peale. Kuna KarS § 199 lg 2

sanktsioon on leebem kui KarS § 209 lg 1 ja 2 sanktsioone, seega J.M-i teo ümberkvalifitseerimine ei raskenda süüdistatava olukorda. RKKK otsuse nr 3-1-1-35-10 koheselt kriminaalkolleegium on varasemas praktikas tõdenud,

et võimalikud on olukorrad, kus vähemalt valduse esialgne üleandmine leiab aset senise

valdaja näilisel või ka tingimuslikul nõusolekul. Lahendamaks küsimust, kas tegemist on näilise nõusolekuga, tuleb lähtuda faktilis-sotsiaalsest valdusemõistest, mille kohaselt ei kaota isik valdust asjale siis, kui ta annab selle küll näiliselt vabatahtlikult enda valdusest välja, kuid seda pelgalt tingimusel, et ta saab valdusest väljaantu eest vastutasu. Tingimusliku nõusoleku korral on senise valdaja nõusolek vargust välistavaks asjaoluks aga vaid siis, kui uue valduse kehtestaja tema poolt seatud tingimuse täidab (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2006. a otsus kriminaalasjas nr , p 11). Seega peab senise valdaja nõusolek olema 3-1-1-78-06 suunatud eeskätt valduse lõpetamisele. Viimasest ei ole alust rääkida neil juhtudel, mil valdaja

viiakse valduse üleandmise asjaolude osas eksimusse või rikutakse tingliku nõusoleku

väljendamise aluseks olevat kokkulepet. Selline käitumine on käsitatav võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja avalikult, st kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 5 järgi.

Kohus loeb tuvastatuks ja tõendatuks, et J.M detsembris 2009 tuli Y M

korterisse ning küsis kannatanult mobiiltelefoni ettekäändel kaane vahetamiseks, s.t ta sai selle enda kätte lühiajaliselt. Siinjuures eeldas kannatanu, et J.M tagastab telefoni, ning

ei soovinud telefoni J.M-ile loovutada. Seega andis kannatanu J.M-ile telefoni tingimusel, et see tagastatakse. J.M seda tingimust ei täitnud, mistõttu ei saa

kõnealusel juhul rääkida kannatanute nõusoleku andmisest valduse lõpetamiseks, nagu ka J.M valduse tekkimisest. Jättes mobiiltelefoni enda kätte ja lahkudes korterist, murdis

J.M võõra valduse ning kehtestas hõivatud esemele uue valduse. Seega kohtu

hinnangul objektiivsest küljest on täidetud J.M-i poolt varguse koosseis ning subjektiivsest küljest pani ta toime varguse otsese tahtlusega..

Kohus käesoleva kriminaalasja kohtuotsuse resolutsiooni koostamisel lubas ilmne ebatäpsus, tunnistades J.M-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,9 vargustes, mis olid pannud toime

1-11-4895

9

enne 11.06.2010, ekslikult pole märkinud detsembris 2009 toimepandud vargust. Dmitri

J.M-it tunnistatakse süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,9 (sh detsembris 2009 varguse

episoodis). Eeltoodu parandus ei raskendada süüdistatava olukorda ning tuleb parandada resolutsioonis oleva varguste aega, lugedes õigeks – ka detsembris 2009 toimepandud vargus.

J.M-i süüdistus kelmuses 31.12.2009 N E suhtes. Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid:

Kannatanu N E 11.01.2010.a.ja 02.07.2010 ütlused, millest nähtub, et tal on tuttav J.M. 31.12.2009.a. nad ostsid temaga Tele 2 esindusest E nimele telefoni №kia 6003C maksumusega 2900 krooni. J.M tegi ettemaksu telefoni eest 300 krooni, ta ütles, et telefon saab E omak. Kodus võttis J.M kohe E selle telefoni ära, rebis karbi ja kõik

dokumendid telefoni kohta katki öeldes, et telefoniga pole kõik korras ja võttis telefoni ära väites, et see on vaja välja vahetada. Rohkem ta telefoni ei näinud, sai aru, et J.M pettis teda.

Kahtlustatava J.M-i 21.01.2010.a.ja 02.07.2010 ütlused, millest nähtub, et

31.12.2009.a palus Dmitri E osta talle mobiiltelefon. E nõustus, kuna Dmitri lubas talle telefoni täielikult välja maksta. Nad läksid koos Sillamäel TELE2 esindusse, kus Dmitri valis

välja telefoni №kia 6003C ja tegi esimese sissemakse 300 krooni. Ise ta endale telefoni vormistada ei saanud. Pärast seda, kui E telefoni sai ja paberid alla kirjutas, võttis ta telefoni ära, aga paberid ja karbi viskas minema kui mittevajalikud asjad. Ütles, et telefoniga pole kõik korras ja see on vaja vahetada.

Arve-saateleht nr 51403374, millest nähtub, et N E nimele on 31.12.2009 ostetud järelemaksuga mobiiltelefoni №kia 6303c, maksumusega 2688 krooni.

Antud episoodis ka muutis prokurör kvalifikatsiooni KarS § 199 lg 2 p 5 peale, ning antud seisukohaga nõustub ka kohus.

Kohus loeb kannatanu ütlusi usaldusväärseteks, samuti kohtuistungil tunnistas J.M ennast süüdi täielikult. Kannatanu ütluste pinnal on tuvastatud, et N E koos J.M-iga

ostis endale mobiiltelefoni, kuid koju tulles, võttis J.M kannatanult mobiiltelefoni ettekäändel et telefoniga pole kõik korras, s.t ta sai selle enda kätte lühiajaliselt.

Siinjuures, telefoni võtmise momendil, eeldas kannatanu, et J.M tagastab telefoni. Seega J.M võttis telefoni tingimusel, et tagastab, kuid seda tingimust ei täitnud. Kohtu

hinnangul on antud juhul tegemist avaliku vargusega eeltoodud (Y M avalik vargus) motiividel, mis on pannud toime otsese tahtlusega.

Kohus käesoleva kriminaalasja kohtuotsuse resolutsiooni koostamisel lubas kirjaveo, tunnistades J.M-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,9 vargustes, mis olid pannud toime enne 11.06.2010, ekslikult märkinud, 31.12.2009 varguse asemel - 28.12.2009 vargus. J.M

tunnistatakse süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,9 (31.12.2009 varguse episoodis).

Eeltoodu parandus ei raskendada süüdistatava olukorda ning tuleb parandada resolutsioonis oleva varguse aja, lugedes õigeks – 31.12.2009 toimepandud vargus.

J.M-i süüdistus Petr Babichi 28.12.2009 pangakontolt raha varguses. Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid: Kannatanu P B 30.12.2009.a. ütlused, millest nähtub, et 28.12.2009.a kella 03.30 paiku tuli

tema juurde koju noormees- Sillamäe elanik eesnimega Dmitri. Ta on noormehega varem

kokku puutunud ja jättis B korraliku inimese mulje. „Dmitri" ütles talle, et ta sõidab vara hommikul Tallinna ja palus laenuks 500 krooni. B olin natuke purjus ja et ise mitte minna,

andis ta „Dmitrile" oma pangakaardi, teatades talle seejuures kaardi PIN-koodi. Dmitri

kirjutas üles kaardi numbri ja ütles, et kannab kindlasti Tallinnast tema arvele raha. Pärast seda ta lahkus ja tuli tagasi poole tunni pärast ning tagastas talle kaardi. Pärast seda ta lahkus.

1-11-4895

10 28.12.2009.a hommikul läks B linna ja otsustas kontrollida pangaarvet. Arve kontrollimisel

ta avastas, et arvelt on võetud raha välja summas 20 000 krooni. Raha oli välja võetud 04.12.2009.a kella 04.00 paiku. B selgitas, et pole peale „Dmitri" kellelegi kaarti andnud, ta

lubas tal võtta raha vaid summas 500 krooni. Kohus selgitas B , et talle tekitatud varaline kahju moodustab 20000 krooni.

Kohus loeb, et P B ütlused on ebatäpsed, sest nad ei vasta süüdistatava ütlustele, konto

väljavõttele ja SEB panga vastusele. Kohus loeb kannatanu ütlusi tema seisundi tõttu (alkohoolne joobe) ekslikuks osas, et J.M tagastas pangakaadi poole tunni pärast ning et J.M võttis kontolt ära 20000 krooni.

P B konto väljavõttest nähtub, et 27.12.2009 kell 22:11 võeti kontolt ära sularahast 500 krooni

ning 28.12.2009 kellast 04:23 kuni 04:24 võeti ära raha summas 20000 krooni 5000 krooni kaupa,

SEB panga vastus, millest nähtub, et 28.12.2009 raha summas 20000 krooni oli ära võetud 5000 krooni kaupa kell 04:23, 04:23, 04:24, 04:24,

Äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt P B tundis ära J.M kui isikut, kellele detsembris 2009 andis ta ära oma pangakaardi.

Kahtlustatava J.M-i 21.01.2010 ütlustest nähtub, et on P B tuttav 2009.a.

sügisest. Detsembri lõpus 2009.a. kohtas ta teda Sillamäel tänaval joobnuna. Dmitri küsis temalt laenuks 100 krooni. Nad läksid postkontori juures asuva pangaautomaadi juurde, kus B tahtis võtta 100 krooni. Tal oli kaasas kaks pangaautomaadi kaarti ja ta ei teadnud, milline parool vastab millisele kaardile, sellepärast tal alguses midagi ei õnnestunudki. Dmitri pakkus välja valida ise PIN-kood ja P. B etteütlemise järgi valis selle. Pangaautomaadis oli ainult

500 krooniseid kupüüre. B võttis välja 500 krooni ja andis J.M-ile. Mõne tunni

möödudes avastas J.M, et tema kätte jäi B pangakaart, aga Dmitri oma P kätte. J.M otsustas vaadata kui palju raha B arvel on, kuna mäletas tema kaardi PIN-koodi. Samas pangaautomaadis, Sillamäe postkontori juures, vaatas ta tema arvet ja nägi, et sellel on 27 000 krooni. Ta ei suutnud end tagasi hoida ja võttis B arvelt välja 20 000 krooni. Pärast

seda läks tema juurde ja tagastas B tema kaardi ning B andis tagasi J.M-i kaardi. Arvelt välja võetud raha kulutas J.M ära.

KrMS § 268 lg 8 kohaselt võib kohus kohtuotsust tehes kuriteo samadest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kergendades isiku olukorda.

Kohtu hinnangul J.M-i tegevused P B pangakontolt raha äravõtmisel tuleb kvalifitseerida KarS § 213 järgi.

Kohus loeb J.M-i ütlusi usaldusväärseteks, sest nad langevad kokku teiste

tõenditega (kannatanu pangakontolt väljavõte, SEB pangast vastus), et ta võttis kontolt kannatanu juuresolekul ja nõusolekul 500 krooni ning alles mõne tundide pärast, samast pangaautomaadist, kannatanu nõusolekuta võttis ise veel 20000 krooni (kontost väljavõtte järgi - 27.12.2009 kell 22:11 võeti kontolt ära sularahast 500 krooni, 28.12.2009 kellast 04:23 kuni

04:24 samast pangaautomaadist võeti ära raha summas 20000 krooni 5000 krooni kaupa). Seega J.M sai juhuslikult teada kannatanu B pangakaardi PIN-koodi ning omades enda käes B pangakaarti, kannatanu nõusolekuta, otsustas B kontolt ära võtta 20000 krooni, mida tegigi: sisestas ebaseaduslikult pangaautomaadi pangakaarti kasutamiseks vajaliku PIN-koodi, mille tagajärjel tegi kannatanu kontol varakäsutust ja sai varalise kasu. Eelöeldud motiivides on kohtu hinnangul J.M-i teos KarS § 213 lg 1 järgi kuriteokoosseisu tunnused.

J.M-i süüdistus kelmuses N E suhtes.

Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid:

Kannatanu N E 11.01.2010.a.ja 02.07.2010 ütlused, millest nähtub, et 04.01.2010 tuli

1-11-4895

11

J.M tema juurde koju. Rääkis talle igasuguseid asju ning ütles, et ta annaks oma pangakaardi ja pin-koodi selleks, et vaja sulgeda kaart, et keegi ei kasutaks ega varastaks teda paljaks. E andis kaardi ja nimetas pin-koodi. J.M teadis, et tema saab pensioni. Hiljem sai E teada, et J.M tema nõusolekuta võttis arvelt kaardiga 1800 krooni. 06.01.2010 tuli J.M uuesti E juurde koju ja tagastas tema dokumendid, ei tagastanud ainult pangaautomaadi kaarti öeldes, et ta rebis selle katki. Arve ja kaardi E blokeeris. Raha oma arvelt võtta ta J.M ei lubanud. Materiaalne kahju moodustas 1800 krooni. Kahtlustatava J.M-i 21.01.2010.a. ütlused, millest nähtub, et 04.01.2010 läks ta

E juurde, kelle käest sai teada E pangakaardi pinkoodi. Tol korral oli J.M raha vaja, E pangakaart oli tema käes. Seepärast, kui E pinkoodi ütles, läks ta turul asuvasse panka ja võttis välja 1800 krooni, mille kulutas ära. Kaardi viskas minema. E dokumendid ta tagastas tema palvel N E konto väljavõte, millest nähtub, et N E kontolt on 05.01.2010 ära võetud raha summas 1800 krooni.

Antud episoodis ka muutis prokurör kvalifikatsiooni KarS § 213 lg 1 peale, ning antud seisukohaga nõustub ka kohus. Kohus loeb uuritud tõendite pinnal tuvastatuks ja tõendatuks, et J.M võttis N E

kontolt viimase nõusolekuta 1800 krooni. J.M pettuse teel sai teada kannatanu N E

pangakaardi PIN-koodi ning omades enda käes kannatanu pangakaarti, tema nõusolekuta,

otsustas E kontolt ära võtta 1800 krooni, milleks sisestas ebaseaduslikult pangaautomaadi

pangakaarti kasutamiseks vajaliku PIN-koodi, mille tagajärjel tegi kannatanu kontol varakäsutust ja sai varalise kasu. Eelöeldud motiivides on J.M-i teos KarS § 213 lg 1 järgi kuriteokoosseisu tunnused.

Kohtu hinnangul tuleb kvalifitseerida J.M-i teod Y M , P B , N E kontolt raha

äravõtmisel KarS § 213 järgi kui arvutikelmus, mis on toime pandud otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

J.M-i süüdistus 22.05.2010 Oleg Kirsanovi vara varguses.

Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid: Kannatanu O K 02.06.2010.a. ütlused, mille kohaselt 22.05.2010 kella 01.00 paiku astusid

tema korterisse kaks noormeest. Ühte neist — M G teadis ta hästi, teist noormeest teadis

välimuse järgi kui Sillamäe elanikku hüüdnimega „Kuzja". Umbes 10 minuti pärast nad

lahkusid. Kui nad ära läksid, siis K neid ei saatnud ja ei näinud, kas nad viisid midagi korterist ära või mitte. Ainult, et kohe pärast nende lahkumist otsustas ta kontrollida asjade allesolekut ning avastas, et vannitoast oli kadunud elektritrell helesinises korpuses. Marki ta ei mäletanud, hindas selle 2000 krooni väärtuses. Trelli dokumendid ei ole säilinud. Toast laua

pealt oli kadunud mobiiltelefon №kia 1600 musta värvi korpusega, ilma kotita. Telefoni

hindas 1200 krooni. Samuti kadusid laualt käekellad väärtusega 3000 krooni. Kahju kokku 6200 krooni.

Tunnistaja M G 21.06.2010.a. ütlused, mille kohaselt mai lõpus 2010.a läksid nad koos J.M-iga K juurde. J.M käis korteris ringi. Nad olid K korteris 10-15 minutit. Kui nad välja läksid, siis ta ei näinud, et J.M oleks midagi käes olnud. Korteris olles G ei näinud, et J.M oleks K asju võtnud. Kui nad juba õues olid, siis ta kuulis, kuidas K karjub, et nad tema trelli tagastaksid. Siis tiris J.M põuest välja vana elektritrelli. G sai aru, et J.M võttis selle K juurest kodust. Teisi asju J.M talle ei näidanud ja sellepärast ta ei tea kas J.M võttis veel midagi peale trelli või mitte.

1-11-4895

12 Kahtlustatav J.M-i 21.06.2010 ütlused vastastamisel, millest nähtub, et ta võttis märkamatult toast vana mudeli musta värvi telefoni №kia, tualetist võttis trelli ja peitis jope alla. Asjad müüs ära.

Kohtus uuritud tõendite põhjal loeb kohus tuvastatuks ja tõendatuks, et J.M

võttis salaja kannatanule kuuluvad mobiiltelefoni, trelli ja käekellad, millega pani toime varguse.

J.M-ile mobiiltelefon, trell ja käekellad olid võõrasteks vallasasjadeks, millest J.M teadis. Tema võttis K vara salaja ja kannatanu nõusolekuta. Väljudes K

korterist koos varaga, lõpetas J.M senise valduse ja kehtestas uue - enda valduse, saavutades võimu asja üle. J.M pani teo toime otsese tahtlusega.

J.M-i süüdistus 29.09.2010 Rimi Food AS-ist, 14.10.2010 Järva TÜ Sillamäe Konsumist, 15.10.2010 Rimi Food AS-ist vargustes.

Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid:

Tunnistaja A S 30.09.2010.a. ütlused, millest nähtub, et 29.09.2010.a. umbes kella 20.40 paiku oli ta oma töökohal kaupluses Säästumarket Sillamäel, kus ta töötab turvamehena. Ta

pööras tähelepanu noorele mehele, kes tol päeval alates kella 18.00-st tuli juba kolmandat korda nende kauplusesse. Ta tundis seda inimest ainult visuaalselt ja teadis, et tema nimi on J.M. S tundis teda seetõttu, et ta oli ka varem juba nende kauplusest varguse

toimepanemisel kinni peetud. Ta oli kassa juures ja nägi, kuidas J.M sisenes

kauplusesse, läks ümber paari kaubaletti ja võttis käigu pealt riiulilt kohvi paki, pani selle jope alla ja läks kassast mööda kaupluse sissekäigu poole. Kui ta kassast mööda läks, tuli S tema juurde ja palus tõmmata jope lahti. Selle peale ütles Dmitri „tabasid mind!", avas jope ja näitas kohvi paki, mille ta surus jope all vasaku käega vastu keha, sellisel viisil seda jope all hoides. S pakkus Dmitrile minna temaga koos abiruumi ja teel sinna helistas ta politseisse.

Rimi Eesti Rood AS-i avaldus, millest nähtub, et 29.09.2010 kell 20.40 peeti poes kinni moormehe, kes kohvipakiga, maksumusega 56.90 krooni, möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Kaup on tagastatud rikkumata. Järva TÜ Sillamäe Konsumi avaldus, mille kohaselt 14.10.2010 kell 14.50 pandi kaupluses varguse, varastatud kauba väärtus 75.90 krooni. Kaup on tagastatud.

Tunnistaja J H 14.10.2010.a. ütlused, mille kohaselt 14.10.2010.aastal umbes kella 14.50 paiku oli ta oma töökohal kassas nr 4, kui noor mees, maksis 3 krooni suitsupaberi eest ja läks kassast läbi. Sel hetkel hakkas tööle signalisatsioon, mis on paigaldatud kassa taha. H palus

noorel mehel peatuda ja minna temaga turvatöötajate ruumi. №ormees nõustus. Turvatöötajate ruumi juures ta kohtas vanemmüüjat L A , seletas temale mis juhtus ja andis kinni peetud isiku temale üle, paludes võtta varastatu välja. №ormees võttis jope varrukast

välja meeste odekolonni Fa, millel oli turvakleebis peal ja pani selle lauale. Pärast seda H

lahkus, et jätkata oma tööd kassas. Visuaalselt ei olnud kaup rikutud ja see oli tagastatud kauplusele. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, Tunnistaja A B 15.10.2010.a. ütlused, mille kohaselt 15.10.2010.aastal, umbes kella 17.20

paiku oli ta oma töökohal kaupluses Säästumarket Sillamäel, Viru tänaval, kus ta töötab

turvamehena. Talle hakkas silma noormees, kes päeva jooksul juba teist korda tuli nende

kauplusesse. B tundis seda inimest ainult visuaalselt, teadis, et tema hüüdnimi on Kuzja.

Müüja T K palus teda, et ta kontrolliks seda inimest sissekäigus, kuna teda on ka varem

nende kaupluses varguse eest kinni peetud. Kui see noormees läbis kassaliini, läks ta tema juurde ja palus, et ta näitaks mida ta on kauplusest võtnud. Selle peale võttis see mees oma jope taskust kolm pakki žiletti Gilette Mach 3, mida müüakse nende kaupluses hinnaga 75.90

1-11-4895

13 krooni paki eest. Kaup oli tagastatud kauplusele rikkumata.

Rimi Eesti Rood AS-i avaldus, millest nähtub, et 15.10.2010 kell 17.20 peeti poes kinni moormehe, kes kolme žilette pakkiga, kogu maksumusega 227.70 krooni, möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Kaup on tagastatud rikkumata.

Kahtlustatava J.M-i ütlused, millest nähtub, et3 0.09.2010.aasta õhtul enne

aadressil Sillamäe, Viru puiestee 2 asuva kaupluse Säästumarket sulgemist, läks ta poodi,

müügisaali. Sissekäigust vasakul asus kohvipakkidega riiul. Ta otsustas toime panna kohvipaki varguse. Kasutades ära hetke, et tema tegevust keegi ei jälginud - turvameest ta ei näinud - võttis riiulilt Luxus kohvipaki maksumusega 56.90 krooni ja panin paki jope alla.

Seejärel käis müügisaalis ringi, tuli kassade juurde ja püüdis välja minna, kuid turvamees

pidas ta kinni. Turvamees palus välja võtta kauba, mille eest J.M ei maksnud. J.M andis kohe kõik ära. Ta peeti kinni ja anti politsei töötajatele üle.

14.10.2010.aastal läks J.M kauplusesse Konsum müügisaali, mis asub

Sillamäel, aadressil Viru puiestee 2a. Võttis riiulilt, kuhu oli välja pandud parfümeeria, Fa meeste tualettvee pudeli, maksumusega 75.90 krooni. Pani tualettvee jope varrukasse. Võttis suitsupaberit, maksis selle eest kassas, kuid kui möödus signalisatsiooniraamist, hakkas see tööle ja ta peeti turvatöötaja poolt kinni. J.M viidi abiruumi, ta andis tualettvee ära ja ta anti üle politsei töötajatele. 15.10.2010.aastal kella 17.00 paiku tuli ta poodi Säästumarket, mis asub aadressil Sillamäe, Viru puiestee 2. J.M arvas, et kui kaupluses on palju inimesi, on tal kergem vargust toime panna. Ta läks müügisaali. Kassade juures võttis riiulilt kolm pakki žilette Gilette Mach

3 ja pani need jope taskusse. Püüdis kiiresti kauplusest väljuda, kuid sissekäigus pidas

turvamees ta kinni ning palus võtta varastatud asjad välja. J.M tõmbas kohe jope taskust žiletipakid välja. Ta peeti kinni ja anti politsei töötajatele üle.

J.M-ile enne kaupa eest maksmist olid võõraks vallasasjaks kaupluste saalides

müügil olevad ning kauplustele kuuluvad asjad. Antud episoodides on tegemist poodidega, kus müügisaalis vabalt asuvad ostjatele pakkuvad asjad ehk kaup. Kui ostja viib saalis, võtab

müügil oleva asja ja liigub sellega, valduse üleminek ei toimu, sest kaupluses on lubatud võtta, vaadata asju. Valduse üleminek ostjale toimub momendil, kui isik maksab asja eest ehk ostab seda. Juhul, kui isik lahkub müügisaalist asja eest maksmata, siis toimub võõra valduse

murdmine ja uue kehtestamine. J.M võttis kauplustest asju, mis olid

kaupluseomaiku (või vastavate volitustega isikute) valduses müügisaalis. J.M oli sellest teadlik, ning kassadest möödudes, peitis varastatu riides. Väljudes saalidest ja jättes

kauba eest maksmata, võiks lõpetada J.M selle valduse. Seega J.M-i

tegudes on varguse kuriteokoosseisu tunnused ning varguse on pannud toime otsese tahtlusega. Kuid J.M-i poolt toimepandud vargused jäid katse staadiumisse. Asja valdus ise tähendab faktilist ja vastavast tahtes kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega lahkudes poest maksmata kaubaga, J.M peaks saavutama asja üle võimu, see

tähendab, et tal peaks olema võimalus hakata vara oma äranägemise järgi kasutama. Kuid

J.M asja oma äranägemise järgi kasutamise võimalus puudus, sest teda pidasid turvatöötajad kinni.

J.M-i süüdistus 01.12.2010 Liudmila Gorenkova vara varguses.

Kohus avaldas ja uuris järgmised tõendid: Kannatanu Ljudmila Gorenkova 02.12.2010.a. ütlused, mille kohaselt 01.12.2010 tuli J.M

ja palus korteri aadressil xxx võtmeid, seletades, et ta olevat unustanud raha L

korterisse. Ta andis Dmitrile võtmed. 25-30 minuti pärast tõi Dmitri L võtmed tagasi.

1-11-4895

14 01.12.2010.a. õhtul kella 16.30 paiku Ljudmila ikkagi otsustas kontrollida korterit, kuna tal oli kuldehted karbis. Ta jõudis oma korterisse ja avastas tualetti sisenedes, et tualetis oli ära

lõigatud metallist veetorn. Sahvri keskel seisis mustapesukast, milles oli L kapist võetud öösärk, mida seal ei pidanud olema. Ta hakkas asju vaatama ja avastas, et kõik tehnika, milles

oli metall sees, on lahti monteeritud. L läks tuppa ja nägi, et kapis oli kõik segi paisatud. Kadus ehtekarp kuldsete esemetega. Selle sees oli kuldkett ristiga maksumusega 2000 krooni,

hõbekett maksumusega 470 krooni, kuldne abielusõrmus suurus 17.5, maksumusega 1000

krooni ja kuldsed kõrvarõngad, kivideta, lehekujulised, triibulised, inglise lukuga,

maksumusega 170 krooni. See kõik läks karbiga koos kaduma. Peale selle, nagi ta, et

televiisoril puudub sisselülitamise juhe, diivanlaual nägi ära lõigatud pistikuid. Seejärel

avastas, et lahti monteeritud on importpäritoluga tolmuimeja, maksumusega 1500 krooni,

sellest oli välja võetud mootor. Köögis avastas, et seal oli varastatud nõud: kolm potti ja

roostevabaterasest pann, kogumaksumusega 800 krooni, rätsepakäärid maksumusega 300

krooni, importpäritoluga külmkapist oli kadunud mootor ja välja lastud freoon, külmkapi maksumus moodustab 5000 krooni. Samuti oli sellest ära lõigatud sisselülitamise juhe, pliidilt oli ära lõigatud sisselülitamise juhe, elektripliidi maksumus moodustab 3000 krooni. Samuti

läks kaduma elektritriikraud, importpäritoluga, maksumusega 500 krooni. Kui ta läks

kõrvaltuppa, siis nägi, et Dmitri monteeris kõik asjad lahti selles toas. Ja seal oli

arvutimonitor, see oli lõhutud, maksumusega 200 krooni. Kokku tekitatud kahju summas 14940 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega,

Kahtlustatava J.M-i 03.12.2010 ütlused, millest nähtub, et 30.11.2010.aastal L G jättis Dmitri enda korterisse. Öösel monteeris J.M tolmuimeja lahti, võttis sellest

mootori välja, lõikas ära kõik sisselülitamisjuhtmed pliidilt, televiisorist, külmkapist. Kappidest otsis tööriistu, kuid mitte midagi kappidest ei võtnud. Ta monteeris lahti kõrvaltoas oleva arvuti. Külmkapp oli poolavakil, seetõttu võttis külmkapist mootori välja. Hommikul, see tähendab 01.12.2010.aastal L avas J.M-ile ukse. J.M viis tema juuresolekul kilekotis juhtmed ja mootori välja. Tunnistaja V S 03.12.2010.a. ütlused, millest nähtub, et L G korteris asuvad tema isiklikud

asjad ja olmetehnika. Kõik olmetehnika on uus. 30.11.2010.aasta õhtul tuli nende juurde

J.M, keda ta väga hästi tunneb. J.M ütles, et tal ei ole kuskil ööbida,

kuna ta läks sugulastega tülli, ja kuna nad on juba jätnud teda L korterisse ööbima, tegid seekord samamoodi. L läks J.M-iga oma korterisse, jättis J.M-i sinna ja pani ukse lukku. 01.12.2010.aasta hommikul tegi Dmitrile ukse lahti ja läks sõbranna juurde. Mõne aja pärast Dmitri tuli Suvorovi juurde ja küsis, kas tal on korteri võtmed, J.M ütles, et ta

olevat unustanud sinna mingid asjad. Suvorov vastas, et tal ei ole, võtmed on ainult L . J.M küsis sõbranna aadressi ja S ütles talle ning J.M lahkus. Õhtul läks L oma

korterisse, tuli tagasi ja ütles, et korteris on kogu olmetehnika toitejuhtmed ära lõigatud, külmkapist ja tolmuimejast on välja võetud mootorid, läksid kaduma kuld - ja hõbekett. Need ketid olid tõesti L olnud, S nägi neid. 02.12.2010.aasta hommikul läksid nad L tema

korterisse ning tõepoolest kõik olmetehnika juhtmed olid ära lõigatud, ära lõigatud oli ka veetoru tualetis. Kõikjal oli märg. Kappides oli kõik segi. S väitis kindlalt, et L ei palunud J.M uut olmetehnikat lahti monteerida. Enne Dmitri tulekut L korterisse, oli seal kõik

korras. Pärast seda, kui nad lasid ta 30.11.2010.a. korterisse ööbima, olid asjad rikutud ja kadunud.

Tunnistaja N I 06.12.2010.a. ütlused, millest nähtub, et 01.12.2010.a. oli L. G tal külas. Hommikupoolikul tuli N juurde J.M ja palus G anda temale tema korterist, mis asub aadressil Kalda 22-7, võtmed, kuna ta ööbis seal ja oli olevat unustanud sinna oma raha.

G andis temale korteri võtmed ja J.M läks ära. J.M tuli tagasi umbes 40 minuti pärast, andis võtmed ära ja lahkus. Mõne aja pärast otsustas L. G minna korterisse ja vaadata, kas korter on korras. Ta läks ära ja tol päeval enam tagasi ei tulnud. Järgmisel päeval

1-11-4895

15 tuli N juurde L. G ja rääkis, et öösel vastu 01.12.2010.a. tema korteris ööbinud J.M

lõikas televiisori, külmkapi juhtmed ära, monteeris lahti tolmuimeja ja varastas sellest

mootori, monteeris lahti ja varastas külmkapi mootori detailid, varastas kuldse ja hõbedase keti ja metallnõud. Samuti rääkis tunnistaja, et J.M varastas ka sularaha, kuid summat G ei nimetanud.

Kohus kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et J.M-i süü L G vara varguses on tõendamist leidnud tõendatud

kogu esitatud süüdistuse mahus on ning J.M-i poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus loeb kannatanu ja tunnistajate ütlusi usaldusväärseteks, nende vahel ei

ole vastuolusid, tõendid langevad kokku oma vahel ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga,

samuti kohtuistungil tunnistas J.M ennast süüdi täielikult. Seega on

süüdistatava teos nii objektiivne kui subjektiivne varguse koosseis ehk siis subjektiivsest küljest on teo toime pandud otsese tahtlusega.

Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Süstemaatilisus

on järjekindel, pidevalt korduv tegevus (RKK 3-1-1-22-97; 3-1-3-9-00). Ei ole oluline, kas

isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud või need on tuvastatud alles ühes

menetluses. Süstemaatilisuse võivad moodustada nii kuriteod (KarS § 199) kui väärteod (KarS § 218). J.M egevused varguste toimepanemisel on järjekindlad ja pidevalt korduvad.

Ta on 11.06.2010 kohtu poolt karistatud varguste toimepanemise eest, käesolevas

kriminaalasjas on samuti üheksa varguste episoodi. Seega pani ta toime vargused süstemaatiliselt. Kohtu hinnangul tuleb lõplikult kvalifitseerida J.M-i teod KarS § 199 lg 2 p 5,9

järgi kui lõpuleviidud vargus, mis on toime pandud avalikult ja süstemaatiliselt. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd

ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel

silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et J.M on süüdi temale inkrimineeritavate süüteo toimepanemises, on süüvõimeline ja tema käitumises ei esine ühtki

süüd välistavat asjaolu. Süüdistatava käitumist õigustavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Süüdistatava suhtes karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistuse mõistmisel oma süü tunnistamist ja kahetsust. Kuigi KarS § 199 lg 2 ja § 213 lg 1 järgi on võimalik mõista ka rahalist karistust, ei pea kohus seda võimalikuks. J.M on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud varguste

ja kelmuste toimepanemise eest, käesolevas kriminaalasjas pani toime mitu vargust ja

arvutikelmust, varguste rea pani ta toime katseaja kestel. Kohtu arvates kõige kergema

1-11-4895

16 karistuse kohaldamine ei suuda mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma. Kõiki karistuse

mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on

põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada vangistusega. Kohus leiab, et ainult sel

viisil saavutatakse süüdlase suhtes efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle. Samuti J.M pannes katseajal toime uue kuriteo, välistas võimaluse tema suhtes

KarS § 74 sätete kohaldamist. Riigikohus on seisukohal, et tingimisi süüdimõistetu suhtes, kes katseaja kestel pani toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistati vabaduskaotusega,

i saa teistkordselt rakendada vabaduskaotuse tingimuslikku kohaldamata jätmist. Katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemine on raskeim katseaja tingimuste rikkumine, millega isik on

kuritarvitanud kohtu usaldust ja seega on välistatud isiku teistkordne vangistusest vabastamine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend asjas nr 3-1-1-12-05).

J.M-ile vangistuse kestuse mõistmisel arvestab kohus J.M-i poolt toimepandud kuritegude raksust (II astme kuriteod), tehiolusid (kuritegudega ei ole tekitatud

raskeid tagajärge), toimepandud kuritegude arvu, kergendavaid asjaolusid ja raskendavate

asjaolude puudumist. Samuti tähelepanuta ei saa aga jätta, et varasemad karistused ei motiveerinud M M seaduskuulekale käitumisele, mis ilmselt tunnistab seniste karistuste mõju nõrkusest. Mõistetav karistus peab vastama üheaegselt toimepandule kui ka süüdlase isikule. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada J.M-ile lühimenetluses mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra.

J.M käesoleva kriminaalasja raames pani toime kuriteod ajavahemikul 25.09.2008 kuni 01.12.2010. Samas 11.06.2010 Viru Maakohtu kohtuotsusega karistati teda

KarS § 199 lg 2 p 4,5,8,9 järgi vangistusega 7 kuud 18 päeva katseajaga 2 aastat. Seega

karistused kuritegude eest, mis olid toime pandud enne 11.06.2010 Viru Maakohtu kohtuotsust, tuleb liita KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel ning karistus kuritegude eest, mis olid toime pandud peale 11.06.2010 Viru Maakohtu kohtuotsust, tuleb liita KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel, suurendades eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Käesolevas kriminaalasjas on J.M vahistatud alates 02.12.2010 ning kohtu arvates karistuse täitmise tagamiseks tuleb J.M-ile valitud tõkend jätta muutmata ja karistuse alguseks lugeda kinnipidamise ajast, so alates 02.12.2010.a.

IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 3 on kannatanul kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise

lõpetamist maakohtus õigus esitada tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta

kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu

tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitavate nõuete määratlemisel aluseks võtta

tsiviilkohtumenetluse kord - eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures aga kriminaalmenetluse eristusega.

Kriminaalmenetluses on võimalik esitada hagi määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo

koosseisule tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõue aluse. Tuleb

eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse. Mitme süüdistatava korral tuleb eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu.

1-11-4895

17

Teatud õiguslikult lihtsamate nõuete puhul on kriminaalmenetluses võimalik esitada tsiviilhagi ka n-ö protokollilises vormis. Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. (RKKK 3-1-1-79-09).

Kriminaalasjas süüdistusakti kohaselt on tsiviilhagi esitanud Y M summale 3740 krooni, B E

summale 13290 krooni, P B summale 20000 krooni, N E summale 4488 krooni, O K summale 6200 krooni, L G summale 14940 krooni.

Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese, ehk tsiviilhagi tõendada.

Süüdistatav J.M kohtuistungil võttis kõik esitatud tsiviilhagid omaks.

Süüdistatava ütluste, kannatanute ütluste ja dokumentaalsete tõendite alusel loeb kohus põhjendatuks ja tõendatuks järgmised tsiviilhagid: Y M poolt esitatud tsiviilhagi summas 3590 krooni, sest vastavalt kannatanu ütluste kohaselt

oli temale tekitatud kahju 07.11.2009 kontolt raha summas 1900 krooni ära võtmisega,

07.11.2009 mobiiltelefoni Nokia maksumusega 300 krooni ja sularaha summas 800 krooni

vargusega ja detsembris 2009 mobiiltelefoni maksumusega 590 krooni, seega kokku 3590 krooni; P B poolt esitatud tsiviilhagi summas 20000 krooni – kontolt ära võetud rahasumma;

N E poolt esitatud tsiviilhagi summas 1800 krooni – kontolt äravõetud raha summa, sest

kannatanu poolt esitatud mobiiltelefoni arvest tuleneb, et mobiiltelefon №kia 6303c,

maksumusega 2688 krooni, oli ostetud järelemaksuga tähtaega 12 kuud ning kriminaalasja materjalides puuduvad andmed, millal ja millises summas tasus E mobiiltelefoni eest; O K poolt esitatud tsiviilhagi summas 6200 krooni – varastatud esemete maksumus; L G poolt esitatud tsiviilhagi summas 14940 krooni – varastatud esemete maksumus.

Kannatanute tsiviilhagid eelnimetatud ulatuses kuuluvad rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ja väljamõistmisele J.M-ilt.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Kriminaalasja 24.05.2011 kohtulikul arutamisel süüdistatava kaitsja Oleg Gorškaljov esitas

kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kuulub tasumisele M M osutatud õigusabi eest 134

eurot ja 22 senti (käibemaks on 22.37 eurot), millest: kohtuistungiks ettevalmistamise eest

63.91 eurot, kohtuistungil esinemise eest 31.96 eurot, kohtuotsuse kuulutamisel osalemise

eest 15.98 eurot. Kohus, vaadates läbi kaitsja taotluse, on nõus kaitsja taotluses määratud summaga 134.22 eurot, summa on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Juhindudes KrMS § 175 ja § 189, RÕS § 22 ning Justiitsministri 26.01.2005 määrusest nr 2

„Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja

tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ rahuldab kohus esitatud taotluse täies ulatuses.

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral

süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud

1-11-4895

18 järgmised menetluskulud: kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 191

(ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 39 senti, kaitsja Igor Belugini poolt 21.03.2011.a

kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 22 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 22 (kakskümmend kaks) eurot ja

40 senti, sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 sent. Menetluskulud tuleb J.M-ilt riigi kasuks välja mõista.

KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundist ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades J.M-i

varalist seisundist ja resotsialiseerumisväljavaateid (J.M on alates 02.12.2010 vahistatud ning hakkab kandma karistust, kuritegude osa oli pandud toime enne 11.06.2010

kohtuotsuse kuulutamist, mille järgi mõisteti ka kohtukulud välja) leiab kohus, et kõikide

menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu ning tuleb vabastada J.M osaliselt, summas 217.03 eurot, sundraha tasumisest.

Larissa Prokopenko Kohtunik