3-23-2356/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2356

Haldusasi

XShop OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 24.10.2023

otsuse nr 6-1/78-1 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja XShop OÜ (registrikood 14576471), volitatud

esindajad vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar

Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Karin

Kook

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XShop OÜ kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.06.2024 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

3-23-2356

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XShop OÜ-le on majandustegevuse registris (MTR) väljastatud 28.01.2021 virtuaalvääringu

teenuse osutamiseks tegevusluba nr FVT000422.

2. 15.03.2022 jõustusid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS)

muudatused, millega täiendati ja muudeti kehtinud korda virtuaalvääringu alase tegevusloa

saamiseks. Virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kellel oli kehtiv tegevusluba, olid kohustatud

RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt oma tegevuse ja tegevust reguleerivad dokumendid viima

RahaPTS muudatustega jõustuvate nõuetega kooskõlla hiljemalt 15.06.2022. Vastavusse

viimiseks pidid virtuaalvääringu teenuse pakkujad esitama vastavasisulise taotluse, kas MTR

kaudu või notari vahendusel (RahaPTS § 70 lg 6).

3. RAB edastas 14.03.2022 märgukirja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele seoses RahaPTS

muudatusega. RAB edastas 20.05.2022 virtuaalvääringu teenuse pakkujatele, sh kaebajale,

juhendi virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotluse või muutmise taotluse

esitamiseks, milles teavitas kohustusest viia ennast uute kontrollieseme asjaoludega vastavusse

hiljemalt 15.06.2022. Lisaks teavitas RAB virtuaalvääringu teenuse pakkujaid sellest

09.06.2022 toimunud infotunnis, kui ka RAB-i kodulehel avaldatud juhendis. RAB selgitas, et

kui ettevõtja ettenähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente

ei esita, on RAB kohustatud tunnistama ettevõtja tegevusloa kehtetuks.

4. XShop OÜ esitas 15.06.2022 virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa muutmise

taotluse.

5. RAB võttis 17.06.2022 MTR-s taotluse menetlusse ning ajavahemikus 07.07.2022 kuni

24.10.2023 edastas ettevõttele kolm puuduste teadet (vt kaebuse lisa 1 p 1.5 jj).

6. RAB edastas 03.04.2023 kaebaja juhatuse liikmele Siim Sellikule kutse vestlusele

ilmumiseks 11.04.2023, kuid juhatuse liikmele nimetatud aeg ei sobinud ning lepiti kokku uus

aeg. Juhatuse liige soovis 14.04.2023 vestlust lindistada oma isikliku telefoniga. RAB pakkus

välja kirjalikku protokollimist, millega juhatuse liige ei nõustunud ning vestlust ei olnud

võimalik läbi viia. RAB edastas 15.05.2023 S. Sellikule e-kirja, et leppida kokku uus vestlus,

kuid S. Sellik avaldas, et ta jääb oma varasema seisukoha juurde ja soovib endiselt vestlust ise

lindistada. Kuna RAB ei olnud S. Selliku tingimustega nõus, siis vestlust juhatuse liikmega ei

toimunud.

7. RAB edastas kaebajale 31.05.2023 e-kirja vastamise tähtaja 06.06.2023. RAB juhtis esmalt

tähelepanu, et ettevõttel on nõrk seos Eestiga; ettevõtte juhatuse liige ei tee koostööd

haldusorganiga, mistõttu on võimatu kontrollida kontrollieseme asjaolusid. Ettevõte saatis

RAB-le 22.08.2023 e-kirja ja palus kokku leppida aja, millal S. Sellik saaks tulla vestlusele.

RAB saatis 23.08.2023 kaebaja juhatuse liikmele S. Sellikule kutse vestlusele ilmumiseks.

Vestlus toimus 30.08.2023. Peale vestlust edastas RAB 30.08.2023 vastamistähtaja 08.09.2023

kaebajale täiendava päringu ning küsis täiendavaid dokumente. Kaebaja esitas nõutud

dokumendid MTR keskkonda 08.09.2023.

8. RAB edastas 12.10.2023 kaebajale tegevusloa läbi vaatamata jätmise ja kehtetuks

tunnistamise otsuse projekti vastuväidete või eriarvamuste esitamiseks vastamistähtajaga

19.10.2023. Kaebaja tähtaegselt vastuväiteid ei esitanud.

9. XShop OÜ esitas 22.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega kohustada RAB-i

andma kaebajale muudetud taotluse alusel virtuaalvääringu tegevusluba 5 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus keelata RAB-l

jõustada otsust, millega tunnistatakse kehtetuks kaebaja tegevusluba varem kui 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

3-23-2356

3(10)

10. Tallinna Halduskohtu 23.10.2023 kohtunõudega paluti vastustajal esitada seisukoht

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 27.10.2023.

11. RAB-i 24.10.2023 otsusega nr 6-1/78-1 jäeti kaebaja tegevusloa muutmise taotlus läbi

vaatamata ja tunnistati kehtetuks alates otsuse väljastamisest kaebaja tegevusluba nr

FVT000422 ning nimetatud loaga seotud MTR andmed.

12. Kaebaja esitas 24.10.2023 taotluse kohaldada viivitamata esialgset õiguskaitset ning

peatada RAB 24.10.2023 otsuse nr 6-1/78-1 kehtivus, kuivõrd nimetatud otsusega tunnistati

kaebaja tegevusluba kehtetuks.

13. Tallinna Halduskohtu 25.10.2023 määrusega jäeti XShop OÜ kaebus käiguta

(resolutsiooni p 1); puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal teatada, kas ta soovib esitada kaebuse

muutmise taotluse ning vaidlustada RAB 24.10.2023 otsust nr 6-1/78-1; sellisel juhul tuli

kaebajal esitada nõuetekohane kaebuse muutmise taotlus hiljemalt 5 päeva jooksul määruse

kättesaamisest, milles täpsustada, millised põhinõuded soovib kaebaja esitada (resolutsiooni p

2); jäeti esialgse õiguskaitse taotlus käiguta; kaebajal tuli täpsustada määruse resolutsiooni p-s

2 sätestatud tähtaja jooksul, millist esialgse õiguskaitse abinõu ta taotleb, arvestades

käesolevaks ajaks muutunud asjaolusid ning kas kaebaja jääb 22.10.2023 esitatud esialgse

õiguskaitse taotluse juurde (resolutsiooni p 3); RAB-l tuli esitada hiljemalt 27.10.2023

seisukoht kaebaja 24.10.2023 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele (resolutsiooni p 4).

14. RAB esitas 26.10.2023 seisukoha kaebaja 22.10.2023 esialgse õiguskaitse taotlusele.

Vastustaja palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

15. Kaebaja täpsustas 27.10.2023, et soovib vaidlustada RAB 24.10.2023 otsust ning palub

selle tühistamist ja esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse otsuse kehtivuse peatamist. Kaebaja

selgitas, et esitab muudetud kaebuse tervikteksti Tallinna Halduskohtu 25.10.2023 määruse

resolutsiooni p-s 2 sätestatud tähtaja jooksul.

16. Tallinna Halduskohtu 30.10.2023 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Kaebaja esitas 01.11.2023 Tallinna Halduskohtu 30.10.2023 määrusele

määruskaebuse.

17. Kaebaja esitas 06.11.2023 kaebuse tervikteksti, milles palub tühistada RAB-i 24.10.2023

otsus nr 6-1/78-1.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

18. Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane.

18.1. Juhatuse asukoht on Eestis, mistõttu RahaPTS § 72 lg 1 punkti 4 eeldused ei ole täidetud.

Vastustaja on kaebaja äriplaanist välja võtnud üksikuid kontekstiväliseid lauseid ning neid edasi

meelevaldselt tõlgendanud. Tegelikult on ainsaks aktiivseks juhatuse liikmeks Eestis elav ja

töötav S. Sellik. A. Theodosiou on kaebaja ainuosanik, mis on ka põhjuseks, miks ta teostab

juhatuse tegevuse üle pistelist kontrolli ning miks juhatuse liige S. Sellik temale teatud

ajavahemike tagant aru annab. Virtuaalvääringu tegevusloa omaja omanike elukohale ei ole

RahaPTS-s seatud piiranguid. Äriplaanis on toodud juhatuse liikmete rollid (vt kaebaja

06.11.2023 menetlusdokumendi lisa 2). RahaPTS seletuskirja järgi tuleb juhatuse asukoha ja

tegevuskoha nõuet sisustada järgmiste kriteeriumite põhjal: ettevõtte võtmepersonal peab

asuma ja tegutsema Eestis. Ettevõtjal peab olema kasutada ettevõttele kohane kontoriruum.

Vastavalt äriplaanile täidab juhatuse liige S. Sellik järgmisi kohustusi: 1) juhib ettevõtte

igapäevast äritegevust Tallinna kontori kaudu; 2) juhib igapäevaseid operatsioone ja vastutab

nende toimimise eest; 3) ettevõtte finantside jälgimine; 4) büroo juhtimine; 5) personali

teadmiste nõutaval tasemel hoidmine; 6) valmisolek täita strateegilise nõuniku plaane ettevõtte

3-23-2356

4(10)

laienemise ja tuleviku kasvu osas; 7) hoiab ühendust teenusepakkujatega; 8) ettevõtte kasvu

tagamine; 9) uute võtmeisikute töölevõtt. Juhatuse liikme elukoha järgi, kes täidab eelnimetatud

ülesandeid, tuleb määrata juhatuse asukoht RahaPTS § 72 lg 1 p 4 mõttes (vt Tallinna

Halduskohtu otsus nr 3-20-1690).

18.2. Äriplaani kohaselt on A. Theodosiou rolliks kaebaja juures: 1) asutajana ettevõtte

strateegiline nõuandmine; 2) rahastuse küsimuste strateegiline juhtimine, sh pankade ja

krediitkaardi töötlusasutuste leidmine; 3) investorsuhete eest hoolitsemine; 4) suhtlemine

finantsasutustega; 5) juriidilised küsimused ja vastavusnõuded krüptovara regulatiivse

raamistiku osas; 6) hoiab silma peal uutel ärivõimalustel; 7) ei ole operatiivmeeskonna liige ja

ei ole kaasatud igapäevasesse juhtimisse. Passiivse juhatuse liikme A. Theodosiou ülesanded

juhatuses ei ole igapäevased, vaid seonduvad kohustustega, mida nagunii tuleb juhatuse liikmel

täita tihedas koostöös omanikuga. A. Theodosiou peamiseks rolliks juhatuse liikmena on

pankade ja krediitkaardi töötlusasutuste leidmine. Aruandmise kohustus tuleneb seadusest ja

tulenevalt asjaolust, et A. Theodosiou on kaebaja ainuosanik, kellele juhatus peabki regulaarselt

tegevusest ette kandma. Juhatuse asukoha määratlemisel tuleb pidada oluliseks selle juhatuse

liikme tegutsemise kohta, kes ühingusiseselt vastutab äriühingu majandustegevuse

kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus nr 3-

20-1659, p 21). Äriühingu juhatuse asukoha määramisel on olulise tähtsusega see, kus

füüsiliselt asuvad isikud, kes reaalselt täidavad ühingu juhatuses majandustegevuse

(virtuaalvääringu teenuse pakkumise) juhtimis- ja kontrollifunktsiooni ehk teostavad ühingu

igapäevast juhtimist (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-20-1733, p 12).

18.3. Vastustaja on otsuse teinud ilma, et oleks haldusmenetluses selgitanud, milliseid

asjaolusid tuleb kaebajal tõendada ning vajadusel täpsustada; miks juba esitatud tõendid ei ole

piisavad. Kuigi vastustajale on esitatud kaebaja äriplaan, on vastustaja oma otsuse juhatuse

liikmete funktsioonide kohta teinult peamiselt S. Sellikuga vestluses saadud vastuste põhjal.

18.4. Vaidlusaluse otsuse punktis 3.4.3.3 toodud väited ei ole tõesed. Väited, mis vastustaja

sõnul põhinevad äriplaanil (nt 36.3), ei ole äriplaanist leitavad. Teine osa väidetest (nt 36.8-

36.11) põhinevad juhatuse liikme S. Sellikuga toimunud vestlusel ning need järeldused on

meelevaldsed. Kaebaja juhatuse liige oli teadlik kõikidest pangakontodest, mis kaebajal on ja

juhatuse liige saatis ka isiklikult vastustajale täieliku nimekirja kontodest (vt vaidlusaluse

otsuse p 36.8). Kontori aadressi muutmine, juhul, kui see oli ja on jätkuvalt Eesti Vabariigis, ei

ole asjaolu, millest peaks vastustajat 30 päeva ette teavitama (vt vaidlusaluse otsuse p 36.9).

18.5. Kaebajal on olnud registrijärgne asukoht Eestis algusest peale. Vestluse käigus on M. S.

nime kokku mainitud 37 korral. Alles vestluse lõpus nimetas juhatuse liige ühe korra S. asemel

S. ja pärast vabandas, et tal ei ole hea mälu nimede peale. Sellest ei saa välja lugeda, et juhatuse

liige tegelikult ettevõtet ei juhiks.

18.6. Vastustaja etteheited osas, justkui S. Sellik ei oleks kursis oma töö, alluvate ja kaebaja

äritegevusega, on otsitud ja kiuslikud (vt vaidlusaluse otsuse p 36.11).

18.7. Küsimus, kuidas ettevõttes raha pesta oli esitatud kontekstis, millest ei olnud võimalik

aru saada, et proovitakse kontrollida juhatuse liikme teadmisi rahapesust üleüldiselt (vt

vaidlusaluse otsuse p 36.11).

18.8. Kaebaja tegevuskoht on Eestis (RahaPTS § 72 lg 1 p 4). Vastustaja ei ole arvestanud

kaebaja ärimudeliga, milleks on koostöö teiste ettevõtetega selliselt, et kogu tööd ei tee ära

palgalised töötajad. RAB ei ole kaebajalt kogu menetluse käigus varem selgitusi nõudnud selles

osas. Kaebaja töötajate töö sisu ja koormus on suurem, kui vaid töötamise registrist paistab. M.

S. töötab lisaks kaebajale ka OÜ-s Fiupliant, millega on kaebajal teenuse osutamise leping

vastavusteenuse osutamiseks. M. S. (töötajate registri andmetel töökoormus 0,10) ehk teise

kaitseliini töötaja ülesanne on peamiselt teostada seiret olemasolevate klientide üle. Aktiivsete

3-23-2356

5(10)

klientide arv on ca 8000 ning seire korras peab kontaktisik üle vaatama igakuiselt 1% ehk 80

klienti kuus. Ülejäänud on KYC ja automatiseeritud lahenduste jaoks (PEP ja sanktsioonide

andmebaasid). Kontaktisiku ülesannetest ülejäänud on seotud KYC osakonna koolitamise,

RAB-ga suhtlemise ning dokumentatsiooni koostamisega. M. S. on kaebaja kontaktisik.

Ühestki õigusaktist ei tulene, et üks kontaktisik peab kogu füüsilise töö ära tegema.

Kontaktisikut aitab töös Fiuplant meeskond vastavalt vajadusele. Kaebaja kulutab vastavus- ja

õigusalase teenuse peale igakuiselt üle 3000 euro, mis on võrdväärne täiskohaga töötaja

palgaga. Seda ei ole RAB kunagi arvestanud ega ka täiendavat infot selle kohta küsinud

(töökorraldus).

18.9. RAB eksib selgelt oma järeldustega, et kaebaja on jätnud midagi tegemata või rikub

seadust või on tema üle võimatu järelevalvet teha, kui mingi osa kohustustest on

automatiseeritud või teenusena edasi antud sellele spetsialiseerunud ettevõttele (kustahes ta ka

ei asuks). Virtuaalvääringu puhul on eranditult tegemist online äriga, mis tähendab, et mida

rohkem tegevusi on automatiseeritud, seda efektiivsemalt toimib ja seda vähem eksimusi

saavad inimesed oma töö käigus teha. Kaebaja on vastustajale esitanud viie erineva ettevõtte

andmed, kes aitavad teostada automatiseeritud I kaitseliini tööd. Nende hulgas on Comply

Advantage, Chainalysis, Shyft Network, WebShield ja Adobe Sign. Lisaks tehakse ka

manuaalset täiendkontrolli Calista Services Ltd töötajate poolt, kes suhtlevad vajadusel ka

klientidega. Nende isikute ja teenusepakkujate juhendamist teostab kontaktisik (II kaitseliin).

Viimane teeb ka pistelist seiret klientide hulgas ja vajadusel küsib juurde täiendavaid

dokumente ning juhendab I kaitseliini, aga ka sekkub viimase töösse. Kõiki eelnevaid protsesse

ja toiminguid kontrollib eraldiseisvalt III kaitseliin ehk siseaudiitor. Kaebaja on sõlminud

lepingu Oblicity OÜ-ga siseaudiitori teenuse osutamiseks.

18.10. Asjaolu, et I kaitseliin asub Bulgaarias, on otseselt seotud selle üksuse

ülalpidamiskuludega. RAB ei peagi minema Bulgaariasse I kaitseliini tööd kontrollima, sest

RahaPTS järgi on I kaitseliini töö kontrollimise kohustus virtuaalvääringu teenusepakkuja

kontaktisikul ja juhatuse liikmel. RAB ei ole väitnud, et oleks leidnud kaebaja kaitseliinide töös

puudusi või ei oleks saanud kätte kontrolliks vajaminevaid dokumente.

18.11. Kaebaja bürooruumid, juhatus, töötajad, koostööpartnerid ja kõik olulised vahendid,

mida äritegevuses kasutatakse, on Eestis (vt TsÜS § 16; Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2023

määrus nr 3-23-1625, p 11).

18.12. RAB ei ole hinnanud vaidlusaluses otsuses ega 15.12.2023 menetlusdokumendis seda,

milliseid rolle peaks RAB-i hinnangul juhatuse liige täiendavalt täitma ning kas välisriigis

paiknev juhatuse liige on aktiivsem ja milliseid rolle tema täidab. Temaga ei ole vesteldud.

18.13. Äriplaanist nähtub, et A. Theodosiou roll on rahastuse küsimused, mille hulgas on ka

pankade ja krediitkaardi töötlusasutuste leidmine, kusjuures pankade ja krediitkaardi

töötlusasutuste olemasolu toetab klientide tehingute voogu ettevõttesse. Mitte kusagil ei ole

äriplaanis märgitud, et A. Theodosiou roll on otsida ettevõttele (uusi) kliente.

18.14. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et Eestis asuv juhatuse liige allub organisatsiooni

struktuuris teisele juhatuse liikmele ja „tegevjuht“ on olemuselt „juhatuse liikmele“ alluv

positsioon. Nimetus „tegevjuht“ tähendab nii tavapärases tähenduses kui ka antud juhul isikut,

kes ettevõtet igapäevaselt juhib, isegi, kui ettevõttel on formaalselt rohkem kui 1 juhatuse liige.

On tavapärane, et juhatuse liikmeid võib olla ka ca 10 tk, aga reaalset juhtimistööd nad kõik ei

tee, vaid seda teeb tegevjuht. Ettevõtte struktuuri on äriplaanis kujutatud vastavalt sellele, nagu

see on ÄS-s – juhatusel on aruandekohustus nõukogu või osanike ees.

18.15. Kaebaja on vastustajale selgitanud, milline on kaebaja struktuur ja ärimudel. Vastustaja

ei ole võtnud selget seisukohta ega põhjendanud, miks on vastustaja hinnangul keelatud ja

millise RahaPTS sättega vastuolus, kui ärimudeli kohaselt ei täida kõiki tööülesandeid kaebaja

3-23-2356

6(10)

enda töötajad, vaid osad teenused on sisse ostetud nendele teenustele spetsialiseerunud

äriühingult OÜ Fiupliant.

18.16. Vastustaja ei ole selgitanud, miks I kaitseliini asumine Bulgaarias põhjustab kogumis

ohu nii tarbijatele, riigile kui ka majanduskeskkonnale tervikuna. Kohtupraktika kohaselt (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2023 määrus nr 3-23-1625 ja 31.07.2023 määrus nr 3-23-1553)

ei ole virtuaalvääringu teenuseosutaja asukoha kindlakstegemisel määrav, kus asub tema I

kaitseliin. Samuti ei ole kohtud näinud selles muul viisil RahaPTS rikkumist.

18.17. Kaebaja ärakuulamine on toimunud puudulikult (HMS § 40 lg 1). Kaebajal jäi 5

tööpäeva aega, et otsuse projektile seisukoht esitada.

18.18. Menetlus kestis enam kui 500 päeva (RahaPTS § 71 lg 1, § 1182 lg 6).

19. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

19.1. Kaebaja juhatuse asukoht ja tegevuskoht ei asu Eestis. Juhatuse liige S. Sellik ei võta

vastu otsuseid, ei juhi ettevõtet sisuliselt, ettevõtet juhitakse teise juhatuse liikme kaudu

Küproselt ja äriplaan on vastuolus juhatuse liikme antud selgitustega. Seega ettevõtte RahaPTS

§ 701 lg 1 alusel esitatud äriplaan ei ole kooskõlas kehtivate seaduse nõuetega, eelkõige

RahaPTS § 72 lg 1 p-ga 4 ning § 725 lg-ga 7. Seejuures on äriplaan ja muud menetluses esitatud

dokumendid ja tõendid kogumis vastuolulised ja eksitavad, mis seavad kahtluse alla kogu RAB-

le esitatud informatsiooni tõepärasuse.

19.2. RAB tunnistas kaebaja tegevusloa kehtetuks isikust endast tulenevatel põhjustel. RAB

tuvastas kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates, et kaebaja juhatus ja tegevuskoht ei asu

Eestis, vaid kuskil välisriigis ning Eestis asuv juhatuse liige S. Sellik ei juhi tegelikkuses

ettevõtet, vaid on kaebaja juhatuse liikmeks määratud formaalselt, et täita RahaPTS nõudeid

(RahaPTS § 72 lg 1 p 4; vt kaebaja äriplaan, p 3.4.3.1.; vastustaja 26.10.2023

menetlusdokumendi lisa 1). Äriplaani leheküljelt 4 nähtub ettevõtte organisatsiooniline

struktuur, mille kohaselt Eesti juhatuse liige S. Sellik allub joonisel Küprosel elavale juhatuse

liikmele. Seejuures nähtub jooniselt, et primaarseks A. Theodosioni puhul on märgitud just

nimelt juhatuse liige, kellele allub tegevjuht S. Sellik. Tegevjuht ja juhatuse liige ei ole

sünonüümid. Lisaks, kui ettevõtte tegelik kasusaaja määrab ennast juhatuse liikmeks, siis ei ole

usutav, et ta jääb passiivseks. Seda eriti, kui äriplaanist tuleneb, et võtmefunktsioonid on

koondunud just nimelt juhatuse liikme kätte, kes ei asu Eestis. Äriseadustik (ÄS) § 168 lg 2

sätestab, et osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates

küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed.

19.3. Kaebaja on äriplaanis avaldanud, et juhatuse liige A. Theodosiou määrab ettevõtte

strateegiaid, leiab ettevõtte jaoks panga ja krediidiasutusi (mis eeldavad vastavate lepingute

sõlmimist) ja toetab klientide tehingute voogu ettevõttesse. Kõik eelnev viitab, et just A.

Theodosiou tegelikult juhib ettevõtet täies ulatuses. Klientide leidmisega ja rahastuse

tagamisega kantakse hoolt, et ettevõte saaks tegutseda ja see ongi juhatuse liikme ülesanne.

Juhatuse asukoha määratlemisel tuleb pidada oluliseks selle juhatuse liikme tegutsemise kohta,

kes ühingusiseselt vastutab äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia

eest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus nr 3-20-1659, p 21). Kuna juhatuse liige

A. Theodosiou vastutab äristrateegia ja ettevõtte kasumlikkuse eest läbi uute klientide ja

finantseerimisettevõtete leidmise, siis on paljuski otsustamisõigus nimetatud juhatuse liikmel.

19.4. Kuigi ettevõtte äriplaanile esitatavad nõuded tulenevad RahaPTS § 701 lg-st 1, tuleb

äriplaanile esitatavaid nõudeid lugeda koostoimes ka RahaPTS-i teiste sätetega, sh eelkõige

nendega, millised nõuded kohalduvad virtuaalvääringu teenusepakkujatele. Seega peab RAB

äriplaani hindamisel ja selle asjakohasuse kontrollimisel lähtuma sellest, kas äriplaanis toodu

on kooskõlas virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusele esitatavate nõuetega. Kaebaja

3-23-2356

7(10)

põhikirja kohaselt igapäevasest majandustegevusest väljuvates tehingutes, st tehingutes

väärtusega üle 10 000 eurot, võivad osaühingut esindada ainult juhatuse liikmed S. Sellik ja A.

Theodosiou ühiselt. Ka 15.07.2021 kinnitatud põhikirja kohaselt olid S. Sellikul juhatuse

liikmena piirangud, mis puudutavad tehingusummasid. Lisaks põhikirja kohaselt on osaühingu

tehingud väärtusega üle 50 000 eurot kehtivad ainult ÄS § 168 lg 2 kohase osanike otsuse

eelneval olemasolul. Seega äriplaanis avaldatud seab kahtluse alla Eestis asuva juhatuse liikme

ainuisikulise otsustusõiguse ja juhtimisfunktsiooni täitmise. Tehingute tegemisele seatud

10 000 eurot piirang viitab samuti, et Eestis asuval juhatuse liikmel ei ole tegelikkuses juhtivat

funktsiooni.

19.5. Kuigi osanikel on lubatud laiendada oma pädevust osaliselt teiste juhtimisorganite

pädevuse arvelt, ei või osanikud astuda juhatuse asemele ega võtta üle igapäevase

majandustegevuse korraldamise funktsiooni. Eelkõige tähendab see, et juhatusele peab jääma

osaühingu esindamise funktsioon, samuti peab juhatus tegema kõiki neid toiminguid, milleks

seadus teda kohustab. Finantsküsimuste strateegiline juhtimine on just nimelt juhatuse liikme

kohustus mitte osaniku pädevuses. Kaebaja ei ole tõendanud sisuliselt ühtegi ettevõtte

juhtimisega seotud tegevust, mida täidab Eestis asuv juhatuse liige. Kõik kaebaja väited on

paljasõnalised. RAB ei ole omapoolseid väiteid kontekstist välja rebinud.

19.6. Juhatuse liige S. Sellik avaldas vestlusel, et tema vastutab äristrateegia eest (vt

vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2, küsimus ja vastus nr 123), otsustab

ainuisikuliselt (vt vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2, küsimus ja vastus nr 45) ja

sõlmib lepinguid, töölepinguid, üürilepinguid, pangakontod (vastustaja 26.10.2023

menetlusdokumendi lisa 2, küsimus ja vastus nr 46, 47, 49, 55). Vestlusel ütles S. Sellik, et ta

ei saa vastu võtta otsuseid, mis ületavad 50 000 eurot (vastustaja 26.10.2023

menetlusdokumendi lisa 2, küsimus ja vastus nr 48). S. Selliku ütlused on vastuolus ettevõtte

põhikirjaga, kust nähtub, et S. Sellikul ei ole õigust vastu võtta ainuisikuliselt otsuseid summas,

mis ületavad 10 000 eurot. Juhatuse liige ei osanud vestlusel ilma telefonist vaatamata öelda

kontaktisiku õiget perekonnanime (vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2, lk 5

küsimuse ja vastuse 13* märkus). Protokollist (vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa

2) nähtub, et juhatuse liige nimetas reeglina M. S. eesnime järgi. Protokolli leheküljel 4

küsimusele nr 12 vastuses selgitab juhatuse liige: „Minule allub M. S.“ Pärast seda palub RAB

täpsustada, kuidas on kontaktisiku nimi täpsemalt, mille peale juhatuse liige vastab „M. S.t või

S.“. Protokolli lk 5 nähtub märkus, mille kohaselt isik protokolliga tutvumise ajal vaatas

telefonist kontaktisiku õige nime.

19.7. Juhatuse liikme S. Selliku vastuolulised ütlused vestlusel kinnitavad kahtlust, et isik

tegelikult ei juhi ega vastuta ettevõtte igapäevase juhtimise eest (vt vastustaja 26.10.2023

menetlusdokumendi lisa 2, küsimus ja vastus nr 21 ja 22; küsimus 26; lk 5-6).

19.8. Vastustaja tuvastas menetluse käigus, et ettevõttel on Eestis vaid 3 töötajat – juhatuse

liige S. Sellik (töötasu 1000 eurot kuus), kontaktisik M. S. (töötamise registri andmetel 0,10

koormusega ja töötasu 250 eurot kuus) ning sekretär-asjaajaja K. P. (töötamise registris 0,10

koormusega töötasu 57,84 eurot kuus). Vastustaja hinnangul ei ole usutav, et juhatuse liige, kes

ainuisikuliselt juhib ettevõtet, millel on suur hulk kliente ja millel on ka suur käive, on nõus

täitma sisulist vastutusrikast tööd 1000 euro eest kuus. Lisaks on ta nõus vastutama, nagu selgus

vestlusel, I kaitseliini tegevuse eest, seejuures teadmata ise oma vastutuse sisu. Ebaveenev

tundub ka asjaolu, et Eestis tegutsev ettevõte saaks piirduda sekretär-asjaajaja tööajaga üksnes

4 tundi nädalas ja ka kontaktisiku tööajaga 4 tundi nädalas, arvestades asjaoluga, et kaebaja ise

avaldas, et tal on ligikaudu 8000 aktiivset klienti. Ka juhatuse liikme töökoormus viitab pigem

sellele, et ta järgib kellegi teise juhiseid.

3-23-2356

8(10)

19.9. Vestlusest juhatuse liikme S. Sellikuga saab järeldada, et ta ei olnud tegelikkuses teadlik

kahe teise töötaja koormusest (vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2; vastus nr 6).

Usutav ei tundu ka nn tööpäevakirjeldus (vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2,

küsimused ja vastused alates 95 jj). Juhatuse liige S. Sellik ei omanud ülevaadet ettevõtte

kõikidest maksekontodest (vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 1, p 3.4.3.9).

19.10. Asjakohatu on väide, et vastustaja eiras kaebaja juhatuse liikme selgitusi. Samuti ei ole

asjakohased kaebaja põhjendused osas, et teenuste sisse ostmine ja töötajate osakoormusega

tööle võtmine on seotud majandamise ökonoomikaga. Kaebajal on suhteliselt mahukas

kliendibaas, pidevalt toimuvad tehingud, siis ei ole mõistetav kaebaja tuginemine

ökonoomikale.

19.11. Kaebaja tegevuskoht ei asu Eestis. Meelevaldne on kaebaja tõlgendus RahaPTS § 17 lg-

st 4. Seadus ei anna võimalust sisse osta struktuuriüksust teenusena. Kaebaja väited, et

kontaktisik ja sekretär-asjaajaja pakuvad kaebajale teenust ka teise teenusepakkuja alt ning

seega täidavad oma tööülesandeid tegelikkuses täiskoormusega, ei tõenda, et nad tegelikult ka

seda teevad. Pigem kinnitab eelnev, et tegelikkuses ei ole kaebajal vajalik võtta tööle

lisatööjõudu, sest kaebaja tegelik tegevuskoht ei ole Eestis. Kaebaja on delegeerinud oma

teenused (backoffice) Calista Service LTD-le (vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa

1, p 3.5.1.8 jj). Klienditugi asub Bulgaarias. See muudab keeruliseks järelevalve teostamise.

Ettevõtte eesmärk ei ole pakkuda teenust Eesti turul.

19.12. Kaebaja ja Calista Service LTD-ga sõlmitud lepingus puuduvad sätted, mis

reguleeriksid rahapesu tõkestamist ja selgitaksid piisava täpsusega, milliseid nõudeid Eesti

õigusest teenuse pakkumisel järgitakse. Lepingust ei tulene, kas nad üldse peavad Eesti õigust

rakendama teenuse osutamisel. Kaebaja teenus on delegeeritud Bulgaariasse ja vastustajal ei

ole võimalik teostada järelevalvet ning küsida I kaitseliini töötajatelt, kuidas ja kas nad

rakendavad Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust.

19.13. Vastustajal ei ole kohustust uuendada kaebaja tegevusluba. Kogu menetlusega

viivitamine on toimunud paljuski kaebaja enda käitumisest tingituna. Alates aprilli algusest

(03.04.2023 edastas RAB kutse juhatuse liikmele vestlusele ilmumiseks) ei olnud RAB-l

võimalik liikuda edasi menetlusega, sest alguses ei sobinud juhatuse liikmele vastustaja

pakutud vestluse aeg. Kui juhatuse liige ilmus vestlusele, ei olnud ta nõus vestlust läbi viima,

kui ta ei saa salvestada vestlust isikliku salvestusvahendiga (vt vastustaja 15.12.2023

menetlusdokumendi lisa 2). Alles 30.08.2023 sai vastustaja lõpuks vestluse läbi viia.

19.14. Tegevusloa muutmise taotluse esitamisel peab äriühing vastama kõikidele RahaPTS

kohustuslikele nõuetele ning ei tohi esineda tegevusloa andmist välistavaid asjaolusid.

Muutmistaotlust on RAB-l võimalik menetleda ja rahuldada üksnes siis, kui ettevõtja vastab

kõikidele ka enne 15.03.2022 kehtima hakanud kontrollieseme asjaoludele. Kaebaja puhul ei

olnud täidetud RahaPTS § 72 lg 1 p 4.

KOHTU PÕHJENDUSED

20. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

21. Menetlusosaliste vahel on peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks see, kas kaebaja juhatuse

asukoht ja tegevuskoht asub Eestis ning seetõttu, kas vastustaja on õiguspäraselt tunnistanud

kaebaja tegevusloa 24.10.2023 otsusega nr 6-1/78-1 kehtetuks.

22. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus § 54).

3-23-2356

9(10)

23. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et tegevusloa muutmise taotluse rahuldamiseks peab

kaebaja vastama RahaPTS § 72 lg 1 punktile 4. Nimetatud normi kohaselt antakse ettevõtjale

tegevusluba, kui RahaPTS § 70 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotleva

ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing

tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on

Eestis.

24. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebajal on kaks juhatuse liiget, kellest üks tegutseb Eestis

ning teine Küprosel. Kaebaja väitel on juhatuse liige A. Theodosious passiivne juhatuse liige,

kelle ülesanded on järgmised: 1) asutajana ettevõtte strateegiline nõuandmine; 2) rahastuse

küsimuste strateegiline juhtimine, sh pankade ja krediitkaardi töötlusasutuste leidmine; 3)

investorsuhete eest hoolitsemine; 4) suhtlemine finantsasutustega; 5) juriidilised küsimused ja

vastavusnõuded krüptovara regulatiivse raamistiku osas; 6) hoiab silma peal uutel

ärivõimalustel; 7) ei ole operatiivmeeskonna liige ja ei ole kaasatud igapäevasesse juhtimisse.

25. Nii nähtub ka kaebaja äriplaani 2. ptk punktist b, et kaebajal on kaks juhatuse liiget, kellest

üks on passiivne (A. Theodosiou) ning teine aktiivne (S. Sellik) (vt kaebuse lisa 2, lk 5). Samas

on äriplaanis kirjeldatud juhatuse liikmete ülesandeid järgmiselt: „Ettevõtte jooksvale

juhtimisele täiendavalt on tähtis roll ettevõttes pandud strateegilisele nõuandjale, ettevõtte

lõpkasusaajale Andreas Theodosiou’le (kontaktandmed: /…/ Küpros). /…/ Andreas

Theodosiou kohustuseks on kõigi xShop OÜ rahastuse küsimuste strateegiline juhtimine, sh

pankade ja krediitkaardi töötlusasutuste leidmine, et toetada klientide tehingute voogu

ettevõttesse. Lisaks ülaltoodule hoolitseb Andreas Theodosiou kõigi investorsuhete eest, mis

hõlmab igapäevast tööd finantsasutuste jt potentsiaalsete koostööpartneritega. Kolmandaks on

Andreas Theodosiou vastutusalaks juriidilised küsimused, sh ettevõtte juriidilise vastavuse

asjad ja kõik üksikasjalikud vastavusnõuded krüptovaluuta regulatiivse raamistiku osas.

Andreas tegutseb xShop’i Tallinna meeskonna strateegilise nõunikuna ja hoiab silma peal uutel

ärivõimalustel.“ (vt kaebuse lisa 2, lk 5). Seejuures on äriplaanis märgitud, et juhatuse liikme

S. Selliku peamised väljakutsed keskenduvad ettevõtte finantside jälgimisele, büroo juhtimisele

ja personali teadmisi nõutaval tasemel hoidmisele, samuti valmisolekule täita strateegilise

nõuniku plaane ettevõtte laienemise ja tuleviku kasvu osas; osakapitali nõutud suurendamise

järgselt on S. Selliku peamiseks ülesandeks ettevõtte kasv ja uute võtmeisikute töölevõtt, kes

on vajalikud edukaks laienemiseks ja ettevõtte strateegilise nõuniku juhtnööride järgimiseks

ning investeerimisotsuste tegemiseks (vt kaebuse lisa 2, lk 5).

26. Eelnevast nähtub üheselt selgelt, et juhatuse liige A. Theodosious ei ole pelgalt passiivne

juhatuse liige, kuivõrd äriplaanis on väga selgelt märgitud mh, et tema ülesandeks on

igapäevane töö finantsasutuste jt potentsiaalsete koostööpartneritega (vt kaebuse lisa 2, lk 5).

Lisaks on juhatuse liikme A. Theodosiouse vastutusalaks juriidilised küsimused, sh ettevõtte

juriidilise vastavuse asjad ja kõik üksikasjalikud vastavusnõuded krüptovaluuta regulatiivse

raamistiku osas (vt kaebuse lisa 2, lk 5). Oma sisult vastab viimati nimetatud vastutusala

RahaPTS §-s 17 toodud vastutava juhatuse liikme ülesannetele. Seega pelgalt asjaolu, et

äriplaani on kirjutatud, et juhatuse liige A. Theodosiou on passiivne ei tähenda, et tegelikkuses

see ka nii on. Äriplaanis toodud vastutusalade ja kohustuste kirjeldus juhatuse liikmete vahel

tõendab vastupidist.

27. Tallinna Ringkonnakohus on oma 14.11.2023 määruse nr 3-23-2356 punktis 16 selgitanud,

et tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks piisab ka üksnes sellest, kui leiab tuvastamist, et

ettevõtte juhatus ei asu Eestis; kui kaebaja juhatuse tegelik asukoht ei ole Eestis, tuli RAB-l

tunnistada kaebaja tegevusluba kehtetuks, sest RAB-i järelevalvetegevus on sellises olukorras

raskendatud.

3-23-2356

10(10)

28. Juhatuse asukoha kindlaks tegemisel on määrav see, millisel viisil on jaotatud juhatuse

liikmete ülesanded (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus nr 3-20-1659, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on oma 28.05.2021 otsuse nr 3-20-1659 punktis 11 selgitanud, et

juhatuse asukoha määramisel tuleb oluliseks pidada selle juhatuse liikme tegutsemise kohta,

kes ühingusiseselt vastutab äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia

eest.

29. Käesoleval juhul on kaebaja äriplaanis määratlenud, et A. Theodosiou kohustuseks on

kõigi xShop OÜ rahastuse küsimuste strateegiline juhtimine, sh tegutseb ta Tallinna meeskonna

strateegilise nõunikuna ja hoiab silma peal uutel ärivõimalustel; juhatuse liige S. Sellik aga mh

järgib ettevõtte strateegilise nõuniku juhtnööre (vt kaebuse lisa 2, lk 5). Seega tuleneb

äriplaanist üheselt, et äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest

vastutab välisriigis asuv juhatuse liige. Ühtlasi kinnitab eelnevat ka äriplaanis toodud ettevõtte

struktuur, kus on märgitud, et juhatuse liikmele/tegelikule kasusaajale A. Theososionile allub

tegevjuht S. Sellik (vt kaebuse lisa 2, lk 4). Seetõttu on dokumentaalse tõendiga tõendatud, et

kaebaja juhatuse asukoht Eestis ei asu. Kuivõrd dokumentaalsed tõendid olid piisavaks

tõendamaks juhatuse asukohta, puudus vastustajal kohustus viia vestlus läbi ka juhatuse liikme

A. Theodosiousega.

30. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja on rajanud oma otsuse üksnes juhatuse liikme S.

Selliku poolt vestlusel antud ütlustele. Vaidlusaluse otsuse punktides 3.4.3.1.-3.4.3.4 on

analüüsitud äriplaanis toodut (vt vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 1).

31. Kuigi kaebaja märgib õigesti, et kaebaja äriplaanis ei ole toodud, et juhatuse liikme A.

Theodisiouse ülesandeks on uute klientide otsimine, siiski ei muuda see kohtu hinnangut, et

ettevõtte strateegiline juhtimine on juhatuse liikme A. Theodosiouse ülesandeks ning tema

asukoha järgi tuleb määrata ka juhatuse asukoht. Kaebaja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et

äriplaani kohaselt on A. Theodosiou strateegiline nõunik, kelle kohustuseks on mh kõigi

rahastuse küsimuste strateegiline juhtimine ning kelle juhtnööre peab juhatuse liige S. Sellik

järgima.

32. Arvestades, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine on põhjendanud juba ainuüksi seetõttu,

et kaebaja juhatuse asukoht ei asu Eestis, siis on vaidlusalune otsus õiguspärane. Seetõttu

puudub ka vajadus analüüsida ülejäänud kaebaja väiteid, kuivõrd on selge, et kaebus jääb

rahuldamata.

33. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

34. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema

enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole, mistõttu

jäävad vastustaja võimaliku menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)