2-21-132200/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-132200

Tsiviilasi

V L hagi Y Si vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3928,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V L (isikukood xxx), lepinguline esindaja V K, e-

post xxx

Kostja Y S (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

15.04.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista Y Silt V L kasuks välja põhivõlg 3637,26 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.11.2021 kuni põhivõla (3637,26

eurot) täieliku tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud Y Si kanda.

4. Mõista Y Silt välja V L kasuks menetluskulud 3725 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni

tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

2-21-132200

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. V L (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Y Si (kostja) vastu 3 637,26 euro ja viivise

nõudes alates 22.11.2021. Hageja palub kostjalt välja mõista ka oma menetluskulud.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 26.08.2021 töövõtulepingu, mille alusel kostja

kohustus tarnima ja paigaldama hageja kinnistul xxx tänavakivi (140,4 m2) ja äärekivi (87

jm). Hageja pidi töö ja materjalide eest maksma 7925 eurot. Hinna sisse kuulusid kõik

vajalikud materjalid (tänavakivi, äärekivi, killustik) ning kõik vajalikud tööd ja teenused (sh

materjalide transport, aluse tasandamine, tänavakivi ja äärekivi paigaldustööd). Lepingu

sõlmimisel tasus hageja kostjale sularahas ettemaksu 5 000 eurot ning kostja kinnitas

allkirjaga raha kättesaamist. Raha saamisel kinnitas kostja, et töödega alustatakse 01.09.2021

ja tööd viiakse lõpuni maksimaalselt 1,5 nädala jooksul. Töid tegid hagejale tundmatud

kolmandad isikud, mitte kostja isiklikult. Töö käigus tekkis korduvalt seisakuid. 17.09.2021

seisuga olid paigaldatud vaid äärekivid. Tänavakivid ei olnud veel tarnitud ning plats ei olnud

tasandatud. 17.09.2021 ilmus xxxobjektile kostja isiklikult ja teatas, et kuivõrd nüüd toimub

tänavakivi kohaletoimetamine, siis vajab ta täiendavat raha. Samal päeval andis hageja

kostjale ettemaksuna veel 2000 eurot sularahas, mille saamist kinnitas kostja oma allkirjaga.

20.09.2021 tulid objektile töölised, kes pidid platsi tasandama ja tänavakivi paigaldama, kuid

kuna materjali ei olnud objektile tarnitud ja tööliste kõnedele ei vastatud, samuti ei vastanud

kostja ka hageja kõnedele ja kirjadele, lahkusid töölised objektilt töid teostamata. 22.09.2021

toimunud telefonivestluses keeldus kostja tööde lõpuleviimisest ja hageja raha tagastamisest.

Seoses kostja poolt tööde lõpetamata jätmisega ja lepingu täitmisest keeldumisega taganes

hageja lepingust. Materjalide ja transpordi eest ei ole kostjal õigus saada rohkem kui 435,66

eurot. Kostja hinnapakkumisest tulenevalt pidi kogu töö maksma 5989,27 eurot. Kogu tööde

mahust teostas kostja mitte rohkem kui 1/3. Selle töö hind ei ületa 1996,42 eurot. Kostja sai

ettemaksu 7000 eurot ning tegi töid kokku 2432,08 euro väärtuses (435,66 +1996,42).

Ülejäänud raha 4567,91 eurot (7000–2432,08) peab kostja hagejale tagastama.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta on allkirjastanud hagi

lisana esitatud hinnapakkumise, kuid ta on allkirjastanud hinnapakkumise ja sõlminud

töövõtulepingu xxx OÜ juhatuse liikmena selle äriühingu nimel. Lepingu pooled on V L ja

xxx OÜ (registrikood xxx), mistõttu käesolevas vaidluses ei saa olla kostjaks Y S. Hageja on

sellest teadlik, sest esitas avalduse tarbijavaidluste komisjonile (TVK) xxx OÜ vastu,

märkides avalduses järgmist: „Minul oli vaja paigaldada eramaja territooriumile unikivid.

Sõber soovitas mulle firmat, keda saab usaldada. Firmaks oli xxx OÜ ja selle firma juhatuse

liige on xxx (s. xxx). Hakkasin selle firmaga suhtlema alates 13.08.21 ja konkreetselt J.

Umbes nädala pärast tuli J objektile (xxx). J vaatas objekti üle, tegi kalkulatsiooni. J kirjutas

omakäeliselt materjalide ja töömaksumuse hinnad ning allkirjastas selle. Kogu tööde

maksumus koos materjalidega pidi olema 9860 eur. Summa pidi olema ilma käibemaksuta,

kuna ta teeb tööd eraisikule. Firma xxx OÜ tahtis saada ettemaksu 5000 eur.“ TVK-le

esitatud avalduse asjaolude tõendamiseks on lisatud sama leping, mille hageja esitas kohtule.

Samuti on TVK-le esitatud 01.10.2021 e-kiri, milles hageja on vastanud TVK-le: „Tervist!

Antud firma kohta sain info tuttavatelt, kellele oli juba eelnevalt teostatud sarnased xxxtööd.

13.08 mina isiklikult võtsin ühendust J telefoni teel, et saada kokku ja arutleda remondi

2 (16)

2-21-132200

kohta. 26.08 sain temaga kokku ning andsin sularaha summas kokku 7000 Eurot. Samal

päeval tegime kirjaliku lepingu, mida lisasin Teile manusena.“ Olukorras, kus hageja on

samade asjaolude ja tõendite pinnalt esitanud eelnevalt sama nõude xxx OÜ vastu, ei saa

hagejal olla samade asjaolude pinnalt nõuet kostja Y Si vastu.

Kokkulepitud töö ja materjalide maksumus kokku on 9860,73 eurot (1935,73+7925), koos

käibemaksuga 11 832,88 eurot. Hageja on avalduses TVK-le märkinud, et tööde maksumus

koos materjalidega pidi olema 9860 eurot (ilma käibemaksuta). Tööde kogumaksumusest jäi

hagejal tasumata 4832,88 eurot.

Hageja pole kostjale esitanud lepingu rikkumisele viitavat ülesütlemisavaldust. Hageja ja

kostja pidasid 22.09.2021 telefonitsi läbirääkimisi, kus kostja põhjendas viivitust ning lubas

töödega jätkata. Hageja sellega ei nõustunud ja teatas, et soovib kogu raha tagastamist. Sellele

järgnevalt tekkis osapooltel konflikt, mille käigus avaldas hageja sotsiaalmeedias (Facebooki

kontol) kostja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid, mille hiljem kustutas. Kostja

mõistis, et hageja ei soovi kostja poolt lepingu edasist täitmist ja kuna VÕS § 655 lg 1 järgi

on tellijal igal ajal õigus leping üles öelda, siis kostja mõistis, et leping on hageja poolt üles

öeldud. VÕS § 116 lg 1 järgsed taganemise asjaolud puuduvad. Hageja ei ole VÕS § 114 lg 1

järgi kostjale andnud täiendavat tähtaega tööde tegemiseks. 22.09.2021 telefonikõne järgselt

nõudis hageja mitte tööde lõpuleviimist, vaid kogu raha tagastamist.

Hagi rahuldamiseks puuduks alus ka juhul, kui hageja oleks lepingu VÕS § 116 lg 1 järgi üles

öelnud. Lepingu järgi kohustus xxx OÜ valmistama ette aluspinna, vedama killustiku,

tasandama aluspinna ja paigaldama äärekivid 87,7 m, peale äärekivide paigaldamist

paigaldama geotekstiili, vedama liiva, tasandama ja paigaldama 140 m2 tänavakivi. Seega,

nagu hageja on TVK-le avaldanud, jäid tööd pooleli alates geotekstiili ja tänavakivide

paigaldamisest. Ülejäänud osas sai leping täidetud. Arvestades tehtud tööde ja tarnitud

materjali mahtu on xxx OÜ täitnud lepingu vähemalt summas 6625,05 eurot + km 1325,10

eurot, s.o kokku 7950,06 euro ulatuses. Kostja tehtud tööd: ettevalmistustööd kuni geotekstiili

ja tänavakivide paigaldamiseni, st mõõtmistööd, külmakerkeohtliku aluspinnase koorimine,

killustikualuse tarnimine, paigaldamine ja tasandamine, äärekivi tarnimine ja paigaldamine;

materjali vedu (160 eurot + km). Kuna materjali veo maksumus ei ole lõplik (tarnimata jäi

tänavakivi) siis luges xxx OÜ materjali transpordi maksumuseks 120 eurot + km;

Ettevalmistustööde maksumus (sh mõõtmistööd, kooritud aluspinnas, paigaldatud ning

tasandatud killustikualus ja sellega seotud transporditööd) oli kokku 5040 eurot + km; sellele

lisandub äärekivi paigaldus 1470 eurot + km ja äärekivi maksumus 187,05 eurot + km. Seega

on tehtud tööde ja tarnitud materjali kogumaksumus 6817,05 eurot + km

(120+5040+1470+187,05). Kuna hageja tasus ühe koorma killustiku transpordi eest 192 eurot

+ km ise, siis tuleb kogusummat vastavalt vähendada, s.o tööde ja materjali maksumus on

6625,50 eurot + km. See moodustab ca 65 % tööde ja materjali kogumaksumusest.

Tööde lõpetamiseks ja lepingu täitmiseks oleks xxx OÜ pidanud paigaldama geotekstiili,

tarnima ja tasandama liiva ning paigaldama tänavakivi. Tänavakivi maksumuseks leppisid

pooled kokku 1074,06 eurot + km 214,81 eurot, s.o 1288,87 eurot. Tänavakivi

paigaldustööde, s.o liiva tasandamise ning kivi paigaldamise maksumuseks arvestas xxx OÜ

1680 eurot + km (töö maksumus 12 eurot m2 eest × 140 m2). Teostamata tööde ja materjalide

maksumus on seega 1074,06 eurot (tänavakivi) + 1680 eurot tänavakivi paigaldustööd

(sisaldab pinna tasandamist) + geotekstiili ja liiva transport ja maksumus ca 300 eurot, kokku

3054,06 eurot + km 610, 81 eurot, s.o 3664,87 eurot. Teostatud tööde ja materjalide

maksumus 6625,05 + km ning teostamata tööde ja materjalide orienteeruv maksumus 3054,06

+ km vastab ligikaudselt kokkulepitud tööde ja materjalide kogumaksumusele, s.o 9679,11

eurot (lepingus 9860,73 eurot) + km 1935,82 eurot, kokku 11 614,93 eurot. Äärmisel juhul

3 (16)

2-21-132200

peaks xxx OÜ tagastama hagejale 374,50 eurot. Kui aga lugeda kokkulepet kooskõlas

seadusega, st tööde ja materjalide maksumusele lisandub käibemaks, siis on teostatud tööde

kogumaksumuseks 7950,60 eurot, millest 950,60 eurot on hagejal tasumata.

3. Harju Maakohus jättis 15.03.2023 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et hagi on

esitatud vale kostja vastu. xxx OÜ juhatuse liige Y S ei saa olla käesolevas asjas kostjaks

eraisikuna, kuna on sõlminud töövõtulepingu osaühingu juhatuse liikmena osaühingu nimel.

Hageja ei ole kohtule esitanud taotlust kostja asendamiseks või kaasamiseks. Kohtul puudub

võimalus omal algatusel kostjat vahetada või kaasata.

4. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas

20.06.2023 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu 15.03.2023 otsuse ja saatis asja

uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus märkis,

et maakohus ei andnud otsuses hinnangut hageja väidetele, et kirjaliku töövõtulepingu

sõlmisid pooled ning töövõtutasu võttis ettemaksuna vastu kostja füüsilise isikuna. Samuti

jättis maakohus käsitlemata hageja väited, et lepingu sõlmimiseks sai ta kontaktandmed oma

tuttavalt kostja kui füüsilise isiku kohta. Nende väidete tõendamiseks esitas hageja ka tõendid,

kuid maakohus neid tõendeid otsuses ei analüüsinud. Hageja tõi esile ka selle, et ta esitas

tarbijavaidluskomisjonile ekslikult avalduse juriidilise isiku suhtes, tuues ka esile, et sellest

juriidilisest isikust sai ta teadlikuks alles peale seda, kui poolte vahel oli lepingu täitmisega

seoses tekkinud vaidlus. Maakohus ei analüüsinud otsuses ka neid väiteid, rajades otsuse vaid

peamiselt ühele kostja poolt menetluses avaldatud seisukohale, et TVK-le esitatud avalduse

esitas hageja juriidilise isiku suhtes. Ringkonnakohus leidis, et hagi rahuldamata jätmine ei

olnud põhjendatud olukorras, kus hageja esitas oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja

tugines vaid üldisele vastuväitele, et tema ei ole lepingu pooleks, toomata esile lepingu

sõlmimise ja täitmisega seonduvaid asjaolusid ja esitamata nende asjaolude kohta kinnitavaid

tõendeid.

5. Asja uuel arutamisel määras kohus 16.10.2023 kostjale tähtaja seisukohtade ja tõendite

esitamiseks.

6. Kostja jäi 06.11.2023 seisukohas (täiendatud 14.11.2023) varasemalt esitatud seisukoha

juurde, et tema ei ole isiklikult hagejaga lepingut sõlminud. Seda kinnitavad kostja arvates

järgmised asjaolud ja tõendid:

1) kostja on alates 30.09.2014 xxx OÜ (praeguse ärinimega xxx OÜ) juhatuse liige, mida

kinnitab väljavõte äriregistrist;

2) hageja poolt TVK-le esitatud väited;

3) OÜ xxx 07.09.2021 arve xxx OÜ-le pinnase utiliseerimise, killustiku veo ja

kaevetööde tegemise kohta;

4) AS xxx 16.09.2021 arve xxx OÜ-le. Kostja selgitab, et kõnealune arve on seotud

hageja Luige alevikus asunud objektile kõnnitee äärekivi tarnega. Kostja väitel tellis

äärekivid hagejale xxx OÜ ning viimasel oli kokkulepe xxx OÜ-ga, mille kohaselt

arve koostatakse ja selle tasub xxx OÜ. Viimase asjaolu kinnituseks on kostja esitanud

ka AS-i xxx e-kirja, milles palutakse enne arve koostamist xxx OÜ juhatuse liikmelt R

Silt kinnitust, et xxx OÜ selle tasub;

5) xxx OÜ arved nr 0017 (26.08.2021) ja nr 0021 (17.09.2021).

7. Kohus määras 05.12.2023 pooltele tähtajad täiendavate asjaolude ja tõendite esitamiseks.

8. Kostja märkis 22.12.2023 seisukohas, et ta on tõendanud et hagejale oli äratuntav, et ta

tegi tehingu xxx OÜ-ga. See nähtub hageja poolt TVK-le esitatud avaldusest. Samuti nähtub

see hageja poolt sotsiaalmeedias avaldatud postitusest, milles on märgitud „ Pettur! Y S / Xxx

4 (16)

2-21-132200

Xxx OÜ / reg nr 12727997 / Töö pidi toimuma 01.09-14.09.2021. Võttis ettemaksu

paigaldatud unikivile summas 7000 eur ja kadus. Telefonile ei vasta“. Hagiavaldusest

järelduvalt mõistis hageja, et summadele lisandub käibemaks.

9. Hageja märgib 22.12.2023 seisukohas, et hageja tuttav A K soovitas hagejale kostjat kui

vajalike tööde teostajat. A K saatis hagejale Y Si isikliku kontakti (kostja mobiili numbri):

„xxx J“.

23.08.2021 pöördus hageja kostja poole tänava- ja äärekivi paigaldamise tööde tellimise

sooviga. Kostja tutvus hageja objektiga ja teatas, et võib alustada töid 01.09.2023 ning tööde

tegemine võtab 1,5 nädalat. 25.08.2021 edastas kostja hagejale AS Xxx 25.08.2021

hinnapakkumise xxx hall RK tänavakivile, äärekivile, kaubaalustele ja veoteenustele.

Pakkumise saatmisel kinnitas kostja, et vajalikud materjalid on kohe olemas ja ettemaksu

saamisel võib ta kohe töödega alustada. AS Xxx pakkumine oli adresseeritud Xxx Xxx OÜ-le

/ Y Sile, mitte Xxx Xxx OÜ-le). Hinnapakkumises olid järgmised materjalid ja teenused: xxx

hall RK tänavakivi (140 m2) – 1074,06 eurot; kõnnitee äärekivi (87 jm) – 187,05 eurot;

kaubaalused (16 tk) – 192 eurot; kraanaga auto sõit (2 tk) – 160 eurot; kokku 1613,11 eurot,

käibemaks 322,62 eurot, koos käibemaksuga 1935,73 eurot.

26.08.2021 sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja teostama lepingus

nimetatud tööd. Lepingu sõlmimisel allkirjastasid pooled käsitsi kirjutatud dokumendi, milles

olid märgitud materjalide ja tööde hinnad. Materjalide hind 1935,73 eurot oli võetud AS Xxx

pakkumisest. Nimetatud dokumendi allkirjastamisel tasus hageja kostjale ettemaksu 5000

eurot. Kostja kinnitas oma allkirjaga raha saamist. Raha saamisel kinnitas kostja, et töid

alustatakse 01.09.2021 ja viiakse lõpule maksimaalselt 1,5 nädala jooksul.

Töid tegid kolmandad isikud, mitte kostja isiklikult. Kostjat ennast objektil ei olnud. Töö

teostamisel tekkisid pidevalt arusaamatud seisakud. 17.09.2021 (reede) seisuga oli kooritud

muld osaliselt välja viimata ja utiliseerimata, killustik oli tarnitud vaid osaliselt, plats oli

tasandamata, liiv ja geotekstiil ning tänavakivi olid tarnimata ja paigaldamata. Lõpule viidud

oli ainult äärekivi paigaldamise töö. 17.09.2021 ilmus objektile kostja isiklikult ja teatas, et

kuivõrd nüüd toimub tänavakivi tarnimine, siis vajab ta täiendavalt raha. Samal päeval andis

hageja kostjale ettemaksuna veel 2000 eurot sularahas, mille saamist kinnitas kostja oma

allkirjaga.

20.09.2021 (esmaspäev) tulid objektile töölised killustikualuse rajamise jätkamiseks ja

tänavakivi paigaldamiseks. Kuna tööde jätkamiseks vajalikku killustikku ja tänavakivi ei

olnud kostja tarninud ning kostja ei vastanud tööliste ega hageja kõnedele, lahkusid töölised

objektilt tööle asumata. Kostja vastas hageja kõnele alles 22.09.2021. Telefonivestluses

väljendas hageja rahulolematust tööde viibimisega, materjali tarnimata jätmisega ja kõnedele

vastamata jätmisega. Selle peale vastas kostja, et ta keeldub töö lõpule viimisest ja raha

tagastamisest. Pärast seda ei ole kostja ega tema töölised objektile ilmunud. Töö lõpule

viimiseks pidi hageja mh tellima täiendava koorma killustikku.

Kuivõrd pooled leppisid kokku, et töid alustatakse 10.09.2023 ja lõpetatakse 1,5 nädalaga,

kuid 17.09.2021 seisuga oli suurem osa töödest tegemata ja suurem osa materjalist tarnimata

ning pärast nimetatud kuupäeva kostja enam töid ei teinud, rikkus kostja oluliselt lepingut ja

seetõttu oli hagejal õigus lepingust VÕS § 116 alusel erakorraliselt taganeda.

Väär ja tõendamata on kostja väide, et Xxx Xxx OÜ täitis lepingu vähemalt 7950,06 euro

ulatuses (6625,05 eurot + käibemaks 1325,10 eurot). Alusetu on kostja väide, et Xxx Xxx

OÜ luges materjali transpordi teenuse maksumuseks 120 eurot + km. Alusetud ja tõendamata

on kostja väited ettevalmistustööde maksumuse (mõõtmistööd, aluspinnase koorimine,

5 (16)

2-21-132200

killustikualuse paigaldamine ja tasandamine ja sellega seotud transporditööd 5040 eurot +

km) kohta. Alusetu ja tõendamata on kostja väide äärekivi paigalduse hinna (1470 eurot +

km) kohta. Pooled ei ole eeltoodud hindades kokku leppinud. Kostja ei ole eeltoodud

„ettevalmistustöid“ lõpule viinud.

Asjatundja esitatud kalkulatsioonist tuleneb, et kui lähtuda kogu töö hinnast 7925 eurot (ei

sisalda lepingudokumendis märgitud materjale ja transporti 1935,73 eurot), siis jaguneb see

summa järgmiselt:

-

kaevetööd ja mulla utiliseerimine – 1169,64 eurot;

-

killustikualus koos geotekstiiliga – 1820,00 eurot;

-

kõnnitee äärekivi paigaldus betooniga – 2001,00 eurot;

-

nunnakivi paigaldus – 2934,36 eurot.

Kõnealuse kalkulatsiooni järgi on kostja tehtud tööde maksumus kokku 3157,78 eurot, sh

kaevetööd ja mulla utiliseerimine (välja kaevatud pinnas objektilt utiliseerimata ja haljastus

taastamata) – tehtud 60% ulatuses, maksumus 701,78 eurot; killustikalus koos geotekstiiliga

(killustikalus puudulik, killustikku ja liiva pole objektile tarnitud piisavalt, 140 m2 korraliku

killustikaluse ehitamiseks vajalik 130 mm tihendatud kiht, kulu ca 30 t (mis puudub),

geotekstiil tarnimata ja paigaldamata) – tehtud 25% ulatuses, maksumus 455,00 eurot;

kõnnitee äärekivi paigaldus betooniga tehtud 100% ulatuses, maksumus 2001 eurot. Sellele

lisandub AS Xxx pakkumises märgitud äärekivi hinnaga 187,05 + km = 224,46 eurot (km

sisaldub AS Xxx pakkumises, see ei tähenda, et kostja tööde hinnale peaks samuti käibemaks

lisanduma) ja üks kraanaga auto sõit hinnaga 80 + km = 96 eurot. Seega oli kostjal tegelikult

teostatud töö ja tarnitud materjali eest saada kokku 3157,78 + 224,46 + 96 = 3478,24 eurot.

Kostja kinnitas 18.01.2022 menetlusdokumendi p-s 16 asjaolu, et hageja ise tasus ühe koorma

killustiku transpordi eest 192 eurot + km (s.o 230 eurot). Poolte kokkulepe kohaselt ei

pidanud hageja killustiku eest ise tasuma, vaid see sisaldus kostja töö hinnas). Seega

vähendatakse kostjale tasumisele kuulunud summa selle killustiku hinna võrra. Järelikult oli

kostjal õigus saada 3478,24 – 230 = 3248,24 eurot. Kostja sai hagejalt 7000 eurot. Seega peab

kostja tagastama 7000 – 3248,24 = 3751,76 eurot. Hageja nõuab kostjalt 3637,26 eurot. Nõue

kuulub seega täies ulatuses rahuldamisele.

Kostja 14.11.2023 esitatud xxx OÜ arve Xxx Xxx OÜ-le veoteenuse, killustiku (12,76 t),

pinnase utiliseerimise ja kaevetööde eest ei tõenda kostja väidet töövõtulepingu sõlmimisest

hageja ja Xxx Xxx OÜ vahel. Samas lükkab nimetatud arve ümber kostja väiteid teostatud töö

hinna osas. Nimetatud arvest tuleneb, et tööde turuhind on kostja väidetavast oluliselt

väiksem. Kaevetööde ja pinnase utiliseerimise turuhind omab asjas tähtsust, sest pooltel

puudus kokkulepe töö osade hindade osas. Ühtlasi kinnitab nimetatud arve eriteadmistega

isiku arvamust kaevetööde ja mulla utiliseerimise hinna kohta, mis on samas suurusjärgus xxx

OÜ arvel kajastatud hinnaga (604,51 eurot)). AS Xxx arve kinnitab, et kauba tellijaks oli AS

Xxx 25.08.2021 pakkumises märgitud Xxx Xxx OÜ, mitte Xxx Xxx OÜ. Kostja 14.11.2023

menetlusdokumendile lisatud arveid ei ole kunagi hagejale esitatud. Need arved on

vormistatud tagantjärele, kuivõrd juhul, kui need oleksid olnud vormistatud 2021. aastal,

oleks kostja need kohtule varem esitanud. Arved ei ole ka Xxx Xxx OÜ poolt allkirjastatud.

Allkirjastamata arved ei tõenda kostja väidet selle kohta, et lepingu tasu saajaks oli Xxx Xxx

OÜ.

Hageja ei sõlminud lepingut Xxx Xxx OÜ-ga, sest nimetatud äriühingust sai ta esmakordselt

teada alles pärast vaidluse tekkimist. Kui kostja kadus objektilt ja lõpetas hageja kõnedele

vastamise, hakkas hageja tegelema kostja otsimisega. Objektile tarnitud materjali

saatelehtedes oli kauba ostjana märgitud Xxx Xxx OÜ. Hageja leidis internetist Xxx Xxx OÜ

telefoninumbri ja helistas sellele. Kõnele vastas R S, kes ütles, et tema ei tea hageja objektist

6 (16)

2-21-132200

midagi, et Xxx Xxx OÜ on tema enda firma ja kostja selles ei tööta. Ühtlasi kinnitas ta, et

kostja on tema vend ja temal on oma firma Xxx Xxx OÜ. Hageja esitas avalduse TVK-le Xxx

Xxx OÜ vastu ekslikult kui kogenematu ja Jidilisi teadmisi mitteomav isik. Pärast juristiga

konsulteerimist võttis hageja TVK avalduse tagasi, sest leping oli hagejal sõlmitud kostjaga

isiklikult, mitte hagejale tundmatu Xxx Xxx OÜ-ga.

Poolte 26.08.2021 allkirjastatud dokumendis on märgitud lõplikud hinnad. Puudub mistahes

alus arvata, et nimetatud hindadele tuleb veel käibemaks lisada. Nunnakivi ja äärekivi hinnad

olid võetud AS Xxx pakkumisest, mis sisaldas käibemaksu. Kostja töö hinnale käibemaksu

lisamiseks puudub alus, sest kostja ei ole käibemaksukohuslane. Puudusid täielikult asjaolud,

mille põhjal pidanuks hagejale olema arusaadav, et tööde maksumusele lisandub veel ka

käibemaks.

10. Kostja märgib 12.01.2024 seisukohas täiendavalt, et hageja väide viivituste kohta on

ebaõige ja vastuolus hageja enda käitumisega. Hageja ei esitanud kostjale 17.09.2021 mingeid

etteheiteid. Pole eluliselt usutav, et kui tellijal on töövõtjale olulisi etteheiteid, tasub ta

viimasele täiendavalt 2000 eurot. Pärast täiendava raha saamist plaanis kostja jätkata töid

20.09.2021. Materjali tarnimisel tekkis Xxx Xxx OÜ-l ootamatult probleem, kuna tarnija ei

toonud materjali 20.09.2021 kohale. Xxx Xxx OÜ ei osanud seda ette näha, mida kinnitab ka

asjaolu, et töötajad olid saadetud objektile tööd jätkama ja ootasid materjali. Tekkinud

probleemi lahendamine võttis aega, kuid 22.09.2021 helistas hageja ja teatas, et nõuab kogu

raha tagastamist. Lepingu ülesütlemisest või täiendava tähtaja andmisest ei olnud 22.09.2021

ega ka hiljem juttu. Hageja väited lepingust taganemise osas on vastuolus tema varasemate

väidetega. Esmalt ei saa nõustuda, et tööd oleksid pidanud valmima 17.09.2021 või varem,

kuna hageja tasus ise veel 17.09.2021 tööde jätkamiseks täiendavalt 2000 eurot. Isegi kui

selline kokkulepe eksisteeris, siis 17.09.2021 raha tasumisega pikendas hageja ise tööde

tegemiseks antud tähtaega. Hageja tasus 2000 eurot selleks, et kostja saaks tööde jätkamiseks

tarnida tänavakivi, liiva ja geotekstiili. Hagiavalduses väitis hageja, et tema ütles lepingu üles

16.10.2021 maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, millest kostja ei ole teadlik.

Hagejal ei olnud õigust lepingust VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel täiendavat tähtaega

andmata taganeda. Lepingupool võib lepingust VÕS § 116 lg 1 järgi taganeda, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Oluliseks lepingurikkumiseks

on VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi üldjuhul see, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist

kohustust talle täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul

kohustust ei täida. Samas saab oluliseks lepingurikkumiseks pidada VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi

ka seda, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole

huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Sellisel juhul ei ole täiendava tähtaja andmine

VÕS § 116 lg 4 järgi vajalik isegi juhul, kui lepingut rikkunud lepingupool kannaks teise

lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise

ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. VÕS § 116 lg 2 p

2 reguleerimisalas on üksnes sellised lepingud, mille puhul on täitmise aeg võlausaldaja jaoks

sedavõrd oluline, et selle ületamisega kaasneb automaatselt tema huvi kaotus täitmise vastu

(nt juhul, kui asi või teenus tellitakse konkreetse sündmuse jaoks). Seejuures peab lepingut

rikkunud poolele olema olnud eelnevalt selge, et kohustuse rikkumise (tähtaja ületamise)

korral võib teise poole huvi lepingu vastu lõppeda, st täitmise tähtaja vastu olev eriline huvi

peab olema lepingut rikkunud poolele arusaadav. Praegusel juhul tõi hageja esile, et ta taganes

töövõtulepingust, sest pärast 17.09.2021 enam töid ei teostatud. Kostja ei ole esile toonud,

miks oli talle tööde valmimine oluline just 22. septembril ja pärast seda kaotas ta tööde vastu

huvi. Töövõtulepingute puhul on viivitused tavapärased ja üldjuhul ei kaota tellija viivituste

tõttu huvi tööde tegemise vastu. Töövõtulepingust taganemist õigustaks sel alusel üksnes

erandlikud asjaolud ning seda juhul, kui töövõtjale on arusaadav, et viivituse korral kaotab

7 (16)

2-21-132200

tellija üldse huvi lepingu täitmise vastu. Hageja ei ole selliseid asjaolusid esile ei toonud ja

seega ei olnud hagejal õigust lepingust taganeda, ilma et ta oleks andnud töövõtjale täitmiseks

täiendava tähtaja. Seega ei olnud VÕS § 116 lg 2 p-s 2 sätestatud lepingust taganemise

materiaalsed eeldused täidetud ning hageja ei ole kehtivalt lepingust taganenud, mistõttu ei

ole hagejal ka VÕS § 189 lg 1 alusel õigust nõuda lepingu alusel tasutut tagasi ning hagi

rahuldamiseks ei ole alust.

Kostja ei nõustu hageja väidetega teostatud töö mahu osas ja jääb selles osas oma 18.01.2022

esitatud seisukoha juurde.

Hageja esitatud xxx Xxxe ja xxx OÜ arvamus on koostatud 2023. a detsembris ilma

objektiga vahetult tutvumata, mida poleks võimalik olnud ka teha, kuna objekt valmis

eelduslikult juba 2021. a septembris. Seega on xxx Xxxe ja xxx OÜ arvamus koostatud ainult

kostja enda ütluste alusel, mis on kallutatud ega vasta kogutud tõenditele. Lisaks puuduvad

xxx xxx ja xxx OÜ arvamusest kontrollitavad alusandmed, ei ole teada, millistest faktidest

nähtuvalt on hinnad (sh millist ajaperioodi arvestades) ja teostatud töö maht tuletatud.

Seetõttu tuleks kõnealune arvamus jätta kõrvale. Seda arvamust ei saa arvestada ka seetõttu, et

tegelikkuses on hageja tööd lõpetanud ja seega on hagejale teada, milline oli lõpetamisele

kuuluvate tööde maksumus. Seda arvestust ei ole hageja esitanud, mis kinnitab, et see summa

vastab kostja arvestusele ja ei kinnita haginõude suurust.

xxx ja xxx OÜ arvamus on ka sisuliselt ebaõige. Arvamusest ei selgu, millistest algandmetest

lähtudes on saadud kaevetööde ja mulla utiliseerimise hinnaks 1169,64 eurot, millest on

teostatud ainult 60%. Pooltel ei olnud kokkulepet haljastuse taastamise kohta. Kogu tööde

maht oli 140 m2, mis tähendas vähemalt (maapinda kooriti pisut laiemalt) ca 150 m2 ulatuses

aluspinna koorimist 50 cm sügavuselt ehk vähemalt (150×0,5) 75 m3 pinnast. Hageja esitatud

fotodelt nähtuv pinnase jääk on ca 2–3 m3. Seda pinnast ei veeta ära, vaid kasutatakse tööde

lõpetamisel tagasitäitena. Juhul, kui töövõtja oleks kogu fotodel näidatud 2–3 m3 pinnast ära

vedanud, siis oleks hageja pidanud tagasitäiteks tellima pinnast juurde. Arvestades pinnase

mahtu, ei saaks selle äravedu (milleks puudub vajadus) moodustada 40% kogu kaevetööde ja

mulla utiliseerimise (mida oli vähemalt 75 m3 mahust), vaid äärmisel juhul ainult 3% mulla

utiliseerimise (mitte kaevetööde) mahust.

Hageja väitel on killustikualus koos geotekstiili paigaldamisega tehtud 25% ulatuses. Tööde

kogumaksumuseks on hageja lugenud vaid 1820 eurot. Kuidas xxx ja xxx OÜ on selle hinna

tuletanud, pole teada ja kostja sellega ei nõustu. Samuti ei nõustu kostja, et tööd on teostatud

vaid 25% ulatuses. See väide on vastuolus ka kostja enda fotodega. Fotodelt nähtub, et

killustikualus on valminud. Killustikualus on jäänud osaliselt tihendamata ja samuti on jäänud

paigaldamata ka alusriie, mille töövõtja plaanis teha vahetult tänavakivi paigaldamisel.

Fotodelt ei nähtu, et ¾ ulatuses oleks killustikualus tegemata. Tarnimata on jäänud üks

koorem killustikku, mis kostja transpordi maksumust (192 eurot) arvestades oleks olnud 192

eurot. Selle summaga on kostja 18.01.2021 vastuse p-s 16 juba arvestanud. Alusmaterjal

(geotekstiil ja liiv) oleks transporditud korraga ja selle maksumus oleks samuti olnud ca 300

eurot. Seega oleks töövõtja poolt tegemata jäänud ettevalmistustööde maksumus olnud (liiv,

killustik ja geotekstiil) 492 eurot. Isegi hageja hinnastamist arvestades oleks tööde

maksumuse jääk olnud vastavalt 1328 eurot (1820–492).

Kõnnitee äärekivi paigaldus on tehtud ja selle üle vaidlus puudub. Hageja on xxx ja xxx OÜ

arvamusele tuginenud hinnastanud töö maksumusega 2001 eurot. Kuigi töövõtja hinnastas töö

1470 eurot, siis ei vaidle ta vastu ka sellele, kui hageja loeb töö maksumuse kõrgemaks.

Tänavakivi paigaldustöödeks, sh liiva tasandamine ning kivi paigaldamine, arvestas töövõtja

12 eurot m2 eest, s.o kokku 1680 eurot. Kostja ei nõustu hageja ja xxx ja xxx OÜ arvestusega,

8 (16)

2-21-132200

mille järgi oleks selle töö maksumus 20,9 eur m2 eest ja 2934,36 eurot kokku. Isegi täna, s.o

pea kaks aastat hiljem algavad tänavakivi paigalduse hinnad koos sängitusliiva tasandamisega

alates 10 eurost m2 eest. Seega ei saa tänavakivi paigaldamise tööde maksumus olla enam kui

1680 eurot.

AS Xxx esitas hinnapakkumise Xxx Xxx OÜ-le seetõttu, et viimane oli AS Xxx pikaajaline

koostööparter ja sai seetõttu paremad pakkumised kui Xxx Xxx OÜ. Xxx Xxx OÜ ja Xxx

Xxx OÜ vahel oli kokkulepe, et Xxx Xxx OÜ ostab ja müüb materjalid ning teenuse

omakorda Xxx Xxx OÜ-le edasi.

11. 15.04.2024 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja esindaja teatas istungil kohtule, et

tema volitused on enne istungit lõpetatud. Kohus pidas võimalikuks lahendada asi sisuliselt

ilma kostja osavõtuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

13. Kohus on tuvastanud, et pooled ei vaidle vähemalt järgmiste asjaolude üle:

-

kostja tegi hagejale kirjaliku hinnapakkumise hageja kinnistule tänavakivi

paigaldamiseks, millele mõlemad panid oma allkirja (edaspidi lepingudokument);

-

hageja tasus lepingu sõlmimisel kostjale sularahas 5000 eurot ettemaksu;

-

17.09.2021 seisuga ei olnud tööd lõpetatud;

-

hageja andis kostjale 17.09.2021 täiendavalt 2000 eurot sularahas ning tööd pidid

jätkuma sellele järgneval tööpäeval, s.o 20.09.2021.

Hageja väitel andis ta kostjale üle 5000 eurot 26.08.2021 ning samal kuupäeval allkirjastasid

pooled lepingudokumendi. Kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud ega toonud välja, et

leping sõlmiti muul kuupäeval. Seega lähtub kohus sellest, et töövõtuleping sõlmiti

26.08.2021.

14. Kostja on ka asja uuel arutamisel jäänud selle juurde, et hagi on esitatud vale kostja vastu.

Kostja väitel sõlmis ta hagejaga töövõtulepingu Xxx Xxx OÜ (kuni äriregistrist kustutamiseni

15.02.2024 ärinimega xxx OÜ) esindajana. Puudub vaidlus, et kostja oli lepingu sõlmimise

ajal nimetatud äriühingu juhatuse liige.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud

majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või

kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või

kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva

isiku nimel.

Kohtupraktika järgi eeldab TsÜS § 116 lg 2 kohaldamine, et majandus- või kutsetegevuses

teise isiku nimel tehingu tegemisel on tehingu teisele poolele äratuntav, millise teise isiku

ettevõttes või kutsetegevuses isik tegutseb (RKTKm 15.10.2014, nr 3-2-1-79-14, p 12).

Kohus selgitas oma 05.12.2023 kirjas, et kostjal tuleb tõendada, et ta ei sõlminud lepingut

enda nimel, vaid esindas Xxx Xxx OÜ-d ning lepingu sõlmimisel oli või pidi olema see

hagejale äratuntav. Kohus märkis, et seni esitatud tõendite (mh Xxx Xxx OÜ äriregistri

väljavõte, hageja poolt TVK-le esitatud avaldus, Xxx Xxx OÜ arved nr 0017 ja 0021) põhjal

ei saa lugeda tuvastatuks, et hagejale oli tehingu tegemisel äratuntav, et ta tegi tehingu Xxx

Xxx OÜ-ga. Avalduses TVK-le on hageja ühtlasi välja toonud, et kirjavahetuses kostjaga

9 (16)

2-21-132200

mainiti ka Xxx Xxx OÜ-d, kelle kaudu telliti materjale ja keda kasutati arvete esitamiseks, et

mitte näidata tegelikku firma nime. Kostja on kinnitanud hageja väidet, et töid ei teinud kostja

isiklikult, vaid neid tegid kolmandad isikud. Tööde tegemine kolmandate isikute poolt,

iseäranis kui pole tuvastatav, kelle palgatud isikutega oli tegemist, ei kinnita seda, et hageja

oli teadlik sellest, et ta on sõlminud lepingu Xxx Xxx OÜ-ga.

Kostja esitas 22.12.2023 seisukoha lisana foto hageja poolt sotsiaalmeedias avaldatud

postitusest (dtl 190). Hageja postituses on viidatud kostjale kui Xxx Xxx OÜ esindajale.

Fotolt nähtuvalt on postitus tehtud või talletatud 24.09.2021, s.o ligi kuu aega pärast lepingu

sõlmimist. Hageja väitel selgus talle asjaolu, et kostja on Xxx Xxx OÜ seaduslik esindaja,

alles pärast 22.09.2021 toiminud telefonivestlust kostjaga. Puuduvad tõendid, millest nähtuks,

et hageja oli lepingu sõlmimise ajal teadlik sellest, et ta sõlmib lepingu Xxx Xxx OÜ-ga.

Lepingudokumendis (dtl 112) ei ole Xxx Xxx OÜ-d märgitud. Hageja sai kostja

telefoninumbri oma tuttavalt, kes andis hagejale teada kostja eesnime, kuid mitte ettevõtte

nime (dtl 136). Asjaolust, et sama number oli kasutuses ka Xxx Xxx OÜ kontaktnumbrina (dtl

171), ei saa järeldada hageja teadlikkust sellest, et tehingu teine pool on kõnealune äriühing.

Hageja oli teadlik AS Xxx hinnapakkumisest (dtl 197), kuid sellel on märgitud tellijaks Xxx

Xxx OÜ. Puudub vaidlus, et Xxx Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ on erinevad äriühingud ning

viimast juhtis 2021. a septembris kostja vend. Hageja väitel ei esitatud talle varasemalt kostja

poolt kohtumenetluses esitatud Xxx Xxx OÜ arveid nr 0017 (dtl 181) ja 0021 (dtl 180) ning

kostja pole ka vastupidist väitnud ega tõendanud. Kostja väitel oli Xxx Xxx OÜ

käibemaksukohustuslane, kuid lepingudokumendil pole välja toodud käibemaksu, mis toetab

hageja väidet, et temale teadaolevalt sõlmis ta lepingu kostja kui füüsilise isikuga. Käibemaks

sisaldub vaid materjalide lõpphinnas (eraldi pole materjalide maksumuses sisalduvat

käibemaksu summat välja toodud), mis on kohtule arusaadavalt märgitud lepingudokumenti

AS Xxx pakkumise põhjal ning sellest ei ole kohtu hinnangul alust järeldada, et hageja pidi

aru saama, et ta sõlmib lepingu äriühinguga ning tööde maksumusele lisandub käibemaks, s.o

see ei kajastu lepingus märgitud summas erinevalt materjalide maksumusest. Seega ei saa

asuda seisukohale, et hagejale oli või pidi olema äratuntav, et kostja tegutseb töövõtulepingut

sõlmides Xxx Xxx OÜ nimel.

Eelneva põhjal leiab kohus, et hagi on esitatud õige kostja vastu.

15. Lepingudokumendis on eraldi välja toodud nunnakivi ja äärekivi ning transpordi hind

kokku 1935,73 eurot ning allpool on loetletud tööd ning loetelu järel on märgitud „kokku

7925“. Hagiavalduses väitis hageja, et tööde hind koos materjalidega oli kokku 7925 eurot.

Samas avalduses TVL-le märkis hageja, et kogu tööde maksumus koos materjalidega pidi

olema 9860 eurot (dtl 129). Kostja väitel oli lepingu maksumus kokku oli ilma käibemaksuta

9860,73 eurot (1935,73+7925). Kohtuistungil märkis hageja esindaja, et hageja 22.12.2023

esitatud hinnakalkulatsioonis on lähtutud sellest, et 7925 eurot oli tööde maksumus ning ka

juhul, kui lugeda lepingu hinnaks kokku 9860,73 eurot, tuleks hagiavaldus rahuldada. Sellest

tulenevalt võtab kohus asja lahendamisel aluseks lepingu maksumuse 9860,73 eurot. Kuivõrd

lepingu pooleks tuleb pidada kostjat füüsilise isikuna, ei lisandu lepingu hinnale käibemaksu.

16. Hageja väitel leppisid pooled 26.08.2021 kokku, et töid alustatakse 01.09.2021 ja viiakse

lõpule 1,5 nädala jooksul. Alternatiivselt on hageja VÕS § 636 lg-le 5 tuginedes leidnud, et

tööd tuli lõpetada hiljemalt 30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest, so 25.09.2021. Kostja pole

väitnud, et lepiti kokku muu tööde alustamise kuupäev. Kostja pole ka konkreetselt välja

toonud, mis aja jooksul pidi ta tööd lõpule viima või milline oleks olnud mõistlik aeg tööde

tegemiseks.

10 (16)

2-21-132200

Nagu kohus oma 09.02.2024 kirjas selgitas, on VÕS § 635 lg 4 järgi tarbijatöövõtuleping vaid

selline leping, mille ese on vallasasi (vt ka RKTKo 23.11.2016, nr 3-2-1-112-16, p 17).

Praegusel juhul olid töövõtulepingu esemeks tänavakivi paigalduse tööd (s.o xxxtööd) hageja

kinnisasjal. Seega ei ole tegemist tarbijatöövõtulepinguga ning praeguses vaidluses ei ole

VÕS § 636 lg 5 kohaldatav.

VÕS § 82 lg-st 3 tuleneb, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei

tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult

vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades

eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.

Kohtu hinnangul saab pidada realistlikuks, et eramaja juures 140 m2 tänavakivi paigaldamise

tööd tehakse 1,5 nädala jooksul. Seega saab lugeda, et lepingu täitmiseks minimaalselt vajalik

aeg oli 10–11 päeva. Seega saab hageja väidetud lepingu täitmise perioodi pidada mõistlikult

vajalikuks ajaks. Pole vaidlust, et 17.09.2021 seisuga ehk tööde algusest 01.09.2021 enam kui

kaks nädalat hiljem olid tööd olulises osas lõpetamata, mh polnud tarnitud ega asutud

paigaldama tänavakivi. Samas tasus hageja kostjale viimase nõudel veel 2000 eurot. Järelikult

pooled kas leppisid kokku lepingu tähtaja pikenemises või andis hageja kostjale kohustuse

täitmiseks täiendava tähtaja VÕS § 114 mõttes. Arvestades hageja väiteid arusaamatute

viivituste, s.o kostjast tingitud tähtaja rikkumise kohta, oli kohtu hinnangul tegemist

viimasega. Ainuüksi sellest, et hageja tasus kostjale täiendava rahasumma, ei ole põhjust

järeldada, et kostja polnud lepingut rikkunud või hageja loobus selleks ajaks toimunud

rikkumise osas õiguskaitsevahendite kasutamisest.

VÕS § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule

kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist,

kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav

tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see

mõistliku täiendava tähtajani.

Kuna kumbki pool pole välja toonud, mis aja jooksul alates 17.09.2021 pidi kostja lepingu

täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul tööd lõpetama, tuleb eeldada, et tööd tuli lõpetada

mõistliku täiendava tähtaja jooksul. Lähtudes sellest, et lepingu täitmiseks vajalik aeg ei

ületanud kahte nädalat ning arvestades 17.09.2021 seisuga teha jäänud tööde mahtu, ei saanud

praegusel juhul tööde lõpetamise mõistlik aeg ületada ühte nädalat.

Hageja väitel saabusid 20.09.2021 kostja saadetud töölised tema kinnistule, kuid

tänavakivisid, mida töölised paigaldama saaksid asuda, objektile ei olnud toodud, mistõttu ei

saanud tööd sellel päeval jätkuda. Kostja pole nendele hageja väidete vastu vaielnud ja on

seejuures kinnitanud, et tänavakivi pidi objektile toodama 20.09.2021, kuid tema tarnija ei

toonud materjali selleks ajaks kohale. Kohus märgib, et väidetavad tõrked tänavakivide

tarnimisel ei vabastanud kostjat omapoolse kohustuse täitmisest. Hageja väitel proovisid nii

tema kui ka kostja töölised kostjale 20.09.2021 helistada, kuid teda ei saadud kätte. Kostja

pole väitnud, et ta oleks hagejat teavitanud sellest, et tänavakivi ei ole võimalik 20.09.2021

objektile tuua, ehkki seda võinuks kostjalt mõistlikult eeldada, arvestades poolte kokkulepet

tööde jätkamise kohta 20.09.2021. Vaidlus puudub, et hageja ja kostja vestlesid 22.09.2021

telefoni teel. Hageja väitel väljendas ta telefonivestluses rahulolematust seoses tööde

viibimise, materjali tarnimata jätmise ja kõnedele vastamata jätmisega; kostja vastas, et ta

keeldub töö lõpule viimisest ja raha tagastamisest (dtl 193). Kostja väitel pidasid pooled

22.09.2021 telefonitsi läbirääkimisi, kus kostja põhjendas viivitust ning lubas tööga jätkata.

Hageja sellega ei nõustunud ja teatas, et soovib kogu raha tagastamist (dtl 141).

11 (16)

2-21-132200

17. Hageja arvates rikkus kostja oluliselt lepingut ning temal oli seetõttu õigus VÕS § 116

alusel lepingust taganeda. Hageja tugineb VÕS § 116 lg 2 p-des 1 ja 4 toodud alustele

(kohtuistungi protokolli ajamärk 00:48:26).

VÕS § 116 lg 2 järgi on tegemist olulise lepingurikkumisega muuhulgas juhul, kui kohustuse

rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult

lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise

niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel

asjaoludel samuti ette näinud (p 1); samuti juhul, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud

lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi

(p 4).

Kohus märgib, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille põhjal oleks alust asuda

seisukohale, et tegemist on VÕS § 116 lg 2 p 1 alusega, s.o hageja pole välja toonud, et

lepingu eesmärk jäi saavutamata ning polnud eeldatavalt enam saavutatav.

Samas arvestades, et kostja oli lubanud tarnida 20.09.2021 tänavakivi, mille eest hageja oli ka

täiendava summa tasunud, kuid kostja seda lubadust ei täitnud ning ei teatanud samal ega

järgmisel päeval viibimise põhjustest ega olnud hagejale ka kättesaadav, ei saanud kostjal olla

hea usu põhimõttest tulenevalt õigustatud ootust, et kohustuse täitmise tähtaega pikendatakse

veelgi. Kostja pole väitnud, et ta teatas hagejale 22.09.2021 telefonivestluses uue konkreetse

kuupäeva, milleks tänavakivi tema kinnistule tuuakse ja seda paigaldama asutakse. Seega võib

eeldada, et kostja ei oleks tööd lõpetanud jooksva nädala lõpuks, s.o kohustuse täitmiseks

antud mõistliku täiendava tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul andis kostja käitumine hagejale

mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi ka edaspidi, s.o ei lõpeta töid

kokkulepitud või mõistliku aja jooksul. Kuivõrd hageja oli ettemaksuna tasunud suurema osa

lepingu maksumusest, võis hageja õigustatult eeldada, et kostja täidab oma kohustused ilma

põhjendamatute viivitusteta. Seega oli tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p

4 mõttes.

Arvestades, et suure tõenäosusega ei oleks kostja lõpetanud töid ühe nädala jooksul alates

20.09.2021, on kohtu hinnangul kohaldatav ka VÕS § 116 lg 2 p-s 5 sätestatud alus: teine

lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud

täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

18. Kuna kostja rikkus lepingut oluliselt, oli hagejal õigus lepingust taganeda. VÕS § 188 lg

1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

Kohus märgib, et taganemisavaldus võib olla ka konkludentne. Kohtupraktika järgi võib

taganemisavaldus TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka teos, millest võib järeldada tahet tuua

kaasa õiguslik tagajärg. Selline tegu võib olla kolmanda isikuga lepingu sõlmimine tööde

lõpetamiseks, millega sisuliselt võetakse hagejalt võimalus tööde tegemine lõpetada (RKTKo

13.03.2024, 2-19-18463, p 14).

Kumbki pool ei väida, et hageja oleks kostjale 22.09.2021 esitanud suulise

taganemisavalduse. Hageja väitel esitas ta taganemisavalduse maksekäsu kiirmenetluse

avalduses. Kõnealuses avalduses on nõude kirjelduse all märgitud, et „avaldaja taganeb

lepingust ja nõuab lepingu alusel tasutud raha summas 3637,26 eurot (s.o teostamata töö eest)

tagastamist“ (dtl 4). Kostja esitas esindaja vahendusel makseettepanekule vastuväite (dtl 10–

14). Järelikult oli kostja saanud kätte hageja avalduse koos selles sisalduva

taganemisavaldusega. Seega esitas kostja taganemisavalduse hiljemalt 16.10.2021.

Praegusel juhul nõudis hageja 22.09.2021 telefonivestluses kostjalt raha tagasi ning kostja

mõistis enda väitel, et hageja ei soovi, et kostja täidaks lepingut edasi. Seega oli pooltele ilma

12 (16)

2-21-132200

selgesõnalist taganemisavaldust esitamata juba 22.09.2021 selge, et lepingu edasist täitmist ei

toimu.

19. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda

tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist,

kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma

üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt

tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Sama paragrahvi lõike 2 p-st 1 tuleneb, et

tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui

tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu

seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Kui üleantu hind on lepingus määratud,

loetakse see käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks (VÕS § 189 lg 3).

Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus hagejal ei ole võimalik lepingu osalise täitmise

tulemusel saadut tagastada. Kuivõrd hageja maksis kostjale tööde eest kokku 7000 eurot,

tuleb hageja nõude lahendamiseks seega tuvastada, kas üleantu väärtus vastas tasutud

summale või oli sellest väiksem.

20. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt hõlmas töövõtuleping järgmisi töid:

-

aluspinna ettevalmistus;

-

killustiku vedu ja paigaldus;

-

aluspinna tasandamine;

-

äärekivide paigaldamine 87,7 m;

-

geotekstiili paigaldus;

-

liiva lisamine ja tasandamine;

-

tänavakivi 140,4 m2 paigaldamine;

-

väljakaevatud mulla utiliseerimine ja haljastuse taastamine.

Hageja väitel tegi kostja ära kaevetööd, paigaldas osaliselt killustikualuse ning paigaldas

äärekivid, sh äärekivide maksumus ja transport. Tegemata jäid platsi tasandamine, geotekstiili

paigaldamine, liiva tarnimine ja paigaldamine, tänavakivi tarnimine ja paigaldamine, samuti

jäi osaliselt vedamata ja paigaldamata vajaminev killustik. Hageja esitatud xxx ja xxx OÜ

hinnakalkulatsiooni järgi on kostja tehtud tööde hinnanguline maksumus 3157,78 eurot, kui

lähtuda sellest, et tööde maksumus kokku oli 7925 eurot (dtl 204).

Kostja väitel tegi ta objektil ära ettevalmistustööd kuni geotekstiili ja tänavakivide

paigaldamiseni, s.o tegi mõõtmistööd, kooris külmakerkeohtliku aluspinnase; tarnis, paigaldas

ja tasandas killustikualuse ning tarnis ja paigaldas äärekivi. Ettevalmistustööde maksumuseks

koos nendega seotud transporditöödega loeb kostja 5040 eurot ning äärekivi paigalduse ja

maksumuse hinnaks kokku 1657,05 eurot (sh äärekivi maksumus 187,05 eurot ja

paigaldustööd 1764 eurot). Eelnevale lisandub materjali veo hind 160 eurot. Kostja on välja

toonud, et hageja tasus ise ühe koorma killustiku transpordi eest 192 eurot + km. Kostja väitel

on tal õigus tehtud tööde eest saada seega 6625,50 eurot (dtl 142–143).

Kohtule jääb ebaselgeks, kuidas on kujunenud kostja kalkulatsioonis ettevalmistustööde

maksumus 5040 eurot (ilma käibemaksuta). Vaidlusaluse väikesemahulise töö jaoks

mõõdistuse tegemine pole ajakulukas töö ning materjalikulu eelduslikult puudub. xxx OÜ

07.09.2021 arvelt nähtub, et veoteenuse, 1 tonni killustiku, pinnase utiliseerimise ja

kaevetööde hind hageja kinnistul oli kokku 503,76 eurot, koos käibemaksuga 604,51 eurot.

Jääb arusaamatuks, millised muud ettevalmistustööd pidanuks maksma veel üle 4000 euro.

On ebausutav, et ettevalmistustööd, milleks ei ole vaja palju kulukat materjali ega

13 (16)

2-21-132200

suuremahulisi (aeganõudvaid) kaevetöid, maksumus ületaks poole lepingu kogumaksumusest.

Kohtu hinnangul on kostja toodud summa tugevasti ülepaisutatud. Ka Xxx Xxx OÜ arved nr

0017 ja nr 0021 (dtl 180) ei kinnita kalkulatsioonide reaalsusele vastavust. Arve nr 0017 (dtl

181) järgi oli ettevalmistustööde maksumus 4166,67 eurot (koos käibemaksuga 5000 eurot)

ning arve nr 0021 (dtl 180) kohaselt oli äärekivide paigaldamise hind koos transpordiga

1666,67 eurot (koos käibemaksuga 2000 eurot). Seega ei vasta ka kostja enda koostatud arved

kohtumenetluses esitatud kalkulatsioonile.

Hageja esitatud hinnakalkulatsioonis on tehtud kaevetööde hinnaks loetud 701,78 eurot (60%

1169,64 eurost) ning killustikualuse paigaldamise (kostja tehtud ulatuses) hinnaks loetud 455

eurot (25% 1820 eurost). Killustikualuse ja geotekstiili paigaldamise tööde osas on hageja

lugenud tehtud tööde mahuks 25%, arvestades, et killustikku ja liiva polnud objektile piisavalt

veetud ja paigaldatud, samuti jäi tarnimata ja paigaldamata geotekstiil. Hageja on tõendanud,

et ta tarnis kinnistule täiendava koorma killustikku (dtl 198). xxx OÜ arvel kajastatut

arvestades on hageja esitatud hinnakalkulatsioon realistlik. Kostja väitel oli killustikualuse ja

geotekstiili paigaldamise tööde jääkmaksumus (tegemata tööd) 492 eurot, mis põhineb vaid

transpordi ja materjalide hinnal ja ei sisalda tööde hinda (sh töötasu).

Äärekivi paigaldamise töö hinnaks on kalkulatsioonis loetud 2001 eurot, mis ületab kostja

kalkulatsioonis esitatud summat (1470 eurot).

Kostja vaidlustab mh hageja kalkulatsioonis esitatud tänavakivi (nunnakivi) paigaldamise

maksumuse 2934,36 eurot, väites, et tema arvestas vastavaks kuluks 12 eurot/m2 kohta (s.o

töö hind kokku 1680 eurot) ning ka praegu on tänavakivi paigaldamise hinnad alates 10 eurot/

m2. Selle väite kinnituseks ei ole kostja esitanud täpsemat kuluarvestust (nagu kostja esitatud

hinnakalkulatsioonis, kus on välja toodud eraldi töötasu, masinate ja materjali (hageja

selgitusel abimaterjali) maksumus) ega ka mingeid tõendeid. Arvestades, et kostja väidetud

ettevalmistustööde maksumus on ebausutav, on tõsiselt põhjust kahelda ka selle

kalkulatsiooni vastavuses töö tegelikule hinnale.

Kohus ei pea põhjendatuks kostja väidet, et mulla utiliseerimine ja haljastuse taastamine ei

kuulunud lepingu hinna sisse. Poolte esitatu põhjal tellis hageja tervikliku tänavakivide

paigaldamise töö, mis hõlmas nii ettevalmistustöid kui ka objekti korrastamist tööde

valmimise järel. Hageja esitatud fotodelt nähtuvad väljakaevatud mulla hunnikud

poolelioleval objektil (dtl 199–201). Hageja võis tellijana mõistlikult eeldada, et tööde

lõpetamisel need hunnikud likvideeritakse (veetakse ära või kasutatakse tagasitäiteks) ja

haljastus taastatakse. Selle kohta, et hageja pidanuks ise mingeid töid tegema, oleks pidanud

pooltel olema eraldi kokkulepe. Kostja pole tõendanud sellise kokkuleppe olemasolu. Hageja

kalkulatsiooni järgi oli mulla utiliseerimise ja haljastuse taastamise maksumus 467,86 eurot,

mida saab töö mahtu arvestades pidada mõistlikuks.

Kohtul ei ole alust kahelda hageja esitatud hinnakalkulatsioonis pelgalt seetõttu, et selle

koostaja pole ise tutvunud poolelioleva objektiga. Hinnakalkulatsioonis ei ole küll välja

toodud, millistele alusandmetele tuginedes on hinnang antud, kuid kalkulatsiooni koostaja

märkustes toodut selle kohta, mis ulatuses on tööd tehtud/jäänud tegemata, kinnitavad hageja

esitatud fotod lisakillustiku tarnimisest 27.09.2021 (dtl 198) ning pooleliolevast objektist (dtl

113–118 ja 199–201). Fotodelt nähtub, et tööd on ilmselgelt lõpetamata ja objekt on

tõenäoliselt samas seisus kui see jäi 20.09.2021. Hageja esitatud kalkulatsioon on kohtu

hinnangul realistlik nii tööde hindade kui ka tehtud tööde ulatuse osas ja on ilmselt vastavate

tööde (töölõikude) turuhinnale oluliselt lähemal kui kostja esitatud kalkulatsioon. Asjaolu, et

hageja pole välja toonud tööde lõpetamise maksumust, ei anna põhjust jätta hageja esitatud

hinnakalkulatsiooni kõrvale. Hagimenetluses määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude

14 (16)

2-21-132200

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 teine

lause). Kostja pole toonud esile veenvaid asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust hageja

kalkulatsioonis kahelda.

21. Hageja kalkulatsiooni järgi oli saadu väärtus kokku 3478,24 eurot, sh tehtud tööd 3157,78

eurot, kraanaga auto sõit 96 eurot ja äärekivi maksumus 224,46 eurot. Kuna pole vaidlust, et

hageja tasus ühe koorma killustiku transpordi eest 192 eurot + km, s.o kokku 230 eurot, on

hageja arvestuse kohaselt kostjal õigus tehtud tööde ja tarnitud materjalide eest saada 3248,24

eurot.

22. Kuivõrd hageja tasus kostjale ettemaksuna 7000 eurot, peaks eelnevast lähtuvalt kostja

hagejale tagastama 3751,76 eurot (7000–3248,24). Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 3637,26

eurot. Seega on hagi põhinõude osas põhjendatud ja tuleb rahuldada.

23. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.11.2021

(hagiavalduse esitamisest) kuni põhivõla tasumiseni. Hageja viivisenõue tuleb samuti

rahuldada.

24. Eelneva põhjal rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

3637,26 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

22.11.2021 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

26. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

27. Hageja 15.04.2021 menetluskulude nimekiri (dtl 232) kajastab hageja menetluskulusid

kogu tsiviilasja menetluse vältel. Selle kohaselt on hageja menetluskulud kokku 3725 eurot,

sh hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivud vastavalt 325 eurot ja 455 eurot

ning õigusabikulud 2945 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja asja esimesel menetlemisel

maakohtus kantud kulud 1020 eurot, apellatsioonimenetluse kulu 750 eurot, asja uuel

läbivaatamisel maakohtus kantud kulud 1175 eurot, sh asjatundja arvamuse

(hinnakalkulatsioon) koostamine 200 eurot). Hageja on esitanud TsMS § 174 lg 10 kohase

kinnituse, s.o märkinud, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja

menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et märgitud tasule lisanduks veel käibemaks, s.o

käibemaks kajastub juba tunnihinnas (120 eurot ja 150 eurot).

28. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus asja esimesel arutamisel 120 eurot ning

apellatsioonimenetluses ja asja uuel läbivaatamisel maakohtus 150 eurot. Tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt RKTKm

15 (16)

2-21-132200

11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul võib asja mahtu ja keerukust arvestades

pidada esindaja tunnitasu määra põhjendatuks, arvestades, et see ei ületa Eesti õigusteenuse

turu keskmist hinda mitteadvokaadist esindaja puhul.

29. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja teinud tööd kokku 20 tundi, sh asja

esimesel arutamisel maakohtus 8,5 tundi, apellatsioonimenetluses 5 tundi ja asja uuel

läbivaatamisel maakohtus 6,5 tundi (sh osalemine kohtuistungil kestusega 1 tund). Asja

keerukust ja mahtu, samuti mitmete seisukohtade esitamist arvestades saab esindaja ajakulu

pidada põhjendatuks.

30. Hageja esitatud eriteadmistega isiku arvamus (xxx ja xxx OÜ hinnakalkulatsioon,

allkirjastatud seadusliku esindaja J A poolt) on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272

lg 2 mõttes. See kulu on asja läbivaatamise kulu TsMS § 143 p 2 järgi ja on hüvitamisele

kuuluv menetluskulu. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvamuse koostamisega seotud kulu

200 euro suuruses summas.

31. Riigilõivu 780 eurot (325+455) eurot tasumine on kohtu poolt kontrollitud. Riigilõiv on

kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

32. Eelneva põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud koos riigilõivuga

kokku 3725 eurot. Hageja taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada

ning mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 3725 eurot.

33. Hageja on taotlenud menetluskulude tasumisega viivitamisel viivise väljamõistmist (dtl

154). Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

34. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik

16 (16)