4-24-1005/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-1005 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mai 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-1005 (230124000085) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi H.I kaebus prefektuuri 04.03.2024 PPA Põhja otsusele, millega H.I karistati liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 190 trahviühikut s.o summas 760 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks Kohtuv

älise menetleja esindaja

Kaebuse esitaja

Menetluse liik Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp, esindaja E.K. H.I isikukood: XXX, kodakondsus: xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p , § 133 1 -135 kohus otsustas:

Jätta H.I kaebus rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne Politsei- -Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 04.03.2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 230124000085

muutmata ja tühistamata.

Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv summas sada kuuskümmend 760 (seitse ) eurot tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220245015837.

VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahalisi kohustusi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4-24-1005 2

Lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 5 (viis) kuud hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti -Harju politseijaoskonna Põhja prefektuuri Lääne menetlustalituse kohtuesindusgrupi 04.03.2024 otsusega karistati H.I LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 190 trahviühiku 0 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega t, s.o. 76 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. H.I karistati, sest 09.02.2024 kella 16:34 ajal juhtis ta , Tallinnas, Harju Peterburi ja Mustakivi tee ristmikul, Lasnamäe linnaosas maakonnas mootorsõidukit, manöövri sooritamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel riivas sõidukit BMW registreerimismärgiga xxx ja juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 . H.I mg/l rikkus LS § 33 lg 2 p 8, millega pani toime LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo ja samuti LS § 69 lg

3 ning pani toime väärteo, mis kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi.

2. H.I lisakaristusega ja vaidlustas ei nõustunud kohtuvälise menetleja kohaldatud kohtuvälise menetleja otsuse Harju Maakohtus. Kaebaja palub üle vaadata talle määratud karistus ja asendada mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine suurema rahatrahviga. Kaebaja toob esile, et karistused mõjutavad tema ametiülesannete täitmist ja sellest tulenevalt võtavad temalt võimaluse teenida raha ja tagada rahatrahvi õigeaegne tasumine. Koos kaebusega esitas H.I kohtule tööandja AS X tootmismeistri kirja, milles tööandja märgib, et kaebaja töötab kopplaaduri- tõstukijuhina ja temalt juhtimisõiguse äravõtmisel on kohustatud temaga töölepingu katkestama.

3. 02.04.2024 registreeris kohus kohtuvälise menetleja seisukoha. Kohtuväline menetleja taotleb H.I

kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata jätmist. Kohtuväline menetleja toob välja, et H.I-le on määratud proportsionaalne karistus. Karistuse määramisel

on otsuse tegija arvestanud nii kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegusid süü suurust, süü tunnistamist, avaldatud kahetsust kui ka seda, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus liiklusalase rikkumise toimepanemise eest. Isiku süü on keskmisest suurem, mistõttu peavad nii määratud põhi kui ka lisakaristus olema üle sanktsiooni keskmise määra. -

4. 10.04.2024 määrusega võttis kohus H.I kaebuse menetlusse, määras selle lahendamise viisiks kirjaliku menetluse. Samuti kohustas kohus Politsei- ja Piirivalveamet esitama hiljemalt 16.04.2024 kohtule menetlustoimingut teinud isiku pädeva mõõtja pädevust tõendav dokumentatsioon (võimalusel SAP väljavõte) ja kasutatud mõõtevahendi taatlustunnistus - . Samuti andis kohus kohtumenetluse pooltele õiguse esitada kirjalikke seisukohti sh vastaspoole esitavate täiendavate tõendi .2023 ja määras, et kohtulahend te osas, samuti taandusi ja taotlusi kuni 23.04 tehakse teatavaks hiljemalt 06.05.2024.

4-24-1005 3

5. 11.04.2024 edastas Politsei- ja Piirivalveamet kohtule tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARBK-0035 taatlustunnistuse ja menetlustoimingut teinud isiku pädeva mõõtja pädevust tõendava SAP väljavõtte.

KOHTU SEISUKOHT JA

PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha väärteoasja ja materjalidega, asub seisukohale, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alused puuduvad ja seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja tühistamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

7. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse H.I-le ette LS § 33 lg 2 p 8 nõuete rikkumist, mis seisnes selles, et juhtides 09.02.2024 kella 16:34 ajal Peterburi ja Mustakivi tee ristmikul, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgi , ei veendunud manöövri sooritamisel, et see on ohutu, mille tagajärjel ga xxx riivas sõidukit BMW registreerimismärgiga xxx (varaline kahju fikseeritud fotodel). H.I tegu kvalifitseeriti LS § 223 lg 1 järgi.

8. LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki , maastikusõiduki - - või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

9. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on 09.02.2024 kell 16:45 tulnud teade liiklusõnnetuse toimumise kohta ning sündmuskoha vaatlus on teostatud samal päeval kella 18:11 ja 18:35 vahel Tallinnas Peterburi ja Mustakivi tee ristmikul. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on liiklusõnnetuses osalenud H.I

sõiduautoga Toyota Avensis registreerimismärgiga le kuuluv sõiduauto BMW X1 XDRIVE 20D xxx ning

R. D. registreerimismärgiga . Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevate xxx fotode kohaselt on kahjustada saanud nii sõiduk registreerimismärgiga kui ka sõiduk registreerimismärgiga xxx xxx xxx kahjustada saanud parempoolne . Nimelt on sõiduautol registreerimismärgiga külg. Sõiduautol registreerimismärgiga on deformeerinud vasak esitiib, vasak esiratas ja põrkerauda

vasak nurk. Seega kuivõrd sõiduauto Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx omanik on H.I ning sõiduauto BMW X1 XDRIVE 20D registreerimismärgiga kuulub sündmuskoha xxx vaatlusprotokolli kohaselt R. D.le, siis on liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud varalist kahju R. D.le.

10. Tunnistaja R. D. 09.02.2024 kell 18:30 kuni 18:49 antud ütlustest nähtub, et ta sõitis mööda Peterburi teed ja oli rajal, et keerata Mustakivi teele. Kõrval sõitis suure kiirusega Toyota registreerimismärgiga xxx. Otse sõitjatele läks punane tuli põlema, sellel hetkel keeras Toyota juht järsult tema ette paremale ja pani toime kokkupõrke, löök tuli auto vasaku esikülje pihta R.

D. ; pärast seda sõitis Toyota 30 35 meetrit otse ja seejärel peatus. - R. le tekkis mulje, et autojuht D. olevat soovinud ära sõita ja seejärel mõtles ümber ja ei sõitnudki ära. Toyota juht tuli autost välja ja ka R. Dudnik Toyota juht pakkus tuli autost välja, võimaluse olukord kohapeal ära lahendada.

11. Tunnistaja R. ka tunnistaja T. D., kes kinnitas oma 09.02.2024 D.ga ühetaolisi ütlusi andis kell 17:58 kuni 18:17 antud ta oli R. ga autoga BMW ütlustes, et sõitmas koos enda mehe D. registreerimismärgiga mööda Peterburi maanteed Dudnik sõitis rahulikult ja hakkas xxx koju. R. keerama Mustakivi teele, kui järsku otsustas suure kiirusega mööda sõitev auto Toyota registreerimismärgiga xxx keerata neile ette. Selle tagajärjel oli tugev löök ja nende autol sai vasak pool eest küljest vigastada. Sõiduauto Toyota sõitis peale seda 30 meetrit edasi jäi mulje, et ning tahtis sündmuskohalt põgeneda, aga pärast tagurdas ja juht tuli välja. autost Enne politseisse

4-24-1005 4

helistamist Toyota juht tunnistas enda süüd, pakkus neile sündmuskohalt ära sõitmist ja 500 eurot. Tunnistaja T.

ema D. sõnul polnud t mees sellega nõus ja käskis tal politseisse helistada.

12. H.I on andnud menetlusaluse isikuna 13.02.2024 kell 10:55 kuni 11:20 ülekuulamisel ütlusi, milles ta tunnistab enda süüd 09.02.2024 pärastlõunal toimunud liiklusõnnetuses. Selgitab, et as autot liikus mööda Peterburi teed ja enne valgusfoori, millel hakkas roheline vilkuma, hakk peatama. Ilmaoludega seoses tuli välja, et tee oli jäätunud (must jää), mille tõttu ei õnnestunud tal kiiresti peatuda. Võttis tarvitusele manööverdamise meetmed, mille tagajärjel toimus teise sõidukiga kokkupõrge.

13. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et tõenditest nähtuvalt on H.I 09.02.2024 kella 16:34 ajal põhjustanud Tallinnas Peterburi ja Mustakivi tee ristmikul liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitas ta varalist kahju nii iseendale kui ka R. . D.le

14. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus asub seisukohale, et H.I pani temale etteheidetava LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Isik pidi pidama võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h manöövri sooritamisel ei veendu, et see on ohutu, siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse ja sellega kaasneva varalise kahju. Arvestades sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitut, siis oli ilm selge, asfalt kuiv ja sõidutee korras. Seega saab tulla järeldusele, et just menetlusaluse isiku poolt liiklusnõuete eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõuete kohasel täitmisel oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolas, kuid kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et jättes manöövri ohutuse kontrollimata võib tema tegevus võib kaasa tuua teise isiku vara kahjustamise. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, H.I on täitnud LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

15. Lisaks eeltoodule heidetakse H.I-le ette LS § 69 lg 3 nõuete rikkumist, mis seisnes selles, et ta juhtis 09.02.2024 kella 16:34 ajal juhtis ta Peterburi ja Mustakivi tee ristmikul, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l. H.I tegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi. Seega peab kohus analüüsima, kas H.I juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda juhile keelatud seisundis.

16. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – süüteo eest on karistusena 0,74 mg ning taolise ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist p 1 alusel kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

17. Nii tunnistaja R. kui ka tunnistaja T.

et neile tundus H.I D. D. ütlustest nähtub, liiklusõnnetuse toimumise järgselt joobes, tema juures oli tunda alkoholi lõhna ja kutsuti välja

politsei. Seda tunnistajate kahtlust kinnitab ka sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati H.I 09.02.2024 kell 16:53 sõiduki Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx juhtimiselt Tallinnas Peterburi tee ja Mustakivi tee ristmikul LS § 91 lg 2 p 2 alusel kuni kainenemiseni põhjusel, et on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle

4-24-1005 5

lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Sõiduk teisaldati teisaldamise akti kohaselt

hoiukohta Rahumäe tee 6/1 Tallinnas.

18. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt kasutati 09.02.2024 kell 17:11 kuni 17:15 H.I seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 E seeria nr ST ARBK-0035, mis oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-23/00108). Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0, mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus 79 t +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0, mg alkoholi ühe liitri 74 väljahingatava õhu kohta. Seega kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükile ka taatlustunnistus, et kasutatud tõenduslik alkomeeter on kehtivalt taadeldud ning töökorras, mistõttu ei ole alust kahelda antud mõõteseadme näidu õigsuses. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja , kes on läbinud Politsei Raido Sults - ja Piirivalveameti personalihaldusprogrammi SAP väljavõtte kohaselt pädeva mõõtja koolituse eldud mõõtevahendit ning järgides , kasutades taad seejuures mõõtemetoodikat.

19. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul on tõendamist leidnud, et H.I oli 09.02.2024 kella poole viie alkoholijoobe seisundis ning tema

ajal õhtul ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,74 mg.

20. Menetlusaluse isiku ülekuulamisel, mis toimus 13.02.2024 kella 10:55-st kuni kella 11:20- ni, tunnistas H.I, et is juhtis 09.02.2024 pärastlõunat kella 16:30 ajal sõidukit Toyota Avens xxx eelnevalt alkoholi tarvitanuna. Sealjuures ei vaidlusta H.I ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise toimepanemist ehk mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Seega nähtub eeltoodud tõenditest, et ajal juhtinud mootorsõidukit H.I on 15.01.2024 kella 16:34 ( xxx Toyota Avensis registreerimismärgiga ) Peterburi ja Mustakivi tee ristmikul, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhile keelatud seisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,74 mg. Seega on H.I - täitnud LS § 224 lg s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

21. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus.

22. H.I on kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna ülekuulamisel selgitanud, et läks 09.02.2024 varem tööle s.o kella 14 00 paiku ning võttis tööl olles : kolm pitsi (umbes 50-70 ml) 40% viina. 0,74 mg/l), Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus ( leiab kohus, et H.I pani teo toime otsese tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10 0,15 mg/l piiri lähedale ja isik - ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tunnistaja te ütlusi, et isiku väljahingatavas õhus oli tunda alkoholilõhna, siis pidi menetlusalune isik olema oma seisundist teadlik juba ainuüksi enda hingeõhu pinnalt. Nähtuvalt tuvastatud alkoholisisalduse määrast väljahingatavas õhus, samuti asjaolust, et menetlusalune isik tuli töölt ja alkoholi tarbimine toimus tööl olles, siis oli menetlusalune isik üheselt teadlik nii tarvitatud alkoholi kogusest, oma juhile keelatud seisundist nii enesetunde kui ka varasemast elukogemusest. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusalune isik oli teadlik oma juhile keelatud seisundist ja sellises seisundis sõiduki juhtimine saab olla toime pandud vaid tahtlikult, sest menetlusalune isik teadis, et ta teostab

4-24-1005 6

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ka tahtis seda. Seega on H.I -s 2 täitnud LS § 224 lg sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid

H.I teos ei esine. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et H.I on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi.

23. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.

24. LS § 224 lg 2 toime pandud väärteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 223 lg 1 toime pandud väärteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

25. Antud juhul on menetlusalune isik ühe teoga toime pannud kaks erinevat väärtegu ning kuivõrd väärteod on toime pandud ühe teoga, siis on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 63

lg 1 sätteid, määrates karistuse süüteo eest, milline näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamine on karistuspraktikast ja seaduse mõttest tulenevalt olnud õige ja põhjendatud nagu ka karistuse määramine KarS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni alusel.

26. Kuivõrd LS § s 224 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 - lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab mõistetav rahatrahv jääma H.I-le vahemikku 3- -1200 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks 150 300 trahviühikut (s.o 12 ca trahviühikut, s.o 600 eurot.

27. Isiku süü suurust tuleb hinnata konkreetse süüteo kontekstis, mitte kõikide võimalike süütegude kontekstis. See tähendab seda, et näiteks LS § 224 lg 2 puhul tuleb hinnata, milline oleks kõige väiksem tegu, mis süüteokoosseisu täidaks ning milline oleks võimalik kõige suurem tegu, mis antud süüteokoosseisu alla paigutuks ning sellest lähtuvalt hinnata isikud süüd antud koosseisu ja sanktsiooni piires. See, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on äärmiselt ohtlik ning üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid üldse, väljendubki juba LS § 224 lg 2 väärteokoosseisu juures kehtestatud sanktsioonis, mille on kehtestanud seadusandja. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tulebki kohtuvälisel menetlejal ja kohtul aga hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis.

28. H.I süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise järgselt alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,74 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü ei ole mitte ainult üle keskmise, vaid seda võib hinnata väga suureks, kuivõrd tegemist on LS § 224 lg 2 sätestatud piirmäära maksimaalse määraga. Kohus juhib siinkohal tähelepanu ka asjaolule, et vaid 0,01 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist olnud juba KarS § 424 sätestatud kuriteoga ja sellele oleks järgnenud ka juba kriminaalkaristus. H.I süü suurust mõjutab ka asjaolu, et ta pani väliselt ühe käitumisaktiga ehk sõiduki juhtimisega toime kaks väärtegu – juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes (LS § 224 lg 2) ning põhjustas ka

liiklusõnnetuse (LS § 223 lg 1). Riigikohtu kriminaalkolleegium on 28.10.2016. a kohtuotsuse nr 3-1-1-75-16 punktis 10 leidnud, et kui isik juhib sõidukit alkoholi piirmäära oluliselt ületades ja samal ajal eksib ka teiste liiklusnõuete vastu, tuleb tema süüd hinnata suureks. Seega tuleb käesoleval juhul lugeda süüd suureks, kuivõrd ta juhtis sõi H.I dukit alkoholijoobes ning

4-24-1005 7

selle tulemusena realiseerus ka oht, mille tulemusena põhjustas liiklusõnnetuse H.I , millega tekitas varalise kahju H.I . Teine asjaolu, mis mõjutab süü suurust, on väärtegude toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning H.I pani liiklusõnnetuse põhjustamse toime ettevaatamatusest ja alkoholijoobes sõiduki juhtimise süü suurust mõjutavaid otsese tahtlusega. Neid H.I asjaolusid kogumis arvestades tuleb tema süüd lugeda keskmisest suuremaks.

29. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus kohtuvälise menetleja selles, et puhul on karistust kergendava asjaoluna KarS § H.I 57 lg 1 p 3 mõttes süü tunnistamine. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et H.I puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes.

30. Eeltoodust nähtuvalt arvestades süü suurust mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust H.I kergendava asjaolu esinemist ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et H.I süü on siiski keskmisest suurem ja seda eelkõige põhjusel, et isik pani ühe teoga toime kaks erine

vat väärtegu ja tema joove oli LS § 224 lg 2 sätte maksimaalses määras.

31. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. H.I-d Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 190 trahviühikut ehk 760 eurot, s.o üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et arvestades H.I-le süüks arvatava teo sisu, vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh sõidukitele tekitatud kahju ulatust. Karistusregistri kohaselt on H.I-l üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus. Seega pole kohtuväline menetleja

H.I-le karistuse määramisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld kaalutlustele. Eeltoodust tulenevalt jääb - ja eripreventiivsetele põhikaristus muutmata.

32. Lisaks põhikaristusele on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut H.I lisakaristusega. Siinkohal märgib kohus lisaks, et kuivõrd kohtuvälisel menetlejal oli LS § 224 lg 3 p 1 alusel võimalik määrata sõiguse äravõtmine 3 H.I-le lisakaristuseks juhtimi -9 kuuks, siis on käesoleval juhul 5 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine antud lisakaristuse sanktsiooni keskmisest (6 kuud) allapoole jääv lisakaristuse määr.

33. H.I on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et ta vajab juhtimisõigust seoses enda tööga, kuivõrd tema töö on juhtida kopplaadurit/tõstukit ja leiab, et talle võiks kohaldada

juhtimisõiguse ära võtmise asemel suuremat rahatrahvi. Kohus peab oluliseks märkida, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Samuti ei pea karistus olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. H.I oleks pidanud enne alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima asudes mõlema sellele, millised tagajärjed võivad sellise teoga kaasneda, sh kuidas see võib mõjutada tema edaspidist elukorraldust.

34. Kohus märgib, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Varasemalt määratud rahatrahv ei liiklusalase rikkumise eest mõjutanud õiguskuulekalt käituma. H.I-d Sel korral H.I mitte ainult ei juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, vaid põhjustas ka liiklusõnnetuse õnnetuse . Paralleelselt liiklus

4-24-1005 8

tekitamisega ei saa eirata sedagi, et joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid H.I-l vahetult pärast liiklusõnnetuse põhjustamist kerged häired koordinatsioonis a oli kergelt taaruv. , tema reaktsioonikiirus oli häiritud ja t Mägitu annab täiendavat kaalu järelduseks, et H.I oli selgelt sobimatu mootorsõidukit juhtima, ta põhjustas liiklusõnnetusega varalise kahju ning sellele tuleb reageerida ka lisakaristuse kohaldamisega. Sel viisil toimis põhjendatult ka kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt H.I-le lisakaristusena määratud 5 kuu pikkune juhtimisõiguse keeld vastab käesoleval juhul koos isikule mõistetud põhikaristusega nii tema süü suurusele kui ka üld ja eelkõige - eripreventiivsetele eesmärkidele.

35. Kuna kohus jätab vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusus muutmata ja tühistamata, siis tuleb H.I-l vaidlustatud otsusega mõistetud rahatrahv 190 trahviühikut, s.o summas 760 eurot, tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri 10220245015837. Kohus selgitab tuginedes VTMS § 204 lg le 3, et juhul, kui süüdlane ei ole - tasunud rahalisi kohustusi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 5 kuud hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumise päevast. LS § 127 kohaselt tuleb kaebajal oma juhiluba viia hoiule Transpordiametisse 5 tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)