1-11-7132/3 · 1-11-7132/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(4)

Kriminaalasi nr 1-11-7132

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2011. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-7132 (11260101610) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi

Kokkuleppemenetluses S.L-i süüdistus KarS § 121 järgi. Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav S.L

Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx,

Eesti Vabariigi kodanik, 8 klassi haridust, emakeel-eesti keel, Jõgeva Ühisgümnaasium, 9 klassi õpilane, varem kriminaalkorras

karistamata, 08.03.2011. a on Jõgevamaa Alaealiste Komisjoni

istungil arutatud tema käitumist seoses 2 väärkohtlemise juhtumiga, tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja Vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.L KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 87 lg 1 p 2 ja § 87 lg 2 alusel vabastada S.L karistusest allutades ta

üheks aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätetele. KarS § 75 lg 1 alusel on süüdimõistetu kohustatud järgima käitumiskontrolli ajal järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

2(4)

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata S.L

Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Sisse nõuda S.L-ilt (alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Anne S.L-ilt) menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti;

2) kaitsetasu 76 (seitsekümmend kuus) eurot 72 senti vandeadvokaat Rainer Objarteli

poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 423 ja 424 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul,

kohustades tasuma igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2011.a juulist vähemalt 41,15 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kaitsjale välja makstud tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulud, kokku 93,79 eurot, tuleb jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.L süüdistatakse selles, et tema alaealisena 21.aprillil 2011. a kella 17.50 paiku Jõgeva linnas Aia tänaval maja nr 34 läheduses väärkohtles kehaliselt alaealist xxxxxxxxxxxxx, mis seisnes selles, et läks tänaval kõndinud xxxxxxxxxxxx juurde ja küsis suitsu, eitava vastuse saanud võttis xxxxxxxxxxxx õlast kinni ja lõi xxxxxxxxxxxxxxjalaga näo piirkonda ning 2 korral rusikaga

näo piirkonda, mille tulemusena xxxxxxxxxxxx kukkus maha, millise tegevusega S.L

tekitas xxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu, näo paremal pool põse turse ja marrastused, ülahuule siseküljel pindmise haava pikkusega 3 cm, alahuule siseküljel pindmise haava pikkusega 2 cm ja verejooksu ninast. Seega S.L , lüües teist inimest, millega põhjustas tervisekahjustuse ja valu tunde, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. Vastavalt KarS § 87 sätetele arvestades 15 aastase S.L-i

kõlbelist ja vaimset arengu taset, tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist juhtida vabastada teda karistusest ning kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 ja § 87

lg 2 alusel mõjutusvahendit - allutada teda üheks aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätetele. KarS § 75 lg 1 alusel on süüdimõistetu kohustatud järgima käitumiskontrolli ajal järgmisi

kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

3(4) Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kuna kohtul tekkis kahtlus juriidilisele hinnangule, mis süüdistatava teole on antud,

kontrollis kohus kohtuistungil põhjalikumalt süüdistatava käest teo toimepanemise asjaolusid,

selgitamaks, ega ei ole tegu KarS § 214 lg 1 sätestatud kuriteoga. Pärast süüdistatava ütluste ärakuulamist kohtuistungil ja toimikuga põhjalikku tutvumist leiab kohus, et S.L-i

poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Kriminaalasja menetlemisel on

järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele.

Prokurör esitas taotluse, milles palus kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ja vähendada sundraha suurust poole võrra ning jätta ka kaitsja sõidukulud riigi kanda. Oma taotlust põhjendas ta asjaoluga,

et süüdistatav on alaealine ning iseseisvat sissetulekut ei oma. Arvestada tuleks tema

resotsialiseerumisväljavaateid. Alaealise seaduslik esindaja on lubanud tasuda menetluskulusid

alaealise igakuise taskuraha arvelt. Arvestades kaasuvate menetluskulude suurust, võib tekkida

prokuröri arvates olukord, et alaealisel jääks taskuraha üldse saamata, mis ei oleks õige ja võiks põhjustada ka uute kuritegude toimepanemist.

Kaitsja taotles samuti menetluskulude vähendamist põhjendades seda asjaoluga, et alaealisel sissetulek puudub, mistõttu tuleb menetluskulud tasuda tema seaduslikel esindajatel. Kaitsja palus arvestada pere majanduslikku olukorda, mis ei ole väga hea. Alaealise isa küll töötab, kuid ema on

puhkusel, mistõttu ei ole sissetulekud just eriti suured. Lisaks palus ta menetluskulude tasumise ajatada ühe aasta peale.

Kohus leidis, et esitatud taotlused on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud on menetluskulu vähendamine tasu osas, mis on kaitsjale makstud riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest ning see tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu

läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid

käesoleval juhul on selle suuruseks kahe korra eest kokku 93,79 eurot. Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need

süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad.

Muus osas menetluskulude vähendamist, s.o sundraha vähendamiseks poole võrra, ei pea kohus võimalikuks. Asjaolu, et menetluskulusid kavatsetakse tasuda alaealise taskurahast, mistõttu ta võib

tekkida olukord, et ta jääb ise üldse taskurahata, ei ole asjakohane ega saa olla aluseks

menetluskulude vähendamisel. Samuti ei pea kohus õigeks menetluskulude alaealiselt välja mõistmist, kuna tal puuduvad iseseisvad sissetulekud, vanematelt saadavat taskuraha ei saa lugeda

iseseisvaks sissetulekuks. KrMS § 188 tuleneb, et alaealisel vahendite puudumisel, võib kohus

määrata nende tasumise alaealise seaduslikule esindajale. Kas seaduslik esindaja tasub neid alaealisele planeeritud taskuraha või muude vahendite arvelt, on seadusliku esindaja otsustada.

Samuti ei pea kohus põhjendatuks kaitsja taotlust selles osas, et seaduslikult esindajalt sissenõutavaid menetluskulusid tuleks vähendada põhjendusel, et hetkel töötab vaid üks vanematest, teine on puhkusel, mistõttu on pere sissetulekud piiratud. Kohus leiab, et puhkusel viibimine ei ole

selliseks aluseks, mis tingiks menetluskulude vähendamist. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit

pere tegelike sissetulekute kohta – kaitsja selgitustest saab järeldada, et tegemist on töötavate inimestega, kelledest üks viibib lihtsalt puhkusel. See ei tähenda, et sissetulekud üldse puuduks või oleks vähenenud taoliselt, et saaks asuda seisukohale, et menetluskulu tasumine käiks isikule ilmselt üle jõu ja kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid. Küll aga leiab kohus, et sissenõutava menetluskulu suurust arvestades võib selle korraga tasumine

4(4)

põhjustada perele majanduslikult raske olukorra või osutuda võimatuks. Nõuete täitmisel kohtutäituri vahendusel kaasneksid sellega aga täiendavad kulud. Eelnevast tulenevalt peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 423 ja 424 sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks.

Kohtunik