4-23-3306/16 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-23-3306 Otsuse kuupäev 3. mai 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiri s Kohtuasi L.C väärteoasi L § 05 järgi

S 2

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24. novemb 2023. otsus ri a Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled L.C kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3. aprill 2024, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 24. novembri 2023. a otsus ja jõustada Politseija Piirivalveameti 27. septembri 2023. a otsus 205 ja 242 1 L.C väärteoasjas liiklusseaduse § § lg järgi. 2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveamet karistas 27. septembri 2023. otsusega

a L.C liiklusseaduse (LS) 205 ja 242 1 63 1 alusel rahatrahviga 100 § § lg järgi karistusseadustiku § lg trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik 5. septembril 2023 mootorsõidukit BMW, mille esija tagaosa lauppinnal puudusid riiklikud registreerimismärgid. Lisaks ei olnud tal kaasas mootorsõiduki registreerimistunnistust. 2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar, kes vaidlustas karistamise

L.C registreerimismärgita sõitmise eest LS § 205 järgi. Menetlusaluse olemas, kuid see oli ajutiselt paigutatud isiku juhitud sõidukil oli registreerimismärk esiklaasi taha, mistõttu tuleks tema tegu kvalifitseerida LS 242 1 § lg järgi ja mõista kergem karistus. 3. Harju Maakohus rahuldas 24. novemb l 2023 kaitsja kaebuse, tunnistas menetlusaluse isiku ri vaidlustatud osas süüdi L § järgi ja karistas teda 15 trahviühiku ehk 6 S 242 1 lg 0 euro suuruse rahatrahviga. Kohus leidis, et isik ei vastuta registreerimismärgita sõiduki juhtimise eest, kui see märk on olemas, kuid ei ole paigutatud nõuete . Väärteoprotokolli le vastavalt kohaselt ei olnud menetlusaluse isiku juhitud sõidukil registreerimismärke

esija tagaosa lauppinnal. Sellest teokirjeldusest ei nähtu, et märgid puudusid üldse, kuna neid saab autos nna ka mujale. Majanduspa ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. nr 42 lisa 1 koodi 101 p-s 3 a määruse sätestatakse, et M- peab kategooria sõidukil üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale ja teine direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Kuna menetlusaluse isiku juhitud sõidukil registreerimismärk asetatud nõuetekohaselt

ei olnud kumbki , rikuti registreerimis S 242 1 Lisaks on märgi kinnitamise nõudeid ja tegu tuleb kvalifitseerida L § lg järgi.

4-23-33064-23-3306

2(3) tõendatud, et L.C-l polnud sõidukit juhtides kaasas registreerimistunnistust ja ka sellega pani ta toime LS 242 lg- 1 vastava teo. § le KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Kassatsioonis taotleb maakohtu otsuse kohtuväline menetleja tühistamist ja väärteoasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kassaator leiab, et registreerimismärgi olemasolu on võimalik jaatada vaid olukorras, kus see on kinnitatud sõiduki ette ja taha õigusnormidega ettenähtud sõidukil asukohta. Menetlusaluse isiku juhitud ei asetsenud nõuetekohaselt kumbki registreerimismärk – üks üldse

neist oli esiklaasi taga ja teine ei olnud nähtaval kohal. Sellistel asjaoludel asus kohus vääralt seisukohale, et tuvasta d ei ole tu registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimine. 5. Kaitsja kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 5. septembril 2023 mootorsõidukit juhtides ei olnud

L.C-l kaasas sõiduki § järgi kvalifitseeritava registreerimistunnistust ja et seega pani ta toime LS 242 1 lg väärteo. Lahendamist vajab aga küsimus, kas sellise sõiduki juhtimisega, mille taga ega ka sõiduki ees esimesel lauppinnal ei ole ga, registreerimismärki, vaid see on sõiduki salongi esiklaasi ta täidetakse § (riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimine) või § LS 205 242 1 lg (liiklusnõuete muu rikkumine) koosseis. 7. Transpordiameti

liiklusregistri väljatrüki kohaselt kuulub L.C juhitud sõiduk kategooriasse M1, millel peab olema kaks registreerimismärki. Sõidukil oli aga vaid üks registreerimismärk salongi armatuurlaual esiklaasi ta a. Maakohus leidis, et registreerimismärgi g selline asukoht ei ole samastatav registreerimismärgi puudumisega, vaid seda saab hinnata märgi kinnitamise nõuete rikkumisena. Ka märkis kohus, et väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus ei võimalda teha menetlusalusele isikule etteheidet registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimise eest. Seetõttu kvalifitseeris maakohus menetlusaluse isiku käitumise liiklusnõuete muuks rikkumiseks (LS 242 1)

§ lg . Kolleegium maakohtuga ei nõustu. 8. 76 1 peab olema kehtestatud korras registreeritud ning sellel LS § lg näeb ette, et mootorsõiduk peavad olema riiklikud registreerimismärgid. õuded registreerimismärkidele N on kehtestatud majandusja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. nr 4 a määruse 2 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ „Nõuded alates lisa 1 1. jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30 aastased ja vanemad sõidukid“ - koodis 101. Nendest tuleneb, et M- ja N- nõuetest kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale ja teine direktiivi 70/22/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Eesmise märgi asukoha valikul tuleb märk kinnitada tulenevalt sõiduki kujust võimalikult risti sõiduki pikisümmeetriatasandiga ja vertikaalsuunaline kalle ei tohi olla üle 15° (p 3). Samuti ei tohi registreerimismärk olla katte all (p ). 5 Kolleegiumi hinnangul määratlevad need nõuded registreerimismärkide asukoha selgelt ning välistavad mistahes muu paigutusviisi, sh paigutamise armatuurlauale esiklaasi taha. 9. R S 76 7 ls 2). egistreerimismärk väljastatakse mootorsõidukile sõiduki registreerimisel (L § lg Registreerimismärk annab seega tunnistust sõiduki registreerimisest ja võimaldab sõidukit ning sageli ka selle juhti identifitseerida, tulenegu see vajadus siis mistahes liiklussituatsioonist või eesmärgist (nt õigusrikkumise tuvastamine). Nendel põhjustel peab registreerimismärk olema igas olukorras

selgelt märgatav ärg tagabki eelkõige märgi asetsemine nõuetele ja loetav. M atavuse ja loetavuse

4-23-33064-23-3306

3(3) vastavalt kohal. esitatud selleks ettenähtud Arvestades registreerimismärgi kinnitamise kohale nõudeid saab järeldada, et mootorsõiduk, millele väljastatakse kaks registreerimismärki, peab , registreerimismärgi abil olema tuvastatav omakorda tähendab, et nii eestkui ka tagantvaates. See tagumise registreerimismärgi puudumist ei korva märgi olemasolu sõiduki ees esimesel lauppinnal, ja vastupidi – registreerimismärgi puudumist sõiduki esimeselt lauppinnalt ei saa õigustada märgi olemasoluga sõiduki taga Praeguses asjas on tuvastatud, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki osas. tagaosas olnud, registreerimismärki ei ja see asjaolu on üheselt arusaadavalt kirjeldatud ka väärteoprotokollis. Seega on maakohus jõudnud ekslikult järeldusele, et väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus ei võimalda teha menetlusalusele isikule etteheidet LS § 205 järgi.

10. Seoses registreerimismärgi puudumisega menetlusaluse isiku juhitud sõiduki esiosa lauppinnalt märkis maakohus, et kuivõrd registreerimismärki on võimalik paigutada ka mujale, ei viita väärteokirjeldus sellele, et registreerimismärki üldse ei olnud. Sell võib välja lugeda, et kohus on est nõustunud kaitsja § 05 kirjeldatud teo toimepanemine on võimalik (jättes kõrvale vale ga, et LS -s 2 registreerimismärgi kasutamise ) vaid siis kui juhitakse sõidukit, mida ei ole registreeritud olukorra või millel registreerimismärk puudub üldse. Seegi seisukoht on ekslik. 11. Registreerimata mootorsõiduki juhtimine ja juhtima lubamine on karistatavad LS - § de 203 ja 204 järgi Sõiduki identifitseerimise aspektist ei pruugi aga olla vahet, kas sõiduki registreerimismärk .

puudub üldse või on see küll olemas, kuid asub nt sõiduki armatuurlaual, istmel või pagasiruumis. Ka maakohtute praktikas on sellise k sõiduki juhtimist, mille registreerimismär ei ole nõuetekohaselt kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale, valdavalt käsitatud L § S 76 1 rikkumisena, mis on lg kaasa toonud karistuse LS 2 § 05 järgi (nt TrtMK 10.10.2023, 4-23-2739/10 ning H 04.12.2023, MK 4-23-2342/5; 10.09.2021, 4-21-2712 ja 27.10.2020, 4-20-3277/16). Kolleegium senise praktika /7 muutmist vajalikuks ei pea. Seega kui sõiduki registreerimismärgid ei ole kinnitatud nõudeid järgides selleks ettenähtud kohale, tuleb sellise sõiduki juhtimist käsitada registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimisena on ainetud ka maakohtu etteheited . Seetõttu väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse aadressil. 12. Eeltoodu alusel tõdeb kolleegium, et kvalifitseerides menetlusaluse isiku käitumise registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimisest (L § 05) liiklusnõuete muuks rikkumiseks S 2 (LS 242 1), § lg kohaldas maakohus valesti materiaalõigust ja see toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise. 13. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 174 p- 6 ning st § 175 p- 1 st , tühistab kolleegium Harju Maakohtu 24. novembri 2023. a otsuse ja jõustab kohtuvälise menetleja otsuse. Kuna kassaator taotles väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, tuleb kassatsioon rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt)