2-23-151762/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Määruse tegemise aeg ja koht

02. mai 2024, Haapsalu Tsiviilasja number 2-23-146908

Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagiavaldus M-L K vastu võla väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806)

Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja M-L K (isikukood xxx)

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Aktsiaseltsi PluPlus Capital (registrikood 11919806) ja M-L K (isikukood xxx) vahel 19.01.2024 sõlmitud kompromissleping järgmistel tingimustel:

1.1. M-L K tasub Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele EE082200221053320710 (Swedbank) viitenumbriga 25170779 põhivõlgnevuse 730,27 €, intressid 71,63 €, viivised kokku 208,51 €, sissenõudekulu 50 €, riigilõiv 65 € ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 €, kõik kokku 1145,41 € järgmise maksegraafiku järgi:

Makse tähtaeg Tasumata jääk Tasumisele kuuluv osa Jääk peale tasumist 08.02.2024

1 145,41 100,00 1045,41 08.03.2024

1 045,41 100,00 945,41 08.04.2024 945,41 100,00 845,41 08.05.2024 845,41 100,00 745,41 08.06.2024 745,41 100,00 645,41 08.07.2024 645,41 100,00 545,41 08.08.2024 545,41 100,00 445,41

2-23-146908 08.09.2024 445,41 100,00 345,41 08.10.2024 345,41 100,00 245,41 08.11.2024 245,41 100,00 145,41 08.12.2024 145,41 100,00 45,41 08.01.2025 45,41 45,41 0,00

1.2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.3. Kui M-L K jätab maksegraafikust tuleneva mistahes makse õigeaegselt tasumata, on Aktsiaseltsil PlusPlus Capital õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning M-L K kohustub kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,055277% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevuse suurus, s.o 730,27 €.

1.4. Aktsiaselts PlusPlus Capital arvestab M-L K poolt tasutud summad järgmiselt (kooskõlas VÕS § 415 lg 2): 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks.

1.5. Juhul, kui M-L K rikub kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.1 toodud mistahes osamakse tasumise kohustust ning jätab tasumata mõne maksegraafikus toodud osamakse, siis loeb Aktsiaselts PlusPlus Capital kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.1 nimetatud summa tervikuna sissenõutavaks muutunuks ning maksegraafiku lõppenuks. Aktsiaselts PlusPlus Capital ei pea M-L K eelmises lauses toodust eraldi teavitama. Viivisearvestus algab tasumata osamaksele järgnevast päevast.

2. Menetluskulud on jagatud kompromissilepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-146908 menetlus.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust (poolte kokkulepe, TsMS § 661 lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. 21.12.2023 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 1057,18 euro saamiseks. Kohus tegi 28.12.2023 kostjale makseettepaneku. Pooled esitasid 17.01.2024 kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi 17.01.2024 määruse, millega andis asja üle menetlemiseks hagimenetluses.

2. Pooled esitasid 19.01.2024 kohtule täiendatud kompromisslepingu. Kompromissilepingus paluvad pooled kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1 sätestab, et makseettepaneku koostanud kohus annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS §

486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja

2-23-146908

431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

4. Kohus leiab, et eeltoodud sätete alusel saab hagimenetluse algstaadiumis, s.o enne hagiavalduse vormis nõude esitamist ja hagi menetlusse võtmist kinnitada hageja poolt kohtule esitatud poolte vahel 19.01.2024 sõlmitud kompromisslepingu, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § de 428 lg 1 p 4 ja 430 sätete alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. Vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest tulenevalt TsMS § 432. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 1 tähenduses.

5. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud on jaotatud kompromisslepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg kohtunik